.............................11 Kasutatud kirjandus......................................................................................12 Lisa 1. Soome-ugri ja samojeedi rahvad. .............................................................13 Sissejuhatus 2 Käesolevas referaadis tutvustatakse Soome-ugri rahvaste hulka kuuluvaid samojeedi rahvaid. Samojeedi rahvad jagunevad neljaks: neenetsid, eenetsid, nganassaanid ja sölkupid. Samojeedi rahvad elavad Vene Föderatsioonis ja räägivad samojeedi keeli. Igast rahvast on eraldi peatükk. Alapeatükkides kirjeldatakse samojeedi rahvaste nime pärinemist, asukohta, keelt ja muud. Teema valiti samojeedi rahvaste paremaks tundmaõppimiseks. Allikateks on kasutatud internetiallikaid ja raamatut. 1. Neenetsid 1.1 Nimetus 3
hingede, haiguse ja tervenemise ning hea ja kurja vahel. Just tänu sellisele võimsale samastumisele on shamanism säilinud aastatuhandeid ja olnud oluliseks osaks ürgrahvaste kultuurist. 15 III PÕHJAPÕDER NEENETSITE MAAILMAPILDIS Liivo Niglas on seisukohal, et neenetsi kultuuris(nii igapäevases eluolus kui maailmapildis) on keskseks olendiks/elemendiks põhjapõder. Põhjapõtradega seostavad tundras elavad neenetsid suures osas oma minapildi, pidades end ,,tõelisteks inimesteks". Ning vastandades end ,,vähemtõelistele" külaneenetsidele (Niglas 1997; 2000). Liivo Niglas toetub seejuures Robert redfieldi maailmapildimääratlusele, mille kohaselt on ettekujutus enesest, inimolendi identiteet maailmapildis keskne arusaam (Redfield 1962; 270). Ka Niglas loeb üheks maailmapildi keskseks komponendiks kultuurikandjate enesemääratlust, inimolendi identiteeti (2000: 89).
ehk igikelts turbane ja liigniiske ------------------------ klmumata pinnas ------------------------ 5.a) Leia riigid, mis jvad tundravndisse. Kanada, Soome, Norra, Venemaa, Kirde-Siberi- Rootsi b) Miks tundravnd on hrdalt asustatud? Talvel on vga klm ja mullad pole vga viljakad. 6.a) Vii kokku tekst ja rahvas, keda see iseloomustab. saamid, neenetsid, tuktid, inuitid neenetsid tuktid saamid inuitid
..............................9 SISSEJUHATUS 2 Tundravöönd paikneb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ning Gröönimaa lõunarannikul. Tundra asub maa alal kus eluks vajalikud tingimused on rasked. Talved on seal pikad ja külmad. Suved aga lühikesed, niisked ja jahedad. Inimtegevust siiski tundras leidub. Põlisrahvaks on tundras laplased, neenetsid, tšuktšid ja islandlased. Enamasti tegeldakse tundrates küttimise, kalastamise, põhjapõdra kasvatuse ja ka kaevandamisega. Loomadest suudavad seal elada vaid need loomad, kes on külma ja karmi kliima suhtes vastupidavamad. Taimestik on kesine kuna maapind on soostunud. 1.TUNDRA 3 Tundraloodusvöönd asub vaid põhjapoolkeral, sest lõunapoolkeral puudub sellisel laiuskraadil maismaa
Puuraukude ümbruses on naftaga reostunud järved ja jõed. Asulate ümbruses vana kola ja taara 11) Mille poolest erineb Euroopa tundra P.-Ameerika tundrast? Talv on seal märksa pehmem ja lumerohkem. Sellepärast esineb Euroopa tundras igikeltsa vaid laiguti ning taimestik on rikkalikum. 12) Pingo ? Pingo on igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm. 13) Rahvad erinevast piirkondadest Skandinaavia poolsaarel laplased ehk saamid Taimõri poolsaarest Valge mereni neenetsid Kanada põhjaosas ja Gröönimaal eskimod ehk inuitid Kirde-Siberis tsuktsid. 14) Miks on tundras lumikate õhuke ? sellepärast külmub maapind sügavalt läbi.
1. Jäävöönd Arktika Talvel 20 (- 100-150mm Pinnas Samblad, Plankton, sinivaal, Tsuktsid, 30) külmunud, samblikud, morsk, hülged, eskimod, Antarktika Suvel 5(0) <100mm igikelts, vetikad kotikud, jääkaru, neenetsid, Talvel -60(- polaarmagun polaarrebane, jakuudid, saamid 70) polaarhunt Suvel 5(-20) Artika Põhja-Jäämere 5(10) 100-200mm Igikelts, Samblad, Veeloomad, jääkaru, Põdra- ja
seob omavahel keelesugulus. • Uurali rahvad räägivad uurali keeli, mis samuti jagunevad samojeedi ja soome-ugri keelteks. • Soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad. Soome-ugri rahvaste hulka kuuluvad ungarlased, handid, mansid, soomlased, karjalased, eestlased, liivlased, isurid, vadjalased, vepslased, ersad ja mokšad (mordvalased), marilased, udmurdid ja komid. • Samojeedid ehk samojeedi rahvad on samojeedi keeli kõnelevad rahvad: neenetsid, eenetsid, nganassaanid ja sölkupid. Varem kuulusid samojeedide hulka ka kamassid, matorid ja koibalid, kelle keel on hääbunud. SOOME-UGRI KEELED: ugri keeled Obi ugri keeled handi keel mansi keel ungari keel †vanaungari keel Permi keeled komi keel sürjakomi keel permikomi keel udmurdi bessermani murre †vanapermi keel Volga keeled mari keel niidumari keel mäemari keel †merja keel †muromi keel †meštšera keel UURALI KEELEPU U
Kütteks saavad nad kasutada piilatsijämedusi polaarpaju. Neenetsi toiduks on jukola kuivatatud kala, külmutatud põdraliha, liha või kalaviilakuid. 4. Peale raamatu läbisaamist tekkisid küsimused: 1) Kas need inimesed on leppinud oma saatusega, et peavad elama nii rasketes tingimustes? 2) Kas nad on teist ,,elu" ka näinud? 3) Kas nende eluaastatega paremaks läinud ja edasi arenenud, nagu meie elu 10 aastaga? 5. Seda teost iseloomustavad sõnad: tundra, neenetsid, põdrakasvatajad, polaarrebased. 6. Loovülesanne 10 küsimust raamatu kohta. 1) Kuhu see raamat meid viib? V: Siberi kõige põhjapoolsemale piirile. 2) Mida see 9 kuud endas sisaldavad? V: Pakast, purgaad ja lund. 3) Mis keelt nad suurepäraselt valdavad? V: Vene keelt. 4) Kas põhjamaa elanike elu areneb edasi? V: Igal aastal muutub, kujuneb ümber ja uuritakse põhjas elavate inimeste elu, olu. 5) Kes on Pjan ja Aivassed? V: Need on kaks põhjasuguaru. 6) Mis on tundra?
1. Inimtegevus: Millega inimesed tundras elatist teenivad? 1)küttimisega 2)põhjapõtrade kasvandusega 3)maavarade kaevandamisega Millised rahvad elavad ja mis riikidega on tegu tundraaladel: Piirkond Riigid rahvad Skandinaavia Rootsi, Norra, Venemaa laplased Põhja-Ameerika Kanada, Gröönimaa, Ameerika Ühendriigid eskimod Siberi alad Venemaa tsuktsid Taimõrist Valge mereni Euraasia põhjarannik Venemaa neenetsid Vali üks rahvusrühm ja tee google otsingus päring selle rahvusrühma kohta. Koosta lühike (vähemalt 10 lauset-fakti) sisaldav ülevaade sellest rahvusrühmast. Saamid kutsuvad ennast saam´ ja saamm´lja, sabme, sabmelas.Saamid elavad Põhja- Euroopas. Kokku on maailmas 80 000100 000 saami. Nad räägivad oma keelt ehk saami keelt. Kokku on 10 erinevat saami keele murret. Saamid on peamiselt Soome, Rootsi, Norra ja Venemaa aladel
küllalt orgaanilist ainet, nii ei saa huumus tekkida. Suvi on ka liiga lühike ja jahe, niietmikroorganismid ei saa töödata. Tundrates: Tundra lõunaserval ilmub rohttaimede, puhmaste ja põõsaste sekka üha enam puid ja nendega koos metsloomi. See on üleminekuvöönd tundra ja metsa vahel - metsatundra. Inimasustus on tundras hõre. Euraasia tundraaladel elavad hajutatult väga mitmed rahvakillud: läänest itta laplased, komid, handid, neenetsid, nganassaanid, evengid, eveenid, korjakid ja tsuktsid. Tegevused tundras: Tundrapiirkonnas, eriti Venemaal, on leitud suuri maavarade maardlaid, nende juurde on kerkinud kaevandusasulad. Kaevanduste ja tööstusasulate rajamine ning nende teenindamine ohustab tundra loodust. Inimeste, kaupade ja tööstustooraine vedu raskete roomikmasinatega lõhub teedeta maastikul tundra õrna mullakihi ja taimkatte. Selle taastumine karmides kliimatingimustes võtab väga kaua aega. Tundra tundlikku
Eesti sugulasrahvad Eestlaste sugulasrahvad on : Saamid, Karjalased, Soomlased, Vepslased, Isurid, Vadjalased, Eestlased, Liivlased, Karjalased, Mordvalased, Ungarlased, Marid, Udmurdid, Komid, Mansid, Neenetsid, Handid, Eenetsid, Sölkupid ja Nganassanid. Kuna eestlastel on tavaks määratleda end keele- ja kultuuripõhiselt ning eesti keel kuulub soomeugri keelte hulka, liigitavad eestlased end sageli ka rahvusena soomeugrilaste sekka. Samas on see enesemääratlus vaieldav, kuna kultuuriliselt ja geneetiliselt sarnanevad eestlased pigem naaberrahvastele (nagu lätlased, venelased ja rootslased) kui kaugematele soomeugri
· Karusloomakasvatus, talvel nende jahtimine. · 21.Kuidas kasutavad tundraelanikud põhjapõtru? · Elamute(telkide)-, riietusesemete valmistamiseks, toiduks, transpordivahendiks. · 22.Millega tundravööndi mereäärsed elanikud peamiselt tegelevad? · Põhjapõdrakasvatus, mereloomade küttimine, kalapüük. · 23.Milliseid uuemaid tegevusalasid on tundravööndis kasutusele võetud? · Nafta- ja maagaasi tootmine. · 24.Nimeta tundravööndis elavaid rahvaid! · Saamid, neenetsid, eenetsid, naanassaanid, dolgaanid, eveenid, evengid, jukagiirid, tsuktsid, korjakid, itelmeenid, eskimod. · 25.Mis on tundravööndi väikerahvaste suurim probleem? · Oma kultuuri kaotamine. · 26.Millised kohad tundras on kõige enam reostunud? · Mahajäätud kaevandused, puuraukude ümbrused, jõed, järved. · 27.Kuidas mõjutasid maapinnale rajatud naftajuhtmed põhjapõtrade elu? · Nad jäid toitu otsides nälga ja surid. · 28
mordvalas 843 300 744 53 % ed 200 marid 604 300 547 71 % 600 udmurdid 636 900 552 59 % 300 komid 239 400 228 68 % 200 permikomi 125 200 94 67 % d 500 karjalased 93 450 60 42 % 800 neenetsid 41 300 44 49 % 600 handid 28 700 31 31 % 000 vepslased 8 240 5 61 % 940 Venemaa Uurali rahvaste sölkupid 4 250 arvukus 3 ja emakeeleoskus 28 % 650 SOOME-UGRI HÕIMULIIKUMINE • Hõimuliikumine algas juba peale esimest maailmasõda.
· Happevihmade suhtes on eriti tundlikud okaspuud, sest nemad ei langeta oma okkaid igal aastal nagu teevad seda lehtpuud oma lehtedega ja mürgised ained saavad koguneda okastesse. Tundra Erinevais tundrais elavaid inimesi nimetatakse erinevalt: Skandinaavia poolsaarel laplased ja saamid Taimõri poolsaarest Valge neenetsid mereni Kanada põhjaosas ja eskimod ja inuitid Gröönimaal Kirde-Siberis tsuktsid Keskkonnaprobleemid Inimtegevuse laienemisega tundras suureneb keskkonna saastumise oht, sest tundra loodus on inimmõju suhtes eriti õrn. v Raskete roomikautode ja mootorkelkude järjest suurem kasutamine kahjustab pinnast ja taimkatet
maagaasi, Skandinaavias, Siberis ja Põhja-Kanadas kaevandatakse metallimaake. Tundravööndi rannikualadele on rajatud suuri meresadamaid, on tekkinud linnu vabrikute, kaupluste, koolide, haiglate ja muu eluks vajalikuga. Tundra põliselanikudki on muutunud paiksemaks ja nende elu hakkab meenutama meie oma. Erinevais tundrais elavaid inimesi nimetatakse erinevalt: Skandinaavia poolsaarel laplased ja saamid Taimõri poolsaarest Valge mereni neenetsid Kanada põhjaosas ja Gröönimaal eskimod ja inuitid Kirde-Siberis tsuktsid Keskkonnaprobleemid Inimtegevuse laienemisega tundras suureneb keskkonna saastumise oht, sest tundra loodus on inimmõju suhtes eriti õrn. Raskete roomikautode ja mootorkelkude järjest suurem kasutamine kahjustab pinnast ja taimkatet. Lühikese ja jaheda suve jooksul ei jõua taimkate taastuda. Nii jätavad roomikauto jäljed
Soomeugri keeled tänapäeval nimetatakse eraldumis- ehk divergentsiteooriaks. Kaardil 1 on esitatud uurali keelte levikualad 20. sajandil. Kaarti silmitse- Joonis 3 kujutab aga harali juuri, des võib täheldada, et neenetsid, nganassaanid ja handid asustavad ala, mis eel- mis tihenevad maa peal võsasti- on mitu korda suurem kui ungari ja eesti keele levikuala. Tuleb aga arvesta- lääne- da sellega, et asustustihedus suureneb idast läände: Siber on väga hõredalt meresoome eel-volga eel-ungari eel-handi kuks, et üleval jälle üksteisest eris-
Suvi pehmem. Vähe sademeid, langevad uduvihmana enamjaolt. Tugevad tuuled ja lumetuisud. 3. Mullastik: Igikelts, vähe viljakad ja liig niisked 4. Taimestik: Kidur. Esindatud samblad, samblikud, ja rohurinne kohati vähe metsarinnet. Kanarbik, kääbuskask, pajupõõsad, kidur mänd, tundrakask, siberi kuusk, lehis. 5. Loomastik: Polaarvöötme loomad ja linnud: põhjapõder, muskusveis, lumekakk, punakurk- kaur, lemming. 6. Inimtegevus: Põlisrahvad: eskimod, tsuktsid, neenetsid, jakuudid ja saamid. Mere ligidal kütitakse mereloomi ja kalu. Merest eemal tegeldakse põhjapõderade kasvatamisega. Rändava eluviisiga. Probleemid: Asulad on võtnud karjamaad oma alla. Rasked masinad vajutavad suvel pehmesse tundrapinnasesse jäljed, kuhu hakkab voolama pinnases olev vesi ja nii hävib ümbruskonna taimkate ja põdrad jäävad toituta. 7.Mõisted: igikelts- aasta ringi jääs olev maa. Parasvööde metsad 1.Asend
Päikesepõletuse vastu: · Päikeseblokaator, mis kaitseb nii UVA kui ka UVB kiirte eest. · Määrige peale 30 min enne väljaminekut, regulaarselt, isegi pilves ilmaga. · Kaitsetegur vähemalt 25. Kõrgemägedes 40. · Valige veekindel blokaator. Ka vee all võite saada põletuse. Külmakahjustused: · Inimene on troopiline olend ja ei peaks elama meie laiuskraadil. · Kõige paremini tummene ennast +28C juures alasti puhates · Inimesed elavad ka meist põhjapool: neenetsid, jukagiirid, itelmeenid, nihvid jne on põhjarahvad, kes elavad piirkonnas kus ei ole võimalik põldu haruda. · Põhjarahvastest on õppida mõtte-ja toitumisviise, kuidas ellu jääda ilma elektri, majapidamismasinate, telkide, toidukonservide ja ravimiteta. · Inimesel puudub külma vastu looduslik kaitse · Töövõime ja aruka mõtlemise säilitamiseks tuleb end külma eest kaitsta, vastasel korral tekib vaegsoojumus. Vaegsoojumus ehk hüpotermia :
POLAARALAD ARKTIKA JA ANTARKTIKA Pärja Õun 2009 AASTA 8b klass Tapa Gümnaasium SISSEJUHATUS Nabamaa, külmakõrb ehk polaarala. Maa telje otsapunktid- poolused saavad kõige vähem päikeseenergiat. Möllavad lumetormid kestavad 9 kuud aastas. Polaaröö talvel ja polaarpäev suvel. Poolustel paistval päikesel pole suurt jõudu. Arktiline tundra oma linnulaatade ja maailma suurima kiskja- jääkaruga ning Antarktika paks jääkilp, mis suvel vaid pisut sulab – need ongi polaaralad. Alad, mille loomad ja linnud on unikaalsel viisil kohastunud eluks jäistes tingimustes. Polaaralasid ümbritsev meri aga kubiseb elust: vaalad, merivähid, plankton. Peaaegu kõik loomad leiavad toidu merest süües planktonit või planktonist toituvaid loomi. Vaaladel , jääkarudel ja hüljestel on naha all traan, mis ulatub vilja siseorganiteni ega lase kehasoojusel välja lekkida ( Grööni vaalal kaalub see mitu tonni ). Lindudel on tihe udusulepols...
Skandinaavias, Siberis ja Põhja-Kanadas kaevandatakse metallimaake. Tundravööndi rannikualadele on rajatud suuri meresadamaid, on tekkinud linnu vabrikute, kaupluste, koolide, haiglate ja muu eluks vajalikuga. Tundra põliselanikudki on muutunud paiksemaks ja nende elu hakkab meenutama meie oma. Erinevais tundrais elavaid inimesi nimetatakse erinevalt: Skandinaavia poolsaarel laplased ja saamid Taimõri poolsaarest Valge neenetsid mereni Kanada põhjaosas ja eskimod ja inuitid Gröönimaal Kirde-Siberis tsuktsid Jäävöönd Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. · Asend ja kliima Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad
1995. aastal ilmus esimene eenetsikeelne trükis, milleks on Luuka evangeeliumi tõlge (Helimski 2001: 193). AJALUGU Veel 17. sajandil asustasid eenetsid suuri alasid Tazi ja Jenissei ääres ning nende arv oli ilmselt ligi 1000 (Vassiljev 1982: 57). 17. sajandil hakkasid eenetsid maksma venelastele jassakki. Samal sajandil saabusid lõunast Tazi jõgikonna aladele sölkupid (kellest moodustus põhjasölkupi etniline grupp) ja läänest Jenissei äärde neenetsid, kellega eenetsid sõdisid ja kelle eest taanduti või kellesse sulanduti. Veel umbes 1850. aastal toimusid kokkupõrked (Turutseda järve lähistel) eenetsite ja neenetsite vahel (Golovnjov 1995: 108). 19. sajandi lõpuks oli eenetseid jäänud alles umbes 500 ja nad olid valdavalt taandunud Jenissei alamjooksule. 1930. aastatel toimus kollektiviseerimine ja ajapikku ka paiksustamine küladesse. Paljud tundraeenetsid on 20. sajandil enamasti sulandunud Avami nganassaanidesse (kuni 1970
Ungarlased on ka ainsad, kellel on keskajast alates pikk riikluse traditsioon, mis küll katkes 16. sajandil Türgi ja hiljem Austria impeeriumi vallutustega. Oma riik on tänapäeval ainult kolmel soome-ugri keelt kõneleval rahval (eestlased, soomlased ja ungarlased). Rahvaste nimekiri: Eestlased, liivlased, vadjalased, isurid, soomlased, karjalased, vepslased, ingerisoomlased, saamid, mordvalased, marid, udmurdid, komid, ungarlased, handid, mansid, neenetsid, eenetsid, nganassaanid, sölkupid. 6. Rahvaluule uurimismeetodeid, rahvaluule uurimine Eestis 19.-20. saj (E.Laugaste) Uurimismeetodid: kogumine, kirjapanemine, talletamine, analüüsimine, väljaandmine. Rahvaluule uurimine 19.-20. sajand: 1830-ndail alustas Õpetatud Eesti Selts, mis tegeles rahvaluule kogumise ja uurimuste ning publikatsioonide avaldamisega. F. R. Faehlmann – „Kalevipoja”-teemalised tööd, tegeles rahvaluule uurimisega ÕES. F. R
Ungarlased on ka ainsad, kellel on keskajast alates pikk riikluse traditsioon, mis küll katkes 16. sajandil Türgi ja hiljem Austria impeeriumi vallutustega. Oma riik on tänapäeval ainult kolmel soome-ugri keelt kõneleval rahval (eestlased, soomlased ja ungarlased). Rahvaste nimekiri: Eestlased, liivlased, vadjalased, isurid, soomlased, karjalased, vepslased, ingerisoomlased, saamid, mordvalased, marid, udmurdid, komid, ungarlased, handid, mansid, neenetsid, eenetsid, nganassaanid, sölkupid. 6. Rahvaluule uurimismeetodeid, rahvaluule uurimine Eestis 19.-20. saj (E.Laugaste) Uurimismeetodid: kogumine, kirjapanemine, talletamine, analüüsimine, väljaandmine. Rahvaluule uurimine 19.-20. sajand: 1830-ndail alustas Õpetatud Eesti Selts, mis tegeles rahvaluule kogumise ja uurimuste ning publikatsioonide avaldamisega. F. R. Faehlmann ,,Kalevipoja"-teemalised tööd, tegeles rahvaluule uurimisega ÕES. F. R
• heti keel (18–13 saj e kr kõneldi Hetiitide impeeriumis) • lüüdia keel 12. Tahhaari keel — kõneldi 6–8 saj Hiina Turkestanis (Lääne-Hiinas) 13. Illüüria, Traakia, Früügia keeled — välja surnud, kirjlikke dokumente ei ole, seetõttu ei saa kindlalt väita, kas ikka kuulusid indo-Euroopa keelkonda 28 Uraali keelkond 1. Samojeedi rühm • nganassaanid, • eenetsid • neenetsid (27 tuh, hajutatult) • sölkupid (u 1500) • kamassid (viimane suri 1989) • motorid (19. saj välja surnd) 2. Soome-Ugri rühm • Ugri a-rühm — ungarlased, hansid, mansid • Läänemeresoome — liivlased, eestlased, vadjalased, soomlased, ingerisoom- lased, isurid, repslased • Saamid e Laplased — norras-rootsis-soomes kümnetes tuhandetes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
