Tallinn 2018 Sisukord 1 Sissejuhatus................................................................................................ 3 1.Neenetsid 1.1 Nimetus................................................................................................. 4 1.2 Asuala...................................................................................................4 1.3 Neenetsi keel...........................................................................................4 1.4 Neenetsite tegevusalad...............................................................................5 2. Eenetsid 2.1 Nimetus.................................................................................................6 2.2 Asuala...................................................................................................6 2.3 Eenetsi keel...............................................
teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest, algkodust nagu ka uurali keelte kujunemise kujutamisviis keelepuuna on viimasel aastakümnel tekitanud elavaid vaidlusi lingvistide seas. Tänaseks ollakse ühel meelel, et keelesugulus ei tähenda seda, et kõik uurali rahvad oleksid omavahel veresuguluses või kultuuriliselt sarnased. Ka seatakse üha enam
POLAARALAD ARKTIKA JA ANTARKTIKA Pärja Õun 2009 AASTA 8b klass Tapa Gümnaasium SISSEJUHATUS Nabamaa, külmakõrb ehk polaarala. Maa telje otsapunktid- poolused saavad kõige vähem päikeseenergiat. Möllavad lumetormid kestavad 9 kuud aastas. Polaaröö talvel ja polaarpäev suvel. Poolustel paistval päikesel pole suurt jõudu. Arktiline tundra oma linnulaatade ja maailma suurima kiskja- jääkaruga ning Antarktika paks jääkilp, mis suvel vaid pisut sulab – need ongi polaaralad. Alad, mille loomad ja linnud on unikaalsel viisil kohastunud eluks jäistes tingimustes. Polaaralasid ümbritsev meri aga kubiseb elust: vaalad, merivähid, plankton. Peaaegu kõik loomad leiavad toidu merest süües planktonit või planktonist toituvaid loomi. Vaaladel , jääkarudel ja hüljestel on naha all traan, mis
· Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimeste elu rohtlas 3. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS .....................................................6 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene leht- ja segametsavööndis 4. PARASVÖÖTME OKASMETS ...................................................................8 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene okasmetsavööndis 5. TUNDRA .............................................................................................10 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene tundravööndis 6. JÄÄVÖÖND..........................................................................................12 KOKKUVÕTTE Sissejuhatus Kirjutan referaadi Euroopa loodusvöönditest ja inimeste elu nendes. Tahan saada rohkem teada milline on Euroopa loodus. Euroopas esinevad erinevad loodusvööndid
Tundra nimetus tuleb soomekeelsest sõnast tunturi, mis tähendab kõrget metsatut ala. Tundra esineb kõikjal Põhja-Jäämere rannikul. Tundrat võib jagada kaheks: 1. arktiline põhjapooluse lähedal 2. mägitundra e. alpiinne kõrgel mägedes (sõltub laiuskraadist, vt. täpsemalt kõrgusvööndilisuse alt) Aasia ja Põhja-Ameerika tundrad on väga sarnased. Neist erineb Euroopa tundra, mis jääb Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse mõjupiirkonda. Kliima on seal merelisem, talv märksa pehmem ja lumerohkem. Sellepärast esineb Euroopa tundras igikeltsa vaid laiguti ning taimestik on rikkalikum. Lõunas läheb tundra pikkamisi üle metsatundraks. See on
PÕDER (Alces alces) hirvlaste sugukond, põdra perekond. Põder on suurim hirvlane ja suurim maismaaimetaja Euroopas. Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi.
*1.Mille poolest erinevad müüt ja muistend? Muut on lugu jumalatest ja heerostest. Kui muudi sisuks on algaeg, loomine, siis muistendid puudutavad lähiminevikku, meie maailma, neil pole maailma loomisega pistmist. Muistend - kindel stereotuupne sisu, skeem. Faabula selgus ja ebapersonaalsus on muistendi tunnused. Peamine on köitev lugu, seepärast ei ole elamuse detaile kirjeldatud nagu memoraadis. *3.Shamaani peamised funktsioonid? Shamaani peamine funktsioon on aidata kogukonda ja selle liikmeid kriisis. Eri rahvad näevad kriisi põhjusi erinevalt > erinev ka shamaanide käitumine. Kriisis on shamaani pohiulesanne olla meedium, abivaimud; nendega saab suhelda ekstaasis - selleks oma tehnikad. Abivaimud on need, kes kaitsevad shamaani teises ilmas ja juhendavad. On iseloomulik, et shamaan ei otsi enda jaoks teise maailmaga kontakti, vaid kogukonna vajadus
Eesti imetajad Kui palju on Eestis imetajaliike? Vähemalt 63 Imetajate süsteem Klass: imetajad Selts: putuktoidulised; närilised; kiskjalised; sõralised Sugukond: veislased, hirvlased Perekond: põder Liik: põder Suurkiskjaid loendatakse rohkem kui neid on, sest näiteks huntide areaal on nii suur, et loetakse “naabrite” hundid ka kokku. Põder (Alces alces) Olulisim uluk, sest on olnud siin jääajast ja on alati siin olnud. Esivanemate olulisem jahiuluk. Kõige suurem metsakahjustusi tekitav loom – sööb noort metsa. Põdra välimus 300-500 kg kõrgus 1,90m habe lõualotis keev vesi
Võrreldes lõunariikidega ei ole arktiline bioloogiline mitmekesisus ei ole kõrge, mistõttu on see ÖTde uurimiseks huvitav platvorm. Kohalik floora ning fauna on arenenud ning kohanenud karmi kliimaga, kuid mitte modernse maakasutuse mõjuga. Lapimaa metsades raiutud puud on tavalisel 200-300 aastat vanad kuid mujal Euroopas on sama tüvejämedusega puud 50-100 aastat vanad. Materjalid ja metoodika Uurimisala asub Soomes Lapimaal arktilise tundra ning taiga vahelises tsoonis, ning seda saab kirjeldada kahe näitajaga: 1) ala bioloogilise ning maastiku ökoloogia alusel ja 2) haldusala piiride alusel. Uurimusel käsitleti 9880 km2 suurust ala, mis piirnes lõunast Lokka kunstlike järvedega ning Porttipahtaga ning põhjast Inari järvega. Lapimaa on taimestiku kasvuperioodiks 100-140 päeva, ning soojuse summeeritud väärtuseks 600-750 kraadi, võrreldes 750-1000 kraadiga teistes kommertskasutuses olevate Soome metsaaladega
seedermännid. Selliseid metsasid kutsutakse tumetaigaks, sest nad on valgusevaesed.Heletaigas, mis levib vähemviljakatel liivastel muldadel, on ülekaalus lehised või männid. Okasmetsa loomastik · Okasmetsade loomastik ei ole eriti liigirikas. Pesitseda ja varjuda on tihedas hämaras metsas lihtne, kuid toitu leidub napilt. Okasmetsade loomad saavad söönuks okastest, seemnetest või puukoorest. · Põhjapõdrad rändavad vastavalt aastaajale kas põhja- või lõunasuunas. Talvel on siingi vaikne nagu tundras üksikud loomad on endale kasvatanud paksu kasuka ja paljud on talveunne suikunud. · Erinevate loomaliikide esindajaid: Taimtoidulised imetajad: põder, orav, jänes, vapiti, kobras, lemming, uruhiir. Loomtoidulised imetajad: hunt, ilves, rebane, karu, nugis, kärp, naarits. Linnud: metsis, laanepüü, vint, kassikakk, vöötkakk. Inimesed okasmetsas
põhjaalade parkide haljastamise seisukohalt. Kääbus-seedermänni iseloomulikuks ökoloogiliseks eripäraks on tema võime külmade tulekul vastu maad nihkuda. Nii elab ta edukalt lumekatte all üle karmid talved oma looduslikus kasvukohas. (15) 7. Loomastik 7.1 Sahhalini lähedal on suurimate loivaliste kotikute ja sivutside lesilaid, seal on kohatud ka üliharuldaseks jäänud merisaarmast. (2) Karud, rebased, saarmad ja sooblid on arvukad, nagu ka põhjapõder põhjas ning muskushirv, jänesed, oravad, rotid ja hiired igal pool. Linnu fauna on ühine Ida-Siberi omaga. Jõed kihavad kaladest, eriti lõhe liikidest. Arvukad vaalad külastavad mererannikut, kaasa arvatud kriitiliselt ohustatud hallvaal, kellele Sahhalini rannik on ainuke teadaolev toitumisala. (9) 7.2 Kalaan Selts: Kiskjalised Sugukond: Kärplased Perekond ja liik: Enhydra lutris (16) Kalaan on ainus saarmaliik, kes elutseb ainult meres
ilvese jäljes ei ole küüniste jäetud lohud pea kunagi vaadeldavad. Nende varvastes hoiab elastne kõõlus küüniseid peidus, nii et need ei puuduta kõndides üldse maad vaid avalduvad vaid varbaid konksu tõmmates. Samas sõralised liiguvad vaid kahel varbaotsal, mis on väga hästi arenenud. Sõrgatsitest jääb jälg vaid pehmel pinnasel liikudes või kui jalalaba kiirel liikumisel paindub. Erandiks on metssiga või põhjapõder, kelle sõrgatsid paiknevad nii madalal, et ulatuvad ka tavakõnnil maha. Karu Ilves Metskits Jäljed leitud aadressilt: http://www.beartracker.com Iga üksik jalajälg näitab looma liikumissuunda ning tavaliselt pole selle määramine raske. Sageli venivad jäljed lumel suuremaks, kuna libedal pinnasel loomad libisevad. Sageli on aga üksikjälgede uurimisest olulisem vaadelda jäljegruppe ning seda, kuidas üksikud jäljed neis
TALLINNA LILLEKÜLA GÜMNAASIUM Eesti imetajad Referaat Nimi: Anabell Sarv Klass:5.c Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................................................1 2. Põder .........................................................................................................................2 3. Valgejänes..................................................................................................................3 4. Karu ..........................................................................................................................4 5. Rebane ......................................................................................................
Punahirv 1927 Abrukale, 1970 Saaremaa ja Hiiumaa. Mandrile arvatavasti 1980 Lätist. Ondatra 1947 Emajõkke ja Vooremaa järvedesse Ameerika naarits enne II maailmasõda toodi karusnahakasvandustesse, pääses puurist loodusesse. Venemaal lasti neid niisama ka loodusesse lahti niiet mõned tulid meile ka üle piiri Kobras 1957 Jägala jõkke Halljänes mõisnike poolt 19.saj ULUKIKAHJUSTUSED metsas ja nende vähendamise võimalused. Suurimad kahjutekitajad metsas: põder, kobras, jänes, metskits, punahirv, hiired (uruhiir). Põder ohustab männi- ja haavanoorendikke ning keskealisi kuusikuid, vähem kasenoorendikke. Ka saare- ja tammeuuendust võivad põdrad oluliselt kahjustada. Kärbib võrseid, murrab latvu, koorib puu. Ja nii kõik 3 sõraliste liiki meil siin! Kobras ujutab üle veekogude läheduses olevad metsaalad. Tekib liigniiskus, puud kuivavad ning puistu tootlikkus väheneb. Jänes närib puukoort ning ka puud. Näksib ka võrseid
metsatundrasse ja lagetundrasse. Need on soised madalad alad (25-100 m ü.m.p) rohkete jõgede ja järvedega. 4 Eluala Traditsioonilise eluviisi poolest on handid kütid-kalamehed. Jahipidamine on olnud tähtsam lisajõgede ülemjooksudel, kus kalasaak on kehvem. Peamisteks jahiloomadeks on oravad, kärbid, jänesed, rebased ja põdrad ning erinevad vee- ja taigalinnud. Karusloomad on olnud väärtuslikud ennekõike kaubavahetuse seisukohast. Küttimisel on põhilisteks jahiriistaks püss, aga kasutatakse ka ostetud metalllõkse ja omatehtuid püüniseid. Varasematel aegadel kütiti vibu ja nooltega. Obi lisajõgede kallastel elavad põhja- ja idahandid kasvatavad põhjapõtru, niipalju kui see veel võimalik on. Põhjapõtru peetakse valdavalt sõiduloomadena, põhjapoolsetel aladel mitmekesistavad nad toidulauda.
Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on õppida tundma meie metsade suurimat imetajat, kes lummab oma majesteetlikkusega. Sisuks valisin Euroopa põdra eluviisidega seonduva. Lähemalt uurisin tema välimust, toitumist, paaritumist, elupaiku ja arvukust. Uurimuses kasutasin erinevaid eesti- ja inglise keelseid artikleid, samuti loodussaadet ,,Osoon", Rein Marani ,,Loodusfilmi" ja H. Ling raamatut ,,Põder". 3 Välimus Euroopa põder (Alces alces) on suurim hirvlane ja maismaaimetaja Euroopas. Isasloomi nimetatakse põdrapullideks, nad kaaluvad kuni 600 kg. Emasloomi kutsutakse põdralehmadeks, nemad kaaluvad kuni 375 kg. Keskmine eluiga looduses on 5-12, maksimaalselt 22 aastat. Vangistuses kuni 27 aastat (emasloomad elavad kauem kui isasloomad). Põdral on pikad jalad, kõrge turi (õlakõrgus kuni 190 cm) ja madal tagakeha. Pea on kitsas ja pikk, iseloomulik pikk ülamokk (nina näib olevat kongus)
PUNANE KÄRBSESEEN REFERAAT 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. SEENERIIK 4 1.1. Seentest üldiselt 4 1.2. Kes külvab seeni? 5 2. PUNANE KÄRBSESEEN 8 2.1. Nimetus erinevates keeltes 8 2.2. Punase kärbseseene ehitus 8 2.3. Aktiivsed ained punases kärbseseenes 9 2.4. Leviala 10 3. PUNANE KÄRBSESEEN ANIMISTLIK-SAMANISTLIKES KULTUURIDES 11 3.1. Tarvitamisjuhud 11 3.1.1. Sakraalsed ja sellelähedased toimingud 11 3.1.2. Eepiliste jms lugude ettekandmine
Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad. Noorloomadele võib ohtlikuks osutuda ka rebane. Palju metskitsetallesid hukub ka heinakoristustööde ajal vikatite ees. Metskits on ka väga vastuvõtlik mitmetele haigustele. Eestis on metskits suhteliselt arvukas jahiloom. Eestis on umbes 30 000 metskitse. (Eesti imetajad) 3 Põder (põder eesti imetajad) Põder on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190 cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead
NÄDALA TEEMA: ,,NAERATA METSALE JA METS NAERATAB SULLE VASTU" LASTE VANUS: 5-6 EESMÄRGID: 1. Laps kuulab teisi ning avalsab oma mõtteid. 2. Laps kuulab muusikat. 3. Laps laulab eeslaulja järgi. 4. Laps liigub vastavalt mängu juhisele. 5. Laps osaleb aktiivselt tegevustes. 6. Laps teab ja tunneb mõningaid metsloomi (vihmauss, põder, siil, konn), puude lehti. 7. Laps teab ja tunneb häälikuid M, E, T, S, I, L. 8. Laps liigutab oma sõrmi ja käsi vastavalt näpumängule. 9. Laps leiab pildilt erinevused. 10. Laps kasutab pastelle. 11. Laps voolib siili. 12. Laps tunneb kastaneid ja tõrusid. 13. Laps tunneb huvi metsas leiduvate seente, marjade, lillede jms üle. ESMASPÄEV TEISIPÄEV KOLMAPÄEV NELJAPÄEV REEDE
Põder Alces alces Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja. Põder on suurim hirvlane. Samuti on ta suurim maismaaimetaja Euroopas. Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Põder toitub puude ja põõsaste võrsetest, okstest, lehtedest, okastest ja koorest. Elupaigana eelistab suuremaid niiskemaid metsaalasid. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Pilt 1. Põdralehm Välimus Kehakuju Põdral on pikad jalad, kõrge turi ja madal tagakeha. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus
www.jahindusinfo.ee Eestis elavad kiskjalised Kärplased: Metsnugis ja kivinugis e kodunugis on enam-vähem ühesuurused, koheva sabaga kiskjalised. Teistest väikestest kärplastest on nad pisut suuremad -kõrgemate jalgadega ning kehavärvus varieerub pruunist hallini. Mets- ja kivinugisel saab vahet saab teha rinnalaigu kuju ja värvuse alusel. Metsnugisel on see reeglina kollakas kuni oranz ja aheneb allosas. Kivinugisel on rinnalaik valge või kollakasvalge ning see hargneb esijalgadel kaheks. Metsnugis (Martes martes) www.jahindusinfo.ee Eelistavad erinevaid elupaiku: metsnugis, nagu nimigi ütleb, on rohkem seotud metsadega ning kivinugis kultuurmaastikega. Kuna metsnugise tallapäkad on karvased, on kerge teha vahet mets-ja kivinugise jälgedel (kivinugise tallapäkad on paljad: lumme jäävad ,,tavali
Jooksuaeg on neil septembris-oktoobris. Sel perioodil korraldavad isasloomad duelle. Tiinus kestab kaheksa kuud. Seejärel sünnib tavaliselt üks (harva ka kaks) poeg. Vaenlasteks on neile hundid ja teised suuremad kiskjad. Eestis on lubatud neile ka jahti pidada. Põder - Alces Hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on pikk ülamokk ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Suur loom toitub ainult taimedest. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Põdraema kannab vasikat 8 kuud ja toob aprilli lõpul või mai alguses ilmale ühe, harva kaks vasikat. Vastsündinult on kaetud heleda titekarvaga. Põdra vaenlasteks on hunt ja karu
Praegu on punahirve Eestis just Eesti läänesaartel. Punahirv on suuruselt põdra järel teine hirvlane. Punahirve värvus suvel ja talvel on erinev, suvel on ta punakaspruun ning talve poole muutub ta hallikaspruuniks. Nagu punahirve värvus on ka ta toit suvel ja talvel mõneti teistsugune. Suvel toitub see hirvlane rohttaimedest, talvel aga puude-põõsaste koortest ja võrsetest. Välimus Punahirvedel pole sarved aastaringselt, vaid osa aastast saavad isasloomad uhkeid sarvi kanda. Sarvede pikkus võib ulatuda 91 cm-ni, keskmiselt on aga sarved kuni 71 cm pikad. Sarvede kaal võib ulatuda 3 kg-ni, kuid haruldaselt 1 kg. Sarved ise on väga harulised, kuid pulkjad. Tihti rohkem kui 10 haruga sarved ei ole kurrulised. Punahirv on suuruselt põdrast väiksem ning metskitsest suurem. Ta värvus oleneb aastaajast (suvi/talv). Suvel
Tähtsamad lagundajad on bakterid, seened ja vihmaussid. 2. Milline on erinevate loomade valgusnõudlus, näited Aktiivse tegevusaja järgi eristatakse päeva-, öö- ja videvikuloomi.Valgusest sõltub loomade sigimine, ränne, toitumise aktiivsus, karvavahetus, talveuni. Päevaloomad: hobune, koer . Ööloomad: seepia, hamster. 3. . Liigita antud loomad kõigu- ja püsisoojasteks: Kõigusoojased: rohutirts, koerliblikas, rohukonn, koha, , jõevähk Püsisoojased: põhjapõder, kaljukotkas, väikeluik, pasknäär, mäger rohutirts, koerliblikas, põhjapõder, kaljukotkas, rohukonn, koha, väikeluik, pasknäär, jõevähk, mäger 4. Selgita parasitismi olemust, nimeta selle alaliigid(3),näited Parasitism on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant sümbioosist, mille puhul üks organism (parasiit) kasutab teist organismi (peremeesorganismi) oma
1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios muistne, vana + logos sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid muistised esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nende jäänused, asulakohad, matmi
Samuti võivad esineda toitumisalased erinevused erinevate isendite ning soo ja vanusegruppide vahel olenevalt nn. maitsest, füüsisest füsioloogilistest põhjustest. Karu toiduobjektid võib laias laastus jagada kolme suuremasse rühma: selgroogsed loomad, selgrootud loomad ja taimed. Selgroogsetest loomadest kuuluvad karu toiduobjektide hulka kalad (pms. lõhed),põhjapõdrad, põdrad, metssead, koduveised, lambad, kitsed, hirved, närilised ning mitmed juhuslikult kättesaadavad loomad ning maaspesitsevad linnud. Mis liigid mingi ala karude toidu hulka kuuluvad oleneb sellest kas seda liiki selles piirkonnas üldse esineb ning kui arvukas see liik seal on võrreldes teiste toiduliikidega.Vaikseookeani äärsetes piirkondades on peamiseks söödavaiks selgroogseteks erinevad lõheliste liigid, suurtest veekogudest eemal aga imetajad
Ainsaks vaenlaseks on karule inimene. Ka Eestis on lubatud erilubade alusel karudele jahti pidada. Põder Põder on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite
Pikkused on olnud erinevad võib olla 50 000 või 150 000. Sellele järgneb mõnekümne aasta pikkune vaheaeg. Isegi paari kraadi muutumine keskmises temp võib kaasa tuua väga olulisi muutusi, sest kui kliima veidiki külmeneb siis sajab rohkem lund, lumi peegeldab päikesekiirgust tagasi, kliima muutub veel külmemaks jne. Seoses kliima külmenemisega muutus kogu loodus ja loomastik. Kliima külmenemisel laienes ja kasvas külma kliimaga harjunud loomade osakaal, nt mammut, põhjapõder, koopakaru jne. See tõi kaasa ka neandertaallaste tegevuse muutuse. Tõenäoliselt seoses kliima külmenemisega pidid rohkem loomi sööma. Suurem kütmine hakkas mõjutama ka loomade liigilist koosseisu. Loomi, keda kätte saaks, jäi järjest vähemaks. Öeldakse, et inimene hakkas mõjutama loodust põldude rajamisega, tegelt hakkas mõjutama juba ka küttimisperioodil. Tuli on oluline soojendamiseks ja kiskjate kaitse ja toiduvalmistamisel ka tähtis. Tules küpsetatud toit on
Kultuuriantropoloogia 2011 sügissemester Kohustuslik kirjandus: 1) Vikerkaar 4-5/ 2007, lk 64-77, 132-165 2) Marcus, G. ja Fischer, M. 1996 Anthropology as Cultural Critique. An Experimental Moment in the Human Sciences. Chicago: University of Chicago Press. II ptk, lk 17-44 3) Honko, L. & Pentikäinen, J. Kultuuriantropoloogia, lk 90-103 Antropoloogia teadus inimesest, uurib nii eelajaloolist kui modernset inimest ja tema eluviise. Anthropos - inimene. Antropoloogia on inimest kui liiki ja selle arengut ning inimese kultuurikäitumist ja kultuure uurivate loodus,- humanitaar-, ühiskonnateaduste üldnimetus. Eesmärk anda süsteemset, võrdlevat teadmist maailma rahvaste, kultuuride kohta. R. Girtler: Kindlasti ei ole kultuuriantropoloogia primitiivsete rahvaste uurimine. G. P. Murdock: võrdlev teadus, mis üheskoos sotsioloogia ja psüholoogiaga üritab hõlmata inimese erinevaid käitumismustreid. Kultuuriantropoloogia vallapäästjaks võib lugeda suu
kiiresti areneda; niisugused on mõned maadjad kääbuspõõsad, eriti aga rohtsed püsikud (hemikrüptofüüdid, helo- ja hüdrofüüdid). Nõgudes ja lohkudes on põõsad kõrgemad. Suuremates orgudes, kus avaldub lõuna poolt tulevate jõgede soojendav mõju ja igikelts taandub, võivad kasvada kõveratüvelised kased, kääbusseedermännid jt. puuliigid, mis rmoodustavad metsapiiri (vt. tagapool). Põhiliselt on tundra metsatu, sest puud ei saa siin kasvada. Oma alumiste rinnete poolest meenutavad tundrakooslused vööndi lõunaosas metsakooslusi, millel puurinne puudub. Kasvuvormi poolest on ülekaalus maadjad taimed, mis hoiduvad soojendava maapinna ligidale ja väldivad transpiratsioonikadusid. Vegetatsiooniperioodi algul on taimede areng kiire. Kasv algab lume all. Paljudel põõsastel on õienupud valminud juba eelmisel aastal. Taim võib jõuda õite avanemiseni mõne päeva jooksul. On täheldatud
Andres Ehin Andres Ehin, Eesti luuletaja, fennougrist ja kirjanik, sündis 13. märtsil 1940. aastal Tallinnas 1921. aastal Venemaalt opteerunud eestlastest vanematele. Tema isa oli maksuameti asedirektor ja ema välisministeeriumi tõlk, kes mõlemad tundsid hästi vene, saksa ja prantsuse luulet. Andres Ehin lõpetas 1958. aastal Tallinna 21. Kooli ning kuus aastat hiljem Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina soome-ugri keelte erialal. Andres Ehin elas 1964-1965 Ratta külas Jamalo-Neenetsi rahvusringkonnas Tazi jõe ülemjooksul sölkuppide juures, kus töötas kehalise kasvatuse ja ajaloo õpetajana. Sölkupid (söl' 'taiga', kup 'inimene') elavad Siberis Venemaal. Nad räägivad samojeedi lõunarühma kuuluvat keelt. Sölkuppide traditsiooniline maailmapilt tunneb universumi kolmeks jagamist, müütilisi jõgesid, ilmapuud ja taeva jagunemist seitsmeks astmeks - need elemendid on olemas pea kõigi Lääne-Siberi rahvaste mütoloog
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Carmen Variksaar HUNT Referaat: Üldökoloogia õppegrupp: LB-1 Professor: Margus Pensa Tallinn 2009 1 Üldiseloomustus Hunt kuulub riiki Loomad (Animalia), hõimkonda Keelikloomad (Chordata), klassi Imetajad (Mammalia), seltsi Kiskjalised (Carnivora), sugukonda Koerlased (Canidae), perekonda Koer (Canis). Kokku kuulub perekonda Canis 7-10 liiki, näiteks: hüäänkoer (Lycaon pictus ), kodukoer (Canis familiaris), rebane (Vulpes vulpes), ja hunt (Canis lupus). Hall hunt (Canis lupus L.) rahvasuus tuntud ka kui susi, võsavillem, kriimsilm, hallivatimees jne, on läbi aegade olnud üks kardetavamaid metsloomi. Kuigi sageli peetakse teda hirmuäratavaks kiskjaks, siis oma vitamiinivaja
Mida võiks nimetada Eesti loodusfilosoofiaks. Mis puutub tõesse, siis ei tea ükski inimene tõde ega hakkagi teadma - isegi jumalad mitte. Ja kui keegi ka juhtub välja ütlema tõe, siis ei saa ta seda teada, sest kõik on vaid oletuste põiming. (Xenophanes) Käesoleva essee kirjutamise eesmärgiks oli leida vastus küsimusele Mis on eesti loodusfilosoofia? Tõepoolest, mis see siis on. Kas hõlmab see loodust säästvat käitumist ning loodushoidu? Arvan, et loodusfilosoofia alla ei saa me liigitada mõnd üksikut keskkonda käsitlevat probleemi või fakti. Arvan, et loodusfilosoofia on terve meie elu, alustades aegade algusest peale ja lõpetades käesoleva ajaga. Raske ja ilmselt võimatu on vastata sellele, mida võiks pidada loodusfilosoofiaks paari lausega ja samas, kas on sellele küsimusele üldse võimalik leida vastust. Inimese eksistents selles maailmas sai alguse väga ammu kuigi peame meeles pidama, et me ei olnud siin esimesed. Miks siiski
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
