Isiksuse vaimsed võimed 12.kl 1.IQ mõiste, olemus IQ ehk Ratsionaalne intelligentsus - inimese võime konstruktiivselt mõtelda, arutleda ja probleeme lahendada. Intelligentsuskvoot (arukuskvoot) ehk IQ (inglise keeles intelligence quotient) on intelligentsustesti tulemus. Termini võttis kasutusele William Stern. Intelligentsuskvoot näitab intelligentsuse suhtelist, mitte aga absoluutset taset. Intelligentsuskvoot (IQ) on vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsuse taseme numbriline väljendus. 2. Liikuv ja kristalliseerunud intelligentsus (näited) Muutliku intelligentsuse all mõistetakse võimet käsitleda uusi probleeme ja ootamatusi. Cattelli arvates on muutlik intelligentsus seotud neuroloogilise arenguga ning ei peaks seetõttu eriti sõltuma kultuurilistest ega kasvatuslikest mõjudest, see saavutab maksimaalse taseme noorukieas ja hakkab siis langema. Muutlikku intelligentsust mõõdetakse ülesannetega, mis on testi sooritajale uu...
INTELLIGENTSUS Kaisa Pilnik 11. klass INTELLIGENTSUSE MÕISTE • Palju definitsioone • Arukus • Loomulik intelligents • Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime • David Wechsleri definitsiooni kohaselt on intelligentsus indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsio naalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime • Intelligentsuse olemuse kohta on palju erinevaid arusaamu • Mõjutab pärilikkus, varane lapsepõlv, kasvukeskkond ja sünnijärjekord INTELLIGENTSUSTÜÜBID •Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus väljendub võimes väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid, vallata rikast sõnavara ja sõnade tähendust, keele foneetilist külge, saada a...
parilik (01.10.15) 6 Rajaleidja, 2015. Isiksus ja isiksuseomadused. http://www.rajaleidja.ee/iseloom/ (08.10.15) Sirk, M., 2013. Õppija iseärasused ja nende arvestamine õppeprotsessis, http://erinevadoppijad.weebly.com/ (05.10.2015) Wikipedia, 2005. Isiksus. https://et.m.wikipedia.org/wiki/Isiksus (10.10.15) Wikipedia, 2015. Intelligentsus. https://et.wikipedia.org/wiki/Intelligentsus#Intelligentsuse_seosed_empaati aga (01.10.15) Wikipedia, 2015. Intelligentsuskvoot. https://et.wikipedia.org/wiki/Intelligentsuskvoot (02.09.15) История IQ тестов, 2007. http://iqtester.ru/history_IQ_test.php (02.09.15) 7
Küsimus 1 Väär 0 punkti 1-st Küsimuse tekst Episoodilises mälus sisaldub info ... (mille kohta?) Vali üks: a. isiklikult kogetud sündmuste kohta ÕIGE! b. harjumuste kohta c. mis on seotud koolis õpitud teadmistega d. teiste inimeste kohta Küsimus 2 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Känkimist kasutatakse psüühiliste protseduuride juures.....: (milleks?) Vali üks: a. teadmiste-kogemuste koondamiseks suuremateks ühikuteks, mis võimaldab efektiivsemat teadmistega manipuleerimist b. tähelepanu efektiivsemaks koondamiseks c. materjali efektiivsemaks salvestamiseks mällu d. vastused A ja C Küsimus 3 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Käitumise sageduse tõstmiseks on võimalik operantse tingimise teooria kohaselt kasutada....: Vali üks: a. negatiivset kinnitamist b. karistamist c. frustreerivat tasumatust Küsimus 4 Väär 0 punkti 1-st Küsimuse tekst T...
Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Aktuaalne arengutase laps on võimeline ülesannet omapea lahendama Animism elutute objektide elustamine Areng kestab munaraku viljastamisest kuni surmani ning seda mõjutab nii pärilikkus kui ka keskkond. Assimilatsioon uus info püütakse sovitada olemasolevasse skeemi Egotsentrism olukord, kus laps ei suuda kohanduda teiste inimeste vaadetega. Kaob 4-5 aastaselt Emotsionaalne areng kõne areng, sotsiaalses keskkonnas toimetulek, õpitulemused Fenotüüp ei kandu järgmistele põlvedele edasi. Millised näeme välja ja kuidas käitume Fluiidne intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides Formaalsete operatsioonide staadium Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine. Kestab alates 11. eluaastast Füüsiline areng motoorne areng. Keha kasvamine Genotüüp Vanematelt päritu...
6. Mudelõpe tähendab, et inimene õpib läbi selle, et teise inimese käitumise tulemusi nähes seostab neid enda võimaliku käitumise ja selle positiivsete või negatiivsete tagajärgedega tõene. 7. E.Tulvingu kohaselt on inimesele omased 3 mälusüsteemi: semantiline, protseduuriline, episoodiline. 8. Piisavalt tugev müra ja ka ärevus võivad tähelepanule mõjuda positiivselt. Nt suureneb inimesele virguse aste ja tähelepanu valivus. tõene 9. Intelligentsuskvoot (IQ) on: vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsuse taseme numbriline väljendus. 10. Tajukujund on alati täpne koopia sellest, mis meeleelunditele mõjub väär.
Vali üks vastus. a. üldine vaimne võimekus b. vaimsed erivõimed Õige 5. Vaimsed erivõimed on omavahelises seoses. Vastus: Õige Vale Õige 6. Millist tüüpi mõõtvahenditega hinnatakse psühholoogias inimese vaimset võimekust? Vali üks vastus. a. intelligentsustestid b. spetsiifilised võimekustestid c. teadmiste- ja sooritustestid d. kasutatakse kõiki eelpool nimetatud vahendeid Õige 7. Intelligentsuskvoot (IQ) on: Vali üks vastus. a. Vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsuse taseme numbriline väljendus b. Inimese üldine vaimne võimekus c. Mõõtühik, mis näitab inimese matemaatilist võimekust d. Inimese üldine vaimne võimekus, mis avaldub oskuses arutleda, õppida varasematest kogemusustest ja kiiresti probleeme lahendada Õige 8. Vaimsete võimete puhul eristatakse kolme üldist liiki võimeid. Pange iga võime vastavusse õige kirjeldusega.
............................................7 3.1 Binet'-Simoni test................................................................................7 3.2 RPM....................................................................................................7 3.3 Wechsleri intelligentsusskaalad..........................................................8 3.4 Testide usaldusväärsus........................................................................9 4 Intelligentsuskvoot...........................................................................................10 5 Enamlevinud testid..........................................................................................11 6 Kokkuvõte........................................................................................................12 7 Kasutatud allikad..............................................................................................13 SISSEJUHATUS “Reason is intelligence taking exercise
1. Asteeniline ehk sale tüüp Sale, nõrga kehaehitusega, pikk, kõhn, nurgeline.Nägu piklik, kuivetunud, teravate joontega, otsmik kõrge, nina teravalt etteulatuv. Lihastik vähearenenud.Luud peened, pikad. Õlad kitsad, ettepoole längus. Kehakaal võrreldes pikkusega jääb normist alla. Habemekasv nõrk, korrapäratu. Atleetilis-muskulaarne tüüp Robustne, tugeva kehaehitusega, laiaõlgne, ülemine kehapool ülearenenud. Nägu munakujuline, lõug tugev, Nina tömp. Luustik-lihastik tugev. Käed-jalad lühikesed. Kaal vastab pikkusele. Pükniku tüüp lai ja ümar, kõhu ümbermõõt ületab õlgade ümbermõõdu. Nägu ümar, otsmik arenenud, mõõdukalt kõrge ja kauni kumerusega. Lihastik mõõdukas, luustik nõrk, õlad kitsad, jäsemed nõrgad ja väikesed. Kalduvus tüsenemisele Segatüüp kuulub ühtede tunnuste järgi ühte, teiste tunnuste järgi teise tüüpi 2. Kehamahlade teooria rajas vanakreeka arst Hippokrates ja ta töötas välja kehamahlade teooria, mille järgi määravad...
Intelligentsus ja selle mõõtmine Intelligentsust on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. 1904.aastal pani inglise psühholoog Charles Spearman lapsi testides tähele, et nende tulemused olid eri testide puhul võrdlemisi sarnased. Nt. said need lapsed, kes sooritasid edukalt mälutesti, hea tulemuse ka loogilise põhjendamise ja taibukuse testidest. Ta jõudis seisukohale mille järgi võib intelligentsus sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust. Fluiidne(voolav) intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Fluiidse intelligentsuse haripunkt saabub inimesel 20.eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus...
Vaimse intelligentsuse mudel rõhutab kolme konkreetset intelligentsuse protsessi: meie traditsiooniline IQ, meie emotsionaalne intelligntsus (EQ) ja meie vaimne intelligentsus (SQ). Määratleme IQ hetkel lihtsalt kui intelligentsuse, mis püüab mõista, mis üldse on; EQ kui intelligentsuse, mis püüab mõista, kuidas miski on, ja SQ kui intelligentsuse, mis püüab mõista, miks asjad nii on. IQ IQ ehk intelligentsuskvoot annab olulist teavet inimese vaimse arengutaseme kohta. Mõistel ,,intelligentskvoot" on kaks tähendust: ühelt poolt tähendab see psühhomeetriliste testide jada, mille abil mõõdetakse inimese intellektuaalseid võimeid ja teiselt poolt nende testide tulemust. Sageli arvatakse, et IQ-ga mõõdetakse konkreetse inimese vaimset võimekust, kuid tegelikkuses see võrdleb testitava isiku individuaalseid võimeid rahvastiku keskmiste tulemustega. Osad
BIOPSÜHHOLOOGIA 1 Punktid: 1/1 Informatsiooni ülekanne neuronite vahel toimub: Vali üks vastus. a. elektriliselt b. elektriliselt ja keemiliselt c. keemiliselt Question 2 Punktid: 1/1 Neuroni ülesanne on erutuslainete juhtimine. Vastus: Õige Vale Question 3 Punktid: 1/1 Virgatsainete ehk neurotransmitterite ülesanne ajus on? Vali üks vastus. A. Närvimürkide toime lõpetamine B. Vastutada selle eest, et toitained jõuaksid õigete ajurakkudeni C. Tagada erutavate või pidurdavate sõnumite edastamine naaberrakkude vahel D. Närvirakkude üksteisest isoleerimine Question 4 Punktid: 1/1 Keemilise infoülekande puhul vallandub närvilõpmest neurotransmitter, mis liigub sünaptilisse pilusse ning seondub neurotransmitterile reageerivate retseptoritega järgmise neuroni pinnal. Vastus: Õige Vale Question 5 Punktid: 1/1 Pange õigesse vastavusse ajukoore piirkonnad ja nende funktsioonid. oimu- e. tem...
· Personaalne intelligentsus jaguneb kaheks: interpersonaalne(isikutevaheline) iseloomustab neid, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi. Intrapersonaalne(isikusisene) seondub indiviidi endaga. Pärilikkuse ja keskkonna mõjude tähtsuse hindamisel ei ole teadlased ühel meelel. Osa autoreid rõhutab keskkonna rolli, teised aga peavad intelligentsuse põhiliseks mõjutajaks pärilikke tegureid. Intelligentsuskvoot ehk IQ on intelligentsuse mõõt, mille abil inimesi võrreldakse. Selle arvutamiseks tuleb inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100- ga. Kõige paremateks testideks peetakse David Wechsleri teste, täiskasvanu ja lapse omi. John C. Raven lõi progressiivsete maatriksite testi, mille puhul on tegu mittesõnalise intelligentsustestiga, milles minnakse järjest keerulisemate ülesannete juurde.
.............. 7 3.2 Testide eetiline pool............................................................................................. 7 3.3 Binet'-Simoni test................................................................................................. 8 3.4 Raveni progresseeruvad maatriksid......................................................................8 3.5 Wechsleri intelligentsusskaalad........................................................................... 9 3.6 Intelligentsuskvoot............................................................................................. 10 3.7 Enamlevinud testid.............................................................................................10 4 EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS.............................................................. 11 5 PÄRILIKKUS JA KESKKOND INTELLIGENTSUSE KUJUNDAJATENA.......12 KOKKUVÕTE............................................................................................................14
Õige 4) C.E.Spearman rääkis oma teoorias sellest, et vaimne võimekus jaguneb kaheks osaks üldiseks vaimseks võimekuseks ning erivõimeteks. Kumma kohta kehtib järgnev kirjeldus: tegemist on kaasasündinud võimekusega, mis püsib ühetaolisena läbi inimese elu. üldine vaimne võimekus 5) Vaimse võimekuse uurijate kohaselt on intelligentsus....: võime mõista maailma, mõelda ratsionaalselt ja raskustes efektiivselt toimida 6) Intelligentsuskvoot (IQ) on: Vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsuse taseme numbriline väljendus 7) Voolav intelligentsus vanemas eas... Väheneb pisut nii naistel kui meestel 8) Mis asi on R.Sternbergi kohaselt praktiline intelligentsus? Võime mõista ja lahendada igapäevaelus esinevaid olukordi. 9) Vaimsete võimete puhul eristatakse kolme üldist liiki võimeid. Pange iga võime vastavusse õige kirjeldusega.
oma väljapaistvate võimete poolest suudavad saavutada silmapaistvaid tulemusi. Andekad lapsed kuuluvad erivajadustega laste hulka, sest nad vajavad oma arengupotensiaalide realiseerimiseks kasvukeskkonna kohandamist (Häidkind, Kuusik 2009). Viimastel aastakümnetel ei peeta andekuse põhinäitajaks enam intelligentsuskvooti (IQ), vaid rohkem tähtsustatakse loovust: mõtete voolavust, originaalsust, probleemi nägemise võimet (Sikka 2002). Kui lapse intelligentsuskvoot (IQ) on 120 – 130, siis hinnatakse ta andekaks (Sepp 2010). Selleks, et saada mitmekülgsemat hinnangut, on peale intelligentsustestide ka spetsiaalsed skaalad, mille abil andekuse omadusi välja selgitada arvestades lapse psühholoogilisi omadusi ning edukust ja võimeid eri valdkondades. Süsteemseks mudeliks andekate õpilaste identifitseerimisel on ENTER i mudel, mis hõlmab tervet identifitseerimisprotsessi. Selle
vaimsete võimete skaala (ül, mis hindasid abstraktset mõtlemist). Näitas, kas õpilane suudab lahendada ül, mis on jõukohased samas vanuses keskmiste võimetega õpilastele. Vaimne vanus vanus, millele vastavad vaimsete võimete testis saadud punktid. W. Stern (1871-1938) IQ=* 100 ehk kui 12 a Jaani vaimseks vanuses on 12, siis tema IQ *100 = 100. Kui aga 10 a Jaak lahendab ära 12 a ülesanded, siis tema vaimseks vanuseks on 12 ja seega IQ *100 = 120. IQ intelligentsuskvoot, valem IQ =100 + * 15, kus x = testis saadud toorpunktide summa, keskmine punktide arv, mida normgrupi in tavaliselt selles testis saavad, normgrupi tulemuste standardhälve. Eksiarvamused: 1) Psühholoogid ise ei suuda kokku leppida, kuidas int defineerida (aga 52 psühholoogi ühtne def). 2) IQ-testid ei mõõda midagi olulist, kui mitte arvestada võimet täita IQ-teste (aga vaimse võimekuse skoor ennustab edukust pea kõikidel aladel).
Seetõttu vajavad andekad lapsed individuaalset lähenemist. Andekus on individuaalne potentsiaal saavutada silmapaistvat edu õhel või mitmel alal. Intelligentsus ja erivõimed Intelligentsusena mõistetakse „võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikkuse seoseid” ehk üldist suutlikkust mõista ümbritsevat maailma ja seal toime tulla. Üldise vaimse võimekuse taseme mõõtmiseks on kasutusel intelligentsuskvoot IQ. Pärilikkus, hoolitsus ja aktiivne tegelemine mõjutavad laste intellektuaalset arengut. Võrreldes eekäijatega pole tänapäeva Eesti lapsed targemad, küll on agamuutunud arukuse sisu. Eesti 12-18 aastsed tüdrukud ületavad IQ-testides varases teismeeas poiste tulemusi, kuid poisid saavutavad väikese paremuse tüdrukute üle alates 15. eluaastast. Kuidas andekad lapsed mõtlevad Uuringud on kinnitanud, et andekad lapsed erinevad oma keskmiste vaimsete võimetega
Eristatakse andekuse erinevaid tasemeid, st. kas on tegemist eriti silmapaistva andekusega või tavalisest üksnes mõnevõrra suurema võimekusega. Silmapaistva andekuse korral kasutatakse mõistet üliandekas. Geniaalsuse mõistet on peetud andekuse kõrgeimaks astmeks. Enamasti on aga geniaalsuse kriteeriumidena tunnustatud eriti suurt loomevõimet ja tulemuslikkust mingil alal, samuti loomingu originaalsust ja erakordsust, mida ei saa mõõta sellise järjest kasvava suurusega nagu intelligentsuskvoot (IQ). Lõpuks veel ühest ammusest ajast suurt tähelepanu äratanud fenomenist imelapsest. Selle all mõistetakse last, kellel on juba väga varases eas ilmnenud eriti silmapaistvad võimed mingil alal. Need alad võivad olla näiteks muusika, kunst, matemaatika, male. Nagu aru saab, on andekust määratletud vägagi mitmesugusel viisil. Sageli ongi tähele pandud, et üldtunnustatud definitsiooni pole seni suudetud sõnastada.
rohkem kui minitesti 15 ülesannet · Üksik ülesanne ei ole eriti usaldusväärne · Vale vastuse võib põhjustada näpuviga ja palju muid asjaolusid · Sama asja mitmel korral mõõtmine muudab tulemuse usaldusväärsemaks Flynni efekt · Iga 10 aastaga tõusevad vaimse võimekuse testide keskmised tulemused 3 punkti võrra Mida tähendab IQ? · Tänapäeval kasutatakse lühendit IQ intelligentsuse tähenduses · Lühend IQ tuleneb sõnast intelligentsuskvoot (intelligence quotient) · Wilhelm Stern (1871-1938) defineeris IQ nii: Vaimne vanus IQ = ×100 Kronoloogiline vanus · Kui lapse vaimne vanus (vanus, millele vastavad vaimsete võimete testis saadud punktid) vastab tema kronoloogilisele vanusele (tegelik vanus), siis tema IQ = 100 Mida tähendab IQ? · Tänapäeval on IQ tavaline lühend inimese sooritusele mingis hästi järeleproovitud vaimse
Afekt. Lühiajaline, jõuline, tormiliselt kulgev reaktsioon 31. Raymond Cattell 1. Fluiidne ehk voolav intelligentsus inimese võime arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõraste situatsioonidega, koguda uusi teadmisi. Haripunkt saabub 20.eluaasta paiku, hiljem mõningane langus. 2. Kristalliseerunud intelligentsus omandatud oskused ja teadmised ja nende rakendamine spetsiifilistest asjades. Kasvab kogu elu jooksul kui inimene on terve ja aktiivne. 32. Intelligentsuskvoot (võimaldab võrrelda vanusegrupiti). Võtab arvesse indiviidi vaimset ja ka kronoloogilist vanust. 33.IQ. William Stern (1871-1938). Intelligentsuse mõõt ehk IQ. · Inimese intelligentsusvanus jagatud tema eluvanusega ja korrutatud 100-ga.
Intelligentsus Intelligentsus- võime käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (David Wechsler,1975) 1904.aastal testis Charles Spearman(1863-1945) lapsi, kus tulemused eri testides olid võrdlemisi sarnased. Spearman jõudis seisukohale, et intelligentsus võib sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust. USA psühholoog Raymond Catell leidis on olemas 2 erinevat intelligentsuse vormi: fluiidne ja kristalliseerunud. Fluiidne ehk voolav intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Haripunkt saabub inimesel 20. eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus. Kristalliseerunud intelligents sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Kasvab kogu elu jooksul, kuni inimene on terve ja aktiivne. A...
Vaimne vanus vanus, millele vastavad vaimsete võimete testis saadud punktid. vaimne vanus W. Stern (1871-1938) IQ= kronoloogiline vanus * 100 ehk kui 12 a Jaani vaimseks vanuses 12 on 12, siis tema IQ 12 *100 = 100. Kui aga 10 a Jaak lahendab ära 12 a ülesanded, siis tema 12 vaimseks vanuseks on 12 ja seega IQ 10 *100 = 120. x- IQ intelligentsuskvoot, valem IQ =100 + * 15, kus x = testis saadud toorpunktide summa, keskmine punktide arv, mida normgrupi in tavaliselt selles testis saavad, normgrupi tulemuste standardhälve. Eksiarvamused: 1) Psühholoogid ise ei suuda kokku leppida, kuidas int defineerida (aga 52 psühholoogi ühtne def). 2) IQ-testid ei mõõda midagi olulist, kui mitte arvestada võimet täita IQ-teste (aga vaimse võimekuse skoor ennustab edukust pea kõikidel aladel).
I mooduli kontrolltöö Inimese psüühilised protsessid toimivad paralleelselt ja sageli on niiimoodi korraga töös rohkem kui kolm protsessi. Õige 2. Psühholoogias uuritakse seda, millised on inimese psüühilised protsessid. Samuti seda, kuidas ümbritsev keskkond mõjutab inimese mõtlemist ja käitumist. Lisaks soovitakse teada saada, millised tegurid mõjutavad ühiskonnas ilmnevaid protsesse. õige 3. Inimese psüühiliste protsesside hulka ei kuulu: Vali üks: a. Determineeritud protsessid b. Emotsionaalsed protsessid c. Eksekutiivsed protsessid d. Kognitiivsed protsessid 4. Psühholoogia ajaloos on toodud välja, et kõige olulisemaks inimest loomast eristavaks tunnuseks on see, et inimesel on mõistus. Antud seisukohta peab enamus teadlastest tõeseks ka kaasajal. Selle seisukoha algseks esitajaks peetakse ajaloos.... : Vali üks: a. Wundti b. Platonit c. Aristotelest d. Sokratest 5. Millises psühholoogia k...
Tartu Ülikool ÕPILASTE VAIMSETE VÕIMETE MÕÕTMINE (VAIMSETE VÕIMETE TESTID), SELLE EESMÄRGID JA VÕIMALUSED Referaat Tartu 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Tänapäeval on eriti populaarne igasugune testimine ja seda eesmärgiga saada parem pilt inimesest kui indiviidist ning andmaks võimaluse teda paremini mõista. Ka vaimsete võimete mõõtmine kannab seda eesmärki. Käesolev referaat annab ülevaate vaimsete võimete mõõtmisest. Vaatluse all on erinevate testide liigid, kuidas ja millega testitakse, millised on testide tulemused ning mida testimine meile üldse annab. Saamaks teemast paremat pilti, on veidi pikemalt peatutud ka intelligentsusel kui mõistel. Eraldi alateemana on välja toodud ka testimise kriitika. Siinkohal mainib töö autor, et referaadi eesmärgiks on anda ülevaade testimisest, mitte erinevatest teooriatest. Sellest tulenevalt on jäetud erinevad intelligenstusteooriad käs...
Voolav intelligentsus mõtlemise dünaamika, nt mõtlemiskiirus, ümberlülitumiskergus, töömälus opereerimise ulatus (nendest kõigist sõltub probleemide lahendamise võime ja kiirus); areneb kuni 25.- 30. eluaastani Kristaliseerunud intelligentsus põhineb omandatud teadmistel ja kogemustel, arenemisvõimeline kõrge vanuseni Isiksuse vaimseid võimeid mõõdetakse tavaliselt intelligentsustestide abil (mõõdavad mõlemat komponenti), testide tulemusel saadakse IQ ehk intelligentsuskvoot Testi sobivuse näitajad: 1) Valiidsus millisel määral mõõdab test just nimelt seda (neid omadusi), mida tahetakse mõõta (mõõtmisvahend peab olema sobiv) 2) Reliaablus test garanteerib sama testi stabiilsed ja korratavad mõõtmistulemused Kõrgelt andekaks loetakse inimest, kelle IQ testi tulemus on üle 130%, kõige rohkem on inimesi IG-ga vahemikus 85-115. Alla 70 punkti arvestatakse vaimset alaarengut.
· interpersonaalsed (teiste mõistmine) · intrapersonaalsed (iseenese mõistmine) [Mis on intelligentsus? Intelligentsus on vaimne võime lahendada uusi või keerulisi olukordi; võime õppida oma kogemustest; võime kohaneda; võime õigesti tajuda iseloomulikke seoseid ja suhteid, mis aitab meil lahendada uusi probleeme ja orienteeruda tekkinud olukordades. See on ilmselt kõige olulisem ja kindlasti kõige enam uuritud võime, millega kaasaegne psühholoogia tegeleb. Intelligentsuskvoot ehk IQ on intelligentsuse mõõtühik.] IQ JA EQ Emotsionaalne intelligentsus EQ (ehk sotsiaalne intelligentsus) * võime mõista ennast *suutlikkus ennast kontrollida ja motiveerida *võime mõista teisi *suutlikkus teisi kontrollida ja motiveerida Eriti oluline negatiivsete emotsioonidega toimetulek: viha; kurbus, masendus; pinge; kadedus Intelligentsuskvootsient e IQ - on arv, mis kirjeldab inimese intelligentsust ülejäänud elanikkonnaga võrreldes TEMPERAMENDI TÜÜBID (H
kasutatakse mõistet üliandekas, inglise keeles high ability, saksa keeles Hochbegabung. Geniaalsuse mõistet on peetud andekuse kõrgeimaks astmeks. Mõne autori arvates on see lihtsalt intelligentsuse eriti kõrge tase, mida mõõdetakse vastavate testidega. Enamasti on aga geniaalsuse kriteeriumidena tunnustatud eriti suurt loomevõimet ja tulemuslikkust mingil alal, samuti loomingu originaalsust ja erakordsust, mida ei saa mõõta sellise järjest kasvava suurusega nagu intelligentsuskvoot (IQ). Sageli on geeniuse mõistele lisatud ka mitmeid tüüpilisi isiksuseomadusi, nagu erakordselt väljaarenenud huvi mingi ala vastu, 3 tungi tegutseda, mis võib murda mis tahes tõkked, suurt töövõimet, aga mõnikord ka emotsionaalset ebastabiilsust. Lõpuks veel ühest ammusest ajast suurt tähelepanu äratanud fenomenist imelapsest. Selle all mõistetakse last, kellel on juba väga varases eas ilmnenud eriti silmapaistvad võimed
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid Intelligentsuse teooriad Antud teemaga seostub mitmeid teooriaid, mis...
MÄLU Mälu on psüühiline nähtus: tajuteabe, teadmiste, oskuste, vilumuste jms. meeldejätmine, säilitamine, pärastine meenutamine ja kasutamine. Mälu on vaja õppimises, mõtlemises, tajumises, kõnelemises, suhtlemises jmt psüühilises protsessis. Mälu seostab indiviidi minevikku tema oleviku ja tulevikuga. Mälu tähtsaimad omadused on mälu maht ja kestus. [EE 6. kd., lk 498] Lk. 262 Unustamiskõver iseloomustab unustamise kiirust, näidates kui palju meeldejäetust aja möödudes ununeb ehk teisiti öeldes kui palju meeles püsib. Mida suurem on unustamine, seda vähem on jäänud meelde ja vastupidi mida vähem unustati, seda rohkem jäeti meelde. Seepärast võib unustamiskõverat väljendada ka meeldejätmise (säilitamise) kaudu: ordinaatteljele kantakse säilitamise (saving) ulatus protsentides, abstsissteljele esmaõppimisest möödunud aeg (meeldejätmise ehk retentsiooni aeg, retention interval). [joonis 7.9] Unustamiskõverat saab koostada sisutut...
vaimseteks võimeteks fluiidne intelligentsus – väljendub mõtlemise dünaamikas (kiirus, ümberlülitamine, veakindlus); areneb kuni 25.-30.eluaastani kristalliseerunud intelligentsus – omandatud ja settinud teadmised ja kogemused; arenemisvõimeline kuni kõrge eani vaimseid võimed uuritakse testidega intelligentsustestid – viis mõõta inimese vaimseid võimeid IQ – intelligentsuskvoot [IQ(saadud tulemus/norm)*100] testi ja kordustesti vahelise korrelatsiooni nõue r>0.8 seadumusi uuritakse ka testidega isikus kujuneb geneetiliste ja keskkonnategurite koosmõjul geenide väljenduvus sõltub väga palju olukordadest, sotsiaalsetest ootustest ja tavadest ISIKUSTESTID: objektiivtestid – võimaldavad teada saada isiku elu seiku ja teda iseloomustavaid omadusi
Vastasel juhul võivad lapsed aga jäädagi valede ,,siltide" või diagnoosidega, mis on lapse arengu ja heaolu seisukohalt väga kahjulik. 3.2.3. Testid ja skaalad Kui esimene jälgimise/vaatlemise samm on astutud ning piisavalt infot lapse kohta kogutud, saab edasi liikuda erinevate testide juurde, mis andekuse määratlemisel suureks abiks on. Vaimsete võimete üldtuntud tuvastusviisiks on intelligentsustestid (IQ-testid). Kui lapse intelligentsuskvoot on normeeritud andmete järgi 120-130 (10-2% populatsioonist), siis hinnatakse ta andekaks ning selline laps võiks väärida hariduslikku eritähelepanu. (Sepp, 2010, 62.) Intelligentsustestide puhul on aga miinuspooled, mida tuleb meeles pidada: 1) teste 12 läbi viia ja tõlgendada saavad ainult litsentseeritud spetsialistid, mis tähendab, et igas koolis
- Valiidsus - Enda antud hinnangu valiidsust saab kontrollida sel teel, et mõõdame mingi kontrollitud füüsikalise protseduuri abil; Mõlemal juhul peab olema mingi reaalselt eksisteeriv omadus X (nt pikkus või intelligentsus), mis määrab ära, kui kõrge skoori saab inimene mõõdikul, mis seda X omadust mõõdab. - Intelligentsuse etalon – nt meeter (plaatinast kang hoitud hoolikates tingimustes pariisis) - Intelligentsuse mõõtühik - Suhteühik - Intelligentsuskvoot – IQ - Normvalim – sellest sõltub intelligentsuse mõõtmise täpsus; ideaalne normvalim hõlmab kõiki ühe maa, riigi või mingit keelt kõnelevaid inimesi; algab 1000st v suuremast arvust; sai alguse šotimaal - Mugavusvalim – laste võimekus mõõdetud normaalkoolis käivate laste põhjal mitte demograafia - Kõrvalekalded normaaljaotusest - Regressioon keskmise suunas – 2 pikka vanemat ei päranda pikkuse lapsele
Onkogeneetika Onkogeenid ja onkogeenide supressorid - Viirusonkgeenid - Rakulised pro-onkogeenid - Okogeenide supressorid - Pärilikud kasvajad - Kasvajate supressorvalgud Loeng V 1 Mälugeenid Põlvkondadevaheline epigeneetiline pärilikkus - Hirmugeenid - Mäletamine - Õppimisvõime - Molekulaarne emaarmastus 35.IQ intelligentsuskvoot Binet’-Simoni test - Mõõdab inimese IQd - Testib inimese ruumilisi ja loogilisi võimeid - Erinevad testid erinevatele vanusegruppidele Kuidas IQ geneetiline tase realiseerub Narkomaanide lastel geneetiline võimekus ei realiseeru Beebi aju on õppimismasin; aktiivsuse järjekord: - Aistinguline – nägemine, kuulmine, kompamine - Keeleline – sümbolid, ideed, verbaalne võimekus
· Teadmiste ja sooritustestid mõõdavad omandatud oskusi või konkreetseid teadmisi. Kõige levinum intelligentsuse teooria on Raymond B. Cattelli väljatöötad, kus jagatakse intelligentsus kaheks: liikuvaks intelligentsuseks, mis näitab üldist vaimset potentsiaali, ja ladestunud ehk kristalliseerunud intelligentsuseks, mis areneb elu jooksul koos teadmiste omandamisega ja koostoimes ümbritseva keskkonnaga. IQ tähendab intelligence quotient ehk intelligentsuskvoot. Selle mõiste võttis kasutusele Wilhelm Stern, kes defineeris IQ valmiga: IQ=(vaimne vanus/kronoloogiline vanus)*100 Viimastel aastatel on palju uusi intelligentsusteooriaid: · Howard Gardner 7 eri i. Liiki: keeleline, loogilis-matemaatiline, musikaalne, ruumiline, kehaline, enesetunnetuslik, suhtlemisalane · Robert Sternberg on olemas kolme liiki i.: analüütiline i., loov ehk kretiivne i. ja praktiline i. (igapäevaeluline).
Psühholoogia gümnaasiumile Tartu Ülikooli Kirjastus Psühholoogia, psüühika, teadvus Psühholoog töötab nõustajana, kelle ülesandeks on anda inimesele abi, kui neil on hingehädasid, millega nad ise toime ei tule. - Psühhoteraapia - protsess, millal inimese aitamiseks on vaja selleks teda tundma. - Psühholoogia - teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Psühholoogia - teadus inimese psüühikast (sündmus kellegi peas / vaimsed ja hingelised tegevused). - Psüühika - organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psühholoogia ei uuri ainult psüühikat, vaid ka organismide käitumist. - Teadvus - teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Teadvustamata psüühilised protsessid: 1) teadvust...
Psühholoogia konspekt 2008 Tänapäeva psühholoogias on 5 teoreetilist suunda: 1. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Freud kasutas vabade assotsiatsioonide meetodit: patsient ütles, mis tal parasjagu pähe tuli, püüdmata öeldavat loogiliselt ritta seada. Freud kuulas ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. Freud arendas välja ka unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud kinnitas, et psühholoogilisi meetodeid...
struktuurgeen (ingl. Structural gene)- geen, mis määrab polüpeptiidi või mittetransleeritava RNA sünteesi. 19.Inimese pea geneetilised tunnused 20.Juhid ja juhitavad ning mittejuhitavad 2. PPT 1. Geen – tunnus seos genotüüp + keskkond → fenotüüp Geen määrab tunnuse esinemist või mitteesinemist, tunnustest saame fenotüübi. Geen (DNA)-RNA-Valk-Rakk-Kude-Organism-Populatsioon-Biosfäär- Fenotüüp 2. IQ, sisu Intelligentsuskvoot, Binet’-Simoni test mõõdab inimese IQd, testib inimese ruumilisi ja loogilisi võimeid. 3. IQ näidud, vaimsed võimed 100: normaalne IQ, 70% populatsioonist, keskmine arv paljude inimeste jaoks, 116+: kõrgem IQ, 17% populatsioonist, keskmine professionaalsete inimeste jaoks, 121+: potentsiaalselt edukas, 10% populatsioonist, kolledži lõpetanud, 132+: piiripealne geenius, 2% populatsioonist, paljude doktorantide IQ, 143+: geenius, 1%
MA = CA => keskmine MA > CA => andekas MA < CA => mahajäämusega Nt. kui Jaan lahendab edukalt ära ülesanded, mis on jõukohased keskmisele 12-aastasele, siis on ta vaimseks vanuseks 12 (MA = CA). Kui aga 10-aastane Jaak lahendab ära 12 aastaste ülesanded, on temagi vaimseks vanuseks 12, kuid MA > CA. William Stern 1912 Intelligentsuse koefiyseny (IQ) Mis on IQ? Tänapäeval kasutatakse IQ mõistet aga harva tema algses tähenduses Intelligentsuskvoot ehk IQ on tavaline lühend inimese sooritusele mingis hästi järeleproovitud vaimse võimekuse testis, mida on varem katsetatud piisavalt suurel ja esinduslikul valimil ehk normgrupil. Kokkuleppeliselt esitatakse intelligentsuse testide tulemusi intelligentsuse kvoodina (intelligence quotient; IQ). Seda arvutatakse normvalimi suhtes standard-normaaljaotuse ühikutes. Traditsiooni kohaselt loetakse normvalimi keskmine
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 ...
sündmuste põhjuslikke mete alatesti, mis ei korreleeruks kõigi teiste juba tuntud testidega” (Allik, seoseid. 2009: 37), mis viitab ühe generaalse ehk g-faktori olemasolule kõikides arukust nõudvates ülesannetes, teooriast sõltumata. Üldise vaimse võimekuse taseme mõõtmiseks on juba alates 1912. aastast kasutusel intelligentsuskvoot (kasutatakse ka terminit intelligent- suskoefitsient) IQ, mida selle autor William Stern defineeris kui inimese Intelligentsus ja erivõimed 15 vaimse ja kronoloogilise vanuse suhet, mis on korrutatud 100ga. Täna- päeval on IQ sisuks inimese tulemus võimekuse testis mingi normgrupi taustal ja seda arvutatakse pisut keerulisema valemiga: IQ = 100 + (x-μ)/σ
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *T...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
