Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel (4)
Esitatud küsimused
- Kes hakkab kodu käima?
- Miks läksid sa ära mu kallis et mullas magada?
- Miks jätsid mind?
- Kui ammu tegelete hauakivide kujundamisega?
- Kuidas tavaliselt klient valiku langetab mida monumendil kujutada?
- Missugune on kõige huvitavam tellimus Teie praktikas?
- Kuidas siis teisiti b Võib olla kuid ei pea seda vajalikuks c Ei milleks?
- Mis on teie jaoks surnu mälestamine?
- Kuidas iseloomustaksite tuhkamismatust?
- Mida tähendab hauakivile graveeritud puu?
- Mida tähendab hauakivile graveeritud leek tuli või küünal?
- Mida tähendab hauakivile graveeritud lind?
- Mida tähendab hauakivile graveeritud lill?
- Mida tähendab hauakivile graveeritud laev ja meri?
- Milline matmisviis on kõige parem?
Lisainfo
Sissejuhatus
Eestis puudub siiani ajakohane ülevaade tänapäeva surmakultuurist. Selle koostamise eelduseks
on Eestis erinevate kultuuriregioonide ning Eestis elavate muulaste kultuuride vastava ainestiku
põhjalik läbitöötamine. Käesolev uurimus annab oma väikese panuse selle idee täideviimiseks.
Eesti statistikaameti andmetel elas Eestis 2000. aastal 930 219 eestlast ning 351 178 venelast.
Kokku moodustab venelaste arv ligikaudu 25% kogu Eesti Vabariigi elanikkonnast.1 Seega on
venelased üks suuremaid osakultuure tänases Eesti ühiskonnas.
Käesoleva bakalaureusetöö peamine eesmärk on viia läbi võrdlev analüüs eestlaste ja Eestis
elavate venelaste matmiskombestikust tänapäeval. Autor uurib kahe rahvuse matusekombestiku
ühiseid ja erinevaid jooni, eeldades, et hoolimata erinevast religioossest taustast toimub tänases
sekulariseeruvas maailmas tavade ja kommete ühtlustumine. Uurimisülesannete hulka kuulub
lisaks säilinud või hääbunud matuserituaalide ja kommete kirjeldamisele ka matusekommete
muutusi tinginud asjaolude laiema kultuuritausta avamine.
Oma uurimustöös analüüsin ka Tallinna kalmistute hauakivide sümboolikat. Hauakivide
graveering on kunst, mis alistub ajale. See muutub samuti ajas nagu näiteks keel, tavad ja mood.
Püüan tõlgendada hauaplaatide traditsiooniliste sümbolite tähendust eelkõige mütoloogiliste,
folkloristike ja usundiliste aspektide kaudu.
Matmiskombestik kuulub kultuuri süvakihtide hulka, moodustades surmakultuuri olulisima osa.
Välisest küljest on matusekombestik väga konservatiivne rahvatraditsioonide haru, mis pole
oluliselt muutunud alates ristiusustamist. Üksikuid olulisi muutusi Eesti matusekombestikus võib
märgata alles alates 1950. aastate keskpaigast, mil käibele tuli termin „nõukogulik kombetalitus”
(Järve 2007: 3). Sisemisest küljest on rahvatraditsioonid aga paindlikud, seostudes ühiskonna
vajadustega. Matusekombestikku mõjutavad nii piirkondlik päritolu kui ka perekondlikud ja
isiklikud tõekspidamised, alates otsusest, kas korraldatakse kiriklik- või ilmalik-, põletus- või
laibamatus. Kuna nüüdisaegne matusekombestik on mitmeplaaniline ja integreeritud, sisaldab
see detaile erinevatest aegadest, usunditest, kultuuridest (Ristolainen 2004: 13, 20), selle
käsitlemine ei ole mõeldav kristlikku ja sotsiaalset konteksti tundmata. Usundilisest aspektist
lähenetakse töös Eesti matmiskombestikule eelkõige luterliku ja õigeusu kultuuriruumi
vaatenurgast, sest just need ristiusu harud on eesti ja vene rahvustele omaseimad usundid
(Hansen 2002:126). Mõnede töö valdkondade analüüsis pöördutakse käesolevate rahvuste
eelkristlike uskumuste ja tavade poole.
Käesoleva töö esimeses peatükis lähtun surmast kui bioloogilisest ja filosoofilisest kategooriast,
seejärel annan lühikese ajaloolise ülevaate eestlaste ja idaslaavlaste eelkirstlikust
1Eesti statistikaameti andmebaas: Rahvaloendus 2000: Rahvus. Emakeel. Võõrkeelte oskus, RL 222 [WWW]
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvaloendus/databasetree.asp , viimati vaadatud 04.11.2008
4
matmiskombestikust. Kolmandas peatükis käsitlen võrdlevalt eestlaste ja venelaste
külaühiskonna-aegset matmisrituaalide struktuuri, mil surmakultuur oli tugevalt seotud
usundilise maailmavaatega. Võrdlusena püüan näidata, millised rituaalid ja tavad on säilinud
tänapäevani, millised hääbumas ja miks, sest just matmiskombestiku rituaalides väljenduvad
sellised funktsioonid nagu surnusse suhtumine, kommete järgimise olulisus, individuaalsed ja
ühiskondlikud arusaamad surmast. Neljas ja viies peatükk annavad ülevaade matuste
korraldamisest tänapäeval, Eestis levinud erinevatest matmisviisidest ja nende põhimõtetest.
Peatükkide kaudu püüab autor vastata küsimustele, kuidas suhtuvad eestlased ja venelased
tuhastamisematusse; mis on tänapäeva kristlike-, ilmalike- ja segamatuste põhimõtted ning
funktsioonid ja milline matus on enim eelistatud. Kuues peatükk on pühendatud hauakivide
sümboolika kirjeldamisele ja sissejuhatavale analüüsile.
Materjalide kogumiseks ja läbitöötamiseks olen rakendatud folkloristikas ja sotsioloogias
praktiseeritavaid uurimismeetodeid nagu intervjuu, ankeetküsitlus, võrdlevat analüüsi jne.
Uurimistöö kirjutamisel kasutan erinevaid teoreetilisi allikaid. Tähtsamateks on erinevate
folkloristide, ajaloo- ja kultuuriteadlaste nagu Tarmo Kulmari, Eiki Bergi, Anu Korbi, Aivar
Jürgensoni, Tiia Ristolaineni, Marika Mägi, Maire Sala uurimusi, artikleid. Suuremal määral
toetun oma juhendaja PhD Marju Torp-Kõivupuu teadustöödele. Vene matmiskombestikku
puudutavad materjalid toetuvad eelkõige Andrei Kostini, Natalia Judina, Vladimir Andrejevi,
Tatjana Dronova, Tamara Tolchanova metoodilistele materjalidele ja artiklitele. Hauakivide
sümboolika tõlgendamiseks kasutan rohkesti Aleksander Heintalu, Matthias Johann Eiseni, Tiit
Saare, Mall Hiiemäe, Jelena Levkievskaja, Inna Smirnova, Jelena Grushko, Tolstaja teadustöid,
lisaks eelnenutele ka Eesti Rahvaluule Arhiivi uskumuste ja kombekirjelduste e-kartoteeki.
Oma uurimuse tarbeks viisin läbi intervjuu firmas Kiviraidur töötava skulptori Kaupo
Looheinaga, kes andis ülevaate tänapäeva hauakivide sümboolikast, inimeste eelistustest,
skulptori tööst ning andis võimaluse kasutada selle firma katalooge.
Lisaks intervjuule viisin läbi ka ankeetküsitluse. Küsitletavaid valisin Tallinna elanike seast
juhuslikkuse alusel. Küsitluses osales 50 vene rahvusest ning 50 eesti rahvusest elanikku vanuses
18-30 aastat. Käesolev vanuserühm on üles kasvanud muutuvas 1990.-2000. aastate Eesti
ühiskonnas. Ajaperioodil, kui nõukogude ideoloogia oli jäänud selja taha, kuid midagi uut aga
polnud veel üles ehitatud. Noored on kõige aktiivsem internetivõrgu kasutajad, tihti omavad nad
sõpru välismaalt, mõned saanud võimaluse palju reisida ja välismaal töötada. Kultuuridevaheline
kommunikatsioon, samuti eeskujud mõjutavad nende maailmakäsitust. Pealegi erineb laste
ilmavaade eriti tänapäeval oma vanemate omast, ajad muutuvad kiiresti. Paljud vastajatest ei
olnud veel lähedaste surmaga kokku puutunud, kuid neilgi tuleb kunagi matta oma vanemad.
Märksõnad
, , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,
Mõisted
graveering,
külaühiskonna,
kuues peatükk,
tähtsamateks,
käesolev vanuserühm,
filosoofilises mõistes,
edasikestmine,
teistkordseks matuserituaaliks,
kalmistul,
lk 14,
hilisemal ajal,
matusekommetest kirde,
tänasel päeval,
vastutulijal,
inimeste arvates,
kolmekordne mälestamine,
peiete funktsioon,
küsitletust,
alles seejärel,
matmiskombestik,
allikaid,
krematsioon,
krematsiooni leinatalitusviise,
krematooriumid,
austust lahkunule,
kristlikus maailmas,
kaanoni palved,
vaimuliku sõnul,
niisugustel juhtudel,
matuseteenistus,
voolud,
muusika,
sümboli definitsioon,
kalmel,
kalme peaatribuut,
hauakivi,
sümboolika tõlgendamine,
hauatähised,
individuaalsed hauaplaadid,
standardsetel hauakividel,
vene hauakivid,
niisugustest internetiallikatest,
pajupuu,
igas puuseemnes,
surnud inimesed,
eesti kultuuriruumis,
rist,
matmiskombestikus,
274,
krutsifiksil,
üldtuntud,
tule sümboolika,
euroopa ristiusumentaliteedis,
hauaplaadil,
muutuda linnuks,
kehakujud,
regilauludes,
kajakas,
alade kajakad,
keskpunktis,
iiris,
piibeleht,
sama uskumus,
päikesevalgus,
matmiskombestiku valdkonnas,
õigeusu levikuga,
lindude sihtpunktiks,
eelmistes paragrahvides,
käesolev veekogu,
iiria,
teiste sõnadega,
kultuuriruumis,
või küttimisega,
paatmatus,
tähelepanuväärsed,
lahkumistund,
13 vastanut,
poole rohkem,
valinud eestlasi,
puhas õpetus,
seaduspärasus,
variandi,
mõnel inimesel,
konservatiivsus,
linnu kuju,
lilledel,
representing,
bruce,
torp,
143,
kataloogis,
mu isamaa,
väsind olen
Meedia
Kommentaarid (4)
Sarnased materjalid
0
docx
![V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat]()
V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
1
VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS
ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper
KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971
T (Prantsuse) H82
Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a.
Kun...
281
docx
![M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat]()
M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Tom Sawyeri seiklused
EESSÕNA
Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu
enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust;...
193
docx
![Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt]()
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad
Teeninduspsühholoogia
1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng
Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhj...
87
docx
![Soome-ugri rahvakultuur]()
Soome-ugri rahvakultuur
Soome-ugri rahvakultuur
Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad
Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali r...
62
docx
![Kirjanduse lõppueksami materjalid]()
Kirjanduse lõppueksami materjalid
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM
KLAARIKA LAUR
Pilet 1
1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika
ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGI...
132
doc
![Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu]()
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Ajalugu kui konstruktsioon
Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb
väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on
m...
82
doc
![KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017]()
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
Pilet 1
1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA
LÜÜRIKA:
(kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab el...
291
doc
![Tõde ja Õigus II Terve tekst]()
Tõde ja Õigus II Terve tekst
I.
Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast
eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti.
Kogu minevik tõmbus mill...
Lae alla surm_ja_matused_eestlastel_ja_eestis_elavatel_venelastel.pdf
50 punkti
~ 82 lehte
135 laadimist
4 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid