KUREMÄE NUNNAKLOOSTER (0)

KUREMÄE NUNNAKLOOSTER
Referaat
Sissejuhatus
Kuremäe Nunnaklooster on ainuke Eestis tegutsev vene õigeusu nunnaklooster ja see rajati 1891 . aastal. Kirik on seal juba aastast 1608. Hetkel elab kloostris üle 100 nunna ja noviitsi (kloostris prooviajal olev nunn). Nad müüvad seal igasuguseid kirikuesesemeid ( ristid , vitraažid) ja enda tehtud küpsetisi. Nunnakloostri juurest voolab läbi ohvriallikas, praegu kutsutakse seda „püha allikaks“, kuna sellel on tervendav mõju ja paljud inimesed käivad selle vett ämbritega kaasa tassimas või seal suplemas. Samuti saab seal käia tutvumas nunnade ja noviitside igapäevaeluga. See on Ida-Virumaa üks suurim turismimagnet.
Asukoht
Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster asub Kuremäe külas, Illuka vallas, Ida-Virumaal. Asub piirkonna kõrgeimal künkal Kuremäel.
Ehitus
Klooster ehitati 16. sajandi teises pooles ja keskaja lõpuperioodil. On teada, et 1608 aastal oli Kuremäel õigeusu kabel . Kloostri kõige tähtsam ehitis on Moskva-Jaroslavli koolkonna sakraalehitisi jäljendav viiekupliline Jumalaema Uinumise (Uspenski) peakirik , mis ehitati aastatel 1908–1910.
Kloostriülemad

• 1892– 1897  Varvara
  
• 1897–1921 Aleksia
  
• 1921–1943 Joanna
  
• 1943–1946 Aleksia
  
• 1946–1955 Rafaila
  
• 1955–1967 Angelina
  
• 1968–2011 Varvara
  
• 2011– Filareta
  

Legend
Õigeusklike räägitud legendide järgi olla näinud kohalikud talupojad 16. sajandil sinisel mäel imelikku ilmutust ja leidnud hiljem iidse tamme jalamilt õigeusu ikooni. Seda sündmust kujutavat maali saab näha Kuremäe kloostri värava juures. Sellest ajast saati hakati mäge kutsuma „Pühtitsaks“ ehk pühitsetud kohaks. Selle sündmuse mälestuseks rajati mäele väike kabel.
Nunnakloostri territoorium
Kloostri territooriumil on ka kloostri võimsad puuriidad, kloostri peavärav kellatorniga, püha allikas, kloostri peakirik, kalmistu, nunnade elumajad (Kuremäe võõrastemajad). Kloostriaias kasvab tamm tüveümbermõõduga 4,3 meetrit. Seda kutsutakse usklike hulgas pühaks puuks .
Ajalugu
Ka luterlased soovisid Kuremäele kirikut ehitada ja sinna surnuaia jaoks maad saada, sest lähimad kalmistud asusid 20-30 km kaugusel Jõhvis ja Iisakus. Luba taotles Illuka mõisnik Dieckhoff, keda toetasid ja aitasid pastorid ja talurahvas . Algselt olevat kuberner Polivanov andnud suulise loa ja kirjalik pidi järgnema . Aleksander III trooniletulekuga (1881.-1894.) algas aga venestamisaeg . 1885.a. sai Eestimaa kuberneriks vürst Sergei Sahhovskoi, tuline õigeusu ja venestamise pooldaja . Luterikirik oli juba peaaegu valmis, kui ehitus seisma pandi ning hoone lammutati. See olevat olnud solvav , et luterlased julgesid soovida oma kirikut vene õigeusu kiriku lähedale. Kuberner Sahhovskoi olevat kõndinud ise kepp käes talutaredesse, et veenda talupoegi astuma õigemasse usku. Kuid elanikud jäid ükskõikseks ega vahetanud usku.
 Kloostrit asuti Kuremäele rajama 1885. a. ja valmis 1891. aastal. Ehitati peakirik, kalmistukirik, kuberneri jaoks majakirik ja teisi vajalikke hooneid . Kloostri kellatornis oli 7 kella, suurim 2,6 tonnine, teine 1,5 tonni, kolm väiksemat on ühesuurused. Klooster oli Mekaks vene-õigeusklikele Venemaalt.
Allikas
Kohalikud elanikud ja Pühtitsa kloostri elanikud on mures, sest suvel langeb püha allika veetase märgatavalt. Keegi ei oska täpselt öelda, mis allikaga toimub. Ema Filareta Pühtitsa kloostrist ütles, et varem juhtus ainult väga põuasel aastal, et suvel allikas vett vähemaks jäi. Kuid nüüd on juba 15 aastat igal suvel allikas vett tunduvalt vähem ning see teeb kloostrile muret. Geoloogiakeskuse arvates võib püha allika kuivamisel olla teinegi põhjus – erakordselt põuane 2006. aasta. On aastaid, mil sademeid näib küllaldaselt olevat, kuid need ei toida allikat. Kui mõnel aastal on pinnas tugevasti läbi külmunud, ei suuda rohke lume sulamisel tekkiv vesi sügavale maapinda imenduda, vaid aurustub pinnal. Kuigi Kuremäe allikas saab toitu neljast lasundikihist, mille veerikkus sõltub omakorda maha sadanud sademete hulgast, mõjutavad suvevihmad seda vähe.
Kokkuvõte
Klooster tegutseb tänapäevani ja on isemajandav. Seda juhib kloostriülem . Nunnad kannavad seal klassikaliseid nunnavorme. Inimeste jaoks on seal kindlad alad, kus nad viibida tohivad. Nunnad võivad käia kõikjal ja ainut nemad saavad palvetada altaril. Kolmelöövilises kirikus on kolm altarit, rikkalik männipuust nikerdatud ikonostaas  ja haruldasi  seinamaalinguid . Seal on ruumi 1200 inimesele.
Kasutatud kirjandus:

http://www.illuka.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=1

https://et.wikipedia.org/wiki/Kurem%C3%A4e_klooster#Kloostri.C3.BClemad

https://www.puhkaeestis.ee/et/puhtitsa-jumalaema-uinumise-nunnaklooster-kuremae-klooster

http://www.virumaa.ee/kuremae-klooster-ehk-puhtitsa-jumalaema-uinumise-stavropigiaalne-naisklooster/