Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"koolasaamid" - 3 õppematerjali

thumbnail
25
pdf

Põhjapõder

Rangifer tarandus REFERAAT 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I PÕHJAPÕDER (Rangifer tarandus) 4 II PÕHJAPÕDER KOOLASAAMIDE MÜTOLOOGIAS 9 III PÕHJAPÕDER NEENETSITE MAAILMAPILDIS 15 KOKKUVÕTE 19 KASUTATUD KIRJANDUS 20 LISAD Lisa 1 21 Lisa 2 22 Lisa 3 23 Lisa 4 24 Lisa 5 25 3 SISSEJUHATUS Ta on päike. Tema tee on päikese teekond. Ta on lumivalge, kuldsete sarvedega. Meandash on Koola ja elu algus. Ta on karjamaade algus. Ta lendab maakera seest; ta lendab maa ühest äärest (Imandra kandist) teise. Ta lippab ühest maakohas...

Bioloogia → Bioloogia
31 allalaadimist
thumbnail
14
odp

Saamide kultuur, keel ja olemus

rahvakultuuri ja rahvakommetega. Saami rahvas on rikas oma traditsioonide ja ajaloo ning kultuuri poolest. Nii käsitöö, laulud, tantsud kui ka rõivastus on tugevalt säilinud. Guovdageaidnus tegutseb saami rahvuslik teater Beaivvás Sámi Teáhter. Usund Saamide ürgne usund oli loodususk (animism, samanism). Selle asemele asus koos uusasustuse levimisega ristiusk. Saamid ristiusustati 16.­17. sajandil. Enamus saame on luterlased, koolasaamid ja koltad tunnistavad apostellikku õigeusku. Väga suur tähtsus on lestadiaanlusel, saami päritolu pastori Lars Lavi Laestadiuse (1800- 1861) algatatud äärmuslikult hardal äratusliikumisel. Sümbolid 1986. aastal kehtestatud saami rahvuslipu keskel olev rõngas sümboliseerib nõiatrummi, punane pool temast paremal päikest, sinine vasakul kuud. Värvid ­ punane, roheline, kollane ja sinine ­ pärinevad saami rahvarõivastelt.

Eesti keel → Eesti keel
8 allalaadimist
thumbnail
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

Transpordiks vajati tuhandeid põhjapõtrasid, kellest paljud surid ülejõu käiva töö tõttu. Suurema osa koolasaamide traditsiooniline eluviis jätkus siiski võrdlemisi häirimatult kuni 1920. aastani. Kodusõja aastatel 1918. aasta teisest poolest kuni 1920. aastani kuulus võim Koola poolsaarel liitlasriikidele ja vene valgekaartlastele. Nõukogude ajajärgu algus Koola poolsaarel 1917. aasta revolutsiooni tagajärjel kaotasid koolasaamid seni nii riigi kui uusasukate poolt tunnustust leidnud põlise õiguse maale ja vetele. 1918. aasta alguses kuulutasid nõukogude võimu pooldajad maa riigi omandiks ja viisid läbi uue maakorralduse. Kui varem pidid uusasunikud saamidelt maad rentima, siis maade riigistamise ning kolhoseerimise käigus see vajadus kadus. 60 1920

Kultuur-Kunst → Kultuurid ja tavad
31 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun