Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Pneumaatika alused (12)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
PNEUMAATIKA ALUSED Koostas: Rein Uulma
Sisukord 1 Pneumaatika ajalugu ja kasutatavad ühikud............................................................................ 2 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu............................................................................................. 2 1.2 Suruõhu omadused ........................................................................................................... 2 1.3 Füüsikalised alused .......................................................................................................... 3 1.4 Õhu kokkusurutavus......................................................................................................... 6 1.5 Õhu ruumala sõltuvus temperatuurist .............................................................................. 7 2 Suruõhu saamine ..................................................................................................................... 8 2.1 Kompressorjaam ............................................................................................................... 8 2.2 Kompressorite tüübid ....................................................................................................... 9 2.3 Kompressorite tootlikkuse reguleerimine ...................................................................... 16 2.4 Kompressori jahutus....................................................................................................... 19 2.5 Kompressoriruum........................................................................................................... 19 2.6 Suruõhu reservuaar ......................................................................................................... 20 3 Suruõhu jaotamine................................................................................................................. 22 3.1 Pneumotorustiku läbimõõdu määramine........................................................................ 22 3.2 Pneumotorustiku paigaldamine ...................................................................................... 25 4 Suruõhu ettevalmistus ........................................................................................................... 28 4.1 Niiskuse kõrvaldamine................................................................................................... 28 4.2 Suruõhu töötlemine vahetult enne tarbijat ..................................................................... 32 4.3 Suruõhu ettevalmistamise plokk .................................................................................... 35 5 Pneumaatilised täiturid.......................................................................................................... 38 5.1 Lineaarliikumisega täiturid (pneumosilindrid)............................................................... 38 5.2 Pöördliikumisega täiturid ............................................................................................... 46 5.3 Pneumosilindrite mõõtmete määramine......................................................................... 50 6 Pneumaatilised juhtimiskomponendid .................................................................................. 57 6.1 Sissejuhatus .................................................................................................................... 57 6.2 Pneumojaotid ehk suunaventiilid ................................................................................... 57 6.3 Drosselid ehk vooluventiilid .......................................................................................... 71 6.4 Mittetagasivooluklapp.................................................................................................... 73 6.5 Loogikafunktsioonide realiseerimine pneumaatikas ...................................................... 74 6.6 Kiirväljalaskeklapp......................................................................................................... 77 6.7 Pneumaatilised taimerid ................................................................................................. 79 6.8 Muudetava rakendumislävega rõhutundlik element ...................................................... 83 7. Pneumaatikas kasutatavaid tüüpskeeme............................................................................... 84 7.1 Ühepoolse toimega silindri juhtimine ............................................................................ 84 7.2 Kahepoolse toimega silindri juhtimine .......................................................................... 84 7.3 Loogikaelemendi "VÕI" kasutamine ............................................................................. 85 7.4 Ühepoolse toimega silindri kolvi liikumiskiiruse reguleerimine ................................... 85 7.5 Kahepoolse toimega silindri kolvi liikumiskiiruse reguleerimine. ................................ 87 7.6 Pneumosilindri kolvi liikumiskiiruse suurendamine ...................................................... 88 7.7 Pneumaatilise "JA" elemendi kasutamine...................................................................... 88 7.8 Ühepoolse toimega silindri kaudne juhtimine................................................................ 89 Pneumoskeemidel kasutatavad tingmärgid .............................................................................. 90
1 1 Pneumaatika ajalugu ja kasutatavad ühikud
1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu
Suruõhk on tõenäoliselt üks vanimaid inimese poolt kasutusele võetud füüsilise jõu suurendamiseks kasutatavaid energiakandjaid. Juba aastatuhandeid tagasi osati suruõhku kasutada oma huvides. Esimene kindlalt teadaolev suruõhu töövahendina kasutuselevõtja oli kreeklane KTESIBIOS. Enam kui 2000 aastat tagasi ehitas ta suruõhuga töötava katapuldi. Esimesed raamatud, kus suruõhku käsitletakse kui energiakandjat, on pärit 1. aastatuhandest e.m.a., kus kirjeldatakse seadmeid, mis töötamiseks kasutavad kuuma õhku. Sõna " PNEUMO " on pärit kreeka keelest ning see tähendab hingamist, tuult . Sellest sõnast pärinebki sõna "PNEUMAATIKA" kui teadus õhu liikumisest ja kasutamisest, kaasajal suruõhu kasutamisest energiaülekandes. Vaatamata sellele, et kaasajal algas suruõhu laialdasem kasutamine tööstuses alles 50. aastatel, on suruõhul töötavad seadmed leidnud automatiseerimisel laialdast kasutamist.
1.2 Suruõhu omadused
Võib tunduda üllatav, et lühikese ajaga on võetud suruõhk kasutusele väga paljudes valdkondades. Seda saab seletada asjaoluga, et paljudel juhtudel on raske leida sobivamat energiakandjat. Millised siis on need head omadused, mis on teinud suruõhu kasutamise nii populaarseks?
Kättesaadavus: Õhku leidub maakeral igal pool, seega on suruõhu saamine võimalik kõikjal. Transporditavus: Suruõhku saab torustiku abil lihtsalt transportida suhteliselt kaugele, puudub vajadus töötanud suruõhu. tagasijuhtimiseks. Akumuleerimine: Paljudel juhtudel puudub vajadus kompressori kasutamiseks, sest suruõhku saab eelnevalt akumuleerida suruõhureservuaari, kust seda saab kasutada vastavalt vajadusele. Samuti saab suruõhku sel moel transportida. Temperatuur: Suruõhuseadmed on tundetud temperatuuri kõikumistele. Plahvatusohtlikkus: Suruõhu kasutamisel puudub plahvatus - ja süttimisoht, seega puudub vajadus kasutada spetsiaalseid turvavahendeid.
2 Saastusoht: Suruõhk on puhas energiakandja ; lekkivad torustikud ei saasta keskkonda, mis on eriti oluline toiduainete-, puidu-, tekstiili- ja galanteriitööstuses Konstruktsioon : Suruõhuajamid on oma ehituselt analoogilised ja seetõttu ka majanduslikult tasuvad. Töökiirus: Suruõhk on kiiretoimeline energiakandja. Pneumosilindrite abil saavutatav liikumiskiirus on 1-2 m/s, pneumomootorite pöörlemissagedus aga kuni 500000 min-1. Reguleeritavus: Suruõhu ajamite tööparameetrid on piiranguteta reguleeritavad . Ülekoormatavus: Suruõhuajamid on tundetud ülekoormustele.
Et täpsemalt määratleda suruõhu kasutusvaldkondi, on vajalik teada ka suruõhu puudusi ja kasutuspiiranguid.
Õhu ettevalmistus: Kasutatav suruõhk peab olema puhas ja kuiv. Vastasel korral põhjustab ta suruõhuseadmete kulumist ja rikkeid. See eeldab heade suruõhu ettevalmistusseadmete ( filtrid , kuivatid, jne) kasutamist. Õhu kokkusurutavus: Pneumosilindrite kasutamisel ei saavutata ühtlast ja mitme kolvi üheaegset liikumist. Jõud: Suruõhku ei kasutata suurte jõudude saamiseks. Sõltuvalt kasutatavast töörõhust (üldjuhul 700 kPa), liikumisulatusest ja liikumiskiirusest oleks jõu ülempiiriks umbes 20 000-30 000 N. Kasutatud õhk: Töötanud suruõhk põhjustab müra, kuid seoses uute helisummutite kasutuselevõtuga on see probleem tänapäeval enamikel juhtudel lahendatav. Kulutused: Suruõhk on suhteliselt kallis energiakandja. Samas on pneumokomponendid efektiivsed, töökindlad, ning suhteliselt odavad, mis enamikel juhtudel kompenseerib suruõhu kõrge hinna.
1.3 Füüsikalised alused
Maakera ümbritseb õhukiht, mille koostiseks on põhiliselt lämmastik (78%) ja hapnik (21%). Lisaks neile sisaldab õhk veel muid gaase nagu süsihappegaas, veeaur, väärisgaasid jne. Selleks et paremini mõista pneumosüsteemide funktsioneerimist, on vajalik teada pneumaatikas kasutatavaid mõõtühikuid. Järgnevates tabelites on esitatud pneumaatikas kasutatavad mõõtühikud ja nende tähistused.
3 Tabel 1. Põhiühikud
parameeter tähistus SI-süsteemis tehnikas pikkus l meeter (m) meeter (m) mass m kilogramm (kg) - aeg t sekund (s) sekund (s) temperatuur T kelvin (K) celsius (C) elektrivoolu tugevus I amper (A) amper (A) valgustugevus kandela (cd) - ainehulk mool (mol)
Tabel 2. Tuletatud ühikud
jõud F Newton (N) kilopond (kp) 1N=(l kg×m)/s2 pindala A m2 m2 maht V m3 m3 vooluhulk Q m3 m3 rõhk p pascal (Pa) tehniline 1Pa=1N/m2 atmosfäär (at) bar (bar) (kp/cm2) 5 1bar=10 Pa= 0.1MPa energia, töö E dzaul, J (Nm) kilopond-meeter (kpm)
Neid kahte erinevat tabelit seob omavahel Newtoni seadus
F=m×a, (jõud= mass×kiirendus, kus a=g=9.81m/s2).
Mõõtühikute määratlused
Mass: 1 kg SI süsteemi põhiühikute hulka kuuluv massiühik, mis võrdub Pariisis rahvusvahelises Kaalude ja Mõõtude Büroos säilitatava rahvusvahelise etaloni massiga, mis on võrdne 1dm3 destilleeritud vee massiga temperatuuril 4.2°C.
4 Jõud: 1kp jõukilogrammi nimetus SFV-s, Austrias , Rootsis jm. 1N SI süsteemi jõuühik, mis on võrdne jõuga, mis annab kehale massiga 1 kg oma mõjumise suunas kiirenduse l m/s2. 1kp=1kg×9,81 m/s2=9,81 N.
Temperatuur: temperatuuride vahe 1°C=1 K, nullpunkt 0°C =273 K.
Rõhk: 1at Tehniline atmosfäär, 1 at=lkp/cm2=0,981 bar. Pa Pascal 1 Pa=10N/m2=105bar, 1 bar=105N/m2=105Pa=1,02 at. Atm normaalrõhk, 1 atm=1,033 at=1,013 bar. mmHg mm elavhõbedasammast, mmHg= torr , 1 at=736torr, 1 bar=750 torr, 760mmHg=1 atm.
Normaalrõhu väärtust loetakse omamoodi nullpunktiks , millest mõõdetakse erinevaid rõhu väärtusi (sele 1).
Sele 1 - Õhu rõhu mõõtmine
5 pamb atmosfääri rõhk mille väärtus sõltub nii geograafilisest asukohast kui ka ilmastikust ega ole konstantne suurus. pe,1 ülerõhk pe,2 alarõhk pabs absoluutne rõhk
1.4 Õhu kokkusurutavus
Nagu gaasidele üldiselt omane ei oma ka õhk kindlat ruumala, see muutub vastavalt välistingimustele. Gaasid täidavad kogu ruumala, millesse nad on suletud. Gaasi rõhu ja gaasi ruumala omavahelise seose tingimusel, et gaasi temperatuur ei muutu, määrab ära Boyle -Mariotte seadus (sele2).
p1×V1=p2×V2=p3×V3= const
Sele 2 - Gaasi ruumala ja rõhu omavaheline seos
Näide: Jõuga F2 surutakse kokku õhku, mille algruumala on V1=1m3 ning algrõhk anumas on p1=100kPa tingimusel, et temperatuur anumas jääb muutumatuks. Õhu ruumala anumas kokkusurumise tulemusena on V2=0,5m3. Milline on rõhu P2 väärtus? Rõhu P2 suuruse leiame kasutades valemit p1×V1=p2×V2 :
P2=(100kPa×1m3)/0,5m3=200kPa
Suurendades jõudu veel, nii et ruumala V3=0,05m3, saame rõhu väärtuseks:
P3=(100kPa×1m3)/0,05m3=2000kPa
6 1.5 Õhu ruumala sõltuvus temperatuurist
Temperatuuri tõustes suureneb gaasi ruumala 1/273 võrra oma algruumalast iga Kelvini kraadi kohta tingimusel, et gaasi rõhk jääb konstantseks. Seda seost kirjeldab Gay- Lussac 'i seadus (sele 3).
V1/V2=T1/T2 VT2=VT1+(VT1/273)×(T2-T1)
VT1 ruumala temperatuuril T1 VT2 ruumala temperatuuril T2
Sele 3 - Gaasi ruumala ja temperatuuri omavaheline seos
Näide: 0,8 m3 õhku, mille algtemperatuur T1=293K (20°C), kuumutatakse konstantsel rõhul temperatuurini T2=344K (71°C). Milline on õhu ruumala temperatuuril T2?
VT2=0,8 m3+(0,8m3/273K)×(344K-293K) =0,8 m3+0,15m3=0,95 m3
7 Pneumaatikas kasutatakse õhu koguse mõõtmiseks tihti sellist ühikut nagu õhu kogus normaaltingimustel Nm3 (normaalkuupmeeter).
Määratlus:
1 Nm3 1m3 õhku temperatuuril 273,15K (0°C), rõhul 760 torri=101325Pa.
Näide:
Suruõhureservuaar ruumalaga 2m3 on täidetud õhuga. Rõhk reservuaaris on 700 kPa temperatuuril 298K (25°C). Milline on sama õhu kogus normaaltingimustel?
1. Arvutame antud õhukoguse ruumala normaalrõhul 101325 Pa 100000Pa ja temperatuuril 298K (25°C), kasutades selleks Boyle-Mariotte'i seadust:
V1=(p2×V2)/p1=(700kPa×2m3)/100kPa=14m3
2. Arvutame sama õhukoguse ruumala temperatuuril 273K:
V0=14m3+(14m3/273K)×(273K-298K)=12,7Nm3
2 Suruõhu saamine
2.1 Kompressorjaam
Suruõhu saamiseks kasutatakse kompressoreid, mis suruvad õhu kokku vajaliku töörõhuni. Selleks, et igale suruõhuseadmele poleks vaja hankida oma energiaallikat, kasutatakse enamikel juhtudel ühte keskset kompressorit ehk kompressorjaama, millest torustiku abil juhitakse suruõhk seadmeteni . Mobiilseid kompressoreid kasutatakse ehitustööstuses või seadmete juures, mida on tarvis tihti ümber paigutada. Kompressori valikul on eriti oluline võtta arvesse ka edaspidist seadmepargi laiendamisvõimalust uute pneumoseadmete lisamise teel. Suurema tootlikkusega kompressori valik on alati parem lahendus kui kompressori ülekoormamine, sest kompressorjaama laiendamine on küllaltki kulukas . Äärmiselt tähtis on ka kompressorisse juhitava õhu puhtus . Puhas õhk pikendab kompressori tööiga. Samuti tuleks kindlasti jälgida kõiki kompressorite kasutamisega seotud nõudeid.
8 2.2 Kompressorite tüübid
Erinevad kasutusvaldkonnad, töörõhud ja vajalikud suruõhu kogused esitavad kompressoreile erinevaid nõudmisi. Oma konstruktsioonilt jaotatakse kompressorid (sele 4):
* Kompressorid, kus suruõhku tekitakse õhu ruumala vähendamise teel. Õhk imetakse suletud anumasse , mille ruumala algul suurendatakse, seejärel vähendatakse (õhk surutakse
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Pneumaatika alused #1 Pneumaatika alused #2 Pneumaatika alused #3 Pneumaatika alused #4 Pneumaatika alused #5 Pneumaatika alused #6 Pneumaatika alused #7 Pneumaatika alused #8 Pneumaatika alused #9 Pneumaatika alused #10 Pneumaatika alused #11 Pneumaatika alused #12 Pneumaatika alused #13 Pneumaatika alused #14 Pneumaatika alused #15 Pneumaatika alused #16 Pneumaatika alused #17 Pneumaatika alused #18 Pneumaatika alused #19 Pneumaatika alused #20 Pneumaatika alused #21 Pneumaatika alused #22 Pneumaatika alused #23 Pneumaatika alused #24 Pneumaatika alused #25 Pneumaatika alused #26 Pneumaatika alused #27 Pneumaatika alused #28 Pneumaatika alused #29 Pneumaatika alused #30 Pneumaatika alused #31 Pneumaatika alused #32 Pneumaatika alused #33 Pneumaatika alused #34 Pneumaatika alused #35 Pneumaatika alused #36 Pneumaatika alused #37 Pneumaatika alused #38 Pneumaatika alused #39 Pneumaatika alused #40 Pneumaatika alused #41 Pneumaatika alused #42 Pneumaatika alused #43 Pneumaatika alused #44 Pneumaatika alused #45 Pneumaatika alused #46 Pneumaatika alused #47 Pneumaatika alused #48 Pneumaatika alused #49 Pneumaatika alused #50 Pneumaatika alused #51 Pneumaatika alused #52 Pneumaatika alused #53 Pneumaatika alused #54 Pneumaatika alused #55 Pneumaatika alused #56 Pneumaatika alused #57 Pneumaatika alused #58 Pneumaatika alused #59 Pneumaatika alused #60 Pneumaatika alused #61 Pneumaatika alused #62 Pneumaatika alused #63 Pneumaatika alused #64 Pneumaatika alused #65 Pneumaatika alused #66 Pneumaatika alused #67 Pneumaatika alused #68 Pneumaatika alused #69 Pneumaatika alused #70 Pneumaatika alused #71 Pneumaatika alused #72 Pneumaatika alused #73 Pneumaatika alused #74 Pneumaatika alused #75 Pneumaatika alused #76 Pneumaatika alused #77 Pneumaatika alused #78 Pneumaatika alused #79 Pneumaatika alused #80 Pneumaatika alused #81 Pneumaatika alused #82 Pneumaatika alused #83 Pneumaatika alused #84 Pneumaatika alused #85 Pneumaatika alused #86 Pneumaatika alused #87 Pneumaatika alused #88 Pneumaatika alused #89 Pneumaatika alused #90 Pneumaatika alused #91 Pneumaatika alused #92 Pneumaatika alused #93 Pneumaatika alused #94 Pneumaatika alused #95 Pneumaatika alused #96 Pneumaatika alused #97
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 97 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 218 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 12 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor laikum Õppematerjali autor

Lisainfo

pneumaatika alused 100 lk.

pneumaatika

Mõisted

2 pneumojaotid, suruõhk, suruõhuseadmed, suruõhk, suruõhk, suruõhk, järgnevates tabelites, sele 1, sele 2, anumas, kirjeldab gay, sele 3, rõhk reservuaaris, kompressori valikul, kompressori valik, äärmiselt tähtis, sele 4, kolbkompressoreid, membraankompressorid, enim levinud, sele 14, kompressorisse, sele 15, sele 16, eeskätt kolb, sele 17, millist meetodit, sele 18, sele 19, 6 t, eemaldamiseks pneumotorustikust, sele 23, konstruktsioonilt lihtsam, sele 24, sele 25, võrkjaotusega pneumotorustik, sele 26, statsionaarsetes pneumotorustikes, keevisliited, halvaks omaduseks, kummivoolikud, selel 27, sele 27, absorptsioonkuivatuse puhul, adsorptsioonkuivatuse puhul, geeli ülesandeks, sele 30, õhufiltri ülesandeks, sele 32, rõhuregulaatori ülesandeks, sele 34, õliti ülesandeks, sele 36, sellised silindrid, tagastusvedru jõud, sele 39, sele 40, kolvivars, sele 42, enamikel juhtudel, sele 43, sele 44, sele 45, mitmepositsioon, sele 47, trosssilinder, sele 50, standardsed pöördenurgad, saavutatavad pöördenurgad, sele 53, suruõhumootorid, mootorite maksimaalvõimsus, pöörlemissagedus, kolvi liikumiskiirust, sele 60, millede ülesandeks, pneumojaotid, pneumojaotid, nullasendiks, lähteasendiks, pneumojaoti, neid pneumojaoteid, kuulklapiga pneumojaotid, sele 61, sele 64, konstruktsioonidest, sele 65, sele 66, sele 68, antud pneumojaotites, sele 69, sele 71, sele 74, kasutaja vaatevinklist, sele 75, sele 77, sele 78, tagasilöögiklapid, sele 81, kokkuvõtlikult, sele 83, sele 84, sele 85, kokkuvõtlikult, sele 88, sele 89, sele 90, sele 92, sele 94, sele 96, sele 97, sele 98, sele 99, lähteasendis, sele 100, sele 101, sele 103, sele 105, antud ülesandel, sele 106, sele 108

Meedia

Kommentaarid (12)

Himmex profiilipilt
Himmex: Suurepärane! Homme kohtume kompressorimeestega.

Vaja end veidi enne harida.
15:37 26-01-2009
MarttiAbi profiilipilt
MarttiAbi: Hea materjal. Valemid ja diagrammid kenasti olemas ning palju muudki. Aitäh!
13:49 05-06-2009
toooomas profiilipilt
toooomas: Hea, põhjalik materjal. Oli väga kasulik, sai pneumaatikast pildi ette.
23:01 28-04-2011


Sarnased materjalid

194
pdf
Pneumaatika alused
48
ppt
Pneumaatika alused
3
doc
Pneumaatika ülesanded
47
rtf
Automaatika alused
14
pdf
Pneumaatika töö
88
pdf
Elektropneumaatika alused
28
doc
Pneumaatika projekt
2
odt
Pneumaatika ja hüdraulika alused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun