Tundrad (2)

Tundra nimetus tuleb soomekeelsest sõnast tunturi, mis tähendab kõrget metsatut ala. Tundra esineb kõikjal Põhja-Jäämere rannikul. 
Tundrat võib jagada kaheks:
1.       arktiline – põhjapooluse lähedal
2.       mägitundra e. alpiinne – kõrgel mägedes (sõltub laiuskraadist, vt. täpsemalt kõrgusvööndilisuse alt)
Aasia ja Põhja-Ameerika tundrad on väga sarnased. Neist erineb Euroopa tundra, mis jääb Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse  mõjupiirkonda. Kliima on seal merelisem, talv märksa pehmem ja lumerohkem. Sellepärast esineb Euroopa tundras igikeltsa vaid laiguti ning taimestik on rikkalikum.
Lõunas läheb tundra pikkamisi üle metsatundraks. See on kitsas üleminekuala tundra ja okasmetsa vööndi vahel, mida iseloomustavad siin-seal tukkadena kasvavad kuuse-, kase - või lehisehõrendikud. Metsatukkade vahel levib ikka seesama tundra, kuigi taimestik on siin veidi lopsakam. Metsatundra põhjapiiril on puud madalad, sageli poolkuivanud ja kõverad ning kasvavad üksikult. Mida lõuna poole, seda tihedamaks muutuvad metsatukad kuni lähevad sujuvalt üle metsavööndiks.
Iseloomustavaid suurusi:
     äärmiselt külm kliima;
     sademeid vähe: tavaliselt alla 250 mm/a;
     lühike taimekasvuperiood;
     vähe erinevaid taime- ja loomaliike ;
     suur loomade ja lindude arvu kõikumine suurte rännete tõttu.

Tundras valitsev kliima

Põhjapoolkera lähispolaarses kliimas, polaarjoonest peamiselt põhjapool, levib tundravöönd. Selle väite kontrolliks on võimalus taas kaarti vaadata. Lühida ülevaate tundra kliima kohta annavad järgmised kliimadiagrammid :
  
   
TALV - on tundras pikk, külm ja tuisune, suvi lühike ja jahe. Keskmine temperatuur talvel on -34o C. Lähispolaarkliimas on sademeid vähe, sellepärast on ka lumikate õhuke. Lumi sulab alles mais-juunis ja tuleb uuesti maha juba septembris. 
SUVI - termomeeter näitab harva üle 10 soojakraadi. Kuigi suvepäev on pikk, käib Päike madalalt ja soojendab maapinda vähe. Taimekasvu periood on ainult 50 - 60 päeva. Tihti sajab uduvihma ja puhub vinge tuul. Auramine on jahedal suvel väike ja nii on vett palju.
Aastane sademete hulk jääb tavaliselt alla 250 mm/a ja meenutab oma suuruselt kõrbeid - edaspidi on näha, et tundra elu on tõesti üpris vaene.
Tasastel tundraaladel, kus üleliigsel veel pole kuhugi voolata, on tekkinud palju madalaid järvekesi ja soid. Vee üleküllus esineb siiski vaid suvel, talvel on väiksemad jõed ja järved põhjani külmunud.
Tundravööndis, kus talv on pikk ja lumikate õhuke, on maapind sageli üsna sügavalt läbi külmunud. Suvel sulavad küll pealmised kihid, aga allpool jääb maapind külmunuks. Seda kestvalt külmunud kihti nimetatakse igikeltsaks. Mõnes piirkonnas võib igikelts ulatuda isegi mitmesaja meetri sügavuseni. Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale ega kevadine lumesulavesi imbuda maa sisse. Ainult kõige pindmine kiht, mis lühikesel suvel sulab, muutub porimülkaks. 

Kuidas kliima mõjutab tundra nägu?

Külma kliima tõttu on:
 ülekaalus füüsikaline murenemine . Sageli esineb suurtest kivirahnudest kivikülvisid - murenemine pole kive veel peenendada jõudnud.
 taimekasvuks ebasobivad tingimused - liigniiske   ja halvasti lagunenud turbane pinnas. Mullad kujunevad aeglaselt, on toitainetevaesed ja väga õrnad tallamisele.
 igikeltsa tõttu tekivad tundras omapärased pinnavormid - pingod . Pingod on jääst südamikuga mõne kuni mõnekümne meetri kõrgused künkad, mis võivad püsida aastaid. Seal, kus jääst südamik puudub, muutuvad nõlvad pinnakihi sulamisel järjest laugemaks.
Tundrates kasvavad taimed
Tundras ei kasva puid. Puudekasvu takistavad liiga jahe ja lühike suvi, hukutavad talvised tuisud ja viljatud vesised mullad . Tundraeluga on kohanenud vaid sellised taimed, mis ei karda lühikest suve ja liigset niiskust. Neil puudub sügavale tungiv juurestik (sügavamal on igikelts) ja nad on nii madalad, et lumi kaitseb neid talvekülmade ja tuiskude eest.
 Tundras arvatakse olevat 17000 eri taimeliiki, mis kuuluvad järgmistesse rühmadesse:
     puhmad ( mustikas , pohl, kukemari , kanarbik jt.), lõikheinalised (tarnad, villpead) ja kõrrelised.
      400 liiki õistaimi.
   samblad   ja samblikud (põdrasamblikud, maksasamblikud jt.).
Valik tundras õitsevaid lilli:
Elu on tundras jaotunud ebaühtlaselt. Elustikurikkamad on jõgede kaldad ja orud, kus saavad kasvada isegi üksikud puud. Jõgede orgudes, nõlvadel ja lammil on tuul nõrgem ja päike soojendab maapinda tugevamini. liigne vesi saab sealt paremini ära voolata. 
Taimed on madalad ja kasvavad tihedalt üksteise kõrval – ikka külma vastu. Kasvuperiood on lühike: 50 - 60 päeva ja juunis, kui lumi on sulanud, puhkeb tundra kirkavärviliselt õide. Lühikese ajaga peavad taimed õitsema ja nende seemned valmima, sest peagi mattub taimestik taas lume alla ja jääb järgmist suve ootama.
Sellel fotol on näha pehmema kliimaga tundras kasvavaid taimi. Üles võib leida maitsvate marjadega mustika ja pohla .
Villpead on ühed arvukamalt esindatud taimeperekond tundras. Eestis kasvab neid 4 liiki, nad armastavad vesiseid kasvukohti. Oma " villase pea" järgi on nad saanud ka oma nimed: tupp- villpea , jänes-villpea jt.
Tundrates elavad loomad
Tundra loomastik sõltub suuresti aastaajast . Suvel elab seal palju loomi, linde ja putukaid. Järved lausa kihavad veelindudest – hanedest, partidest, luikedest ja teistest, kes on siia pesitsema tulnud. Palju on pisikesi närilisi, eriti lemmingeid, kellest toituvad polaarrebased, kärbid ja lumekakud. Suurematest loomadest on levinud põhjapõdrad ja hundid . Õhk on täis kihulasi ja sääski, kes on nuhtluseks nii loomadele kui ka inimestele.
Talvel tundub tundra tühja ja elutuna. Külm ja toidunappus sunnib paljusid loomi ja linde otsima soodsamaid elupaiku. Peaaegu kõik linnud rändavad lõunasse, tundrasse jäävad vaid lumekakud ja lumepüüd. Lõuna poole, metsatundrasse, lähevad ka põhjapõdrad, kus nad saavad lume alt toiduks samblaid ja samblike kraapida. Väiksemad loomad vahetavad suvise karvkatte paksema, tihedama ja heledama vastu. See kaitseb neid külma ja tuisu eest ja muudab vaenlastele lume taustal  raskemini nähtavaks. Paljud närilised (uruhiired, lemmingid) elavad talve üle lume all, kus on soojem, süües taimi, seemneid ja putukaid. Suslikud ja ümisejad magavad aga kõige külmematel talvekuudel talveund. Rasvakiht kaitseb neid külma eest ja toidab talveune ajal.
Lumepüü ei pea talveks lõunasse lendama. Ta sulestik, mis talveks samuti valgeks muutub, katab tihedasti kogu keha ja jalgu ning kaitseb ülihästi tuisu eest.
Põhja-Ameerikas kutsutakse metsikuid põhjapõtru karibuudeks.
Lemmingid on ühed arvukamad loomad tundras. Pisikesed närilised on toiduks mitmetele teistele kiskjatele.
Erinevaid loomariigi esindajaid:
Taimtoidulised imetajad : lemmingid, uruhiired, põhjapõdrad (karibuud, porod), polaarjänesed ja oravad . 
Lihatoidulised imetajad: polaarrebased, hundid, jääkaru.
Linnud: pistrikud, kaurid, metstildrid, tutkad, hangelinnud, tiirud, mitut liiki kajakaid ja hanesid.
Putukad: sääsed, kärbsed, koid, ritsikad , kimalased.
Tundrates elavad inimesed
Inimesi elab tundras vähe. Asulad on tavaliselt väikesed ja koondunud jõgede äärde või rannikule , kus liiklemine on hõlpsam. Elanike põhitegevuseks on põhjapõdrakasvatus, küttimine ja kalapüük. Põlluharimisega ei ole võimalik tundras tegelda. Teede ja elamute ehitamist raskendab igikelts. Majad ehitatakse sageli vaiadele, et vältida igikeltsa sulamist ning majade vajumist. 
Viimasel ajal on tundrasse tekkinud uusi elatusallikaid ja paljud inimesed lõunapoolsetest piirkondadest on kas ajutiselt või päriselt sinna elama asunud . Tööd leitakse peamiselt maavarade kaevandamisel. Ameerikas Alaska poolsaarel ammutatakse naftat ja maagaasi, Skandinaavias, Siberis ja Põhja-Kanadas kaevandatakse metallimaake. Tundravööndi rannikualadele on rajatud suuri meresadamaid, on tekkinud linnu vabrikute, kaupluste, koolide, haiglate ja muu eluks vajalikuga. Tundra põliselanikudki on muutunud paiksemaks ja nende elu hakkab meenutama meie oma.
Erinevais tundrais elavaid inimesi nimetatakse erinevalt:
Skandinaavia poolsaarel
laplased ja saamid
Taimõri poolsaarest Valge mereni
neenetsid
Kanada põhjaosas ja Gröönimaal
eskimod ja inuitid
Kirde-Siberis
tšuktsid
Keskkonnaprobleemid
Inimtegevuse laienemisega tundras suureneb keskkonna saastumise oht, sest tundra loodus on inimmõju suhtes eriti õrn.
      Raskete roomikautode ja mootorkelkude järjest suurem kasutamine kahjustab pinnast ja taimkatet. Lühikese ja jaheda suve jooksul ei jõua taimkate taastuda . Nii jätavad roomikauto jäljed armid tundrapinnasesse kümneteks aastateks.
      Puuraukude ümbruses on naftaga reostunud endised puhtad järved ja jõed, hukkuvad kalad ja linnud.
      Vähemaks on jäänud põdrakarjamaid nii ülekarjatamise kui ka keskkonna üldise reostumise tõttu.