Samojeedi rahvad (0)

Gustav Adolfi Gümnaasium
Referaat
Samojeedi rahvad
Koostas: Katariina Ingerma
G1 RE-LO
Juhendaja : Jane Markus
Tallinn 2018
Sisukord
Sissejuhatus………………………………………………………………………………...… 3
1. Neenetsid
1.1 Nimetus………………………………………………………………………………....... 4
1.2 Asuala ……………………………………………………………………………………...4
1.3 Neenetsi keel……………………………………………………………………………....4
1.4 Neenetsite tegevusalad…………………………………………………………………….5
2. Eenetsid
2.1 Nimetus…………………………………………………………………………………....6
2.2 Asuala……………………………………………………………………………………...6
2.3 Eenetsi keel………………………………………………………………………………...6
2.4 Usund ……………………………………………………………………………………....7
3. Nganassaanid
83.1 Nimetus…………………………………………………………………………………..8
3.2 Asuala……………………………………………………………………………………...8
3.3 Nganassaani keel…………………………………………………………………………..8
4. Sölkupid
4.1 Nimetus…………………………………………………………………………………....9
4.2 Asuala……………………………………………………………………………………...9
4.3 Sölkupi keel………………………………………………………………………………..9
4.4 Elatusalad………………………………………………………………………………...10
Kokkuvõte…………………………………………………………………………………....11
Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………………..12
Lisa 1. Soome-ugri ja samojeedi rahvad. …………………………………………………....13
Sissejuhatus
Käesolevas referaadis tutvustatakse Soome-ugri rahvaste hulka kuuluvaid samojeedi rahvaid. Samojeedi rahvad jagunevad neljaks : neenetsid, eenetsid, nganassaanid ja sölkupid. Samojeedi rahvad elavad Vene Föderatsioonis ja räägivad samojeedi keeli. Igast rahvast on eraldi peatükk. Alapeatükkides kirjeldatakse samojeedi rahvaste nime pärinemist, asukohta , keelt ja muud.
Teema valiti samojeedi rahvaste paremaks tundmaõppimiseks. Allikateks on kasutatud internetiallikaid ja raamatut.

Neenetsid
1.1 Nimetus
Neenetsite nimetus on n’enej n’enet’s’, mis tähendab neenetsi keeles “tõeline inimene” (Uibopuu, 1984. lk 264). Vene keeles kutsutakse neenetseid jurakisamojeedideks ehk jurakideks. Nime päritolu pole täpselt teada. Neenetsi-nimetus võeti Nõukogude Liidus ametlikult kasutusele alles 1920. aastal. (Neenetsid, 2018; Neenetsid, 1995)
1.2 Asuala
Neenetsid asuvad Kirde-Euroopa ja Loode-Siberi polaaraladel tundras ja metsatundras Kanini poolsaarest Valges meres kuni Jenissei suudmeni (vt. Lisa 1). Neenetsite asuala on umbes 1 miljoni ruutkilomeetri suurune. (Neenetsid, 2018) Neenetsi autonoomses ringkonnas, mis asub Vene Föderatsioonis elab siiski vaid umbes 18.6% neenetseid. Ülejäänud elanikud on venelased ja komid . (Neenetsimaa (Nenetskiy Avtonomnyy Okrug, 2018))
2010. aasta rahvaloenduse kohaselt oli neenetseid Venemaal 44 640. 2002. aastal oli neid 41 302 ja 1989. aastal loendati neenetseid 34 190. Neenetsi keelt, mis on neenetsite emakeel valdab vaid 50% neenetsitest. (Neenetsid, 2018)
Neenetsi autonoomses ringkonnas on rahvaarv 19 aastaga rohkem kui kuuekordistunud ning seda mitte neenetsite, vaid venelaste arvelt. See mõjub pärssivalt neenetsi kultuurile ning keelele. (Neenetsid, 1995)
1.3 Neenetsi keel
Neenetsi keele kõnelejaid on üle 31 tuhande. Neenetsi keel kuulub uurali keelte samojeedi rühma. Neenetsi keelel on kaks peamurret: metsaneenetsi (kõneleb tuhatkond) ja ülejäänud kasutavad tundraneenetsi keelt. Täishäälikuid on neenetsi keeles ainul 7, kaashäälikuid 18, lisaks 14 peenendust (vt. tabel 1) Neenetsikeel on tõsiselt ohustatud ja neenetseid kelle emakeel on neenetsikeel jääb aina vähemaks (vt tabel 2) . Neenetsite tähestik algselt põhines ladina tähestikul. 1883 aastal muudeti see kirillitsa põhiseks. ( Taagepera , 1999, lk 392-393; Neenetsid, 2018)
Tabel 1. Põhisõnad neenetsi keeles (peenendusmärgid märgitud ülakoma abil) (Korhonen ja Kulonen, 1991)
silm
süda
nimi
kala
vesi
tuli
säew
s’ei
n’umq
hal’e
iiq
tu
Tabel 2. Neenetsite rahvaarv ja neenetsikeele oskus (1995)
1.4 Neenetsite tegevusalad
Peamiselt tegelevad neenetsid kalastamise ja küttimisega. Neenetsid kasvatavad ka põhjapõtru ja karusloomi. Neenetsite elukäiku on mõjutanud nafta leiukohad nende territooriumil. Naftatööstuse planeerimisel ei arvestatud põlisrahvaste elukeskkonda. Neenetseid on veel mõjutanud tuumakatsetused neenetsite asualas, mille tagajärjel on suur osa neenetsite karjamaid ja metsa reostunud. Raskemetallid on läbi söögi jõudnud inimkeha kudedesse. Neenetsite keskmine iga on suhteliselt madal 45-50 eluaastat . (Neenetsid, 1995; Neenetsid, 2018)
2. Eenetsid
2.1 Nimetus
Eenetsid on samojeedi rahvad kes räägivad eenetsi keelt. Eenetsite tänapäevane nimetus on ennetše, mis tähendab meest ja inimest. Ennem kutsuti eenetseid jenisseisamojeedideks, põhjapoolseid eenetseid nimetati ka Hantai- ja lõunapoolseid Karassiini samojeedideks. Eenetsid nimetasid end ise varem klanninimede järgi. (Eenetsid, 2018)
2.2 Asuala
Eenetsite traditsiooniline asuala on Krasnojarski krai põhjaosas Taimõri poolsaarel Jenissei jõe vasakkaldal jõe suudme lähedal(vt. Lisa 1). Eenetsid elavad arktilises tundras. Eenetsid jagunevad kaheks: tundraeenetsid ja metsaeenetsid. Enne paikseks jäämist rändasid tundraeenetsid Jenissei ja Pjassino vahel ja metsaeenetsid Dudinkast lõuna pool taigaaladel. (Eenetsid, 2018; Vallikivi , 2018)
2.3 Eenetsi keel
Eenetsi keel kuulub samojeedi keelte põhigruppi. Eenetsid räägivad kahte murret: tundra - (ehk bai) ja metsa-(ehk madu , somatu) murret. Eri murrete inimesed elavad üksteisest 400 kilomeetri kaugusel ja ei puutu eriti kokku. Venemaal elas 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 227 eenetsit, kellest 102 emakeel oli eenetsi keel (Venemaa statistikaamet). 1990. aastate alguses tehtud uuring näitab, et sel hetkel oskas eenetsi keelt vabalt umbes 40% eenetseid, kuid vaid 15% kasutab eenetsi keelt regulaarselt. Enamik eenetsi keele kõnelejad on vanemad kui 40 aastat. Metsaeenetsi kõnelejaid on vaid mõnevõrra rohkem kui tundraeenetsi kõnelejaid. Ülejäänud räägivad valdavalt vene keelt. Eenetsi tähestik põhineb vene tähestikul. Selles on kolm lisatähte: ԑ, ӈ ja ҫ (vt. joonis 2). (Eenetsid, 2018; Vallikivi, 2018)
Joonis 2. Eenetsi tähestik (s.a)
2.4 Usund
Eenetsite usund sisaldab šamanistlike jooni. Eenetsid usuvad, et maailma lõid Nga Biomo, Dja Minju ja Djuba Nga. Usutakse, et nad annavad inimestele jahisaagi. Alumises ilmas elavad kurjad vaimud ja sinna lähevad ka surnute hinged, kelle on saatnud sinna šamaan oma teiste vaimude abil vastavate rituaalidega. Eenetsitel on pühapaigad, kus ohverdatakse jumalatele. Eenetsid, kes elavad veel põlise eluviisi järgi juhinduvad eenetsite traditsioonilisest usundilistest, ideedest ja ohverdavad kohaperemeestele-vaimudele. Kuid enamik eenetsite sidemed traditsioonilise eluviisiga on katkenud. Seega on muutunud ka nende religioossed kujutelmad ja praktikad . (Vallikivi, 2018)
3. Nganassaanid
3.1 Nimetused
Nganasaanide enesenimetus on nganassa(n), sageli kujul ngano nganassan. Osad nganassaanid kutsuvad üksteist “nja”, mis on tõlkes vend. Idapoolsed nganassaanid aga “a’sa”. 1930. aastatel võeti etnoloogide poolt kasutusele nimetus “ngasan” (tõlkes inimene, mees). Vanem nimetus nganassaanide kohta on tavgid ehk tavgisamojeedid, ka Avami või Vadejevi samojeedid. (Nganassaanid, 2018; Vallikivi, 2018)
3.2 Asuala
Nganassaanid elavad Taimõri poolsaare lõuna- ja keskosas Põhja-Jäämere ääres ja kuuluvad Krasnojarski krai Taimõri autonoomsesse ringkonda(vt. Lisa 1). Nganassaanid on põhjapoolseim Euraasia põlisrahvas. Taimõri poolsaare põhja- ja keskosas on peamiselt külmakõrb ja lõunas tundra. Suvel on maksimaalne temperatuur +13°C, talvel on keskmine temperatuur alla -30°C. (The Nanganasans, 2018; Nganassaanid, 2018)
Enne paikseks jäämist rändasid nganassaanid Pjassino, Dudõpta, Boganida, Heta jõest lõunas Taimõri järve ja Bõrranga mägismaani põhjas. Nganassaanid jagavad oma territooriumi Dolgaanidega. (The Nanganasans, 2018)
3.3 Nganassaani keel
Nganassaani keel kuulub uurali keelte samojeedi filiaalile ning koos neenetsi ja eenetsi keeltega moodustab põhirühma. Keeles on kaks eristatavat murret: Avami või läänemurre ja Vadejev, Khatanga või idamurret. Murretel on väikesed erinevused häälduses. Ühe murde kõneleja suudab teist hästi mõista. (The Nganasans, 2018)
Nganassaani keel on tuegvalt mõjutatud ümbruskonnas olevate rahvaste kokkupuutega, eelkõige evenki ja Dolgaani keelega. Mõnes valdkonnas, näiteks põhjapõdrakasvatus ja loomakasvatus , on palju laensõnu neenetsi keelest. Palju sõnu on laenatud ka vene keelest, eriti poliitika, majanduse ja kultuuri vallas. Nganassaanidel pole kirjakeelt. (Viires, 1993)
4. Sölkupid
4.1 Nimetus
Sölkupid on samojeedi rahvas, kes kõnelevad sölkupi ja vene keelt. Enesenimetused on sölkup, šölkup, šöšqum, čumõl qup, süssü qum, mis tõlkes tähendab “ taiga - või metsainimene”. Vene keeles nimetatakse sölkupe ostjakisamojeedideks. (Sölkupid, 2018)
4.2 Asuala
Lõunapoolsed sölkupid elavad Obi lisajõgede (Tõm, Ket, Parabel, Vasjugan, Tšaja, Tšulõm) äärses Tomski oblastis(vt. Lisa 1). Seal on valdavalt lõunataiga. (Vallikivi, 2018)
Vene ülemvõimu ja kolonisatsiooni ajal sunniti osa sölkupe põhja poole taanduma (Taagepera, 1999, lk 395). Põhjapoolsed sölkupid elavad Tazi ja Jenissei regioonis, mis kuulub Jamali-Neenetsi ja Handi- Mansi autonoomsesse ringkonda ja Krasnojarski kraisse. Põhjapoolsete sölkuppide asualasse jäävad peamiselt põhjataiga ja metsatundrasse. (Sölkupid, 2018)
Aasta Rahvaarv Emakeele oskus
1959 3 768 50,6%
1970 4 282 51,1%
1979 3 565 56,6%
1989 3 612 47,6%
2002 4249
2010 3649 28 %
(Sölkupid, 1995; Sölkupid, 2018)
4.3 Sölkupi keel
Sölkupi keel kuulub uurali keelte samojeedi rühma. Sölkupi keel kuulub Lõuna- või Sayan-Samojeedi rühma, mille osad teised keeled on juba väljasurnud. Sölkupi keelel on kolm murret: põhja-, kesk- ja lõunamurre. Kirjakeel põhineb põhjasölkupi ehk Tazi murdel, mida räägib umbes 90% sölkupi keele oskajatest. Murdelised erinevused on peamiselt häälduses. Kõige paremini on säilinud kesk- ja põhjamurre. (Viires, 1993)
4.4 Elatusalad
Traditsiooniliselt tegelevad sölkupid on kalapüügi, jahi ja koriluse ning põhjapõdrakasvatusega. Kalapüük, mis oli tähtsaim majandusharu minevikus (ennekõike lõunasölkuppidel), toimus jõgedel aasta ringi. Kalastati sageli 5-10 liikmelistes gruppides kalatõkete ja võrkude abil, tavaks oli ka talvel jääalune kalastamine . Sölkupid püüavad enamasti nelma, omulit, muksuni, tuuri, haugi ja ahvenat. Põtrade ja hirvede jahtimisega saavad sölkupid värsket liha ja nahku riiete jaoks. Karusloomade küttimine muutus oluliseks alates 16. sajandist seoses karusnahakaubandusega. Sölkupid on palju jahti pidanud veelindudele ning metsistele ja laanepüüdele. Põhjapoolsed sölkupid tegelevad taigatüüpi põhjapõdrakasvatusega, mille nad on üle võtnud ilmselt neenetsitelt ja eenetsitelt. Karjad on neil väikesed, põhjapõdrad lastakse pikkadeks perioodideks vabaks ja vaid suvisel sääseajal kogutakse aeg-ajalt loomad kokku ning aetakse kergesse varjualusesse, kus tehakse sääskede peletamiseks suitsutõrjet. Põhjapõtru ja koeri kasutatakse veoloomadena nartade ees. (Vallikivi, 2018)
Kokkuvõte
Referaati koostades tutvusin lähemalt ühe rahvaga. Sain teada nende eluviisist, ajaloost ja kultuurist. Referaadi koostamine oli põnev ja hariv. Huvitav oli lugeda inimestest, kes ei ela meist eriti kaugel, kuid elavad hoopis teistmoodi.
Kõikidel samojeedi rahvastel on oma keel ja murded.
Kasutatud allikad
Taagepera, R, 1999. Soomeugri rahvad Venemaa Föderatsioonis. Tartu: Ilmamaa
Eenetsid. http://www.suri.ee/ohuur/aratee.html (10.11.2018)
Enets. https://www.britannica.com/topic/Enets (13.11.2018)
Vallikivi, L. Eenetsid. https://www.erm.ee/et/eenetsid (14.11.2018)
Vallikivi, L. Nganassaanid. https://www.erm.ee/et/nganassaanid (16.11.2018)
Vallikivi, L. Sölkupid. https://www.erm.ee/et/solkupid (18.11.2018)
Nganassaanid (1995) http://www.suri.ee/ohuur/nganassaanidi.html (16.11.2018)
Viires, A. The Nganasans. http://www.eki.ee/books/redbook/nganasans.shtml (16.18.2018)
The enets. http://www.eki.ee/books/redbook/enets.shtml (13.11.2018)
Nganassaanid (1995) http://www.suri.ee/ohuur/nganassaanidi.html (15.11.2018)
Sölkupid (1995) http://www.suri.ee/ohuur/slkupp.html (18.11.2018)
Neenetsid. https://fennougria.ee/rahvad/samojeedi-rahvad/neenetsid/ (13.11.2018)
Eenetsid. https://fennougria.ee/rahvad/samojeedi-rahvad/eenetsid/ (15.11.2018)
Nganassaanid. https://fennougria.ee/rahvad/samojeedi-rahvad/nganassaanid/ (15.11.2018)
Sölkupid. https://fennougria.ee/rahvad/samojeedi-rahvad/solkupid/ (16.11.2018)
Nanganasans. http://www.folklore.ee/~aado/ngin.ht m (16.11.2018)
Neenetsimaa (Nenetskiy Avtonomnyy Okrug). http://www.mapnall.com/et/Kaart-Neenetsimaa_458248.html (13.11.2018)
Eenesti tähestik (s.a). [foto]. https://et.wikipedia.org/wiki/Eenetsi_keel (13.11.2018)
Soome-ugri ja samojeedi rahvad (2009). https://keeltepesa.weebly.com/uurali-rahvad.html (18.11.2018)
Neenetsite rahvaarv ja neenetsikeele oskus (1995) http://www.suri.ee/ohuur/neenetsi.html (14.11.2018)
Lisa 1. Soome-ugri ja samojeedi rahvad
Soome-ugri ja samojeedi rahvad (2009)
12