Sütekamin: Süütekaminas asetsevad söed kõrges metallsilindris, mis on läiteotsast eraldatud augustatud alusega. See on mõeldud selleks kui on vaja kiiresti tuld grillile alla saada. Millist puitu kasutada? Grillimise juures on väga oluline millist puitu kasutada, sest vale puidu puhul võib toidule jääda halb maitse. Kõige parema maitse annab õunapuu, aga kuna see läheks kulukaks, siis järjekorras teine on lepapuu. Üldiselt sobivad kõik lehtpuud peale kase, sest sellelt tuleb palju tõrva ka töödeldud puit ei sobi. Puit peab olema ikka töötlemata ja kuiv. Asukoht ja ohutus: Grillimise juures ei tohiks kindlasti lapsed olla, ei tohi kunagi kallata süütevedelikku juba süüdatud tulele, liha ei tohi kahvliga torkida. Grillimise asukohal on väga suur roll. Kindlasti tuleks jälgida ilma, koht peab olema tuulevaikne ja avatud, sest tuulise ilma puhul võivad sädemed süüdata ka grilliväliseid
Avanevad ka külgmistel oksakestel paiknevad emasurvad. Algab tolmlemine.Veidi hiljem märkame esimest rohelust puuvõras puhkevad värsked lehed. Esialgu on need kortsus ja kleepuvad, ajapikku aga silenevad ning kleepuvus kaob. Suveks on lepale tekkinud hulk manulisi: nii neid, kes lasevad hea maitsta tema lehtedel, kui ka neid, kes teda kahjuritest puhastavad.Sügisel võib kaskedel ja nende all võib näha juba rohkesti kollast ning vahtrate lehestikus on värvikaid laike. Lepapuu aga ei kiirusta - lehed kõik alles rohelised ja puu otsas. Kauaks see siiski nii ei jää. Lõppjärku on jõudnud ka tema "käbikeste" areng ja ettevalmistused tulevaks kevadeks. Sanglepp Sanglepp on Eesti niiskete metsade, jõeservade ja puisniitude tavaline asukas. Tihti võime teda kohata ka madalsoos. Niiskus teda ei hirmuta, samuti mitte külm, mis võib niisketel aladel tavalisest sagedamini esineda. Kuid ta ei talu liigset varju ja kaua seisvat põhjavett. Istutada
lemmikkohaks. Sellest tuletatud sõna "detur" tähendab kosmilist peajõge, mis - nagu arvatakse - voolab läbi kõigi kolme maailma. Selgelt on näha sarnasus saami mütoloogiaga, kus mainitud müütiline jõgi eraldab inimeste maailma Mendashi omast. Selleks et pääseda Mendashi maale, pidid inimesed lausuma loitsusõnad jõele, nii nagu Mendashi abiellumisest jutustavas loos mõrsjaks valitud tüdruk tegi: Ta voolis tüki lepapuu korpa ja istus vee äärde, lepapuud ta pures, lepa koort ta pures, lepavett ta pritsis jõkke ja laulis: kuiva, kuiva, Mendashjõgi, kopsud - sinu lained, maksad - sinu kivid, verine jõgi 12 Lepapuu kasutust seletab asjaolu, et lepp koos kasega on saamide jaoks maagilised puud. Lepakoore keedist kasutati paljudes rituaalides. Shamaanitrummi valmistamisel pritsiti sellele punast värvi, mis oli valmistatud purustatud ja keedetud lepakoorest
siilidel on omapärane komme, mida lääne zooloogid ,,eneserüvetamiseks" nimetavad - mitmesugused lõhnavad ained (tubakas, higi, liim jne) kutsuvad siilides esile rohke süljeerituse, mida nad üle terve keha laiali määrivad. Mõistatused siilist 1. Hall kera, okkaid täis? (Viru-Jaagupi, 1936). 2. Üks saks ja sada nõela? (Pärnu- Jaagupi, 1896). 3. Põrsas, põnjas, ise üsna nõelas, metsas lepapuu tüika pääl? (Paistu, 1888). 4. Madala jalgega, terava sulgega, kui laulab, teeb pott-pott? (Haljala, 1936). 5. Madala jalga, terava karva, saba ei ole, nokka neetu, ise laulab popp-popppopp? (Vaivara, 1936) Ülal näited väljaandest "Eesti mõistatused" 6. Juba 1732. aastal ilmus Anton Thor Helle keelekäsiraamatus mõistatus Nina nirsis, karvad kärsis? Seda mõistatust on trükitud õige mitmes raamatus ja tuntud on ta ka
Rahvameditsiinis kasutatakse lepakäbidest valmistatud keedist seedehäirete ja soolepõletike raviks.Värskeid lepalehti kasutati kambripõrandal kirbutõrjeks. Lepakoor oli asendamatu materjal karjapoistele, millest sai valmistada nii vilepilli, maasikakorvi kui ka tohupasuna, pehmest lepapuidust sai noaga kergesti vesta mänguloomi ja lihtsamaid tarbeesemeid. Nendeks olid eeskätt mitmesugused anumad eriti just piima ja või hoidmiseks, kuna lepapuu ei anna toidule mingit kõrvalmaitset, aga samuti lusikad, kulbid, kapad jne. On teada, et lepapuust valmistati ka mesitarude osi. Toiduvaestel aegadel segati leivataignasse peenestatud lepakäbisid, et leiba ikka rohkem saaks. Rahvasuus on lepa isasurbade küllust seostatud hea leivavilja aastaga, kui lepad kandsid palju käbisid, arvati tulevat nälja-aasta. Halli leppa võiks kasutada julgemalt haljastuses, eriti veekogude kaldaaladel, tiikide kallastel, sellest võib
Rahvameditsiinis kasutatakse lepakäbidest valmistatud keedist seedehäirete ja soolepõletike raviks.Värskeid lepalehti kasutati kambripõrandal kirbutõrjeks. Lepakoor oli asendamatu materjal karjapoistele, millest sai valmistada nii vilepilli, maasikakorvi kui ka tohupasuna, pehmest lepapuidust sai noaga kergesti vesta mänguloomi ja lihtsamaid tarbeesemeid. Nendeks olid eeskätt mitmesugused anumad eriti just piima ja või hoidmiseks, kuna lepapuu ei anna toidule mingit kõrvalmaitset, aga samuti lusikad, kulbid, kapad jne. On teada, et lepapuust valmistati ka mesitarude osi. Toiduvaestel aegadel segati leivataignasse peenestatud lepakäbisid, et leiba ikka rohkem saaks. Rahvasuus on lepa isasurbade küllust seostatud hea leivavilja aastaga, kui lepad kandsid palju käbisid, arvati tulevat nälja-aasta. Lapsed maiustasid kevaditi lepamähaga koorealuse punaka kihiga, mida näriti kooritud okstelt ja
annaabi.ee 
