Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel (4)
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu
Esitatud küsimused
- Kes hakkab kodu käima?
- Miks läksid sa ära mu kallis et mullas magada?
- Miks jätsid mind?
- Kui ammu tegelete hauakivide kujundamisega?
- Kuidas tavaliselt klient valiku langetab mida monumendil kujutada?
- Missugune on kõige huvitavam tellimus Teie praktikas?
- Kuidas siis teisiti b Võib olla kuid ei pea seda vajalikuks c Ei milleks?
- Mis on teie jaoks surnu mälestamine?
- Kuidas iseloomustaksite tuhkamismatust?
- Mida tähendab hauakivile graveeritud puu?
- Mida tähendab hauakivile graveeritud leek tuli või küünal?
- Mida tähendab hauakivile graveeritud lind?
- Mida tähendab hauakivile graveeritud lill?
- Mida tähendab hauakivile graveeritud laev ja meri?
- Milline matmisviis on kõige parem?
Sissejuhatus
Eestis puudub siiani ajakohane ülevaade tänapäeva surmakultuurist. Selle koostamise eelduseks
on Eestis erinevate kultuuriregioonide ning Eestis elavate muulaste kultuuride vastava ainestiku
põhjalik läbitöötamine. Käesolev uurimus annab oma väikese panuse selle idee täideviimiseks.
Eesti statistikaameti andmetel elas Eestis 2000. aastal 930 219 eestlast ning 351 178 venelast.
Kokku moodustab venelaste arv ligikaudu 25% kogu Eesti Vabariigi elanikkonnast.1 Seega on
venelased üks suuremaid osakultuure tänases Eesti ühiskonnas.
Käesoleva bakalaureusetöö peamine eesmärk on viia läbi võrdlev analüüs eestlaste ja Eestis
elavate venelaste matmiskombestikust tänapäeval. Autor uurib kahe rahvuse matusekombestiku
ühiseid ja erinevaid jooni, eeldades, et hoolimata erinevast religioossest taustast toimub tänases
sekulariseeruvas maailmas tavade ja kommete ühtlustumine. Uurimisülesannete hulka kuulub
lisaks säilinud või hääbunud matuserituaalide ja kommete kirjeldamisele ka matusekommete
muutusi tinginud asjaolude laiema kultuuritausta avamine.
Oma uurimustöös analüüsin ka Tallinna kalmistute hauakivide sümboolikat. Hauakivide
graveering on kunst, mis alistub ajale. See muutub samuti ajas nagu näiteks keel, tavad ja mood.
Püüan tõlgendada hauaplaatide traditsiooniliste sümbolite tähendust eelkõige mütoloogiliste,
folkloristike ja usundiliste aspektide kaudu.
Matmiskombestik kuulub kultuuri süvakihtide hulka, moodustades surmakultuuri olulisima osa.
Välisest küljest on matusekombestik väga konservatiivne rahvatraditsioonide haru, mis pole
oluliselt muutunud alates ristiusustamist. Üksikuid olulisi muutusi Eesti matusekombestikus võib
märgata alles alates 1950. aastate keskpaigast, mil käibele tuli termin „nõukogulik kombetalitus”
(Järve 2007: 3). Sisemisest küljest on rahvatraditsioonid aga paindlikud, seostudes ühiskonna
vajadustega. Matusekombestikku mõjutavad nii piirkondlik päritolu kui ka perekondlikud ja
isiklikud tõekspidamised, alates otsusest, kas korraldatakse kiriklik- või ilmalik-, põletus- või
laibamatus. Kuna nüüdisaegne matusekombestik on mitmeplaaniline ja integreeritud, sisaldab
see detaile erinevatest aegadest, usunditest, kultuuridest (Ristolainen 2004: 13, 20), selle
käsitlemine ei ole mõeldav kristlikku ja sotsiaalset konteksti tundmata. Usundilisest aspektist
lähenetakse töös Eesti matmiskombestikule eelkõige luterliku ja õigeusu kultuuriruumi
vaatenurgast, sest just need ristiusu harud on eesti ja vene rahvustele omaseimad usundid
(Hansen 2002:126). Mõnede töö valdkondade analüüsis pöördutakse käesolevate rahvuste
eelkristlike uskumuste ja tavade poole.
Käesoleva töö esimeses peatükis lähtun surmast kui bioloogilisest ja filosoofilisest kategooriast,
seejärel annan lühikese ajaloolise ülevaate eestlaste ja idaslaavlaste eelkirstlikust
1Eesti statistikaameti andmebaas: Rahvaloendus 2000: Rahvus. Emakeel. Võõrkeelte oskus, RL 222 [WWW]
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvaloendus/databasetree.asp , viimati vaadatud 04.11.2008
4
matmiskombestikust. Kolmandas peatükis käsitlen võrdlevalt eestlaste ja venelaste
külaühiskonna-aegset matmisrituaalide struktuuri, mil surmakultuur oli tugevalt seotud
usundilise maailmavaatega. Võrdlusena püüan näidata, millised rituaalid ja tavad on säilinud
tänapäevani, millised hääbumas ja miks, sest just matmiskombestiku rituaalides väljenduvad
sellised funktsioonid nagu surnusse suhtumine, kommete järgimise olulisus, individuaalsed ja
ühiskondlikud arusaamad surmast. Neljas ja viies peatükk annavad ülevaade matuste
korraldamisest tänapäeval, Eestis levinud erinevatest matmisviisidest ja nende põhimõtetest.
Peatükkide kaudu püüab autor vastata küsimustele, kuidas suhtuvad eestlased ja venelased
tuhastamisematusse; mis on tänapäeva kristlike-, ilmalike- ja segamatuste põhimõtted ning
funktsioonid ja milline matus on enim eelistatud. Kuues peatükk on pühendatud hauakivide
sümboolika kirjeldamisele ja sissejuhatavale analüüsile.
Materjalide kogumiseks ja läbitöötamiseks olen rakendatud folkloristikas ja sotsioloogias
praktiseeritavaid uurimismeetodeid nagu intervjuu, ankeetküsitlus, võrdlevat analüüsi jne.
Uurimistöö kirjutamisel kasutan erinevaid teoreetilisi allikaid. Tähtsamateks on erinevate
folkloristide, ajaloo- ja kultuuriteadlaste nagu Tarmo Kulmari, Eiki Bergi, Anu Korbi, Aivar
Jürgensoni, Tiia Ristolaineni, Marika Mägi, Maire Sala uurimusi, artikleid. Suuremal määral
toetun oma juhendaja PhD Marju Torp-Kõivupuu teadustöödele. Vene matmiskombestikku
puudutavad materjalid toetuvad eelkõige Andrei Kostini, Natalia Judina, Vladimir Andrejevi,
Tatjana Dronova, Tamara Tolchanova metoodilistele materjalidele ja artiklitele. Hauakivide
sümboolika tõlgendamiseks kasutan rohkesti Aleksander Heintalu, Matthias Johann Eiseni, Tiit
Saare, Mall Hiiemäe, Jelena Levkievskaja, Inna Smirnova, Jelena Grushko, Tolstaja teadustöid,
lisaks eelnenutele ka Eesti Rahvaluule Arhiivi uskumuste ja kombekirjelduste e-kartoteeki.
Oma uurimuse tarbeks viisin läbi intervjuu firmas Kiviraidur töötava skulptori Kaupo
Looheinaga, kes andis ülevaate tänapäeva hauakivide sümboolikast, inimeste eelistustest,
skulptori tööst ning andis võimaluse kasutada selle firma katalooge.
Lisaks intervjuule viisin läbi ka ankeetküsitluse. Küsitletavaid valisin Tallinna elanike seast
juhuslikkuse alusel. Küsitluses osales 50 vene rahvusest ning 50 eesti rahvusest elanikku vanuses
18-30 aastat. Käesolev vanuserühm on üles kasvanud muutuvas 1990.-2000. aastate Eesti
ühiskonnas. Ajaperioodil, kui nõukogude ideoloogia oli jäänud selja taha, kuid midagi uut aga
polnud veel üles ehitatud. Noored on kõige aktiivsem internetivõrgu kasutajad, tihti omavad nad
sõpru välismaalt, mõned saanud võimaluse palju reisida ja välismaal töötada. Kultuuridevaheline
kommunikatsioon, samuti eeskujud mõjutavad nende maailmakäsitust. Pealegi erineb laste
ilmavaade eriti tänapäeval oma vanemate omast, ajad muutuvad kiiresti. Paljud vastajatest ei
olnud veel lähedaste surmaga kokku puutunud, kuid neilgi tuleb kunagi matta oma vanemad.
Kasutatud allikad
Sarnased õppematerjalid
8
doc
Matused
Sissejuhatus:
Meie grupitöö teema on matused, valisime sellise teema sellepärast, et meile tundus see
lihtne kuna me kõik oleme selle läbi elanud. Alles hiljuti käis meist üks matustel ja tal on
hästi meeles kõik, mis seal toimus ja seetõttu on seda teemat meil lihtsam koostada.
Matus on inimese ära saatmine viimsele teele. Matuse tseremoonia võib olla kiriklik ja
ilmalik. Matus on sama vana kui inimkond. Erinevatel religioonidel ja rahvastel on omad
erinevad matusetalituse kombed.
Lähedaste surm on raske sündmus, mis leinajas võib tekitada ajutist peataolekut ja
abitust. Enim vajavad inimesed tuge ja abi, kuidas käituda. Leinajal endal tuleb
muretseda surmatunnistus ja valmis vaadata hauaplats, ülejäänu eest kannab soovi korral
hoolt juba matusebüroo.
Surm tuleb registreerida kolme päeva jooksul.
Matused
10
docx
Egiptuse Surnuteraamat
TARTU ÜLIKOOL
GERMAANI-ROMAANI FILOLOOGIA OSAKOND
SKANDINAVISTIKA
EGIPTUSE "SURNUTERAAMAT"
REFERAAT
Susanna Oja
TARTU
2010
Sissejuhatus
,,Surnuteraamat" on Egiptuse matusetekstide moodne nimetus, mida kasutati
esimest korda Uue Riigi alguses (ligikaudu 1550 eKr) ning, mis oli ikka veel
kasutuses ligi 50a eKr. Teksti originaalne Egiptuse nimi on rw nw prt m hrw, mida
on tõlgitud kui ,,Päeval esiletulijate raamat". Tekst koosneb mitmetest maagilistest
loitsudest, mis peaksid aitama surnul leida enda tee läbi hauataguse elu.
Tavaliselt kirjutati surnuteraamat papüüruserullile ning see asetati kirstu
või lahkunu hauakambrisse. Mitmed loitsud, millest raamat koosneb, kirjutati ka
hauakambri seintele ning sarkofaagidele. Raamat koos teiste rituaalidega nagu
nt mumifitseerimine pidi aitama surnul jõuda Duat'i (Egiptuse allmaailm) või
hauatagusesse
14
doc
Matused
Kuressaare Ametikool
Hotelli-ja restoraniteeninduse osakond
Koka eriala
Kp-23 ja Kp-24
Tjorwen Treu, Maario Loorits, Erki Sepp
Grupi töö
Matused
Õpetaja:
Urmas Lehtsalu
Sisukord
Sissejuhatus.................................................................................................................................4
Veel matustest..............................................................................................
30
pdf
Kaheksakanna kui populaarse ornamendi tähendus Eestis läbi aegade
Hugo Treffneri Gümnaasium
Virve Kass
Kaheksakanna kui populaarse ornamendi tähendus Eestis läbi aegade
uurimistöö
Juhendaja: Aare Ristikivi
Tartu 2010
Sisukord
Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3
1.Rahvamustrid ...................................................................................................................... 4
1.1
82
pdf
Kummitustega seotud uskumused noorte seas PMG näitel
Kuid on ka esinenud jutustustes näiteks mõni
looma- või linnukujutis, kes ei jäta jälgi endast liikudes.
Traditsioonipäraselt võib eristada vähemalt kahte liiki vaimolendeid. Ühed rahutud surnud
ilmutavad end sugulastele, tuttavatele ja teistele lähedastele. Nende ilmumine toimub tavaliselt
piiratud ajal pärast surma ja nende rahustamiseks on võimalik kasutada tõrjemaagiat. Teistest
kujuneb ehituse vaimolend, aardevalvur vms konkreetse kohaga seotud olend. Eestis on see
nähtus sageli seotud vanade mõisate, losside või linnamajadega. Sagedamini võib kogeda
kummituselamusi kohtades, kus on mõni inimene õnnetult surma saanud, surnuaedadel või
erinevates kummituskohtades. Selliseks kohaks võib olla nii ehitis, maa-ala kui ka maa-alune
käik, näiteks kanalisatsioon, katakombid, kaev jt. Üle maailma tuntud kummituskohad: Londoni
Tower, St. Augustine’i tuletorn, Poveglia saar, Pennsylvania Ida Osariigi Vangla, Amityville’i
25
docx
Referaat - Vaaraod
olnud Tutanhamonil selget pärijat. [(WWW)
http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Egiptuse_vaaraod Egiptuse vaarad]
Tutanhamon suri umbes 17-aastaselt, arvatavasti oma 9. valitsusaastal. Tema elu viimaste
päevade kohta pole andmeid ja sellepärast on minevikus palju arutletud. [(WWW)
http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Egiptuse_vaaraod Egiptuse vaarad] On pikalt arutatu
seda, kas tema ilmselt koljuvigastusest tingitud surm oli õnnetus või salamõrv, ning poliitilise
olukorra tõttu on viimane täiesti tõenäoline. [(WWW) http://www.annaabi.com/materjal-2468-
egiptuse-vaaraod Referaat - Egiptuse vaaraod (22.11.2010)] Tema muumia põhjal on viimasel
ajal tehtud suuri uuringuid. Varem oletati, et ta võidi mõrvata, kuid tänapäeval on üldine
seisukoht, et ta suri tõenäoliselt malaariasse. Oma elu jooksul oli ta mitu korda malaariat
põdenud. 2005
27
doc
Egiptus
püramiidi külg asub pooleldi päikese käes ja pooleldi varjus. See fenomen kordub kaks korda
aastas ja nimelt 14 päeva enne kevadist ning 14 päeva pärast sügisest pööripäeva. Antiikajal,
kui püramiidi ümbritses veel läikima poleeritud kattekiht, torkas see silma palju selgemini kui
tänapäeval.
10
HAUAD, HAUAKAMBRID, MASTABAD
Varaseimasse perioodi kuuluvad matused olid niisugused: laip asetati enne muldasängitamist
kägarasse. Vaatamata oma tohutule pindadele oli Egiptus lämbumas surnute hulga kätte, sest
laipu maeti ainult kitsastele kultiveeritud maaribadele Niiluse läänekaldal ja deltas (aga
varem, peamiselt vaesed inimesed, maeti kõrbesse, kus liiv kuivatas nende kehad). Kui jälgida
varaste egiptuse haudade arengut, siis täheldame, et need tehti aja jooksul üha sügavamad, et
öösiti ringihulkuvatele saakalitele mitte pakkuda saagivõimalust
12
doc
Saastekvootide müük Eestis
Hugo Treffneri Gümnaasium
Kadri Hiibus 12D
Saastekvootide müük Eestis
Referaat
Tartu 2012
Sisukord
SISSEJUHATUS...........................................................................................................3
1. KASVUHOONEGAASID EESTIS..........................................................................4
2. KYOTO PROTOKOLL JA SAASTEKVOOTIDE KAUPLEMINE........................5
3. KVOODIMÜÜGI PÕHIMÕTTED...........................................................................6
4. ROHELISED PROJEKTID.......................................................................................7
4.1 ELEKTRIAUTOD JA LAADIMISJAAMADE VÕRGUSTIK.........................................7
4.2 TEISI PROJEKTE..........
Meedia
Kommentaarid (4)
Kõik kommentaarid