Põhjapõder Välimus Põhjapõtradel on pikk pruunikas-hall talvekarvastik, mis katab tervet keha peale jalgade, seal on ka karvastik , aga lühem ja tugevam. Pea umber valge karvastik. Suvekarvastik on tal lühem ja ühetooniline (tavaliselt tumepruun ). Kaug-Põhjas elavad heledama karvaga põhjapõdrad kui metsades, kus elavad tumeda karvaga põhjapõdrad. Tal on pikk kere ja kael ning sarved, mis on väljaarenenud nii emastel, kui ka isastel. Sarved on pikad, algul taha, siis ette koondatud. Tüvepikkus on 200-220 cm. Õlakõrgus 110-140 cm. Mass on 100-220 kg. Toitumine Põhjapõdrad on enamjaolt taimetoidulised. Suvel toitub ta rohust ,talvel aga samblikest. Elupaik Põhjapõdrad elavad karjana. Nad elavad tundras, aga samuti ka taiga aladel.Põhjapõtru leidub Põhja-Euroopas, Alaskal, Kanadas, Siberis ja ka Gröönimaal Pojad Emane toob tavaliselt ilmale 1-2 vasikat. Tiinus kestab 33-35 nädalat. Vastsündinu kaalub ...
suuremad aga Lõuna-Siberi taigas ja mägedes. Keskimiste varvaste sõrad on neil suured, laiad ja kühvlina kõverdunud: kaks sõrga koos moodustavad nagu suure lusika, millega on hea lund kraapida. Külgmiste varvaste sõrad on samuti küllaltki suured, asetsevad madalal ja puudutavad käimisel maad, mis märgatavalt suurendab toetuspinda. Sarved on väga suured ja neid kannavad nii isased kui ka emased. Sellepoolest erineb põhjapõder teistest hirvlastest, kellel emased on sarvedeta. Sarve tüvi on pikk, algul taha, siis ette kooldunud. Sarve tipus on väike lame vertikaalselt asetsev kühvel ning sellel lühikesed üles ja taha suunatud harud. Silmaharu on suur ja tavaliselt vertikaalse, lühikeste harudega kühvliga. Sarved on väga varieeruvad, mõnel nõrgalt arenenud. Talvekarvastik on neil pikk, eriti kaelal, kus moodustab allarippuv ,,habe". Jäme karvasüdamik on õhuga täidetud
Muinasjutt P�hjap�der Nikko Elas kord v�ike p�hjap�der Nikko, kes viis t�nu saatusele oma perekonna kokku. Alates sellest p�evast olid Nikko jaoks k�ige imelisemad virmalised.Ta vaatas neid veelkord ning liikus edasi. P�hjap�drad olid teel l�una poole. Nende pealik arvas, et seal on parem. Nikko ei m�istnud, miks. R�nnanud seitse p�eva ja seitse ��d olid nad kohal. Seal oli ka teine p�drakari. Nende juht hakkas kohe kamandama nagu tavaliselt. K�ik kulges nagu eelmistel aastatel. See Nikkole ei meeldinud. Ta arvas, et peaks olema ka midagi uut. Niisiis palus Nikko oma emal jutustada lugu. Ta ema oli n�us ning juba alustas:"Kord ennemuistsel aal elasid..." Siis aga Nikko katkestas teda:"Jutusta mulle palun isast!" Ema vaikis. Ta ei r��kinud sellest just palju. Siiski oli v�ike p�der �htteist teada saanud. N�iteks seda, et Nikko isa on Hirmum�gede taga. Nimi olevat sellep�rast...
Põhjapõdra vasikas SARVESTIK Sarvede kuju on väga muutlik ja mõnel isendil on sarved nõrgalt arenenud. Nii isas kui emasloomadel on ebakorrapäraselt harunenud, asümmeetrilised sarved. Sarvedel kuni 12 põhiharu, rohkesti lisaharusid ning isastel esileulatuv mitmeharuline silmaharu Isane põhjapõder heidab sarved maha hilissügisel või talve hakul. Emane heidab sarved maha tunduvalt hiljem. TOIT Põhjapõdra toit on mitmekesine. Nad söövad praktiliselt kõiki taimi, mida on võimalik kätte saada. Pärast püsiva lumikatte teket läheb põhjapõder üle samblikutoidule, mis on suurema osa jooksul aastast tema põhitoit. Tema haistmine on suurepäraselt arenenud ja selle abil leiab ta lume alt üles kogu toidu. Samblikud on väga rikkad süsivesikute, aga vaesed valkude ja
Loodusvööndite loomastik Kairit Ladvig 8.Klass Kuldre Kool 2011 Jää-ja külmakõrbed POLAARREBANE Polaarrebase looduslik leviala on põhjapoolkera arktikapiirkonnad. Polaarrebane on koastunud elama karmis kliimas,selleks on tal paks karvakate. Toitub ta lemmingutes, polaarjänestest, kahepaiksetes ja ka loomade munadest ja raibetest. Tundrad ja metsatundrad PÕHJAPÕDER Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline. Põhjapõdra toit on mitmekesine. Nad söövad praktiliselt kõiki taimi, mida on võimalik kätte saada. Pärast püsiva lumikatte teket läheb põhjapõder üle samblikutoidule, mis on suurema osa jooksul aastast tema põhitoit. Tema haistmine
Tundra ja metsatundra Tundra asub vaid põhjapoolkeral, kus põhja-atlandi hoovus soendab tundra euroopa osa ja põhja-ameerikat jahutab külm labradori hoovus. Tundras esineb tugev kivimite murenemine, mida põhjustab temp. suur kõikumine ja kivimiosades vee jäätumine. Tundrale on iseloomulik igikelt-pinnas, mis on jäätunud ega sula kunagi. Suvi on tundras lühike, vaid kaks kuud. Sademeid langeb väga vähe, vaid 200mm aastas. Kuid needki põhjustavad pinnase liigniiskust, sest madala temp. tõttu on aurumine väike ja pinnasesse pääsenud vesi ei pääse igikeltsilt edasi. Taimestik koosneb puhmastest ja sammaldest, põõsastest kasvavad paju, lepp ja kask. Marju on väga palju: mustikad, metsmurakad, sinikad ja pohlad. Loomariik on suht hõre, elavad lemming(kes on väga närviline), polaarrebane, karibuu (põhjapõder). Linde on suve perioodil palju, tundra võõndi nuhtluseks on kihulased...
taimedega. Taimestik • Taimestik ei ole väga liigirikas • Taimed õitsevad kiiresti ning enamik taimi paljuneb vegetatiivselt. • Kasvavad paljud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad. Näiteks Tupp-villpea Kanarbik Loomastik • Tundrad on liigivaesed. • Paljudel loomadel on tihe karvkate või sulestik ning paks nahaalune rasvkude. Suvel pesitsevad tundras paljud linnud (haned, pardid, luiged jt). • Loomadest elavad näiteks põhjapõder, muskusveis, lumekakk, lemming, polaarrebane, valgejänes. Näiteks Põhjapõder Polaarrebane Inimtegevus • Põhja-Ameerika põhjaosas elavad inuitid. • Inuitid ehk lääneeskimod on rühm rahvaid ja hõime. • Inuit (mitmus sõnast inuk) tähendab grööni keeles 'inimesed‘. • Inuitid kõnelevad inuiti keeli. • Inuitid on elanud Põhja-Ameerika rannikul, püüdes mereimetajaid ning küttides maismaal. Inuitid Kasutatud kirjandus • http://www.cybernature
Põõsastest on esindatud paju ja lepp ning puhmastest vaevakask. Vaevakask ei meenuta sugugi meie kaske, vaid on näpuotsasuuruste lehtedega vastu maad surutud taim. Palju on marju: mustikas, mesimurakas, sinikas ja pohl. Laiadel aladel levivad sood, kus kasvavad turbasammal, villpea ja sookail. Loomad Loomaliike, kes aasta läbi tundras elavad, on suhteliselt vähe: väike näriline lemming, valgejänes, polaarrebane ja põhjapõder. Lindudest esineb lumekakk ja lumepüü. Suvel koguneb tundrasse pesitsema aga hulgaliselt veelinde: hanesid, parte, hahkasid, luiki.. jne. Mereäärsetel kaljudel peavad linnulaatu (Linnulaat on rannakaljudel pesitsevate lindude hiigelkoloonia) lagled, ännid, algid, kaljukajakad… jne. Neist on tähelepanuväärseim püstjalt lapiku nokaga jässakas lunn, keda kireva peasulestiku tõttu põhjamaa papagoiks hüütakse. Nuhtluseks tundras nii
Norra toit Andra Vebus 11. A klass Ajalugu o Põhitoit kala ja piimatooted o Põhjapõder o Hüljes o Lõhe o Forell o Mereannid Kliima mõju toiduvalikule o Seentest ei arva midagi o Teravilja kasvatus riigi lõunaosas o Teravili: kaera, otra o Pärmitaigent teha ei saa o Lame leib, säilib kaua o Letse Norrale omased toitud o Tähtsal koha kartul o Kaladest põhitoit: lõhe, heeringas, tursk, paltu, kammelja, makrell, saida Ajalooline roog o Rakfisk o Sarnaneb Rootsi surströmminguga o Tooraine: forell o
Põhja-Kanada Kanada tundravööndis on jaanuari kekmine temperatuus alla -30 kraadi , juulis +5 kraadi. Taimkatte moodustavad nagu mujalgi tundras peamiselt samblad. Kivistel pindadel kasvavad samblikud. Loomadest on esindatud lemming , polaarrebane ja hunt , metsik põhjapõder karibuu- ning mustksuveis. Suvel pesitseb rannikutel hulgaliselt veelinde, meresid asustavad hülged ja põhjapoolkera suurimad loivalised morsad ehk merihobud. Atlandi ookeani loodeosa vetes elavad suured imetajad grööni vaalad. Rahvastiku peamine tegevusala nii talvel kui ka suvel on mereloomapüük ja kalastus. Eskimod saavad enamiku toidust ja rõivamaterjalidest mereloomadelt. Jahil ja koormate veol on
· Lahemaa süda on kõige kivisem. Seal asuvad rikaste suvilad (Ossu oma :-* ) · Lahemaal on 14 järve rannajärved ja jääjärved mis tekkisid mandrijää taandumisel. · Lahemaal pesitsevad hõbekajakad, teder, hahk, luiged ja haned ning pardid. · Taimedest esineb siin mets-kuukress, kaunis- kuldking, Balti käpp, karulauk ja vesiroosid. · Üle saja liigi sablaid ja 250 liigi samblikke ning ligi 150 kübarseene liiki. · Loomadest elavad siin põhjapõder,ilves, karu ja lendorav. · Sood katavad ligi 5% pargi pindalast. · Laukasoo raba on loodusreservaat üks suurimaid. Tänan tähelepanu eest!
nähtus polaaröö · Talveperioodil esineb looduslik vaatemäng virmalised · Põhja-Euroopas on tihe jõgede ja järvede võrk. Soomes Kemijoki, Inglismaal Thames, Iirimaal Shannon jpt · Esineb mitmeid erinevaid loodusvööndeid nagu jääkõrb, tundra, metsatundra, okasmetsad, segametsad ning laialehised metsad · Taimedest on esindatud vaevakask, kidur mänd, sookail ja kanarbik, loomadest ja lindudest polaarrebane, lemming, põhjapõder, jääkaru, lumekakk ning muud linnud. Ehk taimed ja loomad, mida mujal maailmas ei leia · Turismil on üks kõrghooaeg suvi, kuna talved on külmad ja pimedad · Kruiisiturism · Põhja-Euroopa riikides on vanalinnad koos oma losside, munakivi sillutise ja vanade kirikutega, mis on ainulaadsed kogu maailmas · Veel iseloomustavad erilised vaatamisväärsused nagu Big Ben, Loch Ness, Lapimaa,
Kordamisküsimusi looduslike vööndite kohta 8.kl Kes või mis on? IGLU- eskimote lumetahukatest onn PORO-kadustatud põhjapõder OAAS- ala kõrbes , kus põhjavesi on maapinna lähedal NOMAAD-rändkarjakasvataja STEPP- euroopa & aasia rohtla FELLAH- paikne põllupidaja GRISLI- suur hall põhja-ameerika karu MADJAR- ungarlane PAMPA- lõuna-ameerika rohtla KAUBOI-lehmapoiss KOIOTT- kiskja NARTA-koera või põdra rakend EFEMEER-ühe aasta taim ERG- sahhara liivakõrb
saarmas, ahm, siidisaba, käbilinnud, tuvi, kakulised. Inimesed: kaevandused, tööstusettevõtted, maagaas, teemandid, nafta, puidutööstus, hüdroelektrijaamad, kalapüük, puuviljad TUNDRA: 60-70 pl, ll. S: 5 T: -30. sajab 100mm suvel. Mullad: nõrgalt arenenud tundra mullad, igikelts, kirsmaa. Taimestik: paju, vaevakask, villpea, murakas, sinikad, kukemari, lumikäokõrv, islandi samblik, drüüas. Loomad: põhjapõder e. poro, polaarrebane, lemming, valge jänku, lumekakk, lumepüü, hahk, lagled, änn, alk, kaljukits, lemm, muskusveis. Inimesed: hõre asustus, põhjapõder, karjandus, kalapüük, veeimetajate püük, nafta, gaas, turism, loodusrahvad. Probleemid: heitveed. Heitgaasid. JÄÄVÖÖND 70-90 pl ll. Kv: polaarne, lähis polaarne. Gröönimaa S:5 T -30. Põhjapoolus S-30 T -70. vahelduvad austraalias idast läände: suur veelahkme ahelik, takistab passaattuuli.tundra ja taiga rohkem
Antarktika, Gröönimaa,Põhja Arktiline ja samblikud, Pingviin, Jääkaru, Külmakõrbed Jäämere saared Antarktiline puudub kõrrelised vaalalised, loivalised PõhjaEuraasia, PõhjaAmeerika Arktiline ja Lähis Igikelts, õhuke islandi samblik, Põhjapõder, Tundra põhjaosa arktiline mullakiht vaevakask lumekakk, lemming Euraasia põhjaosa, Põhja Mänd, kuusk, Pruunkaru, põder, Okasmets Ameeriaka keskosa Parasvööde Leetmullad põdrasamblik saarmas
1)Kus asuvad Tundra-ja Jäävöönd,ja miks just seal? v:Asuvad suurtel laiuskraadidel,polaarjoone taga,kohati ja poolaarjoone ees,s.p seal,et need paigad saavad vähe valgust ja soojust 2)Miks on Venemaa tundra kliima palju külmem,kui Norra tundra? v:Sest Põhja-Atlandi soehoovus muudab Norra soojemaks 3)Milline on tundra taimestik ja kuidas on ta kohastunud nende tingimustega? v:Seal kasvavad samblad,samblikud,puhmad(nt.sinikas,leesikas,kanarbik)üksikud rohttaimed(nt.murakas).Kohastumused:väikesed lehed,kiire vegetatsioon 4)Millised on tundra loomad ja kuidas on nad kohastunud? v:Närilised(nt.lemming),mõned linnud,põhjapõder,hunt,polaarrebane.Kohastumused:nad rändavad,paks karvkate,lühikesed jäsemed ja magavad talveund 5)Millega inimene tegeleb tundravööndis? v:kalapüük,põhjapõdra kasvatus,turism,peavad jahti,nafta-ja gaasi tööstus 6)Mis on igikelts ja miks ta tekib? v:Aasta ringselt külmunud maa,lühikese suvega ei jõua maa ära...
Piim (28.10.03., 9. loeng) · Piim on imetaja piimanäärme spetsiaalne sekreet oma järglase toitmiseks. Piim on vastsündinule ainsaks toiduaineks. Seega peab ta sisaldama kõiki vajalikke toitaineid piisaval määral. Piima koostis oleneb järglase kasvukiirusest ja kasvu tingimustest: Põhitoitainete sisaldus (g/100g) erinevate imetajate piimas Imetaja kuivaine rasv valk laktoos min.ained Happesus, oTh Veis 12,5 3,8 3,3 4,7 0,7 17 Kits 13,3 4,3 4,2 4,5 0,85 17 Põhjapõder 36,7 22, 10,3 2,5 1,4 5 Hobune 10,7 1,8 2,1 6,4 0,4 6,5 Küülik 30,5 10,5 15, 2 2,5 5 Inimene 12,5 4,4 1,0 6,9 0,2 Vitamiinide ja mineraalainete sisaldus (mg/100g) erinevate imetajate p...
8.Miks ei kasva puid tundras? Kuna on liiga niiske ning ei jagu piisavalt toitaineid. 9.Missugused on taime kohastumised tundras? Kasvavad külmalõhedes, hästi maaligi. 10.Jäävöödi taimestik. Vetikad, samblad, seened (paiknevad oaasides). 11.Miks ulatub tundra Põhja- Ameerika idarannikul kaugemal lõunasse kui Euroopa põhjaosas? Kuna Põhja- Atlandi hoovus toob sooja vett ja selle kohale sooja õhku Euroopa loodeossa. 12.Tundra loomastik. Lemming, valgejänes, polaarrebane, põhjapõder, pono, karibuu, lumekakk, lumepüü, lagled, ännid, kaljukajakad, kihulased. 13.Jäävööndi loomastik. Adeeliapingviinid, lonthüljes, sinivaal, keiserpingviin, gröönihüljes, valgevaal, jääkaru, morsk. 14.Kus elab jääkaru? Jääkaru elab ainult põhjapoolusel. 15.Kus elab pingviin? Pingviin elab ainult lõunapoolusel. 16.Inimtegevus tundras. Põhjapõtrade kasvatused, kalapüük, mereloomade küttimine. 17.Inimtegevus jäävööndis.
Eesti Arktiline kliimaperiood · Jää taandus Haanja 13 200 a.t. Sakala 12 250 a.t. Üleni 11 000 a.t. · Tundrataimestik (nagu Euraasia põhjarannik) Astelpaju Vaevakask Rabamurakas Arktiline kliimaperiood · Balti jääpaisjärv · Viigerhüljes · Karvane mammut · Karvane ninasarvik · Ürgpiison · Siig, rääbis, tint Subarktiline kliimaperiood · Jahe · Kuusk, kanarbik · Külma taluvad loomad Põhjapõder, metshobune, ürgpiison Pruunkaru, Ilves, hallhunt, rebane Saarmas Valgejänes, Põder, Kobras Haug, harjus, luts, ahven, särg Preboreaalne 10300 9000 a.t. · Jahe, niiske kliima · Metsastumise algus, hõredad kaasikud, männikud · Põhjapõder kolis põhja, metshobune steppi · Piison suri välja · Lisandus: Punahirv Metskits Metssiga Tarvas · Inimese laagrid Pulli juures (9500
alad, jahe suvi, toitained sügavale mänd, pruunkaru, kalandus heletaiga ja tumetaiga külm talv uhutud tsuuga, lehis põder, hunt Tundra suvi tundramuld, puhmad, lumekakk, inuitid, saamid, soome keeles tunturi, polaarpäev, toitainetevaene vaevakask, põhjapõder, küttimine, polügonid hulknurksed talv - polaaröö islandi lemming kalastamine lapikesed maapinnal samblik Jäävöönd lumi ja jää kaetud jääga plankton sinivaal, inuitid (eskimod), külmakõrb igijääga,
LUMEKUNINGANNA JA IGAVENE TALV 9.b LUMEKUNINGANNA JA IGAVENE TALV • Filmi algne pealkiri: „Frozen“ • Režissöörid: Chris Buck ja Jennifer Lee • Helilooja: Christophe Beck • Näitlejad (hääled): Kristen Bell, Idina Menzel, Jonathan Groff, Josh Gad, Santino Fontana TUTVUSTUS • Loo peategelaseks on kartmatu optimist Anna, kes asub raskele teekonnale, abiks tahumatu mägilane Kristoff ning tolle ustav põhjapõder Sven. Anna eesmärgiks on otsida üles oma õde Elsa, kelle jäine võlujõud hoiab kogu Arendelli kuningriiki igavese talve vangistuses. Kõrgel mägedes võitlevad Anna ja Kristoff tuiskude, laviinide ja lõikava pakasega ning kohtavad müstilisi trolle ja naljakat lumemeest nimega Olaf. Seejuures ei unusta nad hetkekski, et kogu lumme mattunud kuningriigi saatus on nende kätes. HELILOOJA • Nimi: Jean-Christophe Beck • Elukoht: Kanada
aga mina neid ei näinud. Nägin ainult kingipakke, nüüd ma hüppan rõõmust lakke! ************ Akna peale panen sussi, ootan päkapikujussi. Kui ma olen hea laps, siis ta kommi tooma kraps! ********** Kena kuldne kringel on mul jõulusalmis. Selle tuttav ingel tegi ahjus valmis. Veel on hõbepähkleid, minu jõululoos. Päkapikkudega korjasin neid koos. Siis, kui lund on taevast maani, jõulutaat toob välja saani. Kuhjab kingikotid reele, asub laste poole teele. Abiks lõbus põhjapõder - jõuluvana parim sõber. ********’*** Karud, siilid, jaaniussid, akna peale panid sussid, aga ise muudkui nad, terve talve magavad. Siis kui möödas lumeiilid, unest ärkavad kõik siilid, kevad - sussid seeni täis, päkapikk ka nendel käis. ******** Päkapikk on tore mees, valge habe rinna ees, peas on müts tal punane, nägu ikka naerune. ********* Meil on päkapikud käinud, aga mina neid ei näinud, nägin ainult kingipakke. Nüüd ma hüppan rõõmust lakke,
Ivo Kruusamägi (näiteid loomadest) (nt. taimedest) Jäävöönd Arktiline, Pooluste Mullad Jääkaru, morsk, hüljes, Taimestik puudub, antarktiline ümbruses puuduvad vaal, pingviin, kotik, esinevad samblikud plankton Tundra Lähisarktiline P-Ameerika ja Keltsmullad Põhjapõder, lemming, Samblad, samblikud Euraasia polaarrebane, kanarbik, kukemari põhjaosas lumekakk, polaarhunt vaevakask Okasmets Parasvööde Parasvöötme Leetmullad Pruunkaru, hunt, põder, Mänd, kuusk, lehis, jahedam osa kobras, soobel, saarmas arukask, nulg,
Gröönimaa on maailma suurim saar. Suurem osa asub põhjapolaarjoonest põhja pool ja on Taani riigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala. Saar on peaaegu täielikult kaetud jääkihiga, mis on kohati üle 3000 m paksune. Looduse poolest sarnaneb Gröönimaa rohkem PõhjaAmeerika kui Euroopaga. Üle 80% saarest on kaetud igijää ja jäävaba ala on 410 449 km2.. Kõikjal Gröönimaa jäävabadel aladel leidub elu. Maismaaimetajaid on Gröönimaal natukene üle 9 liigi: hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, jänes, jääkaru, jne. Kõigil loomadel on paks rasvakiht või tihe karvkate, mis kaitseb neid Gröönimaa külma ilma eest. Vees elavaid imetajaid on 21 liiki: 15 vaalalist ja 6 liiki hülgeid. Gröönimaal on märgatud 235 erinevat linnuliiki, kellest umbes 60 pesitseb seal ja ligi 30 talvitub seal. Sealsetes vetes ujub umbes 225 kalaliiki, osa järvedes ja jõgedes, osa meres. Piisavalt on ka erinevaid putukaliike.
puhmad, valgejänes, kaevandused, roomikautode jäljed turbasamm polaarrebane, küttimine, al, paju, hundid, kalandus lepp, kask põhjapõder, merikotkas Parasvöötme Parasvööde Parasvöötme Vähevilja Kuusk, Ilves, põder, Metsandus, Metsatulekahjud, okasmets jahedamas -kad leet- mänd, lepp, jänes, hunt, küttimine, liigne raie, osas mullad vaher, kask, rebane, teder, kalandus reostused,
Polaarpäev on ajavahemik , mille vältel Päike püsib ööpäev ringi horisondist kõrgemal ( polaaralad , jäävöönd , tundravöönd ) Iglu on Põhja-Ameerika rahva inuittide lumest ja jääst elamu ( polaaralad , jäävöönd , tundravöönd ) Igikelts ehk kirsmaa on kestvalt külmunud maakoore peamine osa (polaaralad , tundravöönd ) Poro Euraasias kutsutakse nii põhjapõtru ( tundravöönd ) Karibu Põhja-Ameerika metsik põhjapõder ( tundravöönd ) Beduiin on nomaadse eluviisiga araabia hõim (kõrbevöönd ) Sahel on Aafrikas , savannide ja Sahaara kõrbe piirialale kujunenud kuiv piirkond ( kõrbevöönd , savannidevöönd ) Masai on edela-Kenyas ja kirde-Tansaanias Kilimanjaro mäest loodes elav rahvas. ( savannivöönd ) Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub ( vahemereline vöönd )
Anna- Elizabeth Vetemaa Loodusõpetuse essee 24.04.2016 Venemaa Venemaa on maailma suurim riik, mille pindala on 17075200 km2. Rahvaarv on 147 miljonit. Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Maailma riikide seas on ta rahvaarvult üheksas. Valdav osa venelastest on õigeusklikud. Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Vene köök on laialt tuntud peamiselt oma delikatesside poolest: vähesoolane lõhe, punane-, must- ja roosa kalamari , marineeritud ja soolatud seened (kuuseriisikad ja kivipuravikud). Toidulauda iseloomustab külluslikkus ja seda mitte ainult varakate inimeste poolt. Venelased armastavad süüa palju ja tihti. Esimese roana on esikohal supid . Supid on vene köögi lõunalaual esimene põhiroog- tuntuim eestlastele Sel...
S -20 külmunud sisemaal taimed pingviin, sinivaal puudub, pinnas polaarjaamad 2. Tundra Põhjapoolkeral T -34 Uduvihm, Igikelts, Samblad, Põhjapõder, Põdrarahvad Põhja-Jäämerd S +10 tuisk maapinna samblikud, muskusveis, ümbritsevatel <250mm soostumine madalad punakurk, luming, maismaa-aladel rohttaimed, tarn, lumikäkk ubaleht, mustikas 3
• Norra asub Skandinaavia lääneosas. Ta Norra lõuna- ja lääneosas, on täielikult avatud Atlandi tormile, seal on Tavalised loomad on põder, hirv, ahm, pindala on 323,802 ruutkilomeetrit. Norra talvedel rohkem sademeid kui Ida- ja põhjaosas. Ida ranniku aladel sajab lemming ja põhjapõder. Väikesed kaljusaared asub 57°N ja 81°N, 4°E ja 32°E vahel. Norra vähem, sest suur Skandinaavia mäestik, varjab nende sademed. Läänes läänes on kaetud tuhandete peitsevate on mägine maa. Iseloomulikud on sajab rohkem. Madalikudel ümber Oslo on kõige soojemad ja lindudega, nt merikajakas. Leidub palju
• Rahvapäraseid nimetusi: kaber kabris • Maksimum kaal 60 kg, pikkus 150 cm • Kuulub seltsi sõralised • Sugukonda hirvlased • Alamsugukonda metskitslased Teisi hirvlasi Põder • Muntjak • Tukkhirv • Vesihirvel • Kabehirv • Aksishirv • Lakksambar • Tähnikhirv • Barasinga • Lüürahirv • Punahirv • Millu • Valgekoon-hirv • Pampahirv • Masama • Põder • Põhjapõder Kasutatud kirjandus • “Eesti elusloodus” • “Euroopa imetajad” • “Loomade elu” 7. osa “Imetajad”
Tundra 1. Millistel mandritel tundrat esineb? Euraasia, Põha-Ameerika ja lähisarktilistes kliimavööndites olevatel saartel 1. Mis vahe on tundral ja metsatundral? Üleminek metsast tundrale Kliima: Keskmine temperatuur suvel +10 , talvel -34 Sademeid 250 mm/a, auramine (suur, väike) Miks on tundras liigniiske, kuigi sajab vähe vihma? .1)auramist on vähe 2)esineb igikelts. Mis on igikelts ja miks ta tekib? igavesti külmunud pinnas, millest vaid õhuke pealiskiht suveks sulab Selgita näite abil, kuidas tundrakliima mõjutab: Pinnamoodi Tekivad külmalõhed ja pingod, tihti lume all Mullastikku Väheviljakad tundrakeltsmullad Joonista pingo läbilõige: 1. Taimed: Too välja kolm tundrataimede kohastumist eluks tundras: 1)Väga oluline on vegetatiivne paljunemine 2)Madalad, et õhuke lumi neid kataks 3)Juurestik igikeltsa tõttu pindmine Täida tabel, nimeta iga alamgrupi alla kaks taime: puhmad Rohttaimed, kõrrelised Samblad, sambl...
lõunaosas. Orgudes on kohati tiheda rohustuga niite. Lühikesel valgusrikkal suvel puhkevad need polaarsed niidud üle öö õitsema, pakkudes värviküllast lillelist pilti. Igavese jää ning lume väljad on loomulikult täiesti taimkatteta. Taimkatte puudulikkuse ning ka teised elutegevuseks vajalikud halvad tingimused põhjustab ka liigivaeset loomastikku. (Tammekann et al, 1930) Gröönimaa loomastiku peamised esindajad on põhjapõder ja jääkaru. Levinud on ka muskusveised, polaarrebased, polaarjänesed ja lemmingud. (Aader et al, 1970). Põhjapõder on suurte sarvede ja suhteliselt lühikeste jalgadega loom. Tema üks kohastumusi eluks Gröönimaal on suured kühvlitena kõverdunud sõrad, millega ta kraabib samblikelt lund. Jääkaru puhul on tegemist Maailma suurima kiskjalisega. Ta on ka hea ujuja ja sukelduja ning saab ka maismaal hästi hakkama. (Kont et al, 2003) Rannikuvetes elab hülgeid, vaalu ja morski
keskmine juuli temperatuur on aga 13° С kuni 23° С Taimestik ja loomastik ● Metsad täidavad kaks viiendikku Venemaa territooriumist ning suurem osa metsadest asetseb riigi Aasia aladel ● Ida-Euroopa lauskmaa keskosas paiknevad peamiselt segametsad ● Riigi lõunapiirkondades asub metsastepi- ja stepivöönd lopsaka rohttaimestikuga ja harva esinevate puudega ● Tundras ja Kaug-Põhjas elab jääkaru, morsk, hüljes, polaar-rebane, põhjapõder, polaarjänes ● Põhilinnud on põldpüü, kakk, kajakas ja kaur. Suveks saabuvad haned, luiged ja pardid. ● Venemaa Kaug-Ida metsades elavad haruldased Ussuuri tiigrid, leopardid, karud ja hirved. Stepides leidub suurel hulgal hamstreid ja koopaoravaid, samuti antiloope Pildid Kultuur ja vaatamisväärsused ● Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased,
Talvel ei ole Gröönimaal neli kuud üldse päeva, seega on seal polaaröö. Loodus Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega Igijää ja -lume paksus on kuni 2300 meetrit. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² Gröönimaa kirdeosa hõlmab Põhja- ja Ida-Gröönimaa rahvuspark, mis on maailma suurim looduskaitseala (972 000 km²) Loomastik Kõikjal Gröönimaa jäävabadel aladel leidub elu Maismaaimetajatest hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, jänes, jääkaru, jne. Vees elavaid imetajaid on 21 liiki: 15 vaalalist ja 6 liiki hülgeid. Gröönimaa vetes ujub umbes 225 kalaliiki, osa järvedes ja jõgedes, osa meres Saarel pesitseb umbes 50 linnuliiki. Taimestik Taimi leidub kõikjail jäävabadel aladel Taimestik on kidur ja kasvab aeglaselt Puid leidub vaid mõnes üksikus soojemas kohas Lõuna-Gröönimaal Vili ei jõua neis arktilistes tingimustes valmida
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Joonas Laanela 9B klass Läti referaat TALLINN 2008 Läti Läti (läti keeles Latvija) on vabariik Euroopa kirdeosas. Läänemere-äärne Läti on üks kolmest Balti riigist. Riik piirneb põhjas Eestiga, idas Venemaaga, kagus Valgevenega ja lõunas Leeduga. Läti ala moodustab osa Ida-Euroopa lauskmaast. Ta on kaetud liustikusetetega, millest mõned on moodustanud künkaid. Lääne-Lätis on Kurzeme kõrgustik, mis ulatub üle 180 m üle merepinna. Kirde-Lätis on Vidzeme kõrgustik, millel on üle 300 m ulatuvaid tippe, millest kõrgeim ja ühtlasi Läti kõrgeim on Gaizikalns (312 m). Kagu-Lätis on madalam Latgale kõrgustik, kus leidub palju väikesi järvi. Enamik maast on madalik. Riigi keskosas on Zemgale tasandik. Vidzeme kõrgustikku ümbritsevad Kesk-Läti madalik ja Ida-Läti madalik. Need on kohati soised, seal leidub väikesi järvi ...
mattuvad lume alla, leides niimoodi kaitset tugeva pakase ja tuule eest. Põõsaist on esindatud paju ja lepp ning puhmaist vaevakask. Viimane ei meenuta sugugi meie kaske, vaid on näpuotsasuuruste lehtedega vastu maad surutud taim. Palju on marju: mustikas, mesimurakas, sinikas ja pohl. Loomad: Loomaliike, kes aasta läbi tundras elavad, on suhteliselt vähe: väike näriline lemming, valgejänes ja polaarrebane ning põhjapõder, keda Lapimaal kutsutakse poroks ja Kanadas karibuuks. Lindudest esineb lemminguid jahtiv lumekakk ja lumepüü. Suvel koguneb tundrasse pesitsema aga hulgaliselt veelinde: hanesid, parte, hahkasid, luiki ja paljusid teisi. Mereäärsetel kaljudel peavad linnulaatu lagled, ännid, algid, kaljukajakad ja muud merelinnud. Neist on tähelepanuväärseim püstjalt lapiku nokaga jässakas lunn, keda kireva peasulestiku tõttu põhjamaa papagoiks hüütakse
fjordidega Maavarad • Naftat • Kulda • Hõbedat • Vaske • rauda • Tsinki • Plaatinat • Uraani • Nioobiumi • Tantaali • Molübdeeni • Tsirkooniumi • Berülliumi • ütriumi Taimestik Saare lõunaosas • Kanarbik • Mustikas • Kukemari • samblikud Gröönimaa loodus • 500 taimeliiki • 700 seeneliiki umbes 60 linnuliik • meredes leidub 6 hülgeliiki • 15 vaalaliiki ja morsad • 9 loomaliiki (hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, valgejänes, jääkaru, polaarrebane Huvitavaid fakte Gröönimaast • ILULISSATI FJORD – UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud fjord. • Gröönimaa jäämäed triivivad kuni 4000 km kaugusele lõunasse ja neid on nähtud Bermuda saarte lähedal. Jäämäe veepealne osa on ainult 1/8 jäämäest. • Gröönimaa liustik moodustab maailma mageveevarudest umbes 10% ning selle sulamisel tõuseks maailmamere tase 6,5 meetrit.
keskmine temperatuur juunis on 10-11° C, jaanuaris lõunarannikul 1° C, põhjas 2° kuni 3° C, sademeid valdavalt üle 1000mm, mäenõlvul üle 2000 mm aastas. Saare siseosas on kliima karmim. Jõgesid on tihedasti, nad on lühikesed ja veerohked ning tekitavad platoolt laskudes kõrgeid jugasid. Enamiku saart katab tundra, metsa on väga vähe või ei ole üldse, laiguti leidub ka niite. Peamised maismaaloomad on polaarrebane ja siseosa platoodel elutsev põhjapõder. Suurimad loodusrikkused on vee ja soojusenergia ning rannikuvete kalarohkus. Rahvatulult ja elektrienergiatoodangult kuulub Island kindlalt ühtede Euroopa arenenuimate riikide hulka. Majandus põhineb kalandusel. Kalasaagilt ühe inimese kohta on Island maailmas esimesel kohal. Varem moodustas rohkem kui poole kalasaagist heeringas, kuid tänapäeval püütakse ka moivat, turska, meriahvenat ja kiltturska. Vähesel määral kütitakse ka vaalu.
karmid tingimused ei soodusta majandustegevust Tundra Lähisarktiline P-Ameerika ja Keltsmullad Põhjapõder, lemming, Samblad, samblikud, Põhjapõdra- kasvatus, Looduse aeglane Euraasia põhjaosas polaarrebane, kanarbik, kukemari, maavarade kaevandamine, taastumine, lumekakk, polaarhunt vaevakask kalapüük ja mereloomade tööstusettevõtte ja
off limits üle piiri olema offshore avamere- ; tootmist arengumaadesse viima ozone layer osoonikiht pedestrian jalakäija percentage osakaal, protsent perch õrrel istuma, (otsa) istuma permafrost igikelts pied laiguline poisonous mürgine pole poolus, post, mast power energiaga varustama pump pumpama push tõuge quotation tsitaat, hinnapakkumine radiation radiatsioon rare haruldane recycle korduvkasutama, taastöötlema reindeer põhjapõder (Rangifer tarandus), põhjapõdrad rely on toetuma, lootma renewable taastuv, uuendatav, pikendatav reserve broneerima, reserveerima resource ressurss, vahend rhetorical retooriline, ilukõneline rhyme riim, salmike rhythm rütm rotor blade rootori laba rubbish dump prügi mahapaneku koht run juhtima safeguard kindlustama, turvaliseks muutma 2 sanctuary varjupaik, pühamu, altariruum
kotik, plankton karmid tingimused ei soodusta majandustegevust Tundra Lähisarktiline P-Ameerika ja Keltsmullad Põhjapõder, Samblad, Põhjapõdra- kasvatus, Looduse aeglane Euraasia lemming, samblikud, maavarade taastumine, põhjaosas polaarrebane, kanarbik, kukemari, kaevandamine, tööstusettevõtte ja
Maapind on suurema osa aastast külmunud ning õhtutemperatuur on madal. Taimede kasvuks sobiv aeg jääb väga lühikeseks. Antarktise servaaladel kasvavad samblikud, samblad ja vetikad. Külmakõrbes puuduvad kõrged puud. Elu peitub peamiselt vees, kus on soojem. Vaalaliste, loivaliste ja veelindude toiduks on vees hõljuv plankton. Ka loomaliike on nii Arktikas kui ka Antarktikas vähe. Antarktika jääväljadel on peamisteks elusolenditeks pingviinid, Arktikas aga põhjapõder, karu ja väike näriline lemming. Ekvaatorilähedastel piirkondadel, kus on aasta ringi soe ja niiske, laiuvad liigirikkad vihmametsad. Metsas kasvab väga palju puuliike ning palju erinevaid taimi on leidnud elupaiga nende okstel ja tüvedel (nt vääntaimed).Taimedel on väga palava ja niiske kliima tõttu kujunenud välja rikkalikud kohastumused, et ellu jääda. Taimed kasvavad rinnetena ,et piisavalt valgust saada. Samuti on nad higihaljad ja heletate ning suurte õitega, et putukad
Kõige merileopard. vahetuvad. karmima kliimaga maailmas 2.Tundrad ja Tundrad asuvad Lähispolaarne Igikelts(samuti Lõuna pool Põhjapõder, Kasvatatakse Tudra loodusele metsatundrad põhjapoolkeral vööde polügonaalpinna kanarbik, muskusveis, põhjapõtru, tekitavad kahju Põhja-Jäämerd s.) kääbuskask, punakurk- kaevandatakse roomikautod, ümbritsevatel pajupõõsas, kaur, maavarasid(nafta, traktorid. maismaa-aladel
Taiga- põhjapoolkera parasvöötme mandrilise kliimaga ala okasmetsa enamusega. Siberilehis- okaspuu (mänd ). Seedermänd- Siberis olev tüüpiline männiliik. Soobel- taimetoitlane loom kes elab Taigas või Kaug-Ida metsades. 8. Tundra Polaarpäev ja öö- polaaraladel on pool aastat päev ja pool aastat öö. Virmalised- atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus. Vaevakask- kask tundras. Karibuu- põhjapõder Lõuna-Ameerikas. Muskusveis- suur elukas kellel on suur pea ja väikesed sarved. Lemming- paksu ja tiheda karvaga väike elukas. Saamid- Euroopas elavad laplase. Innuitid- Põhja-Ameerikas elavad eskimod. 9. Jäävöönd Mandrijää- suure ja paksu jää kihiga liustik. Jäämägi- mere pinna tiirlev liustik. Külmakõrb- jäävööndi äärealadel oaasid. Pingviin- põhiline elaja Antarktikas ( lõunapoolus ).
Neil pole lisaõigusi ega kaitset.Saamid said põhjapõtrade karjatamis õiguse alles 2010 aastal.Saamid võivad õppida saami keeli ,aga nad pole Rootsi valitsuse käest selle jaoks abi saanud · Soome on ka aidanud saame.Soome on rahastanud ka saami keele õppimist. Eesti keel Põhjasaami keel · Tere · Bures · Põhjapõder · Boazu · Päike · Beaivvás · Mets · Vuovdi · Vesi · Cáhci · Talv · Dálvi · Inimene · Olmmos Lõpp
Tundra Asend : hõlmab põhjapoolkeral 200-1000 km laiuse maismaariba taiga ja jäävööndi vahel. Kliima : jahe, niiske suvi, talved pimedad ja külmad. Taimestik : tundra on kaetud sammalde-samblike ja puhmastaimedega. Mullastik : Huumust vähe. Loomastik : Paiksed loomad on suure ja kompaktse kehaga ning paksu karvkattega. Inimene : veeimetajate küttimine, kalastamine, põhjapõtrade karjatamine. Loomaliigid : lumekakk, põhjapõder, norra lemming Taimeliigid : kukemari, vaevakask, harilik drüüas, lumi-käokõrv Jäävöönd Asend : lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Kliima : aastaringselt on maapind kaetud lume ja jääga. Taimestik : Palju vetikaid ja seeni. Loomastik : Liigivaene. Loomastik toitub peamiselt mereandidest. Inimesed : kalastamine, hülgeküttimine,
lume alla, leides niimoodi kaitset tugeva pakase ja tuule eest. Põõsaist on esindatud paju ja lepp ning puhmaist vaevakask. Viimane ei meenuta sugugi meie kaske, vaid on näpuotsasuuruste lehtedega vastu maad surutud taim. Palju on marju: mustikas, mesimurakas, sinikas ja pohl. Laiadel aladel levivad sood, kus kasvavad turbasammal, villpea ja sookail. Loomad Loomaliike, kes aasta läbi tundras elavad, on suhteliselt vähe: väike näriline lemming, valgejänes ja polaarrebane ning põhjapõder, keda Lapimaal kutsutakse poroks ja Kanadas karibuuks. Lindudest esineb lemminguid jahtiv lumekakk ja lumepüü. Suvel koguneb tundrasse pesitsema aga hulgaliselt veelinde: hanesid, parte, hahkasid, luiki ja paljusid teisi. Mereäärsetel kaljudel peavad linnulaatu lagled, ännid, algid, kaljukajakad ja muud merelinnud. Neist on tähelepanuväärseim püstjalt lapiku nokaga jässakas lunn, keda kireva peasulestiku tõttu põhjamaa papagoiks hüütakse. Nuhtluseks tundras nii inimestele
linde otsima soodsamaid elupaiku. Peaaegu kõik linnud rändavad lõunasse, tundrasse jäävad vaid lumekakud ja lumepüüd. Lõuna poole, metsatundrasse, lähevad ka põhjapõdrad, kus nad saavad lume alt toiduks samblaid ja samblike kraapida. Väiksemad loomad vahetavad suvise karvkatte paksema, tihedama ja heledama vastu.See kaitseb neid külma ja tuisu eest ja muudab vaenlastele lume taustal raskemini nähtavaks. Lemming Põhjapõder Kliima: Tundras valitseb lähispolaarne kliima. Talv on pikk ja külm, ning suvi lühike ja jahe. Kuid tuuled tundras on väga tugevad igal aastaajal. Tundravööndi põhjaosas esineb polaaröö ja polaarpäev. Talve keskmine temperatuur on alla -20°C ja suvel umbes 10°C. Sademeid on vähe, aastas ligikaudu 150-200 mm. Tundrale on ka iseloomulik lühike taimekasvuperiood (u 2 kuud). Tundrates elavad inimesed: Inimesi elab tundrates vähe. Asulad on tavaliselt väiksemad ja koondunud
Polaaralade loomad Melani Uibo 10.03.2014 Polaarmaastik Elu polaaraladel Maakera kõige külmemad paigad on põhjapoolus ja lõunapoolus. Kuigi seal on alati külm, lõikav tuul ja jäine vesi, kasvab seal taimi ning elab loomi, kes on kohastunud selle keskkonnaga. Enamustel loomadel on naha all rasva kiht või tihe karvastik (sulestik). Polaaralade suurimad loomad on jääkarud ja vaalad. Peale nende elutsevad seal valge jänes, jäärebane, põhjapõder, hunt ja lemmingud. Osa neist muutuvad talvel lumekarva-valgeks, mõnedel on läbi aasta valge kaitsevärvus. Külmas veeski on elusolendid. Jääkaru Jääkaru on üks suurimatest polaaralade loomadest, kelle karvastik on väga paks. Oma väga hea haistmise abil,otsib ta saaki. Ta on osav ujuja ning suudab lumes väga kiiresti liikuda, ka suudab ta viibida üsna kaua, vee all. Täiskasvanud jääkaru kaalub umbes 700 kg, mis teeb tast suurima kiskja maailmas
Elustikurikkamad on jõgede kaldad ja orud, kus saavad kasvada isegi üksikud puud. (http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/tundrataimed.htm) 4 1.3Loomastik Tundra loomastik sõltub aastaajast. Loomad kes aastaringselt tundras elavad on tihe karvkate või sulestik ning paks nahaalune rasvkude nt. elavad seal väike näriline lemming, valgejänes ja polaarrebane ning põhjapõder. Lindudest lumekakk ja lumepüü (lisa1 ). Suvel pesitsevad tundras paljud linnud nt. pardid, haned, luiged, ännid, lagled, lunnid. Tundras on suvel palju sääski ja kimalasi. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/tundra_risto.htm) 1.4Inimene tundras Raskete kliimatingimuste tõttu elab tundras inimesi vähe. Asulad on tavaliselt jõgede ääres või rannikul. Igikeltsa tõttu on raskendatud teede ja elamute ehitus, majad ehitatakse vaiadele, et nii vältida maja vajumist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
