Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur
Oksana Seliverstova
Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö
Juhendaja : PhD Marju Torp-Kõivupuu
Tallinn 2009 SISUKORD:
Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3
1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5
2. Matmiskombestik.................................................................................................................... 6 2.1. Ajalooline ülevaade matmiskombestiku kujunemisest muistses Eestis .............................. 6 2.2. Ajalooline ülevaade slaavlaste matmiskombestiku kujunemisest ....................................... 7
3. Matmisrituaalide struktuur...................................................................................................... 8 3.1. Matmiseelsed rituaalid ......................................................................................................... 8 3.1.1. Surnu pesemine............................................................................................................. 8 3.1.2. Esemete kirstupanek ..................................................................................................... 9 3.1.3. Kodus olek ja surnuvalvamine.................................................................................... 10 3.2. Matmisrituaalid:................................................................................................................. 11 3.2.1. Ärasaatmine ................................................................................................................ 11 3.2.2. Üldiselt leinatalitustest surnuaial ................................................................................ 12 3.2.3. Peied............................................................................................................................ 13
4. Matusekorraldamisest tänapäeval ......................................................................................... 16
5. Tänapäeva matuste viisid ja nende põhimõte ....................................................................... 17 5.1. Kristlikud matused ............................................................................................................. 19 5.2. ,,Vääralt surnute" staatus minevikus ja tänapäeval............................................................ 22 5.3. Poolkristlik matus .............................................................................................................. 23 5.4. Ilmalikud matused ja nende põhimõte ............................................................................... 24
6. Hauakivide sümboolika ........................................................................................................ 25 6.1. Sümbol ja hauakivi ............................................................................................................ 25 6.2. Üldiselt tänapäeva hauakividest......................................................................................... 26 6.3. Kõige levinumad hauaplaatide sümbolite liigid ................................................................ 28 6.3.1. Puu .............................................................................................................................. 28 6.3.2. Ristid ja kiriklik temaatika .......................................................................................... 31 6.3.3. Tuli, leek , küünal ........................................................................................................ 34 6.3.4. Linnud ......................................................................................................................... 35 6.3.5. Lilled ........................................................................................................................... 37 6.3.6. Maastik ja talumotiivid ............................................................................................... 39 6.3.7. Meretemaatika ............................................................................................................ 43 6.3.8. Erandid........................................................................................................................ 45
7. Küsitluse analüüs .................................................................................................................. 46
Kokkuvõte..................................................................................................................................... 55
Summary....................................................................................................................................... 58
.......................................................................................................................................... 60
Kasutatud käsikirjalised allikad ................................................................................................... 62
Kasutatud trükised ........................................................................................................................ 62
Internetiallikad.............................................................................................................................. 63
LISAD........................................................................................................................................... 66 LISA I ....................................................................................................................................... 66 LISA II...................................................................................................................................... 69 LISA III..................................................................................................................................... 70 LISA IV .................................................................................................................................... 76 LISA V...................................................................................................................................... 79 LISA VI .................................................................................................................................... 80 LISA VII ................................................................................................................................... 81
2 Sissejuhatus
Eestis puudub siiani ajakohane ülevaade tänapäeva surmakultuurist. Selle koostamise eelduseks on Eestis erinevate kultuuriregioonide ning Eestis elavate muulaste kultuuride vastava ainestiku põhjalik läbitöötamine. Käesolev uurimus annab oma väikese panuse selle idee täideviimiseks.
Eesti statistikaameti andmetel elas Eestis 2000. aastal 930 219 eestlast ning 351 178 venelast .
Kokku moodustab venelaste arv ligikaudu 25% kogu Eesti Vabariigi elanikkonnast.1 Seega on venelased üks suuremaid osakultuure tänases Eesti ühiskonnas.
Käesoleva bakalaureusetöö peamine eesmärk on viia läbi võrdlev analüüs eestlaste ja Eestis
elavate venelaste matmiskombestikust tänapäeval. Autor uurib kahe rahvuse matusekombestiku
ühiseid ja erinevaid jooni, eeldades, et hoolimata erinevast religioossest taustast toimub tänases
sekulariseeruvas maailmas tavade ja kommete ühtlustumine. Uurimisülesannete hulka kuulub
lisaks säilinud või hääbunud matuserituaalide ja kommete kirjeldamisele ka matusekommete
muutusi tinginud asjaolude laiema kultuuritausta avamine.
Oma uurimustöös analüüsin ka Tallinna kalmistute hauakivide sümboolikat. Hauakivide graveering on kunst , mis alistub ajale. See muutub samuti ajas nagu näiteks keel, tavad ja mood.
Sissejuhatus: Meie grupitöö teema on matused, valisime sellise teema sellepärast, et meile tundus see lihtne kuna me kõik oleme selle läbi elanud. Alles hiljuti käis meist üks matustel ja tal on hästi meeles kõik, mis seal toimus ja seetõttu on seda teemat meil lihtsam koostada. Matus on inimese ära saatmine viimsele teele. Matuse tseremoonia võib olla kiriklik ja ilmalik. Matus on sama vana kui inimkond. Erinevatel religioonidel ja rahvastel on omad erinevad matusetalituse kombed. Lähedaste surm on raske sündmus, mis leinajas võib tekitada ajutist peataolekut ja abitust. Enim vajavad inimesed tuge ja abi, kuidas käituda. Leinajal endal tuleb muretseda surmatunnistus ja valmis vaadata hauaplats, ülejäänu eest kannab soovi korral hoolt juba matusebüroo. Surm tuleb registreerida kolme päeva jooksul. Matused
TARTU ÜLIKOOL GERMAANI-ROMAANI FILOLOOGIA OSAKOND SKANDINAVISTIKA EGIPTUSE "SURNUTERAAMAT" REFERAAT Susanna Oja TARTU 2010 Sissejuhatus ,,Surnuteraamat" on Egiptuse matusetekstide moodne nimetus, mida kasutati esimest korda Uue Riigi alguses (ligikaudu 1550 eKr) ning, mis oli ikka veel kasutuses ligi 50a eKr. Teksti originaalne Egiptuse nimi on rw nw prt m hrw, mida on tõlgitud kui ,,Päeval esiletulijate raamat". Tekst koosneb mitmetest maagilistest loitsudest, mis peaksid aitama surnul leida enda tee läbi hauataguse elu. Tavaliselt kirjutati surnuteraamat papüüruserullile ning see asetati kirstu või lahkunu hauakambrisse. Mitmed loitsud, millest raamat koosneb, kirjutati ka hauakambri seintele ning sarkofaagidele. Raamat koos teiste rituaalidega nagu nt mumifitseerimine pidi aitama surnul jõuda Duat'i (Egiptuse allmaailm) või hauatagusesse
Kuressaare Ametikool Hotelli-ja restoraniteeninduse osakond Koka eriala Kp-23 ja Kp-24 Tjorwen Treu, Maario Loorits, Erki Sepp Grupi töö Matused Õpetaja: Urmas Lehtsalu Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Veel matustest..............................................................................................
Hugo Treffneri Gümnaasium Virve Kass Kaheksakanna kui populaarse ornamendi tähendus Eestis läbi aegade uurimistöö Juhendaja: Aare Ristikivi Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3 1.Rahvamustrid ...................................................................................................................... 4 1.1
Kuid on ka esinenud jutustustes näiteks mõni looma- või linnukujutis, kes ei jäta jälgi endast liikudes. Traditsioonipäraselt võib eristada vähemalt kahte liiki vaimolendeid. Ühed rahutud surnud ilmutavad end sugulastele, tuttavatele ja teistele lähedastele. Nende ilmumine toimub tavaliselt piiratud ajal pärast surma ja nende rahustamiseks on võimalik kasutada tõrjemaagiat. Teistest kujuneb ehituse vaimolend, aardevalvur vms konkreetse kohaga seotud olend. Eestis on see nähtus sageli seotud vanade mõisate, losside või linnamajadega. Sagedamini võib kogeda kummituselamusi kohtades, kus on mõni inimene õnnetult surma saanud, surnuaedadel või erinevates kummituskohtades. Selliseks kohaks võib olla nii ehitis, maa-ala kui ka maa-alune käik, näiteks kanalisatsioon, katakombid, kaev jt. Üle maailma tuntud kummituskohad: Londoni Tower, St. Augustine’i tuletorn, Poveglia saar, Pennsylvania Ida Osariigi Vangla, Amityville’i
olnud Tutanhamonil selget pärijat. [(WWW) http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Egiptuse_vaaraod Egiptuse vaarad] Tutanhamon suri umbes 17-aastaselt, arvatavasti oma 9. valitsusaastal. Tema elu viimaste päevade kohta pole andmeid ja sellepärast on minevikus palju arutletud. [(WWW) http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Egiptuse_vaaraod Egiptuse vaarad] On pikalt arutatu seda, kas tema ilmselt koljuvigastusest tingitud surm oli õnnetus või salamõrv, ning poliitilise olukorra tõttu on viimane täiesti tõenäoline. [(WWW) http://www.annaabi.com/materjal-2468- egiptuse-vaaraod Referaat - Egiptuse vaaraod (22.11.2010)] Tema muumia põhjal on viimasel ajal tehtud suuri uuringuid. Varem oletati, et ta võidi mõrvata, kuid tänapäeval on üldine seisukoht, et ta suri tõenäoliselt malaariasse. Oma elu jooksul oli ta mitu korda malaariat põdenud. 2005
püramiidi külg asub pooleldi päikese käes ja pooleldi varjus. See fenomen kordub kaks korda aastas ja nimelt 14 päeva enne kevadist ning 14 päeva pärast sügisest pööripäeva. Antiikajal, kui püramiidi ümbritses veel läikima poleeritud kattekiht, torkas see silma palju selgemini kui tänapäeval. 10 HAUAD, HAUAKAMBRID, MASTABAD Varaseimasse perioodi kuuluvad matused olid niisugused: laip asetati enne muldasängitamist kägarasse. Vaatamata oma tohutule pindadele oli Egiptus lämbumas surnute hulga kätte, sest laipu maeti ainult kitsastele kultiveeritud maaribadele Niiluse läänekaldal ja deltas (aga varem, peamiselt vaesed inimesed, maeti kõrbesse, kus liiv kuivatas nende kehad). Kui jälgida varaste egiptuse haudade arengut, siis täheldame, et need tehti aja jooksul üha sügavamad, et öösiti ringihulkuvatele saakalitele mitte pakkuda saagivõimalust
Hugo Treffneri Gümnaasium Kadri Hiibus 12D Saastekvootide müük Eestis Referaat Tartu 2012 Sisukord SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1. KASVUHOONEGAASID EESTIS..........................................................................4 2. KYOTO PROTOKOLL JA SAASTEKVOOTIDE KAUPLEMINE........................5 3. KVOODIMÜÜGI PÕHIMÕTTED...........................................................................6 4. ROHELISED PROJEKTID.......................................................................................7 4.1 ELEKTRIAUTOD JA LAADIMISJAAMADE VÕRGUSTIK.........................................7 4.2 TEISI PROJEKTE..........
Kõik kommentaarid