Isiksuse vaimsed võimed 12.kl 1.IQ mõiste, olemus IQ ehk Ratsionaalne intelligentsus - inimese võime konstruktiivselt mõtelda, arutleda ja probleeme lahendada. Intelligentsuskvoot (arukuskvoot) ehk IQ (inglise keeles intelligence quotient) on intelligentsustesti tulemus. Termini võttis kasutusele William Stern. Intelligentsuskvoot näitab intelligentsuse suhtelist, mitte aga absoluutset taset. Intelligentsuskvoot (IQ) on vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsuse taseme numbriline väljendus. 2. Liikuv ja kristalliseerunud intelligentsus (näited) Muutliku intelligentsuse all mõistetakse võimet käsitleda uusi probleeme ja ootamatusi. Cattelli arvates on muutlik intelligentsus seotud neuroloogilise arenguga ning ei peaks seetõttu eriti sõltuma kultuurilistest ega kasvatuslikest mõjudest, see saavutab maksimaalse taseme noorukieas ja hakkab siis langema
INTELLIGENTSUS Emotsionaalne intelligentsus/emotsionaalne andekus/tundetarkus/tundetaip/EI (inglise keeles EQ) hõlmab: • võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada • empaatiavõimet/teiste hingeelu mõistmist (sotsiaalne kompetentsus) • enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni • Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ (intelligentsuskvoot, termini võttis kasutusele William Stern). Emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub, kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. • Näide: Kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta oma vaimuannetest midagi erilist saavutada. IQ Stern defineeris IQ suuruse valemiga • Kronoloogiline vanus tähendab inimese tegelikku vanust
Eksistentsiaalne intelligentsus – religioosne, kosmiline ja müstiline teadlikkus. Võimekus mõista religioosseid ja spirituaalseid ideid (Burnett, Jarvis 2004). Intelligentsusest rääkides, tuleb mainida ka IQ testi, mis on mõeldud intelligensuse mõõtmiseks. Esimene IQ test ilmus maailmas aastal 1916 ning termini võttis kasutusele Willian Stern, kes oli saksa psühholoog ja filosoof. Stern määratles IQ suurust valemiga. Intelligentsuskvoot näitab intelligentsuse suhtelist, mitte aga absoluutset taset. Testide tulemuste põhjal on võimalik leida andekaid inimesi, samuti tuvastada, kas inimese probleemid tulenevad tema vaimsest maha jäänud seisundist, dementsusest1 või käitumishälvetest (Wikepedia 2015). Inimesele endale annab testi tulemus ettekujutust oma võimetest ja võimaldab sellega arvestades, oma tulevikku planeerida. Tuleb arvestada, et tulemused võivad olla valed. Olulisemad faktorid, mis märgatavalt
a. protseduuriline, lühiajaline ja töömälu b. lühiajaline, semantiline ja töömälu c. semantiline, protseduuriline ja episoodiline d. töömälu, episoodiline, pikaajaline Küsimus 8 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Piisavalt tugev müra ja ka ärevus võivad tähelepanule mõjuda positiivselt. Näiteks suureneb inimesel virguse aste ja tähelepanu valivus. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 9 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Intelligentsuskvoot (IQ) on: Vali üks: a. Vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsuse taseme numbriline väljendus b. Inimese üldine vaimne võimekus c. Mõõtühik, mis näitab inimese matemaatilist võimekust d. Inimese üldine vaimne võimekus, mis avaldub oskuses arutleda, õppida varasematest kogemusustest ja kiiresti probleeme lahendada Küsimus 10 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Tajukujund on alati täpne koopia sellest, mis meeleelunditele mõjub.
õpitulemused Fenotüüp ei kandu järgmistele põlvedele edasi. Millised näeme välja ja kuidas käitume Fluiidne intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides Formaalsete operatsioonide staadium Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine. Kestab alates 11. eluaastast Füüsiline areng motoorne areng. Keha kasvamine Genotüüp Vanematelt päritud geenide kogu Intelligentsuskvoot e IQ on intelligentsustesti tulemus Kasvamine on keha või selle osade muutus Keskkond kõik ümbritsev Kognitiivne areng Piageti arenguteooria. ''Miks lapsed samas eas teevad samu vigu?'' Konkreetsete operatsioonide staadiumis Arengu eesmärgiks on asjadevaheliste suhete ja klasside(kategooriate) mõistmine, struktuuri loomise oskus Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud teadmisi ja nende ärakasutamist Kõneareng See on oskus arutada, seletada ja tõestada
6. Mudelõpe tähendab, et inimene õpib läbi selle, et teise inimese käitumise tulemusi nähes seostab neid enda võimaliku käitumise ja selle positiivsete või negatiivsete tagajärgedega tõene. 7. E.Tulvingu kohaselt on inimesele omased 3 mälusüsteemi: semantiline, protseduuriline, episoodiline. 8. Piisavalt tugev müra ja ka ärevus võivad tähelepanule mõjuda positiivselt. Nt suureneb inimesele virguse aste ja tähelepanu valivus. tõene 9. Intelligentsuskvoot (IQ) on: vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsuse taseme numbriline väljendus. 10. Tajukujund on alati täpne koopia sellest, mis meeleelunditele mõjub väär.
Vali üks vastus. a. üldine vaimne võimekus b. vaimsed erivõimed Õige 5. Vaimsed erivõimed on omavahelises seoses. Vastus: Õige Vale Õige 6. Millist tüüpi mõõtvahenditega hinnatakse psühholoogias inimese vaimset võimekust? Vali üks vastus. a. intelligentsustestid b. spetsiifilised võimekustestid c. teadmiste- ja sooritustestid d. kasutatakse kõiki eelpool nimetatud vahendeid Õige 7. Intelligentsuskvoot (IQ) on: Vali üks vastus. a. Vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsuse taseme numbriline väljendus b. Inimese üldine vaimne võimekus c. Mõõtühik, mis näitab inimese matemaatilist võimekust d. Inimese üldine vaimne võimekus, mis avaldub oskuses arutleda, õppida varasematest kogemusustest ja kiiresti probleeme lahendada Õige 8. Vaimsete võimete puhul eristatakse kolme üldist liiki võimeid. Pange iga võime vastavusse õige kirjeldusega.
...........................................7 3.1 Binet'-Simoni test................................................................................7 3.2 RPM....................................................................................................7 3.3 Wechsleri intelligentsusskaalad..........................................................8 3.4 Testide usaldusväärsus........................................................................9 4 Intelligentsuskvoot...........................................................................................10 5 Enamlevinud testid..........................................................................................11 6 Kokkuvõte........................................................................................................12 7 Kasutatud allikad..............................................................................................13 SISSEJUHATUS “Reason is intelligence taking exercise
ustav. 4. Ekstravert Pöördunud välismaailma poole,suhtleja,seltsiv,palju sõpru,teda ei saa alati usaldada,sest võib kogemata välja rääkida. Introvert tagasihoidlik,kinnine, sisemaailma pöördunud, Tal pole palju sõpru, kuid need kes on on väga lähedased.Korrelatsioon näitab,kui palju üks suurus sisaldab informatsiooni mingi teise suuruse kohta.Neurotism on ärevus,meeleolu langus,viha,raev, psühholoogiline väärtus 5. Intelligentsuskvoot(IQ)-vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsustaseme numbriline väljendus. 6. Üksikvõimed - olemuselt lihtsad võimed. Näitkeks taju kiirus, silmamõõdu täpsus, värvide eristamine, mälu maht, tähelepanu koondamine jne. Kutsevalikul võib üksikvõimetel olla küllalt suur tähtsus: värvide eristamise võime liiklusvahendi juhile, maitsmis- ja haistmismeel kokale jms. Erivõimed - koosnevad
Nende kahe toimet on ka tõesti üsna raske eristada. Intelligentsustestid: Binet-Simoni test sai alguse 1904. aastal. Vaimse arengu määramiseks mõeldud test. Test sisaldab 30 ülesannet, alustati lapse eale mõeldud testi, kui laps tegi vea siis talle andi noorematele lastele mõeldud testi, seni kuni vigu enam ei tehtud. Nii sai teada mis vanusele lapse vaimne areng vastas. Samamoodi tehti ka ülespoole teste, kui laps ületas oma vaimse vanuse. Intelligentsuskvoot ehk IQ. William Stern võttis kasutusele selle. Selle arvutamiseks tuli inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100-ga. Tänapäeval kasutatakse vastavaid tabeleid. Selle punkti arv ongi IQ väärtus. Üks enamlevinumaid teste on intelligentsustest- nii täiskasvanutele kui ka lastevariant. J.C. Raven lõi progressiivsete maatriksite testi, mis on mittesõnaline intelligentsustest, milles mindaks siis aina raskemate ülesannete juurde. Kõigil
Vaimse intelligentsuse mudel rõhutab kolme konkreetset intelligentsuse protsessi: meie traditsiooniline IQ, meie emotsionaalne intelligntsus (EQ) ja meie vaimne intelligentsus (SQ). Määratleme IQ hetkel lihtsalt kui intelligentsuse, mis püüab mõista, mis üldse on; EQ kui intelligentsuse, mis püüab mõista, kuidas miski on, ja SQ kui intelligentsuse, mis püüab mõista, miks asjad nii on. IQ IQ ehk intelligentsuskvoot annab olulist teavet inimese vaimse arengutaseme kohta. Mõistel ,,intelligentskvoot" on kaks tähendust: ühelt poolt tähendab see psühhomeetriliste testide jada, mille abil mõõdetakse inimese intellektuaalseid võimeid ja teiselt poolt nende testide tulemust. Sageli arvatakse, et IQ-ga mõõdetakse konkreetse inimese vaimset võimekust, kuid tegelikkuses see võrdleb testitava isiku individuaalseid võimeid rahvastiku keskmiste tulemustega. Osad
Vali üks vastus. a. kristalliseerunud intelligentsus b. liikuv ehk voolav intelligentsus Question 6 Punktid: 1/1 Vaimsete võimete puhul eristatakse kolme üldist liiki võimeid. Pange iga võime vastavusse õige kirjeldusega. üksikvõime spetsiifilised võimed, mida ei ole võimalik jaotada osadeks (nt. taju või reaktsiooni kiirus) d erivõimed võimekus mingil konkreetsel alal (nt. ruumiline võimekus) üldvõimed erinevate võimete kogum Question 7 Punktid: 1/1 Intelligentsuskvoot (IQ) on: Vali üks vastus. a. Vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsuse taseme numbriline väljendus b. Inimese üldine vaimne võimekus c. Mõõtühik, mis näitab inimese matemaatilist võimekust d. Inimese üldine vaimne võimekus, mis avaldub oskuses arutleda, õppida varasematest kogemusustest ja kiiresti probleeme lahendada Question 8 Punktid: 1/1 Mis asi on R.Sternbergi kohaselt praktiline intelligentsus? Vali üks vastus. a
· Personaalne intelligentsus jaguneb kaheks: interpersonaalne(isikutevaheline) iseloomustab neid, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi. Intrapersonaalne(isikusisene) seondub indiviidi endaga. Pärilikkuse ja keskkonna mõjude tähtsuse hindamisel ei ole teadlased ühel meelel. Osa autoreid rõhutab keskkonna rolli, teised aga peavad intelligentsuse põhiliseks mõjutajaks pärilikke tegureid. Intelligentsuskvoot ehk IQ on intelligentsuse mõõt, mille abil inimesi võrreldakse. Selle arvutamiseks tuleb inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100- ga. Kõige paremateks testideks peetakse David Wechsleri teste, täiskasvanu ja lapse omi. John C. Raven lõi progressiivsete maatriksite testi, mille puhul on tegu mittesõnalise intelligentsustestiga, milles minnakse järjest keerulisemate ülesannete juurde.
............. 7 3.2 Testide eetiline pool............................................................................................. 7 3.3 Binet'-Simoni test................................................................................................. 8 3.4 Raveni progresseeruvad maatriksid......................................................................8 3.5 Wechsleri intelligentsusskaalad........................................................................... 9 3.6 Intelligentsuskvoot............................................................................................. 10 3.7 Enamlevinud testid.............................................................................................10 4 EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS.............................................................. 11 5 PÄRILIKKUS JA KESKKOND INTELLIGENTSUSE KUJUNDAJATENA.......12 KOKKUVÕTE...........................................................................................................
Õige 4) C.E.Spearman rääkis oma teoorias sellest, et vaimne võimekus jaguneb kaheks osaks üldiseks vaimseks võimekuseks ning erivõimeteks. Kumma kohta kehtib järgnev kirjeldus: tegemist on kaasasündinud võimekusega, mis püsib ühetaolisena läbi inimese elu. üldine vaimne võimekus 5) Vaimse võimekuse uurijate kohaselt on intelligentsus....: võime mõista maailma, mõelda ratsionaalselt ja raskustes efektiivselt toimida 6) Intelligentsuskvoot (IQ) on: Vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsuse taseme numbriline väljendus 7) Voolav intelligentsus vanemas eas... Väheneb pisut nii naistel kui meestel 8) Mis asi on R.Sternbergi kohaselt praktiline intelligentsus? Võime mõista ja lahendada igapäevaelus esinevaid olukordi. 9) Vaimsete võimete puhul eristatakse kolme üldist liiki võimeid. Pange iga võime vastavusse õige kirjeldusega.
oma väljapaistvate võimete poolest suudavad saavutada silmapaistvaid tulemusi. Andekad lapsed kuuluvad erivajadustega laste hulka, sest nad vajavad oma arengupotensiaalide realiseerimiseks kasvukeskkonna kohandamist (Häidkind, Kuusik 2009). Viimastel aastakümnetel ei peeta andekuse põhinäitajaks enam intelligentsuskvooti (IQ), vaid rohkem tähtsustatakse loovust: mõtete voolavust, originaalsust, probleemi nägemise võimet (Sikka 2002). Kui lapse intelligentsuskvoot (IQ) on 120 – 130, siis hinnatakse ta andekaks (Sepp 2010). Selleks, et saada mitmekülgsemat hinnangut, on peale intelligentsustestide ka spetsiaalsed skaalad, mille abil andekuse omadusi välja selgitada arvestades lapse psühholoogilisi omadusi ning edukust ja võimeid eri valdkondades. Süsteemseks mudeliks andekate õpilaste identifitseerimisel on ENTER i mudel, mis hõlmab tervet identifitseerimisprotsessi. Selle
vaimsete võimete skaala (ül, mis hindasid abstraktset mõtlemist). Näitas, kas õpilane suudab lahendada ül, mis on jõukohased samas vanuses keskmiste võimetega õpilastele. Vaimne vanus vanus, millele vastavad vaimsete võimete testis saadud punktid. W. Stern (1871-1938) IQ=* 100 ehk kui 12 a Jaani vaimseks vanuses on 12, siis tema IQ *100 = 100. Kui aga 10 a Jaak lahendab ära 12 a ülesanded, siis tema vaimseks vanuseks on 12 ja seega IQ *100 = 120. IQ intelligentsuskvoot, valem IQ =100 + * 15, kus x = testis saadud toorpunktide summa, keskmine punktide arv, mida normgrupi in tavaliselt selles testis saavad, normgrupi tulemuste standardhälve. Eksiarvamused: 1) Psühholoogid ise ei suuda kokku leppida, kuidas int defineerida (aga 52 psühholoogi ühtne def). 2) IQ-testid ei mõõda midagi olulist, kui mitte arvestada võimet täita IQ-teste (aga vaimse võimekuse skoor ennustab edukust pea kõikidel aladel).
Seetõttu vajavad andekad lapsed individuaalset lähenemist. Andekus on individuaalne potentsiaal saavutada silmapaistvat edu õhel või mitmel alal. Intelligentsus ja erivõimed Intelligentsusena mõistetakse „võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikkuse seoseid” ehk üldist suutlikkust mõista ümbritsevat maailma ja seal toime tulla. Üldise vaimse võimekuse taseme mõõtmiseks on kasutusel intelligentsuskvoot IQ. Pärilikkus, hoolitsus ja aktiivne tegelemine mõjutavad laste intellektuaalset arengut. Võrreldes eekäijatega pole tänapäeva Eesti lapsed targemad, küll on agamuutunud arukuse sisu. Eesti 12-18 aastsed tüdrukud ületavad IQ-testides varases teismeeas poiste tulemusi, kuid poisid saavutavad väikese paremuse tüdrukute üle alates 15. eluaastast. Kuidas andekad lapsed mõtlevad Uuringud on kinnitanud, et andekad lapsed erinevad oma keskmiste vaimsete võimetega
Eristatakse andekuse erinevaid tasemeid, st. kas on tegemist eriti silmapaistva andekusega või tavalisest üksnes mõnevõrra suurema võimekusega. Silmapaistva andekuse korral kasutatakse mõistet üliandekas. Geniaalsuse mõistet on peetud andekuse kõrgeimaks astmeks. Enamasti on aga geniaalsuse kriteeriumidena tunnustatud eriti suurt loomevõimet ja tulemuslikkust mingil alal, samuti loomingu originaalsust ja erakordsust, mida ei saa mõõta sellise järjest kasvava suurusega nagu intelligentsuskvoot (IQ). Lõpuks veel ühest ammusest ajast suurt tähelepanu äratanud fenomenist imelapsest. Selle all mõistetakse last, kellel on juba väga varases eas ilmnenud eriti silmapaistvad võimed mingil alal. Need alad võivad olla näiteks muusika, kunst, matemaatika, male. Nagu aru saab, on andekust määratletud vägagi mitmesugusel viisil. Sageli ongi tähele pandud, et üldtunnustatud definitsiooni pole seni suudetud sõnastada.
rohkem kui minitesti 15 ülesannet · Üksik ülesanne ei ole eriti usaldusväärne · Vale vastuse võib põhjustada näpuviga ja palju muid asjaolusid · Sama asja mitmel korral mõõtmine muudab tulemuse usaldusväärsemaks Flynni efekt · Iga 10 aastaga tõusevad vaimse võimekuse testide keskmised tulemused 3 punkti võrra Mida tähendab IQ? · Tänapäeval kasutatakse lühendit IQ intelligentsuse tähenduses · Lühend IQ tuleneb sõnast intelligentsuskvoot (intelligence quotient) · Wilhelm Stern (1871-1938) defineeris IQ nii: Vaimne vanus IQ = ×100 Kronoloogiline vanus · Kui lapse vaimne vanus (vanus, millele vastavad vaimsete võimete testis saadud punktid) vastab tema kronoloogilisele vanusele (tegelik vanus), siis tema IQ = 100 Mida tähendab IQ? · Tänapäeval on IQ tavaline lühend inimese sooritusele mingis hästi järeleproovitud vaimse
Afekt. Lühiajaline, jõuline, tormiliselt kulgev reaktsioon 31. Raymond Cattell 1. Fluiidne ehk voolav intelligentsus inimese võime arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõraste situatsioonidega, koguda uusi teadmisi. Haripunkt saabub 20.eluaasta paiku, hiljem mõningane langus. 2. Kristalliseerunud intelligentsus omandatud oskused ja teadmised ja nende rakendamine spetsiifilistest asjades. Kasvab kogu elu jooksul kui inimene on terve ja aktiivne. 32. Intelligentsuskvoot (võimaldab võrrelda vanusegrupiti). Võtab arvesse indiviidi vaimset ja ka kronoloogilist vanust. 33.IQ. William Stern (1871-1938). Intelligentsuse mõõt ehk IQ. · Inimese intelligentsusvanus jagatud tema eluvanusega ja korrutatud 100-ga.
arengu määramiseks mõeldud testi. Ministeeriumi tellimus, et eristada lapsed, kes normaalkoolis hakkama ei saa. Lapsele anti tema vanusele vastab test, kui ta hakkama ei saanud, anti talle astme võrra madalam. Mindi tasemeni, kus ta enam ühtegi viga ei teinud nii saadi teada, millisele eale vastas lapse vaimne areng. Seda testi kasutati veel 1960. aastatel. Saksa psühholoog William Stern (1871-1938) võttis tarvitusele intelligentsuse mõõdu intelligentsuskvoot, lühendatult IQ. Selle arvutamiseks tuli inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100-ga. Tänapäeval kasutatakse IQ arvutamiseks spetsiaalseid tabeleid, kus testis saadud punktide arv teisendatakse IQ väärtuseks. Keskmine on 90-109 punkti. Oluline on eristada IQ väärtus loovusest Merilin Machi'l oli IQ 230, kuid Einsteinil 173. Väga populaarsed testis on David Wexhsleri intelligentsustestis lastevariant ja täiskasvanute
Vaimne vanus vanus, millele vastavad vaimsete võimete testis saadud punktid. vaimne vanus W. Stern (1871-1938) IQ= kronoloogiline vanus * 100 ehk kui 12 a Jaani vaimseks vanuses 12 on 12, siis tema IQ 12 *100 = 100. Kui aga 10 a Jaak lahendab ära 12 a ülesanded, siis tema 12 vaimseks vanuseks on 12 ja seega IQ 10 *100 = 120. x- IQ intelligentsuskvoot, valem IQ =100 + * 15, kus x = testis saadud toorpunktide summa, keskmine punktide arv, mida normgrupi in tavaliselt selles testis saavad, normgrupi tulemuste standardhälve. Eksiarvamused: 1) Psühholoogid ise ei suuda kokku leppida, kuidas int defineerida (aga 52 psühholoogi ühtne def). 2) IQ-testid ei mõõda midagi olulist, kui mitte arvestada võimet täita IQ-teste (aga vaimse võimekuse skoor ennustab edukust pea kõikidel aladel).
Vali üks: a. Käitumises ja füsioloogias b. Käitumises, füsioloogias ja subjektiivses kogemuses c. Subjektiivses kogemuses ja füsioloogias Küsimus 3 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Meeltega tajutavate omaduste hulka kuulub: Vali üks: a. suund b. liikumine c. vorm d. kõik kolm vastust on õiged Küsimus 4 Väär 0 punkti 1-st Küsimuse tekst Intelligentsuskvoot (IQ) on: Vali üks: SIIN SIIS A ÕIGE a. Vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsuse taseme numbriline väljendus b. Inimese üldine vaimne võimekus c. Mõõtühik, mis näitab inimese matemaatilist võimekust d. Inimese üldine vaimne võimekus, mis avaldub oskuses arutleda, õppida varasematest kogemusustest ja kiiresti probleeme lahendada Küsimus 5 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst
punkti, st et 85-115 IQ punkti saanud inimeste intelligentsuse tase on keskmine (Valk, s.a.2). Intelligentsuse testimise tulemusi interpreteeritakse matemaatilise statistika vahenditega (ibid.). On raske öelda, kas viieaastane laps, kelle vaimne iga on 7 aastat on võimekam 10-aastasest lapsest, kelle vaimne iga on 13. Selle vea parandamiseks pakkus William Stern 1912. aastal välja IQ (Intelligence Quotient, intelligentsuskvoot) mõiste. IQ võtab arvesse nii indiviidi vaimset kui ka kronoloogilist vanust (ibid.). Kui laps saab kümneaastasena kaheteistaastase lapse tulemuse, on tema IQ 120. See arvutatakse nii: (vaimne vanus/kronoloogiline vanus) x 100 ehk 12/10 x 100= 120 (Russell & Carter, 2009,lk 7). Eestis on enim kasutusel Raveni progressiivsed maatriksid, mis on mitteverbaalne ehk pildiline test, mille abil mõõdetakse eelkõige järelduste tegemiste oskust ja analüüsivõimet. Nimelt
Voolav intelligentsus mõtlemise dünaamika, nt mõtlemiskiirus, ümberlülitumiskergus, töömälus opereerimise ulatus (nendest kõigist sõltub probleemide lahendamise võime ja kiirus); areneb kuni 25.- 30. eluaastani Kristaliseerunud intelligentsus põhineb omandatud teadmistel ja kogemustel, arenemisvõimeline kõrge vanuseni Isiksuse vaimseid võimeid mõõdetakse tavaliselt intelligentsustestide abil (mõõdavad mõlemat komponenti), testide tulemusel saadakse IQ ehk intelligentsuskvoot Testi sobivuse näitajad: 1) Valiidsus millisel määral mõõdab test just nimelt seda (neid omadusi), mida tahetakse mõõta (mõõtmisvahend peab olema sobiv) 2) Reliaablus test garanteerib sama testi stabiilsed ja korratavad mõõtmistulemused Kõrgelt andekaks loetakse inimest, kelle IQ testi tulemus on üle 130%, kõige rohkem on inimesi IG-ga vahemikus 85-115. Alla 70 punkti arvestatakse vaimset alaarengut.
· interpersonaalsed (teiste mõistmine) · intrapersonaalsed (iseenese mõistmine) [Mis on intelligentsus? Intelligentsus on vaimne võime lahendada uusi või keerulisi olukordi; võime õppida oma kogemustest; võime kohaneda; võime õigesti tajuda iseloomulikke seoseid ja suhteid, mis aitab meil lahendada uusi probleeme ja orienteeruda tekkinud olukordades. See on ilmselt kõige olulisem ja kindlasti kõige enam uuritud võime, millega kaasaegne psühholoogia tegeleb. Intelligentsuskvoot ehk IQ on intelligentsuse mõõtühik.] IQ JA EQ Emotsionaalne intelligentsus EQ (ehk sotsiaalne intelligentsus) * võime mõista ennast *suutlikkus ennast kontrollida ja motiveerida *võime mõista teisi *suutlikkus teisi kontrollida ja motiveerida Eriti oluline negatiivsete emotsioonidega toimetulek: viha; kurbus, masendus; pinge; kadedus Intelligentsuskvootsient e IQ - on arv, mis kirjeldab inimese intelligentsust ülejäänud elanikkonnaga võrreldes TEMPERAMENDI TÜÜBID (H
kasutatakse mõistet üliandekas, inglise keeles high ability, saksa keeles Hochbegabung. Geniaalsuse mõistet on peetud andekuse kõrgeimaks astmeks. Mõne autori arvates on see lihtsalt intelligentsuse eriti kõrge tase, mida mõõdetakse vastavate testidega. Enamasti on aga geniaalsuse kriteeriumidena tunnustatud eriti suurt loomevõimet ja tulemuslikkust mingil alal, samuti loomingu originaalsust ja erakordsust, mida ei saa mõõta sellise järjest kasvava suurusega nagu intelligentsuskvoot (IQ). Sageli on geeniuse mõistele lisatud ka mitmeid tüüpilisi isiksuseomadusi, nagu erakordselt väljaarenenud huvi mingi ala vastu, 3 tungi tegutseda, mis võib murda mis tahes tõkked, suurt töövõimet, aga mõnikord ka emotsionaalset ebastabiilsust. Lõpuks veel ühest ammusest ajast suurt tähelepanu äratanud fenomenist imelapsest. Selle all mõistetakse last, kellel on juba väga varases eas ilmnenud eriti silmapaistvad võimed
Testimise eetilised küsimused Teste tuleb kasutada õigesti ja peab arvestama et tulemused ei ole alati korrektsed. Testi põhjal ei saa teha mingeid sügavamaid järeldusi, selleks tuleb inimese kohta palju rohkem informatsiooni koguda. Testi võivad läbi viia vaid need, kes on selleks vastava väljaõppe saanud. Samuti võivad tulemusi näha vaid need, kes teavad kuidas skoore lugeda. Inimesel on õigus teada saada oma testi punkte, aga mitte vastuseid. Intelligentsuskvoot IQ J.Allik jt, Psühholoogia gümnaasiumile, lk 209-212 Binet-Simoni test Vaimne vanus ja kronoloogiline vanus; objektiivsus Testi palju uuendatud, mitmekülgne, kasutati kuni 1960ndateni; praegu populaarne Stanford-Binet' skaala William Stern (1871-1938) ja IQ võimaldab võrrelda vanusegrupiti; võtab arvesse indiviidi vaimset ja kronoloogilist vanust. Vaimne vanus (vastava testi punktid) IQ = -------------------------------------------------- x 100
IQ on intelligentsusvanuse ja eluvanuse (tegeliku vanuse) jagatis, korrutatud 100-ga. Intellligentsusvanus näitab, kas isiku vaimne tase vastab vanuseastme normile (normiks peetakse ülesandeid, millega enamik mingis vanuses isikuid toime tuleb) või on sellest kõrgem või madalam. Normaalne IQ on 100, praktiliselt peetakse normaalseks vahemikku 90110. IQ alla 70 tähendab debiilsust, üle 130 erakordselt kõrget taset. EE, 3. kd, lk. 649 (1988) Intelligentsuskvoot IQ. Binet eeldas, et intelligentsus areneb aastatega kuni inimese küpsemiseni. Seepärast ei saa näiteks 6-aastast last intellektuaalse taseme poolest võrrelda 9-aastasega, see ei väljendu mitte üksnes konkreetsetes teadmistes, vaid ka selles, et vanem laps on taiplikum ja terasem. Koostati komplekt testülesandeid, selle igale vanuseastmele ette nähtud osas olid ülesanded, millega vastavas vanuses lapsed olid eelnevalt testi koostamise ajal keskelt läbi hakkama saanud
vaimseteks võimeteks fluiidne intelligentsus – väljendub mõtlemise dünaamikas (kiirus, ümberlülitamine, veakindlus); areneb kuni 25.-30.eluaastani kristalliseerunud intelligentsus – omandatud ja settinud teadmised ja kogemused; arenemisvõimeline kuni kõrge eani vaimseid võimed uuritakse testidega intelligentsustestid – viis mõõta inimese vaimseid võimeid IQ – intelligentsuskvoot [IQ(saadud tulemus/norm)*100] testi ja kordustesti vahelise korrelatsiooni nõue r>0.8 seadumusi uuritakse ka testidega isikus kujuneb geneetiliste ja keskkonnategurite koosmõjul geenide väljenduvus sõltub väga palju olukordadest, sotsiaalsetest ootustest ja tavadest ISIKUSTESTID: objektiivtestid – võimaldavad teada saada isiku elu seiku ja teda iseloomustavaid omadusi
Vastasel juhul võivad lapsed aga jäädagi valede ,,siltide" või diagnoosidega, mis on lapse arengu ja heaolu seisukohalt väga kahjulik. 3.2.3. Testid ja skaalad Kui esimene jälgimise/vaatlemise samm on astutud ning piisavalt infot lapse kohta kogutud, saab edasi liikuda erinevate testide juurde, mis andekuse määratlemisel suureks abiks on. Vaimsete võimete üldtuntud tuvastusviisiks on intelligentsustestid (IQ-testid). Kui lapse intelligentsuskvoot on normeeritud andmete järgi 120-130 (10-2% populatsioonist), siis hinnatakse ta andekaks ning selline laps võiks väärida hariduslikku eritähelepanu. (Sepp, 2010, 62.) Intelligentsustestide puhul on aga miinuspooled, mida tuleb meeles pidada: 1) teste 12 läbi viia ja tõlgendada saavad ainult litsentseeritud spetsialistid, mis tähendab, et igas koolis
- Valiidsus - Enda antud hinnangu valiidsust saab kontrollida sel teel, et mõõdame mingi kontrollitud füüsikalise protseduuri abil; Mõlemal juhul peab olema mingi reaalselt eksisteeriv omadus X (nt pikkus või intelligentsus), mis määrab ära, kui kõrge skoori saab inimene mõõdikul, mis seda X omadust mõõdab. - Intelligentsuse etalon – nt meeter (plaatinast kang hoitud hoolikates tingimustes pariisis) - Intelligentsuse mõõtühik - Suhteühik - Intelligentsuskvoot – IQ - Normvalim – sellest sõltub intelligentsuse mõõtmise täpsus; ideaalne normvalim hõlmab kõiki ühe maa, riigi või mingit keelt kõnelevaid inimesi; algab 1000st v suuremast arvust; sai alguse šotimaal - Mugavusvalim – laste võimekus mõõdetud normaalkoolis käivate laste põhjal mitte demograafia - Kõrvalekalded normaaljaotusest - Regressioon keskmise suunas – 2 pikka vanemat ei päranda pikkuse lapsele
Onkogeneetika Onkogeenid ja onkogeenide supressorid - Viirusonkgeenid - Rakulised pro-onkogeenid - Okogeenide supressorid - Pärilikud kasvajad - Kasvajate supressorvalgud Loeng V 1 Mälugeenid Põlvkondadevaheline epigeneetiline pärilikkus - Hirmugeenid - Mäletamine - Õppimisvõime - Molekulaarne emaarmastus 35.IQ intelligentsuskvoot Binet’-Simoni test - Mõõdab inimese IQd - Testib inimese ruumilisi ja loogilisi võimeid - Erinevad testid erinevatele vanusegruppidele Kuidas IQ geneetiline tase realiseerub Narkomaanide lastel geneetiline võimekus ei realiseeru Beebi aju on õppimismasin; aktiivsuse järjekord: - Aistinguline – nägemine, kuulmine, kompamine - Keeleline – sümbolid, ideed, verbaalne võimekus
· Teadmiste ja sooritustestid mõõdavad omandatud oskusi või konkreetseid teadmisi. Kõige levinum intelligentsuse teooria on Raymond B. Cattelli väljatöötad, kus jagatakse intelligentsus kaheks: liikuvaks intelligentsuseks, mis näitab üldist vaimset potentsiaali, ja ladestunud ehk kristalliseerunud intelligentsuseks, mis areneb elu jooksul koos teadmiste omandamisega ja koostoimes ümbritseva keskkonnaga. IQ tähendab intelligence quotient ehk intelligentsuskvoot. Selle mõiste võttis kasutusele Wilhelm Stern, kes defineeris IQ valmiga: IQ=(vaimne vanus/kronoloogiline vanus)*100 Viimastel aastatel on palju uusi intelligentsusteooriaid: · Howard Gardner 7 eri i. Liiki: keeleline, loogilis-matemaatiline, musikaalne, ruumiline, kehaline, enesetunnetuslik, suhtlemisalane · Robert Sternberg on olemas kolme liiki i.: analüütiline i., loov ehk kretiivne i. ja praktiline i. (igapäevaeluline).
2) WISC (Wechsler Intelligence Scale for Children) Raveni progresseeruvad maatriksid (RPM): Mitteverbaalne ehk pildiline test, mille abil mõõdetakse eelkõige järelduste tegemise oskust ja analüüsvõimet. - Liikuv intelligentsus - keskonnast sõltumatu üldine vaimne potentsiaal, mis on teadmise omandamise aluseks ning väljendub võimes analüüsida, arutleda ja tajuda erinevaid seoseid. 39 IQ - intelligence quotient (intelligentsuskvoot). IQ = (vaimnevanus) / (kronoloogiline vanus) x 100 (- W. Stern). Tänapäeval kasutatav IQ arvutamise valem: IQ = 100 + (X-μ)/σ x 15 X - antud inimese poolt testis saadud toorpunktide summa μ - keskmine punktide arv, mida normgrupi inimesed testis tavaliselt saavad σ - normgrupi tulemuste standardhälve 15 - ülesannete arv Normaalijaotus sõltub vaid kahest paraametrist, mis määravad tema täpse kuju ja asendi: keskväärtus (μ) ja standardhälve (σ).
Kui ta tegi selles vigu, siis anti talle aasta noorematele lastele mõeldud test. Vajadusel mindi astmekaupa veel allapoole, kuni tasemeni, kus ta enam ühtegi viga ei teinud. Nii saadi teada, millisele eale vastas lapse vaimne areng. Samal meetodil ülespoole liikudes võis kindlaks teha oma tegeliku ea ületanud laste vaimse vanuse. Seda testi on korduvalt uuendatud. Tänu ülesannete mitmekülgsusele kasutati seda veel 1960. aastatel. INTELLIGENTSUSKVOOT Saksa psühholoog William Stern võttis tarvitusele intelligentsuse mõõdu intelligentsuskvoodi, lühendatult IQ. Selle arvutamiseks tuli inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100ga. N: saadi 10aastase lapse intelligentsusvanuseks 11,5. Tema IQ on 11,5:10x100=115. Tänapäeval kasutatakse IQ arvutamiseks spetsiaalseid tabeleid, mille põhjal teisendatakse testis saadud punktid IQ väärtuseks. Kui testi tegijaid on piisavalt palju, siis langeb
Structural gene)- geen, mis määrab polüpeptiidi või mittetransleeritava RNA sünteesi. 19.Inimese pea geneetilised tunnused 20.Juhid ja juhitavad ning mittejuhitavad 2. PPT 1. Geen – tunnus seos genotüüp + keskkond → fenotüüp Geen määrab tunnuse esinemist või mitteesinemist, tunnustest saame fenotüübi. Geen (DNA)-RNA-Valk-Rakk-Kude-Organism-Populatsioon-Biosfäär- Fenotüüp 2. IQ, sisu Intelligentsuskvoot, Binet’-Simoni test mõõdab inimese IQd, testib inimese ruumilisi ja loogilisi võimeid. 3. IQ näidud, vaimsed võimed 100: normaalne IQ, 70% populatsioonist, keskmine arv paljude inimeste jaoks, 116+: kõrgem IQ, 17% populatsioonist, keskmine professionaalsete inimeste jaoks, 121+: potentsiaalselt edukas, 10% populatsioonist, kolledži lõpetanud, 132+: piiripealne geenius, 2% populatsioonist, paljude doktorantide IQ, 143+: geenius, 1%
MA = CA => keskmine MA > CA => andekas MA < CA => mahajäämusega Nt. kui Jaan lahendab edukalt ära ülesanded, mis on jõukohased keskmisele 12-aastasele, siis on ta vaimseks vanuseks 12 (MA = CA). Kui aga 10-aastane Jaak lahendab ära 12 aastaste ülesanded, on temagi vaimseks vanuseks 12, kuid MA > CA. William Stern 1912 Intelligentsuse koefiyseny (IQ) Mis on IQ? Tänapäeval kasutatakse IQ mõistet aga harva tema algses tähenduses Intelligentsuskvoot ehk IQ on tavaline lühend inimese sooritusele mingis hästi järeleproovitud vaimse võimekuse testis, mida on varem katsetatud piisavalt suurel ja esinduslikul valimil ehk normgrupil. Kokkuleppeliselt esitatakse intelligentsuse testide tulemusi intelligentsuse kvoodina (intelligence quotient; IQ). Seda arvutatakse normvalimi suhtes standard-normaaljaotuse ühikutes. Traditsiooni kohaselt loetakse normvalimi keskmine
Kui ta tegi selles vigu, siis anti talle aasta noorematele lastele mõeldud test. Vajadusel mindi astmekaupa veel allapoole, kuni tasemeni, kus ta enam ühtegi viga ei teinud. Nii saadi teada, millisele eale vastas lapse vaimne areng. Samal meetodil ülespoole liikudes võis kindlaks teha oma tegeliku ea ületanud laste vaimse vanuse. Seda testi on korduvalt uuendatud. Tänu ülesannete mitmekülgsusele kasutati seda veel 1960. aastatel. Intelligentsuskvoot Saksa psühholoog William Stern võttis tarvitusele intelligentsuse mõõdu intelligentsuskvoodi, lühendatult IQ. Selle arvutamiseks tuli inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100ga. N: saadi 10aastase lapse intelligentsusvanuseks 11,5. Tema IQ on 11,5:10x100=115. Tänapäeval kasutatakse IQ arvutamiseks spetsiaalseid tabeleid, mille põhjal teisendatakse testis saadud punktid IQ väärtuseks. Kui testi tegijaid on piisavalt palju, siis langeb
sündmuste põhjuslikke mete alatesti, mis ei korreleeruks kõigi teiste juba tuntud testidega” (Allik, seoseid. 2009: 37), mis viitab ühe generaalse ehk g-faktori olemasolule kõikides arukust nõudvates ülesannetes, teooriast sõltumata. Üldise vaimse võimekuse taseme mõõtmiseks on juba alates 1912. aastast kasutusel intelligentsuskvoot (kasutatakse ka terminit intelligent- suskoefitsient) IQ, mida selle autor William Stern defineeris kui inimese Intelligentsus ja erivõimed 15 vaimse ja kronoloogilise vanuse suhet, mis on korrutatud 100ga. Täna- päeval on IQ sisuks inimese tulemus võimekuse testis mingi normgrupi taustal ja seda arvutatakse pisut keerulisema valemiga: IQ = 100 + (x-μ)/σ
Kui ta tegi selles vigu, siis anti talle aasta noorematele lastele mõeldud test. Vajadusel mindi astmekaupa veel allapoole, kuni tasemeni, kus ta enam ühtegi viga ei teinud. Nii saadi teada, millisele eale vastas lapse vaimne areng. Samal meetodil ülespoole liikudes võis kindlaks teha oma tegeliku ea ületanud laste vaimse vanuse. Seda testi on korduvalt uuendatud. Tänu ülesannete mitmekülgsusele kasutati seda veel 1960. aastatel. INTELLIGENTSUSKVOOT Saksa psühholoog William Stern võttis tarvitusele intelligentsuse mõõdu intelligentsuskvoodi, lühendatult IQ. Selle arvutamiseks tuli inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100ga. N: saadi 10aastase lapse intelligentsusvanuseks 11,5. Tema IQ on 11,5:10x100=115. Tänapäeval kasutatakse IQ arvutamiseks spetsiaalseid tabeleid, mille põhjal teisendatakse testis saadud punktid IQ väärtuseks. Kui testi tegijaid on
annaabi.ee 
