Pneumaatika alused (0)

 
 
PNEUMAATIKA ALUSED  
Koostas: Rein Uulma  
 
Sisukord 
1 Pneumaatika ajalugu ja kasutatavad ühikud ............................................................................ 2 
1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu............................................................................................. 2 
1.2 Suruõhu omadused ........................................................................................................... 2 
1.3 Füüsikalised alused .......................................................................................................... 3 
1.4 Õhu kokkusurutavus ......................................................................................................... 6 
1.5 Õhu ruumala sõltuvus temperatuurist .............................................................................. 7 
2 Suruõhu saamine ..................................................................................................................... 8 
2.1 Kompressorjaam ............................................................................................................... 8 
2.2 Kompressorite tüübid ....................................................................................................... 9 
2.3 Kompressorite tootlikkuse reguleerimine ...................................................................... 16 
2.4 Kompressori jahutus....................................................................................................... 19 
2.5 Kompressoriruum........................................................................................................... 19 
2.6 Suruõhu reservuaar......................................................................................................... 20 
3 Suruõhu jaotamine................................................................................................................. 22 
3.1 Pneumotorustiku läbimõõdu määramine........................................................................ 22 
3.2 Pneumotorustiku paigaldamine ...................................................................................... 25 
4 Suruõhu ettevalmistus ........................................................................................................... 28 
4.1 Niiskuse kõrvaldamine................................................................................................... 28 
4.2 Suruõhu töötlemine vahetult enne tarbijat ..................................................................... 32 
4.3 Suruõhu ettevalmistamise plokk  .................................................................................... 35 
5 Pneumaatilised täiturid .......................................................................................................... 38 
5.1 Lineaarliikumisega täiturid (pneumosilindrid)............................................................... 38 
5.2 Pöördliikumisega täiturid ............................................................................................... 46 
5.3 Pneumosilindrite mõõtmete määramine......................................................................... 50 
6 Pneumaatilised juhtimiskomponendid .................................................................................. 57 
6.1 Sissejuhatus .................................................................................................................... 57 
6.2 Pneumojaotid ehk suunaventiilid  ................................................................................... 57 
6.3 Drosselid ehk vooluventiilid  .......................................................................................... 71 
6.4 Mittetagasivooluklapp.................................................................................................... 73 
6.5 Loogikafunktsioonide realiseerimine pneumaatikas...................................................... 74 
6.6 Kiirväljalaskeklapp......................................................................................................... 77 
6.7 Pneumaatilised taimerid ................................................................................................. 79 
6.8 Muudetava rakendumislävega rõhutundlik element ...................................................... 83 
7. Pneumaatikas kasutatavaid tüüpskeeme............................................................................... 84 
7.1 Ühepoolse toimega silindri juhtimine ............................................................................ 84 
7.2 Kahepoolse toimega silindri juhtimine .......................................................................... 84 
7.3 Loogikaelemendi "VÕI" kasutamine ............................................................................. 85 
7.4 Ühepoolse toimega silindri kolvi liikumiskiiruse reguleerimine ................................... 85 
7.5 Kahepoolse toimega silindri kolvi liikumiskiiruse reguleerimine. ................................ 87 
7.6 Pneumosilindri kolvi liikumiskiiruse suurendamine ...................................................... 88 
7.7 Pneumaatilise "JA" elemendi kasutamine...................................................................... 88 
7.8 Ühepoolse toimega silindri kaudne juhtimine................................................................ 89 
Pneumoskeemidel kasutatavad tingmärgid  .............................................................................. 90 
 
 
 
1
 
 
1 Pneumaatika ajalugu ja kasutatavad ühikud 
 
1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu 
 
Suruõhk on tõenäoliselt üks vanimaid inimese poolt kasutusele võetud füüsilise 
jõu suurendamiseks kasutatavaid energiakandjaid. Juba aastatuhandeid tagasi 
osati suruõhku kasutada oma huvides. 
Esimene kindlalt teadaolev suruõhu töövahendina kasutuselevõtja oli kreeklane  
KTESIBIOS. Enam kui 2000 aastat tagasi ehitas ta suruõhuga töötava katapuldi . 
Esimesed raamatud, kus suruõhku käsitletakse kui energiakandjat, on pärit 1. 
aastatuhandest e.m.a., kus kirjeldatakse seadmeid, mis töötamiseks kasutavad 
kuuma õhku. 
Sõna " PNEUMO " on pärit kreeka keelest ning see tähendab hingamist, tuult . 
Sellest sõnast pärinebki sõna "PNEUMAATIKA" kui teadus õhu liikumisest ja 
kasutamisest, kaasajal suruõhu kasutamisest energiaülekandes. 
Vaatamata sellele, et kaasajal algas suruõhu laialdasem kasutamine tööstuses 
alles 50. aastatel, on suruõhul töötavad seadmed leidnud automatiseerimisel 
laialdast kasutamist. 
 
 
1.2 Suruõhu omadused 
 
Võib tunduda üllatav, et lühikese ajaga on võetud suruõhk kasutusele väga 
paljudes valdkondades. Seda saab seletada asjaoluga, et paljudel juhtudel on 
raske leida sobivamat energiakandjat. Millised siis on need head omadused, mis 
on teinud suruõhu kasutamise nii populaarseks? 
 
Kättesaadavus: 
Õhku leidub maakeral igal pool, seega on suruõhu  
    saamine 
võimalik 
kõikjal. 
Transporditavus:   Suruõhku saab torustiku abil lihtsalt transportida    
   suhteliselt 
kaugele, 
puudub vajadus töötanud suruõhu.  
   tagasijuhtimiseks. 
Akumuleerimine: Paljudel juhtudel puudub vajadus kompressori 
 
   kasutamiseks, 
sest 
suruõhku 
saab 
eelnevalt 
  
 
 
 
akumuleerida suruõhureservuaari, kust seda saab   
   kasutada 
vastavalt 
vajadusele. Samuti saab suruõhku 
   sel 
moel 
transportida. 
Temperatuur: 
Suruõhuseadmed on tundetud temperatuuri   
 
   kõikumistele. 
Plahvatusohtlikkus: Suruõhu kasutamisel puudub plahvatus- ja  
 
 
 
 
süttimisoht , seega puudub vajadus kasutada  
 
   spetsiaalseid 
turvavahendeid. 
 
2
 
 
Saastusoht:   
Suruõhk on puhas energiakandja ; lekkivad torustikud  
 
 
 
ei saasta keskkonda, mis on eriti oluline toiduainete-, 
 
 
 
puidu-, tekstiili- ja galanteriitööstuses  
Konstruktsioon : Suruõhuajamid 
on 
oma ehituselt analoogilised ja   
   seetõttu 
ka 
majanduslikult 
tasuvad. 
Töökiirus:   
Suruõhk on kiiretoimeline energiakandja.   
 
 
 
 
Pneumosilindrite abil saavutatav liikumiskiirus on  
 
 
 
1-2 m/s, pneumomootorite pöörlemissagedus aga kuni 
   500000 
min-1. 
Reguleeritavus:  Suruõhu ajamite tööparameetrid on piiranguteta   
    reguleeritavad . 
Ülekoormatavus:  Suruõhuajamid on tundetud ülekoormustele. 
 
Et täpsemalt määratleda suruõhu kasutusvaldkondi, on vajalik teada ka suruõhu 
puudusi ja kasutuspiiranguid. 
 
Õhu ettevalmistus: Kasutatav suruõhk peab olema puhas ja kuiv. 
 
 
 
 
Vastasel korral põhjustab ta suruõhuseadmete 
 
 
 
 
kulumist ja rikkeid. See eeldab heade suruõhu 
 
   ettevalmistusseadmete 
( filtrid , 
kuivatid, 
jne) 
kasutamist. 
Õhu 
kokkusurutavus: Pneumosilindrite 
kasutamisel ei saavutata ühtlast ja 
   mitme 
kolvi 
üheaegset 
liikumist. 
Jõud: 
  Suruõhku 
ei 
kasutata 
suurte jõudude saamiseks.   
   Sõltuvalt 
kasutatavast 
töörõhust (üldjuhul 700 kPa), 
 
 
 
liikumisulatusest ja liikumiskiirusest oleks jõu 
 
 
 
 
ülempiiriks umbes 20 000-30 000 N. 
Kasutatud õhk: 
Töötanud suruõhk põhjustab müra, kuid seoses uute 
 
 
 
helisummutite kasutuselevõtuga on see probleem   
   tänapäeval 
enamikel 
juhtudel 
lahendatav. 
Kulutused:   
Suruõhk on suhteliselt kallis energiakandja. Samas 
    on 
pneumokomponendid 
efektiivsed, 
töökindlad, 
    ning 
suhteliselt 
odavad, 
mis 
enamikel 
juhtudel 
    kompenseerib 
suruõhu 
kõrge 
hinna. 
 
1.3 Füüsikalised alused 
 
Maakera ümbritseb õhukiht, mille koostiseks on põhiliselt lämmastik (78%) ja 
hapnik (21%). Lisaks neile sisaldab õhk veel muid gaase nagu süsihappegaas , 
veeaur, väärisgaasid jne. 
Selleks et paremini mõista pneumosüsteemide funktsioneerimist, on vajalik 
teada pneumaatikas kasutatavaid mõõtühikuid. Järgnevates tabelites on esitatud 
pneumaatikas kasutatavad mõõtühikud ja nende tähistused. 
 
3
 
 
 
Tabel 1. Põhiühikud 
 
parameeter  tähistus 
SI-süsteemis 
tehnikas 
pikkus 
l 
meeter (m) 
meeter (m) 
mass m 
kilogramm (kg) 
- 
aeg 
t 
sekund (s) 
sekund (s) 
temperatuur 
T 
kelvin (K) 
celsius (C) 
elektrivoolu tugevus 
I 
amper (A) 
amper (A) 
valgustugevus  
kandela  
(cd) 
- 
ainehulk  
mool  
(mol) 
 
 
Tabel 2. Tuletatud ühikud 
 
jõud F 
Newton  
(N) 
kilopond (kp) 
1N=(l kg×m)/s2 
pindala A 
m2 
m2 
maht V 
m3 
m3 
vooluhulk  Q 
m3 
m3 
rõhk p 
pascal  
(Pa) 
tehniline 
1Pa=1N/m2 
atmosfäär  (at) 
bar (bar) 
(kp/cm2) 
1bar=105Pa= 
0.1MPa 
energia, töö 
E 
dzaul , J (Nm) 
kilopond-meeter 
(kpm) 
 
 
Neid kahte erinevat tabelit seob omavahel Newtoni seadus  
 
F=m×a, 
(jõud= mass×kiirendus, kus a=g=9.81m/s2). 
 
 
Mõõtühikute määratlused 
 
Mass: 1 kg ⇒ 
SI süsteemi põhiühikute hulka kuuluv massiühik, mis 
   võrdub 
Pariisis 
rahvusvahelises Kaalude ja Mõõtude 
   Büroos 
säilitatava 
rahvusvahelise etaloni massiga, mis on
    võrdne 
1dm3  destilleeritud vee massiga temperatuuril
 
 
 
 
 4.2°C. 
 
 
4
 
 
Jõud: 1kp ⇒ 
jõukilogrammi nimetus SFV-s, Austrias , Rootsis jm. 
 1N 
⇒ SI süsteemi jõuühik, mis on võrdne jõuga, mis 
 
 
 
annab kehale massiga 1 kg oma mõjumise suunas   
 
 kiirenduse 
l 
m/s2.   
 
 
 
 
 
 
 1kp=1kg×9,81 m/s2=9,81 N. 
 
Temperatuur:   temperatuuride 
vahe 
⇒ 1°C=1 K, 
 
 
    nullpunkt  
⇒ 0°C =273 K. 
 
Rõhk: 1at  ⇒ 
Tehniline 
atmosfäär, 
      
  1 
at=lkp/cm2=0,981 
bar. 
      
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Pa 
⇒ 
Pascal 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
  1 
Pa=10N/m2=105bar,   
 
 
 
 
 
  1 
bar=105N/m2=105Pa=1,02 at. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Atm 
⇒ 
  normaalrõhk ,        
 
 
1 atm=1,033 at=1,013 bar. 
mmHg ⇒ mm 
elavhõbedasammast, 
mmHg= 
torr , 
      1 
at=736torr, 
1 
bar=750 
torr, 
      
 760mmHg=1 
atm. 
 
Normaalrõhu väärtust loetakse omamoodi nullpunktiks , millest mõõdetakse 
erinevaid rõhu väärtusi (sele 1). 
 
 
Sele 1 - Õhu rõhu mõõtmine 
 
 
5
 
 
pamb ⇒ 
atmosfääri rõhk mille väärtus sõltub nii geograafilisest   
 
 
asukohast kui ka ilmastikust ega ole konstantne suurus. 
pe,1 ⇒ 
ülerõhk  
pe,2 ⇒ 
alarõhk 
pabs ⇒  absoluutne 
rõhk 
 
1.4 Õhu kokkusurutavus 
 
Nagu gaasidele üldiselt omane ei oma ka õhk kindlat ruumala, see muutub 
vastavalt välistingimustele. Gaasid täidavad kogu ruumala, millesse nad on 
suletud. 
Gaasi rõhu ja gaasi ruumala omavahelise seose tingimusel, et gaasi temperatuur 
ei muutu, määrab ära Boyle - Mariotte seadus (sele2). 
 
p1×V1=p2×V2=p3×V3= const  
 
 
Sele 2 - Gaasi ruumala ja rõhu omavaheline seos 
 
Näide: 
Jõuga F2 surutakse kokku õhku, mille algruumala on V1=1m3 ning algrõhk 
anumas on p1=100kPa tingimusel, et temperatuur anumas jääb muutumatuks. 
Õhu ruumala anumas kokkusurumise tulemusena on V2=0,5m3. Milline on rõhu 
P2 väärtus? Rõhu P2 suuruse leiame kasutades valemit p1×V1=p2×V2 : 
 
P2=(100kPa×1m3)/0,5m3=200kPa 
 
Suurendades jõudu veel, nii et ruumala V3=0,05m3, saame rõhu väärtuseks: 
 
P3=(100kPa×1m3)/0,05m3=2000kPa 
 
6
 
 
1.5 Õhu ruumala sõltuvus temperatuurist 
 
Temperatuuri tõustes suureneb gaasi ruumala 1/273 võrra oma algruumalast iga 
Kelvini kraadi kohta tingimusel, et gaasi rõhk jääb konstantseks. Seda seost 
kirjeldab Gay- Lussac 'i seadus (sele 3). 
 
V1/V2=T1/T2 
VT2=VT1+(VT1/273)×(T2-T1) 
 
VT1 ⇒ ruumala temperatuuril T1 
VT2 ⇒ ruumala temperatuuril T2 
 
 
Sele 3 - Gaasi ruumala ja temperatuuri omavaheline seos 
 
ä
N ide: 
0,8 m3 õhku, mille algtemperatuur T1=293K (20°C), kuumutatakse konstantsel 
rõhul temperatuurini T2=344K (71°C). Milline on õhu ruumala temperatuuril 
T2? 
 
T2
V =0,8 m3+(0,8m3/273K)×(344K-293K) =0,8 m3+0,15m3=0,95 m3 
 
7
 
 
Pneumaatikas kasutatakse õhu koguse mõõtmiseks tihti sellist ühikut nagu õhu 
kogus normaaltingimustel Nm3 (normaalkuupmeeter). 
 
Määratlus: 
 
1 Nm3⇒ 1m3 õhku temperatuuril 273,15K (0°C), rõhul 760 torri=101325Pa. 
 
Näide: 
 
Suruõhureservuaar ruumalaga 2m3 on täidetud õhuga . Rõhk reservuaaris on 700 
kPa temperatuuril 298K (25°C). Milline on sama õhu kogus 
normaaltingimustel? 
 
1. Arvutame antud õhukoguse ruumala normaalrõhul 101325 Pa ≈ 100000Pa ja 
temperatuuril 298K (25°C), kasutades selleks Boyle-Mariotte'i seadust: 
 
V1=(p2×V2)/p1=(700kPa×2m3)/100kPa=14m3 
 
2. Arvutame sama õhukoguse ruumala temperatuuril 273K: 
 
V0=14m3+(14m3/273K)×(273K-298K)=12,7Nm3 
 
 
2 Suruõhu saamine 
 
2.1 Kompressorjaam 
 
Suruõhu saamiseks kasutatakse kompressoreid, mis suruvad õhu kokku vajaliku 
töörõhuni. Selleks, et igale suruõhuseadmele poleks vaja hankida oma 
energiaallikat, kasutatakse enamikel juhtudel ühte keskset kompressorit ehk 
kompressorjaama, millest torustiku abil juhitakse suruõhk seadmeteni . 
Mobiilseid kompressoreid kasutatakse ehitustööstuses või seadmete juures, mida 
on tarvis tihti ümber paigutada. 
Kompressori valikul on eriti oluline võtta arvesse ka edaspidist seadmepargi 
laiendamisvõimalust uute pneumoseadmete lisamise teel. Suurema tootlikkusega 
kompressori valik on alati parem lahendus kui kompressori ülekoormamine, sest 
kompressorjaama laiendamine on küllaltki kulukas . 
Äärmiselt tähtis on ka kompressorisse  juhitava õhu puhtus . Puhas õhk pikendab 
kompressori tööiga. Samuti tuleks kindlasti jälgida kõiki kompressorite 
kasutamisega seotud nõudeid. 
 
 
 
 
8
 
 
2.2 Kompressorite tüübid 
 
Erinevad kasutusvaldkonnad, töörõhud ja vajalikud suruõhu kogused esitavad 
kompressoreile erinevaid nõudmisi. 
Oma konstruktsioonilt jaotatakse kompressorid (sele 4): 
 
* 
Kompressorid, kus suruõhku tekitakse õhu ruumala vähendamise teel. 
Õhk imetakse suletud anumasse , mille ruumala algul suurendatakse, seejärel 
vähendatakse (õhk surutakse kokku). Nii töötavad kolb - ja tiivik -kompressorid. 
 
* 
Kompressorid, mis suruõhu saamiseks kasutavad õhujuga. Õhk imetakse 
sisse ühelt poolt ning rõhu suurenemine saavutatakse gaasimolekulide 
kiirendamisega ( turbiin). 
 
 
 
Sele 4 – Kompressorite tüübid 
 
 
2.2.1  Kolbkompressor  
 
 
9
 
 
Kolbkompressor (sele 5) on tänapäeval enim kasutatav kompressori-tüüp. Neid 
kasutatakse suures töörõhkude vahemikus alates 100 ka kuni 100 MPa. 
 
 
Sele 5 - Kolbkompressor 
 
Suuremate töörõhkude saamiseks kasutatakse mitmeastmelisi 
kolbkompressoreid (sele 6). Esimeses silindris kokkusurutud õhk jahutatakse ja 
juhitakse seejärel järgmisesse silindrisse, kus surveaste on kõrgem kui esimeses 
silindris. Õhu kokkusurumise tulemusel tekkinud soojus eemaldatakse kasutades 
kompressori jahutust. Kasutatakse kas õhk- või vedelikjahutust. 
Kolbkompressoreid on otstarbekas kasutada töörõhkudel (sele 13): 
 
alla  400 kPa 
- üheastmeline, 
alla  1500 kPa  - kaheastmeline, 
alla  1500 kPa  - kolme- või enamastmeline. 
 
Vähemotstarbekas, kuigi võimalik on kasutada: 
 
alla  1200 kPa  - üheastmeline, 
alla  3000 kPa  - kaheastmeline, 
üle   22000  kPa  - kolmeastmeline. 
 
10
 
 
 
Sele 6 - Kaheastmeline vahejahutusega kolbkompressor 
 
 
2.2.2 Membraankompressor  
 
Membraankompressor (sele 7) on kolbkompressori erivariant. Kompressoris on 
membraaniga eraldatud kompressori liikuvad osad suruõhust. Selline eraldamine 
väldib õli sattumist suruõhku. Membraankompressorid on kasutusel toiduainete-
, ravimite- ja keemiatööstuses. 
 
Sele 7 - Membraankompressor 
 
11
 
 
2.2.3 Tiivikkompressor 
 
Silindrikujulises staatori pesas, milles asetsevad sisse- ja väljalaskeava, pöörleb 
rootor, mille telg ei lange kokku pesa tsentriga. Rootori sisselõigetes paiknevad 
vabalt labad , millede vahele moodustuvad kambrid. Tsentrifugaaljõu mõjul 
surutakse labad vastu siseseinu. Rootori pöörlemisel kambrikeste ruumala 
muutub, mille tulemusena saadakse suruõhk (sele 8). 
Antud kompressori headeks omadusteks on ruumala säästev konstruktsioon, 
ühtlane töö ja ühtlase rõhuga õhuvool. 
 
Sele 8 – Tiivikkompressor 
 
 2.2.4 Kruvikompressor 
 
Kaks teineteisega hambumises olevat kruvi imevad pööreldes õhku 
sisselaskeavast ja suunavad väljalaskeavasse, surudes õhku kokku (sele 9) 
 
Sele 9 - Kruvikompressor 
 
12
 
 
2.2.5 Nukkrataskompressor 
 
Enim levinud on Rooti kompressor , kus suruõhu saamiseks ei kasutata ruumala 
vähendamist. Rõhu tõus tekib torustikust äkiliselt tagasivoolava õhu toimel (sele 
10). 
 
 
Sele 10 - Rooti kompressor 
 
2.2.6 Aksiaalkompressor  
 
Antud kompressoris tekitatakse teljesuunaline õhuvool, mille tulemusena 
saavutatakse väljundkanalis rõhu tõus. Kiirendus toimub tiiviku telje suunas 
(sele 11). Antud kompressorit kasutatakse eriti suurte suruõhu vooluhulkade 
saamiseks. 
 
 
Sele 11 - Aksiaalkompressor 
 
13
 
 
2.2.7 Radiaalkompressor 
 
Õhuvoolu tekitamine mitmeastmelises radiaalkompressoris toimub õhu 
juhtimise teel ühest kompressorist järgmisesse (sele 12) 
 
 
Sele 12 – Radiaalkompressor 
 
 
14
 
 
 
Sele 13 – Erinevate kompressoritüüpide võrdlus 
 
15
 
 
2.3 Kompressorite tootlikkuse reguleerimine 
 
Kuna reaalsetes tingimuses ei ole pneumosüsteemi poolt tarbitav suruõhu 
vooluhulk püsiv, on vajalik kompressori poolt toodetava suruõhu vooluhulka 
reguleerida. Kompressori tootlikkust reguleeritakse nii, et töörõhk püsiks 
nõutavas piirväärtuste vahemikus. 
 
2.3.1 Tootlikkuse reguleerimise moodused 
 
Tootlikkuse reguleerimist teostatakse: 
 
* kompressorist pneumosüsteemi väljastatava õhuhulga piiramisega, 
* kompressorisse juhitava õhuvoolu sulgemisega ja avamisega, 
* kompressori sisselaskeklapi lukustamisega avatud asendisse, 
* kompressori ajami pöörlemissageduse muutmisega, 
* kompressorisse juhitava õhuvoolu piiramisega, 
* kompressori ajami käivitamise ja seiskamisega. 
 
2.3.2 Poolautomaatne reguleerimine 
 
2.3.2.1 Kompressorist väljastatava õhuvoolu piiramine 
 
Kui rõhk pneumotorustikus või suruõhureservuaaris saavutab etteantud väärtuse, 
avaneb väljalaskeklapp ja liigne õhk juhitakse välja. Mittetagasivooluklapp 
väldib suruõhureservuaari tühjenemise (kasutatakse väiksemates 
pneumosüsteemides). 
 
 
Sele 14 - Kompressorist väljastatava õhuhulga piiramine 
 
16
 
 
2.3.2.2 Õhu kompressorisse sisselaske sulgemine ja avamine 
 
Antud reguleerimisel suletakse õhu sisselase kompressorisse. Kui õhu sisselase 
kompressorisse on suletud, töötab kompressor alarõhu piirkonnas. Seda meetodit 
kasutatakse eeskätt kolbkompressorites ja pöörlevat liikumist kasutatavates 
kompressorites (sele 15). 
 
Sele 15 - Õhu sisselaske sulgemine 
 
2.3.2.3 Sisselaskeklapi lukustamine avatud asendisse 
 
Seda meetodit kasutatakse eelkõige suurtes kolbkompressorites. Pärast 
kompressori sisselaskeklapi avatud asendisse lukustamist, ei ole kompressor 
võimeline tootma  suruõhku (sele 16). 
 
Sele 16 - Sisselaskeklapi lukustamine 
 
17
 
 
2.3.2.4 Kompressori ajami pöörlemissageduse muutmine. 
 
Meetodit kasutatakse enamasti juhul, kui kompressori ajamiks on 
sisepõlemismootor . Pöörlemissagedust muudetakse sellisel juhul kas käsitsi või 
automaatselt sõltuvalt töörõhust. 
Kui kompressori ajam on elektriline, kasutatakse muudetava pooluste arvuga 
elektrimootorit. Elektriajami puhul on see meetod väga harva kasutusel. 
 
2.3.2.5 Õhu sissevoolu piiramine. 
 
Reguleerimine toimub õhu sissevoolu piiramise teel. Meetodit kasutatakse 
eeskätt kolb- ja turbokompressorite kasutamise korral. 
 
2.3.3 Automaatne reguleerimine 
 
Antud reguleerimise korral on kompressor ühes olekus kahest: töötab 
täiskoormusel või on väljalülitatud. Rõhu tõustes väärtuseni pmax, lülitatakse 
kompressor välja, sisselülitumine toimub rõhu langemisel väärtuseni pmin. 
Väärtused pmax ja pmin on etteantavad reguleerimisseadmelt ning need määravad 
ära sisse- ja väljalülitamissageduse. Selleks et see sagedus püsiks lubatud piires 
on kindlasti tarvilik suruõhureservuaar (sele 17). 
 
 
Sele 17 - Automaatne reguleerimine 
 
18
 
 
2.4 Kompressori jahutus. 
 
Õhu kokkusurumisel tekib kompressoris soojus, mis tuleb eemale juhtida. 
Millist meetodit on selleks otstarbekas kasutada, sõltub konkreetsest olukorrast. 
Väiksemate kompressorite kasutamisel piisab loomulikust õhkjahutusest. 
Võimsamate kompressorite kasutamisel on vajalik sundjahutus, näiteks 
ventilaatori abil (sele 18). 
 
 
Sele 18 - Kompressori õhk ja vedelikjahutus 
 
Kui on tegemist kompressorjaamaga, mille võimsus on üle 30 kW, on vajalik 
vesijahutus. Kompressori korralik jahutus tagab kompressori pikema tööea ja 
kvaliteetsema (jahedama) suruõhu. 
 
 
2.5 Kompressoriruum 
 
Kompressor tuleks paigutada suletud heliisolatsiooniga ruumi, mis on hea 
ventilatsiooniga. Samuti tuleks jälgida, et kompressorisse juhitav õhk oleks 
võimalikult jahe, tolmuvaba ja kuiv. 
 
19
 
 
2.6 Suruõhu reservuaar 
 
Suruõhu reservuaari ülesandeks on vähendada rõhu kõikumisi 
pneumotorustikus. Tänu reservuaari pinnale toimub ka suruõhu eelnev 
jahtumine, mille tulemusena eraldub suruõhust osa niiskusest. 
 
2.6.1 Suruõhu reservuaari ehitus 
 
Suruõhu reservuaari ehitus ja komponendid on esitatud selel 19. 
 
 
Sele 19 - Suruõhu reservuaari ehitus 
 
2.6.2 Suruõhureservuaari ruumala määramine 
 
Suruõhureservuaari ruumala määravad kompressori tootlikkus, õhu kulu 
pneumotorustikus (kas on laiendatav?), lubatud rõhu kõikumised 
pneumotorustikus. 
 
Näide: Suruõhu reservuaari ruumala leidmine kompressori tootlikkuse 
automaatsel reguleerimisel 
Ülesande lahendamiseks saab kasutada nomogrammi (sele 20). 
 
Kompressori tootlikkus Q=20Nm3/h, 
käivituste arv tunnis z=20/h, 
lubatav rõhu kõikumine ∆p=100kPa, 
reservuaari ruumala VB=15 m3. 
 
20
 
 
 
 
Sele 20 – Suruõhu reservuaari ruumala leidmine 
 
21
 
 
3 Suruõhu jaotamine 
3.1 Pneumotorustiku läbimõõdu määramine 
 
Tänu üha laienevale mehhaniseerimisele ja automatiseerimisele laieneb  
tööstusettevõtete suruõhu tarve pidevalt. Selleks et juhtida suruõhk seadmeteni, 
kasutatakse pneumotorustikku, mille abil juhitakse suruõhk kompressorist 
seadmeteni. 
Torustiku läbimõõt tuleks valida selline, et rõhulang suruõhureservuaari ja 
tarbija vahel ei oleks suurem kui 10 kPa. Suurem rõhulang vähendab tunduvalt 
süsteemi efektiivsust. Pneumotorustiku ja kompressori parameetrite valikul on 
kasulik arvesse võtta ka edaspidist laiendamisvõimalust, kuna pneumotorustiku 
ümberehitamine võib minna küllaltki kulukaks. 
Pneumotorustiku ehitamiseks ei tuleks kasutada juhuslike mõõtmetega torusid 
või rakendada nn. rusikareeglit, vaid pneumotorustiku läbimõõtu tuleb määrata 
sõltuvalt: 
 
* 
läbivoolava õhu hulgast, 
* pneumotorustiku 
pikkusest, 
* lubatavast 
rõhulangust, 
* kasutatavast 
töörõhust, 
* 
torustikus olevate õhu liikumist takistavate elementide hulgast. 
 
Üldjuhul kasutatakse selleks katselisel teel saadud väärtusi. Antud ülesande 
lahendamiseks on otstarbekas kasutada nomogramim (sele 21), mille abil saab 
kiiresti määrata pneumotorustiku vajalikku siseläbimõõtu. 
 
Näide 
 
Ettevõttele vajalik suruõhu kogus on Q=4Nm3/min (240Nm3/h). Tarbimise 
kasvuks planeeritakse kolme aasta jooksul 300%. Vajalik õhu kogus suureneks 
seega 12Nm3/min (720Nm3/h) võrra. Kokku oleks õhu tarve seega 16Nm3/min 
(960Nm3/h). 
Pneumotorustiku pikkuseks oleks 280m, mis sisaldab: 
- 6 T- liidet, 
- 5 L- liidet, 
- 1 sulgurventiil. 
Lubatav rõhu langus ∆p=10kPa. 
Töörõhk on 800kPa. 
 
22
 
 
 
 
Sele 21 – Pneumotorustiku siseläbimõõdu leidmine 
 
Kasutades nomogrammi (sele 21) saame pneumotorustiku siseläbimõõduks 
esimeses lähenduses d=90mm. 
 
Järgnevalt tuleb meil arvesse võtta õhu liikumist takistavaid elemente. 
Kasutades nomogrammi (sele 22), leiame nendele komponentidele vastavad 
ekvivalentpikkused: 
 
1. Läbivventiil; 
2. Nurkventiil; 
3. Hargnemine  (T- liide ); 
4. Sulgurventiil; 
5. Nurgik (L- liide). 
 
 
23
 
 
Tulemuseks saame: 
 
6 T- liidet (90 mm) 
6×10,5m =  63m 
1 Sulgurventiil ( 90 mm)  
= 
32m 
5 L- liidet  5× 1m 
= 
5m 
ekvivalentpikkus 
kokku 
  100m 
 
torustiku 
pikkus 
  280m 
ekvivalentpikkus 
kokku 
  100m 
kokku 
  380m 
 
 
Võttes arvesse ka lisakomponentide poolt lisanduvat ekvivalentpikkust, saame 
nomogrammi selel 21 abil pneumotorustiku siseläbimõõduks 95 mm. 
 
24
 
 
 
 
Sele 22 – Ekvivalentpikkuste leidmine 
 
3.2 Pneumotorustiku paigaldamine 
 
Lisaks pneumotorustiku õige läbimõõdu valikule on oluline ka pneumotorustiku 
õige paigaldamine. Selleks, et pneumotorustiku seisukorda oleks võimalik 
regulaarselt kontrollida, tuleks vältida torustiku paigaldamist halvasti 
ligipääsetavatesse kohtadesse või müürida torustik seina sisse. Selline paigaldus 
 
25
 
 
raskendab oluliselt suruõhu lekkekohtade avastamist ja kõrvaldamist, kuid isegi 
minimaalsed lekked pneumotorustikus põhjustavad märgatavaid rõhulangusi 
torustikus. 
Pneumotorustik  paigaldatakse nii, et tekkiks langus 1-2% õhu liikumise suunas. 
Väljavõtted horisontaalselt  paiknevast torustikust tehakse alati torustiku 
ülemiselt poolelt, et vältida vee sattumist jaotuslõdvikutesse. Vee 
eemaldamiseks pneumotorustikust on vajalikud kraanid (sele 23). 
 
Sele 23- Pneumotorustiku paigaldamine 
 
3.2.1 Pneumotorustike topoloogia. 
 
Konstruktsioonilt lihtsam on lihtjaotusega pneumotorustik (sele 24). 
 
Sele 24 - Lihtjaotusega pneumotorustik 
 
 
26
 
 
Enamasti kasutatakse ringjaotusega pneumotorustikku. Sellise suruõhu 
jaotarnise korral saavutatakse isegi küllalt suure õhu tarbimise korral torustikus 
ühtlane rõhk, kuna suruõhk juhitakse tarbijani kahest suunast samaaegselt (sele 
25). 
 
 
Sele 25 - Ringjaotusega pneumotorustik 
 
Võrkjaotusega pneumotorustik on üks ringtorustiku variante. Paigutades 
torustikku sobivalt sulgurventiile, on võimalik osa torustikust välja lülitada, mis 
kergendab lekete otsimist torustikus (sele 26). 
 
 
Sele 26 - Võrkjaotusega pneumotorustik 
 
3.2.2 Pneumotorustike materjalid 
 
Torustike ehitamisel kasutatakse põhiliselt järgmisi materjale: 
 
27
 
 
 
vask, 
  süsinikteras, 
messing ,   tsingitud 
teras, 
roostevaba teras,  plastmassid. 
 
Peamised materjalile esitatavad nõuded on: 
 
* kerge paigaldatavus, 
* korrosioonikindlus , 
* majanduslik odavus . 
 
Statsionaarsetes pneumotorustikes on parimateks torude liitmise moodusteks 
keevitamine ja jootmine . Keevisliited on odavad ja õhutihedad. Nende liidete 
halvaks omaduseks on see, et keevitamise käigus tekib jääke, mida tuleb enne 
torustiku kasutuselevõtmist sealt eemaldada. Samuti tekib keevisliitel roostet, 
mille kõrvaldamiseks suruõhust tuleb enne tarbijat lülitada täiendav filter. 
Tsingitud torude puhul kerkib samuti korrosiooni probleem ning sellised 
torustikud ei ole keermesliidete tõttu oluliselt korrosioonikindlamad. Ka ei ole 
keermesliited täiesti hermeetilised ja vajavad seetõttu pidevat hooldust . 
Suruõhu juhtimiseks torustikust seadmesse kasutatakse kas kummi- või 
plastmassvoolikuid. 
Kummivoolikud on kasutusel juhtudel, kus on tegemist kõrgendatud 
mehaaniliste nõuetega, kuid nende maksumus on kõrgem kui 
plastmassvoolikutel. Tänapäeval on rohkesti kasutusel  polüetüleen - ja 
poluretaanvoolikud, mis on odavad ja mida on kiirliidete abil lihtne monteerida. 
 
 
4 Suruõhu ettevalmistus 
 
4.1 Niiskuse kõrvaldamine 
 
Praktika on näidanud, et suruõhu kvaliteedile tuleb pöörata erilist tähelepanu. 
Igasugused lisandid suruõhus, nagu tolmu- ja roosteosakesed, õli ja niiskus 
põhjustavad enamikel juhtudel suruõhusüsteemide töös tõsiseid  häireid või isegi 
komponentide rikkeid. 
Kondensvesi eraldub küll suruõhu jahutamisel peale kompressorit, kuid siiski 
toimub suruõhu lõplik puhastamine ja vee täiendav eemaldamine enne tarbijat. 
Eriti oluline on suruõhus sisalduva vee kõrvaldamine. 
Veeaur satub pneumotorustikku koos välisõhuga kompressori kaudu, ning selle 
kogus sõltub õhu suhtelisest niiskusest, mis omakorda sõltub ilmastikust ja 
välistemperatuurist. 
 
28
 
 
Õhu absoluutne niiskus näitab vee kogust, mis sisaldub l Nm3  õhus. 
Küllastuspiir näitab vee kogust, mis maksimaalselt võib sisalduda 1 Nm3 õhus 
antud temperatuuril. 
Õhu suhteline niiskus näitab, milline on õhus sisalduv vee kogus suhtena 
küllastuspiiri. Suhtelise niiskuse määr saab seega olla maksimaalselt 100%. 
Selel 27 on esitatud kastepunkti sõltuvus temperatuurist. 
 
Suhteline niiskus =(absoluutne niiskus / küllastuspiir) × 100% 
 
 
Niiskuse eemaldamiseks kasutatakse: 
 
* absorptsioonkuivatust; 
* adsorptsioonkuivatust; 
* suruõhu 
jahutamist. 
 
 
Sele 27 – Kastepunkti sõltuvus temperatuurist 
 
29
 
 
 
4.1.1 Absorptsioonkuivatus 
 
Absorptsioonkuivatuse puhul on tegemist puhtalt keemilise protsessiga. Suruõhk 
juhitakse läbi kuivatusaine kihtide, kus õhus sisalduv vesi seotakse keemiliselt ja 
eemaldatakse juba vee ja kuivatusaine seosena. Tekkinud seost tuleb kuivatist 
aeg ajalt eemaldada kas automaatselt või käsitsi. Kuivatusainet tuleb kuivatisse 
aeg ajalt lisada (umbes 2-4 korda aastas) 
(sele 28). 
Samaaegselt eralduvad õhust ka õlijäägid, mille suuremad kogused põhjustavad 
kuivati töös häireid. Seega kui õhk sisaldab õli suuremates kogustes on vajalik 
kuivati ette asetada veel täiendav õlipüüdja. 
 
Sele 28 - Absorptsioonkuivati 
 
Absorptsioonkuivati omadused: 
 
- ei vaja hooldust, 
- minimaalne mehaaniline kulumine , kuna puuduvad liikuvad osad, 
- ei vaja täiendavat energiat. 
 
30
 
 
4.1.2 Adsorptsioonkuivatus 
 
Adsorptsioonkuivatuse puhul on tegemist puht füüsikalise protsessiga. 
Kuivatusainena kasutatakse 100% pliidioksiidi terakesi, mida tuntakse enam 
nime ' geel ' all. 
Geeli ülesandeks on siduda õhus sisalduv vesi ja veeaur. Niiske õhk juhitakse 
läbi geeli terakeste massi, mille tulemusel seotakse niiskus. Kuivatusaine 
imamisvõime on aga piiratud. Selleks, et taastada aine imamisvõimet, juhitakse 
kuivatist läbi sooja õhku. Samuti võib kuivatusaine kuumutamiseks kasutada 
elektrisoendust (sele 29). 
Kasutades paralleelselt kahte kuivatit, saab ühte neist samaaegselt teise 
töötamisega regenereerida. 
 
 
Sele 29 - Adsorptsioonkuivati 
 
4.1.3 Õhu jahutamine 
 
Antud kuivatamismeetod põhineb kastepunkti alandmisel. Kastepunkt on 
temperatuur, milleni tuleb õhku jahutada, et õhus sisalduv niiskus 
kondenseeruks. 
Kuivatatav õhk jahutatakse eelnevalt õhk-õhk tüüpi soojusvahetis, mille järel 
eemaldatakse kondensaat . Edasi jahutatakse õhku veelgi, mille järel jällegi 
 
31
 
 
eemaldatakse kondensaat. Vajadusel võib õhu puhastamiseks mehaanilistest 
osakestest kasutada täiendavat peenfiltrit (sele 30). 
 
 
Sele 30 - Suruõhu kuivatamine jahutamisega 
 
4.2 Suruõhu töötlemine vahetult enne tarbijat 
4.2.1 Õhufilter  
 
Õhufiltri ülesandeks on õhust tahkete osakeste ja vee eemaldamine. Sisenev õhk 
juhitakse filteranumasse (sele 31) nii, et juhtplaadi (1) abil tekiks õhujoa pöörlev 
liikumine. Sel moel, tänu tsentrifugaaljõule, paisatakse vedeliku piisad ja tahked  
osakesed vastu filteranuma seinu ja nad valguvad anuma (2) põhja. Anumasse 
kogunenud vesi (4) tuleb eemaldada enne, kui selle tase ulatub juhtplaadini. 
Vastasel juhul liigub see edasi torustikku. Väiksemate mehaaniliste osakeste 
eemaldamiseks kasutatakse vahetatavat filterelementi (3). Kuna aja jooksul 
filterelement ummistub, tuleb seda aeg ajalt pesta või välja vahetada. 
Normaalelemendi puhastusaste on 30-70 µm, peenpuhastuse korral maks. 3 µm. 
Juhul, kui anumasse koguneb palju vett, on soovitav käsitsitühjendamise asemel 
kasutada automaatset tühjendamist (sele 32). 
 
 
32
 
 
 
Sele 31 - Õhufilter 
 
4.2.2  Automaatne vee eemaldaja . 
 
Anumasse kogunenud vesi valgub kanali (6) kaudu tihendusrõngaste (1) ja (2) 
vahelisse ruumi.  Vee kogunedes tõuseb ujuk (3) üles. Teatud tasemel avaneb 
klapp (7), mille tagajärjel lükkab suruõhk siibri (5) paremale, avades veele 
väljavoolu. Klapi (7) sulgedes toimub düüsi (4) kaudu õhu aeglane väljavool  
võimaldades siibril (5) liikuda sujuvalt algasendisse (sele 32). 
 
 
Sele 32 - Automaatne vee eemaldaja 
 
 
4.2.3 Rõhuregulaator  
 
4.2.3.1 Õhu väljalaskega rõhuregulaator 
 
Rõhuregulaatori ülesandeks on hoida töörõhk konstantne sõltumatult tarbitavast 
õhu vooluhulgast ja rõhust pneumotorustikus. Rõhu reguleerimine toimub 
membraani (1) abil, millele ühelt poolt mõjub töörõhk ja teiselt poolt kruviga (3) 
reguleeritav vedru. 
Töörõhu tõustes liigub membraan alla ja klapi (4) läbivool kas väheneb või 
sulgub klapp täielikult. Töörõhu vähenedes klapp jällegi avaneb. Rõhu tõustes 
ülemäära suureks liigub membraan veelgi alla, avades õhule väljapääsu. 
 
33
 
 
 
Sele 33 - Õhu väljalaskega rõhuregulaator 
 
4.2.3.1 Õhu väljalasketa rõhuregulaator 
 
Toodetakse ka rõhuregulaatoreid, kus puudub õhu väljalaske võimalus. 
Reguleerimine toimub analoogiliselt eelmisele regulaatorile. 
 
 
Sele 34 - Õhu väljalasketa rõhuregulaator 
 
34
 
 
4.2.4 Õliti 
 
Õliti ülesandeks on lisada õhule õli. Õli imetakse õlianumast tänu õlitist 
läbivoolavale õhule. Samas õli pihustatakse ja see seguneb läbivoolava õhuga. 
Õliti kasutamisel tuleb jälgida, et õlitist läbivoolava õhu voolukiirus oleks 
piisavalt suur. Vastasel korral ei funktsioneeri õliti normaalselt. 
Õhk liigub läbi  õliti (sele 35) sissevooluavast (1) väljavooluavasse (2). 
Reguleerimiskruvi abil reguleeritakse düüsi kaudu anumasse (5) juhitava õhu 
kogust. Anumas (5) oleva rõhu ja düüsis oleva alarõhu toimel voolab õli läbi 
toru (4) üles ja tilgub ruumi (3). Õli seguneb õhuga ja liigub kanali kaudu 
väljavoolu avasse (2). 
 
 
Sele 35 - Õliti 
 
4.3 Suruõhu ettevalmistamise plokk 
 
Praktikas ühendatakse suruõhu ettevalmistusseadmed ühte plokki, mida 
nimetatakse õhu ettevalmistamise plokiks (sele 36). 
 
Õhu ettevalmistamise ploki moodustavad: 
* õhufilter, 
* rõhuregulaator, 
 
35
 
 
* õliti 
(vajadusel). 
 
 
Sele 36 - Õhu ettevalmistamise plokk 
 
Õhu ettevalmistamise ploki kasutamisel tuleb arvestada järgmiseid tegureid: 
1. 
Seadme mõõtmed määravad ära läbivoolava õhu vooluhulga . Läbivoolu 
suurenedes suureneb ka rõhu langus seadmes . Seetõttu tuleb õhu 
ettevalmistamise seadmete valikul tähelepanelikuit jälgida tootja poolt etteantud 
väärtusi. 
2. 
Töörõhk ei tohi olla kunagi kõrgem kui tootja poolt seadmele etteantud 
maksimaalne töörõhk. Samuti ei tohi ümbritseva keskkonna temperatuur olla 
kõrgem kui 323 K (50°C), mis on plastikdetailidele lubatud kõrgeim 
töötemperatuur. 
 
 
 
36
 
 
 
Sele 37 - Õhu ettevalmistamise ploki tingmärgid 
 
 
4.3.1 Rõhu langus õhu ettevalmistusseadmetes. 
 
Kõik õhu ettevalmistusseadmed takistavad õhu läbivoolu tekitades sellega rõhu 
languse, mis sõltub läbivoolava õhu kogusest ja töörõhust. Rõhu languse 
erinevatel töörõhkudel ja läbivoolava õhu kogusel ½” liidetega õhu 
ettevalmistusseadmele saab kasutada nomogrammi selel 38. 
Õhu ettevalmistusseadme valikul tuleb olla tähelepanelik! Dimensioneerimisel 
tuleb arvesse võtta maksimaalset hetkelist õhu läbivooluhulka, juhul kui peale 
õhu ettevalmistusseadet ei ole paigaldatud suruõhu mahutit. 
 
Näide: 
 
Kui läbivoolava õhu hulk on 1,8Nm3/h, töörõhk p1=600kPa, tekib seadmes rõhu 
langus ∆p=50kPa. 
 
 
37
 
 
 
 
Sele 38 – ½” liidetega õhu ettevalmistusseadmes tekkiva rõhu languse leidmine 
 
 
5 Pneumaatilised täiturid 
 
5.1 Lineaarliikumisega täiturid (pneumosilindrid) 
 
Kasutatakse lineaarliikumise saamiseks mehaanilistes süsteemides. 
 
5.1.1 Ühepoolse toimega silindrid 
 
Ühepoolse toimega silindri puhul juhitakse suruõhku ainult ühele poole kolbi. 
Sellised silindrid on kasutusel juhtudel, kui on tarvis sooritada tööliikumist 
ainult ühes suunas. Kolvi tagasiliikumine toimub silindrisse sisseehitatud vedru 
mõjul (sele 39). 
Tagastusvedru jõud on arvestatud selline, et tagada piisavalt kiire kolvi 
tagasiliikumine. Ühepoolse toimega silindritel on kolvi liikumisulatus piiratud 
 
38
 
 
tagastusvedru pikkusega ja ei ole üldjuhul suurem kui 100 mm. Seda tüüpi 
silindreid kasutatakse lukustamiseks, kinnitamiseks, kokkusurumiseks, 
tõukamiseks, tõstmiseks, detailide etteandmiseks, jne. 
 
 
Sele 39 - Ühepoolse toimega silinder  
 
 
Kasutusel on kahte tüüpi ühepoolse toimega silindreid. Parempoolsel pildil (sele 
40) on kujutatud silindri tingmärk, kus tööliikumine toimub vedru mõjul, kolvi 
tagasiviimine lähteasendisse toimub aga suruõhu mõjul. Selliseid silindreid 
kasutatakse siis, kui on olemas suruõhu kadumise oht (autode- ja rongide 
suruõhuga töötavad pidurid ). 
 
 
Sele 40 - Ühepoolse toimega silindrid 
 
Membraansilindrites asendab kolbi kas kummi-, plastik- või terasmembraan. 
Kolvivars on kinnitatud membraani keskele. Sellistes silindrites ei teki liuguvat 
tihendust, tekib ainult membraani deformatsioonist tekkiv elastsusjõud (sele 41). 
 
39
 
 
 
 
Sele 41 - Membraansilinder 
 
 
5.1.2 Kahepoolse toimega silindrid 
 
Kolvi liikumine silindris toimub suruõhuga mõlemas suunas, nii miinus - kui ka 
plusssuunas. Kahepoolse toimega silindrid on kasutusel juhul kui on vajalik 
sooritada kasulikku tööd mõlemas suunas. Kolvi liikumisulatus on 
kahetoimelisel silindril praktiliselt piiramatu, kuid see peab olema selline, et 
silinder säilitaks jäikuse (sele 42). 
 
 
Sele 42 - Kahepoolse toimega silinder 
 
 
40
 
 
Kui silindrit kasutatakse suurte masside liigutamiseks, siis kasutatakse löökide ja 
purunemiste vältimiseks silindrisse sisseehitatud amortisaatoreid. Kui kolb on 
jõudnud piirasendi lähedale, sulgeb amortisaatori kolb väljavoolavale õhule 
otseväljavoolu ning õhk pääseb välja läbi drosseli. Seetõttu liigub kolb 
piirasendisse aeglustusega. Enamikel juhtudel on aeglustus reguleeritav. Silindri 
teisesuunalisel liikumisel pääseb õhk kolvi taha otse läbi möödavooluklapi (sele 
43 ja 44). 
 
 
Sele 43 - Mõlemapoolse amortisaatoriga varustatud pneumosilinder 
 
 
Sele 44 - Amortisaatoritega pneumosilindrite tingmärgid 
 
 
5.1.3 Erikonstruktsiooniga kahepoolsed silindrid 
 
5.1.3.1 Läbiva kolvivarrega pneumosilinder 
 
 
41
 
 
Seda tüüpi silindrites läbib kolvivars kolvi ja väljub mõlemast silindri otsast. 
Tänu kolvivarre kahele liugjuhikule on kolvivarre liikumine täpsem. Samuti 
taluvad need silindrid ka suuremaid kolvivarrega risti mõjuvaid koormusi (sele 
45). 
 
 
Sele 45 - Läbiva kolvivarrega pneumosilinder 
 
5 1.3.2 Tandemsilinder  
 
Tandemsilinder koosneb kahest järjestikku paigutatud ja omavahel mehaaniliselt 
seotud silindrist. Sellise konstruktsiooni puhul kolbide poolt arendatavad jõud 
summeeruvad (sele 46). 
Seda tüüpi silindreid kasutatakse kohtades, kus vajatakse suuri jõude, kuid kus 
seadme konstruktsioon ei võimalda kasutada suurema läbimõõduga silindrit. 
 
Sele 46 - Tandemsilinder 
 
42
 
 
 
5.1.3.3 Mitmepositsioon-silinder 
 
Mitmepositsioon-silinder koosneb omavahel seotud kahest tavalisest 
pneumosilindrist. Kuna silindrite juhtimine toimub kummalgi silindril eraldi, 
võimaldab selline konstruktsioon positsioneerida tööorganit neljas erinevas  
asendis, mis on ära määratud kolbide liikumisulatusega (sele 47). 
 
 
Sele 47 – Mitmepositsioon-silinder 
 
 
5.1.3.4 Lööksilinder 
 
Normaalsilindri poolt arendatav jõud ja liikumisenergia on mõningates 
kasutusvaldkondades ebapiisavad. Sellisteks juhtudeks sobib lööksilinder, mis 
võimaldab saavutada suurt liikumisenergiat kolvi liikumiskiiruse suurendamise 
teel (sele 48).  
 
E=m×v2/2, kus 
m ⇒ mass (kg) ja 
v ⇒ liikumiskiirus (m/s) 
 
Lööksilindri kolvi liikumiskiirus ulatub 7,5-10m/s (normaalsilindril ligikaudu 1-
2m/s) 
Seda tüüpi silindreid kasutatakse stantsimisel, neetimisel jne. 
 
 
43
 
 
Lööksilindri poolt arendatav löögienergia on silindri mõõtmeid arvestades suur, 
sõltuvalt kolvi läbimõõdust 25–500Nm. 
 
NB! 
Kui operatsiooni teostamiseks vajalik liikumisulatus on suur, langeb kolvi 
liikumiskiirus järsult, samuti ka tema liikumisenergia. Sellistel juhtudel ei ole 
lööksilindri kasutamine võimalik. 
 
 
Sele 48 - Lööksilinder 
 
Lööksilindri tööpõhimõte (sele 48): 
 
Lähteasendis mõjub suruõhk kolvile nii silindri A kui ka B poolelt. Kolvi 
liigutamiseks suunas Z juhitakse pneumojaotiga suruõhk silindri B poolelt välja 
jätkates suruõhu sissevoolu silindri A poolele. Kui pinnale C mõjuv jõud ületab 
kolvi B poolelt mõjuva jõu, liigub kolb suunas Z. Selle tulemusel suureneb 
järsult suruõhu poolt mõjutatav pindala, suureneb jõud ja kolvi liikumine 
kiireneb hetkeliselt. 
 
5.1.3.5 Kolvivarreta silindrid 
 
Trosssilinder on põhimõtteliselt kahepoolse toimega silinder, mille kolvi külge 
on mõlemalt poolt üle pöörlevate rullikute kinnitatud tross, mis on jäigalt seotud 
väljaspool silindrit paikneva liuguriga (sele 49). 
 
44
 
 
 
 
Sele 49 - Trosssilinder 
 
Kasutatakse ka kolvivarreta silindreid, kus kolb ja liugur on omavahel 
mehaaniliselt seotud, silindri ja kolvi vaheline tihendamine toimub 
erikonstruktsiooniga  tihendi abil (sele 50). 
 
 
Sele 50 - Erikonstruktsiooniga tihendiga pneumosilinder 
Kolvivarreta silindrites kasutatakse kolvi ja tööorgani sidumiseks ka 
magnetvälja, mis tekitatakse kasutades püsimagneteid (sele 51). 
 
45
 
 
 
 
Sele 51 - Püsimagnetitega pneumosilinder 
 
Neid silindreid kasutatakse juhtudel, kui vajatakse konstruktsiooni väikesi 
mõõtmeid nt. uste avamismehhanismides Kolvivarreta silindrid võimaldavad 
realiseerida pikki liikumisi, säästes samaaegselt ruumi. 
 
 
5.2 Pöördliikumisega täiturid 
 
5.2.1 Pöördsilindrid 
 
Antud kahepoolse toimega silindri (sele 52) kasutatakse pöörleva liikumise 
saamiseks hammaslatti. Standardsed pöördenurgad on 45°, 90°, 180°, 270°, 
720°. Pöördenurka saab reguleerida ka reguleerimiskruvide abil. 
Silindri pöördemoment sõltub kasutatavast töörõhust, kolvi pindalast ja 
ülekandesuhtest. 
 
 
 
46
 
 
 
Sele 52 - Hammaslatiga pöördsilinder 
 
Labaga pöördsilindris asendab kolbi laba , mille pöörlemissuund sõltub sellest, 
kummale poole laba suruõhku juhitakse. Saavutatavad pöördenurgad on kuni 
270° (sele 53). 
 
 
Sele 53 - Labaga pöördsilinder 
 
5.2.2 Suruõhumootorid  
 
Erinevalt pöördsilindritest ei ole suruõhumootoritel pöördenurga piirangut. Oma 
konstruktsioonilt jaotatakse suruõhumootorid järgnevalt: 
 
* kolbmootorid, 
* tiivikmootorid, 
* hammasratasmootorid, 
* turbiinid. 
 
5.2.2.1 Kolbmootorid 
 
 
47
 
 
Kolbmootoreid jaotatakse radiaal- (sele 54) ja aksiaalkolbmootoriteks 
(sele 55). Suruõhuga pannakse liikuma kolvid , millede liikumine muudetakse 
ülekandemehhanismi abil pöörlevaks liikumiseks. Mootori sujuva töö 
tagamiseks kasutatakse mitut pneumosilindrit. Selliste mootorite parameetrid on 
otseses sõltuvuses töörõhust, silindrite arvust, kolvi pindalast jne. Sellist tüüpi 
suruõhumootorid on kas päripäeva või vastupäeva pöörlemisega. Maksimaalne 
pöörlemissagedus ulatub kuni 5000min-1 ja võimsus nominaalkoormusel kuni 
l,5-19kW. 
 
 
Sele 54 -  Radiaalmootor  
 
 
Sele 55 - Aksiaalmootor 
 
5.2.2.2 Tiivikmootorid 
 
 
48
 
 
Tiivikmootorid (sele 56)  on oma ehituselt lihtsa konstruktsiooniga ja kerge 
kaaluga. Seetõttu on nad leidnud laialdast kasutamist. Oma tööpõhimõttelt on 
nad sarnased tiivikkompressorile ja on kergesti reverseeritavad. Nende 
mootorite pöörlemissagedus on 3000-5000min-1 ja arendatav võimsus on 0,1-
17kW. 
 
 
Sele 56 - Tiivikmootor 
 
5.2.2.3 Hammasratasmootorid 
 
Seda tüüpi mootorites tekitatakse pöördemoment suruõhu suunamisel vastu 
hammasratta hambaid Teine  hammasratas on kinnitatud mootori teljele. Selliste 
mootorite maksimaalvõimsus on kuni 44kW, pöörlemissuund on reverseeritav. 
 
 
5.2.2.4 Turbiinid 
 
Turbiinmootoreid saab kasutada väikestel võimsustel, kuid nende 
pöörlemissagedus on suur (näiteks hambapuuridel kuni 500000 min-1). 
Turbiinmootorite ehitus on sarnane turbiinkompressoritele. 
 
 
5.2.2.5 Suruõhumootorite omadused: 
 
* pöörlemissageduse ja pöördemomendi sujuv reguleerimine, 
* väikesed mõõtmed, 
* ei ole tundlikud ülekoormusele, 
* võimalik kasutada tolmustes, niisketes tingimustes, samuti laias  
 
49
 
 
   temperatuuride vahemikus, 
* ei ole plahvatusohtlikud, 
* suur pöörlemissageduse diapasoon, 
* lihtne hooldus, 
* lihtne pöörlemissuuna muutmine. 
 
 
5.3 Pneumosilindrite mõõtmete määramine 
 
5.3.1 Jõudude leidmine 
 
Pneumosilindri poolt arendatav jõud sõltub töörõhust, kolvi läbimõõdust ja 
tihendite poolt põhjustatud hõõrdejõust. 
Pneumosilindri poolt arendatava teoreetilise jõu suuruse saab leida kasutades 
valemit: 
 
Fteor= A×p , kus 
 
Fteor   
silindri poolt arendatav teoreetiline jõud 
N , 
A   kolvi 
pindala  m2 , 
p 
 
kasutatav töörõhk  kpa . 
 
Praktikas arvestatakse silindri poolt arendatavat tegelikku jõudu, mille leidmisel 
võetakse arvesse ka hõõrdejõudu. Normaaltingimustes (töörõhk 400-800 kPa) 
arvestatakse hõõrdejõu väärtuseks ligikaudu 3-20% silindri poolt arendatavast 
teoreetilisest jõust. 
Ühepoolse toimega silindri tegelik arendatav jõud: 
Fn= A×p – (Fh+Fv) . 
 
Kahepoolse toimega silindri tegelik arendatav jõud: 
kolvivarre väljaliikumisel (plusssuunalisel liikumisel) 
 
Fn= A×p – Fh , 
 
Kolvivarre sisseliikumisel (miinussuunaliset liikumisel) 
 
Fn=A’×p-Fh , kus 
 
Fn 
 
silindri poolt arendatav jõud  N 
A kolvi 
pindala 
π×D2/4 m2 
A’ 
kolvi kolvivarrepoolne pindala (D2-d2)×π/4 m2 
p töörõhk kPa 
Fh 
hõõrdejõud 3-20% Fteor N 
Fv vedru 
jõud 
N 
 
50
 
 
D kolvi 
läbimõõt m 
d kolvivarre 
läbimõõt  m 
 
 
Näide: 
Fn =? 
D =50mm 
d =12mm 
A =19,625cm2 
A’ =18,5cm2 
Fh =10% 
Fteor 
p =600kPa=6105N/m2 
 
Kolvi pindala arvutamine: 
 
A=D2×π/4=50×10-3m×50×10-3m×π/4=19,625×10-4m2 
=(19,625cm2). 
 
Kolvi kolvivarrepoolse pindala arvutamine: 
 
A’=(D2-d2)×π/4=(25×10-4m2-1,44×10-4m2)×π/4=18,5×10-4m2 
=(18,5cm2). 
 
Tegeliku plusssuunalise jõu arvutamine: 
 
Fteor=A×p=19,625x10-4m2×6×105N/m2= 1178N , 
Fh=10% Fteor≈118N , 
Fn=Fteor-Fh=1178N-118N=1060N . 
 
Tegeliku miinussuunalise jõu arvutamine: 
 
Fteor=A'×p=18,5×10-4m2×6×105N/m2=1110N , 
Fh=10% Fteor≈118N 
Fn=Fteor-Fh=1110N-111N=999N 
 
 
Kolvi poolt arendatava jõu leidmiseks on sobilik kasutada ka nomogrammi selel 
57. 
 
 
51
 
 
Sele 57 - Kolvi poolt arendatava jõu leidmine 
 
 
5.3.2 Kolvi liikumisulatus 
 
Pneumosilindrite kolvi liikumisulatus ei ületa üldjuhul 2000mm (kolvivarrega 
silindrite kasutamisel). Suurte silindri läbimõõtude ja kolvi liikumisulatuste 
korral ei ole tänu suurele suruõhu tarbimisele pneumosilindrite kasutamine 
majanduslikult otstarbekas. Suurtel liikumisulatustel võivad kolvivarrele ja tema 
juhikutele mõjuvad koormused osutuda liialt suurteks. Selleks et vähendada 
suurtel liikumisulatustel kolvivarre läbipaindumist, tuleb pneumosilindri valikul 
arvesse võtta ka pneumosilindri kolvivarre läbimõõtu. Vastava valiku 
tegemiseks on sobilik  nomogramm (sele 58). 
Juhul kui teile ei sobi jõudude põhjal arvutatud silinder, kuna vastava 
läbimõõduga silindri kolvivars ei ole piisava jäikusega, tuleb valida suurem 
pneumosilinder, mille kolvivarre läbimõõt oleks piisav. 
 
 
 
52
 
 
Sele 58 - Kolvivarre läbimõõdu leidmine 
 
 
5.3.3 Kolvi liikumiskiirus 
 
Kolvi liikumiskiiruse määravad ära koormus, töörõhk, pneumojaoti ja silindri 
vaheliste lõdvikute pikkus, liidete mõõde ning kasutatava pneumojaoti läbivoolu 
takistus. Samuti mõjutavad kolvi liikumiskiirust kolvi amortisaatorid . Silindrile 
vajaliku pneumojaoti ja lõdvikute leidmiseks saab kasutada nomogrammi (sele 
59). 
Standardsilindrite kolvi liikumiskiirus on 0,1-1,5m/s. Lööksilindritel ulatub see 
kuni 10m/s. Kolvi liikumiskiirust on võimalik vähendada drosselite abil ja 
suurendada kasutades kiirväljalaskeklappe. 
 
 
 
53
 
 
Sele 59 - Pneumojaoti ja lõdvikute valimine 
 
5.3.4 Seadme tööks vajaliku õhu vooluhulga leidmine 
 
Planeerides seadme tööks vajalikku õhu vooluhulka on tähtis teada silindrite 
poolt tarbitavat õhuvoolu. Kui on teada töörõhk, kolvi läbimõõt ja 
liikumisulatus, saab õhu kulu ühe liikumise jaoks arvutada valemiga: 
 
 
54
 
 
Q = surveaste × kolvi pindala × liikumisulatus. 
 
Surveaste p2/p1 leitakse kasutades valemit: 
 
p2/p1=(101,3+ töörõhk (kPa)/101,3 ( merepinna kõrgusel). 
 
Nomogramm (sele 60) võimaldab leida õhu kulu kiiremini ja lihtsamalt. 
Nomogrammil toodud andmed vastavad enim kasutusel olevate mõõtmetega 
silindritele ja on kasutatavad töörõhkudel vahemikus 200-1500 kPa. Õhu kulu Q 
on antud Ndm3 /(cm liikumise kohta). 
 
Kasutades õhu kulu leidmiseks arvutuslikke meetodeid tuleb lähtuda 
järgnevatest valemitest. 
Ühepoolse toimega silindri kasutamisel 
 
Q=s×n×[(D2×π)/4)]×surveaste (Ndm3/min) . 
 
Kahepoolse toimega silindri kasutamisel 
 <×n×surveaste (Ndm3/min) . 
 
Kus: 
Q ⇒ õhukulu (Ndm3/min); 
s ⇒ liikumisulatus (cm); 
n ⇒ tsüklite arv/min. 
 
Nomogrammi kasutamisel kasutatakse valemeid: 
 
Q =s × n × q (Ndm3/min), ühepoolse toimega silindri puhul; 
 
Q =2 × (s × n × q) (Ndm3/min), kahepoolse toimega silindri puhul. 
 
q ⇒ nomogrammilt leitav õhu kulu liikumise 1cm kohta. 
Õhu kulu leidmisel tuleb arvesse võtta ka nn “surnud ruumala” täitumiseks 
vajalikku õhu kogust. FESTO  silindrite kasutamisel sobib selleks tabel 3. 
 
 
 Surnud 
ruumala 
Kolvi läbimõõt (mm) 
Kolvi ees (cm3) 
Kolvi taga (cm3) 
12 1  0,5 
16 1  1,2 
25 5  6 
 
55
 
 
35 10 13 
50 16 19 
70 27 31 
100 80  88 
140 128 150 
200 425 448 
250 2005 2337 
 
Tabel 3. FESTO silindrite “surnud ruumala” leidmine. 
 
Märkus : 1000cm3 = 1dm3 
 
 
 
 
Sele 60 – Silindri tööks vajaliku õhu kulu leidmine 
 
 
 
56
 
 
6 Pneumaatilised juhtimiskomponendid 
 
6.1 Sissejuhatus 
 
Pneumaatiliste täiturite rakendamiseks on vajalikud juhtimiskomponendid, 
millede ülesandeks on vajalike juhtimissignaalide tekitamine, täiturite 
liikumiskiiruse, suruõhu rõhu reguleerimine ja muude juhtimis- operatsioonide  
täitmine pneumosüsteemides. 
Juhtimiskomponendid on: 
 
1. Pneumojaotid ehk suunaventiilid   
2. Drosselid ehk vooluventiilid ehk kägiventiilid 
3. Reduktsiooniklapid 
4. Sulgurklapid 
5. Taimerid 
6. Rõhutundlikud elemendid 
7. Sammjuhtimismoodulid 
8.    jne. 
 
6.2 Pneumojaotid ehk suunaventiilid 
 
Pneumojaotid on pneumokomponendid, mille abil muudetakse suruõhu 
liikumisteekonda pneumotorustikes. 
 
6.2.1 Pneumojaotite tingmärgid 
 
Pneumoskeemides kujutatakse pneumojaoteid tingmärkidena, milles ei kajastu 
pnumojaoti ehitus, vaid ainult nende poolt täidetav funktsioon. 
Nullasendiks nimetatakse (nt. vedruga  tagastuval pneumojaotil) seda asendit, 
milles paiknevad pneumojaoti liikuvad osad, kui pneumojaoti ei ole rakendunud 
olekus. 
Lähteasendiks nimetatakse asendit, millisesse liiguvad pneumojaoti liikuvad 
osad, kui pneumoskeem, millesse ta on lülitatud, ühendatakse pneumovõrku ja 
millest algab pneumoseadme  töötsükkel . 
 
 
57
 
 
 
6.2.2 Pneumojaoti avade tähistus 
 
 
Selleks, et määratleda pneumojaoti avasid, kasutatakse järgnevaid avade 
tähistussüsteeme: 
 
58
 
 
 
Pneumojaoti tähistuses näitab esimene number pneumojaoti avade arvu 
(väljaarvatud juhtimisavad) ja teine number pneumojaoti tööasendite arvu. 
 
Näide: 
 
3/2 pneumojaoti  3 ava  2 asendit 
4/3 pneumojaoti  4 ava  3 asendit 
 
6.2.3 Pneumojaotite juhtimist kajastavad tingmärgid 
 
Juhtimisviisi poolest eristatakse: 
 
Pideva juhtimisega. Pneumojaoti on rakendunud asendis nii kaua kuni kestab 
juhttoime: kas manuaalne, pedaaliga, mehaaniline, pneumaatiline, elektriline 
(lülitus lähteasendisse toimub kas manuaalselt või vedruga). 
Neid pneumojaoteid nimetatakse ka monostabiilseteks. 
 
Impulssjuhtimisega. Pneumojaoti viimiseks uude asendisse mõjutatakse jaotit 
juhtsignaaliga suhteliselt lühikese aja vältel (impulsiga). Peale juhtsignaali 
lõppemist jääb jaoti uude asendisse. Pneumojaoti muudab oma asendit alles uue 
juhtimissignaali toimel. Neid pneumojaoteid nimetatakse ka bistabiilseteks. 
 
 
Kokkuvõte pneumojaotite tingmärkidest: 
 
59
 
 
 
 
 
 
6.2.3 Pneumojaotite juhtimismeetodeid näitavad tingmärgid: 
 
60
 
 
 
 
6.2.4 Pneumojaotite konstruktsioone. 
 
Pneumojaoti konstruktsioon määrab ära pneumojaoti tööea, tema juhtimise, 
liidete konstruktsiooni ja mõõtmed. Kuigi pneumojaotite konstruktsioon areneb 
pidevalt on praegu laiemalt kasutusel järgmist tüüpi pneumojaotid. 
 
1. 
Klappjaotid:  
- kuulklapiga, 
 
61
 
 
- plaatklapiga. 
 
2. Siiberjaotid :  - 
kolviga, 
    - 
plaadiga, 
    - 
pöördsiibriga 
jaotid. 
 
6.2.4.1 Klappjaotid 
 
Antud pneumojaotites toimub õhu liikumissuuna muutmine avatava ja suletava 
kuulklapi või plaadi toimel. Klapi tihendamine toimub üldjuhul elastsete 
tihendite kasutamisega. Seda tüüpi pneumojaotites on suhteliselt vähe liikuvaid 
detaile, tänu millele on nende tööiga pikk, ning nad on suhteliselt tundetud 
mehaanilistele lisanditele suruõhus. 
Juhtimiseks vajalik jõud on suhteliselt suur, kuna pneumojaoti asendi 
muutmiseks tuleb ületada sisseehitatud vedru ja juhitava õhuvoolu rõhust 
tingitud jõud. 
Kuulklapiga pneumojaotid on oma ehituselt lihtsad, väiksemõõtmelised ja 
seetõttu ka odavad. 
 
 
Sele 61 - Kuulklapiga 3/2 pneumojaoti (normaalselt suletud) 
Lähteasendis (sele 61) surub vedru kuuli pesasse, vältides sellega suruõhu 
läbivoolu avast 1(P) tööavasse 2(A). Samal ajal on õhul vaba läbivool tööavast 
2(A) väljavooluavasse 3(R). Juhttoimel avaneb kuulklapp, sulgedes samal ajal 
õhu läbivoolu tööavast 2(A) väljavooluavasse 3(R), ning avades õhu läbivoolu 
avast 1(P) tööavasse 2(A). 
 
62
 
 
 
 
Sele 62-Taldrikklapiga 3/2 pneumojaoti (normaalselt suletud) 
 
Analoogiliselt funktsioneerivad ka taldrikklapiga pneumojaotid 
seledel 62 ja 63. 
 
Antud pneumojaotite headeks omadusteks on hea ja lihtne klappide tihendus . 
Samuti on nende rakendumisaeg lühike ja vaatamata tõukuri lühikesele 
liikumisulatusele ka hea õhu läbivoolavus. Analoogiliselt kuulklappidele ei ole 
nad eriti tundlikud õhu puhtuse suhtes ning omavad pikka tööiga. 
 
Antud pneumojaotid võivad olla kahte eri tüüpi: normaalselt suletud ja 
normaalselt avatud. 
Normaalselt suletud pneumojaoti puhul (sele 62) on juhttoime puudumisel 
suruõhu läbivool tööavast 2(A) väljavooluavasse 3(R) avatud, õhu läbivool 
sissevooluavast 1(P) tööavasse 2(A) aga suletud. 
Juhttoimel sulgub suruõhu läbivool tööavast 2(A) väljavooluavasse 3(R) ja 
avaneb õhu läbivool sissevooluavast 1(P) tööavasse 2(A) (sele 63). 
 
 
63
 
 
 
Sele 63 - Taldrikklapiga normaalselt suletud 3/2 pneumojaoti rakendunud 
asendis 
 
Normaalselt avatud pneumojaoti puhul (sele 64) on juhttoime puudumisel õhu 
läbivool sissevooluavast 1(P) tööavasse 2(A) avatud. Samal ajal on suletud õhu 
läbivool tööavast 2(A) väljavooluavasse 3(R). Juhttoimel sulgub õhu läbivool 
sissevooluavast 1(P) tööavasse 2(A) ja avaneb õhu läbivool tööavast 2(A) 
väljavooluavasse 3(R). 
 
Sele 64 - Taldrikklapiga normaalselt avatud 3/2 pneumojaoti  
 
 
64
 
 
Kahepoolse toimega pneumosilindrite juhtimiseks on vajalikud juba keerukama 
konstruktsiooniga pneumojaotid (nt. 4/2 jne.). Üks võimalikest 4/2 pneumojaoti 
konstruktsioonidest on esitatud selel 65 (lähteasendis) ja selel 66. (rakendunud 
asendis). 
 
 
Sele 65 - Taldrikklappidega 4/2 pneumojaoti nullasendis 
 
 
Sele 66 - Taldrikklappidega 4/2 pneumojaoti rakendunud asendis 
 
 
65
 
 
Pneumojaoti juhtimine võib toimuda ja suruõhuga (sele 68) 
 
Sele 68- Suruõhuga juhitav 3/2 normaalselt suletud pneumojaoti 
 
6.2.4.2 Siiberjaotid 
 
Võrreldes klappjaotitega iseloomustab siiberjaoteid suurem läbivool, kuid samal 
ajal on neil suurem ümberlülitumise aeg. Samuti ei ole nad nii hea tihendusega 
kui klappjaotid. Antud pneumojaotites on kasutusel liuguvad tihendid. Selleks, 
et vähendada tihendite kulumisest põhjustatud suruõhu leket, kasutatakse nendes 
pneumojaotites ühelt poolt õhuvoolu juhtimist siibriga, kuid tihenduses 
kasutatakse klappjaotite juures kasutatavaid konstruktsioonipõhimõtteid. Seledel 
69, 70, 71, 72, 73, 74 on esitatud mitmeid erineva ehitusega siiberjaoteid. 
 
 
Sele 69- Pneumaatiliselt juhitav 5/2 siiberjaoti 
 
 
66
 
 
 
Sele 70 - Pneumaatiliselt juhitav 5/3 siiberjaoti 
 
 
Sele 71 - Pneumaatiliselt juhitav 4/2 siiberjaoti 
 
 
 
67
 
 
 
 
 
Sele 72 - Pneumaatiliselt juhitav 5/2 siiberjaoti erinevates 
asendites 
 
 
Selel 72 toodud pneumojaotis toimub õhuvoolu suuna juhtimine küll siibriga, 
kuid tihendamisel kasutatakse klappide põhimõtteid 
 
 
68
 
 
 
 
Sele 73 - Tasapinnalise pöördsiibriga 4/3 pneumojaoti ( pealtvaade ) 
 
 
Sele 74- Tasapinnalise pöördsiibriga 4/3 pneumojaoti (külgvaade) 
 
6.2.4.3 Pneumojaotite juhtimine 
 
Pneumojaotites kasutatakse väga erinevaid juhtimismeetodeid: mehaaniline, 
pneumaatiline, elektromagnetiga või kombineeritud (kasutatakse erinevaid 
meetodeid nt. juhtimine pneumaatiliselt ja mehaaniliselt). 
Kasutaja vaatevinklist on oluline eristada vahetut juhtimist ja võimendusega 
juhtimist (vt. Pneumojaotite juhtimist kajastavad tingmärgid). 
 
69
 
 
Vahetu juhtimise korral kantakse juhttoime pneumojaoti klappidele või siibritele 
üle vahetult. Antud juhtimise puuduseks on see, et suuremate pneumojaotite 
juhtimiseks vajalik juhtimisenergia peab olema suhteliselt suur (jõud nuppude  
või tõukurite liigutamiseks, elektromagneti võimsus jne). Samal ajal on aga 
plussiks see, et nad on tundetud tüüritava õhu rõhu suhtes (vt. eelnevatel seledel 
esitatud pneumojaotid). 
Võimendusega juhtimise korral juhitakse nn abijaotit, mille kaudu omakorda 
toimub pneumojaoti juhtimine ( seled 75 ja 76). 
 
 
Sele 75 - Rullikuga juhitav 3/2 pneumojaoti (võimendusega, normaalselt 
avatud) 
 
Antud pneumojaotis juhitakse rullikuga abipneumojaotit, mis omakorda juhib 
pneumaatiliselt juhitavat 3/2 pneumojaotit. 
Sellise konstruktsiooni korral väheneb märgatavalt juhtimiseks vajalik energia. 
Antud tüüpi juhtimisega pneumojaotite kasutamisel tuleb arvestada, et nad on 
tundlikud juhitava õhu rõhu väärtusele, sest et juhtimiseks vajalik õhk on sama 
mis juhitav õhk. Rõhu langemisel alla kriitilise piiri ei piisa sellest enam 
pneumojaoti juhtimiseks. Selleks, et seda vältida on mõningatel seda tüüpi 
pneumojaotitel võimalus sisestada juhtrõhk pneumojaotisse eraldi kanalist. 
 
70
 
 
 
 
Sele 76 - Rullikuga juhitav 3/2 pneumojaoti (võimendusega, normaalselt 
suletud) 
 
6.3 Drosselid ehk vooluventiilid 
 
Drosseleid (paralleelselt on käibel ka terminid „kägiventiil“ ja vooluventiil“) 
kasutatakse läbivoolava õhu vooluhulga reguleerimisel, näiteks pneumaatilise 
täituri liikumiskiiruse (pneumosilinder) ja pöörlemissageduse (pneumomootor ja 
pöördsilinder) vähendamiseks. Drosselid võivad olla nii mittereguleeritavad kui 
ka reguleeritavad. 
Üks võimalikest drosseli konstruktsioonidest on esitatud selel 77. 
 
 
Sele 77 - Reguleeritava läbivooluga drossel  
 
71
 
 
 
Suruõhu läbivoolu reguleerimiseks kasutatakse ka erinevaid drosselite 
konstruktsioone, kus lisaks drosselile on kasutusel ka möödavooluklapp, mis 
annab võimaluse reguleerida õhu läbivoolu ainult ühes suunas ja laiendab  
drosselite kasutamismeetodeid (sele 78) 
Sageli tekib vajadus reguleerida õhu läbivoolu sõltuvalt muutuvatest 
tingimustest süsteemis. Üks võimalus selleks on esitatud selel 79, kus läbivoolu 
reguleerimine toimub mehaaniliselt hoova asendi muutmisega. 
 
 
Sele 78 - Reguleeritav drossel (möödavooluklapiga) 
 
 
72
 
 
 
Sele 79 - Hoovaga reguleeritav drossel 
 
Praktikas võib kohata ka muid kombinatsioone drosseli kasutamisega, näiteks 
heli summuti koos drosseliga, drossel pneumaatilises taimeris jne. 
 
 
6.4 Mittetagasivooluklapp 
 
Tagasilöögiklapid on pneumaatikakomponendid, mis võimaldavad õhu liikumist 
ainult ühes suunas, liikumissuuna muutumisel vastupidiseks klapp sulgub ja 
suleb õhu läbivoolu. Õhu teekonna sulgemine võib toimuda kuuliga, klapiga või 
membraaniga, kas tänu rõhuvahele või täiendava vedru abil. 
Üks võimalikke vedruga tagasilöögiklapi konstruktsioone on esitatud selel 80. 
 
 
 
73
 
 
Sele 80 - Vedruga tagasilöögiklapp 
 
 
6.5 Loogikafunktsioonide realiseerimine pneumaatikas 
 
Loogikaelementide funktsioneerimise kirjeldamiseks kasutatakse tõeväärtus-
tabelit, milles kajastuvad seosed antud funktsiooni realiseeriva elemendi 
sisendite ja väljundi vahel. Tinglikult  tähistatakse tõeväärtustabelis signaali 
(suruõhu) olemasolu "1"-ga ja puudumist "0"- ga. 
 
 
6.5.1  Pneumaatiline "JA" ( "AND") element 
 
"JA" funktsiooni realiseeriva pneumaatilise loogikaelemendi struktuur on 
toodud selel 81, ning tema funktsioneerimist kajastav tõeväärtustabel on esitatud 
selel 82. 
 
 
Sele 81 – Pneumaatilise "JA" elemendi struktuur 
 
74
 
 
 
 
Sele 82 - "JA" elemendi tõeväärtustabel 
 
Kokkuvõtlikult  tähendab see seda, et "JA" elemendi väljundis on signaal ainult 
siis kui signaal on mõlemal tema sisendil. 
"JA" elemendi kasutamise näide on esitatud selel 83, kus pneumoskeemil 
esitatud pneumosüsteemis toimub pneumosilindri 1.0 liikumine plusssuunas 
ainult siis, kui pneumojaotid 1.2 ja 1.4 on rakendunud asendis. 
 
 
Sele 83 - Näide pneumaatilise "JA" elemendi kasutamisest. 
 
6.5.2 Pneumaatiline "VÕI" ("OR") element 
 
 
75
 
 
Pneumaatilise loogikaelemendi "VÕI" struktuur on toodud selel 84, 
 
Sele 84 - Pneumaatilise "VÕI" elemendi struktuur. 
 
ning tema tõeväärtustabel on esitatud selel 85. 
 
 
Sele 85 - "VÕI' elemendi tõeväärtustabel 
 
Kokkuvõtlikult tähendab see et "VÕI” elemendi väljundis on signaal siis, kui 
signaal on vähemalt ühel või mõlemal tema sisendil. 
"VÕI” elemendi kasutarnise näide on esitatud selel 86, kas pneumoskeemil 
esitatud pneumossüsteemis toimub pneumosilindri 1.0 liikumine plusssuunas 
ainult siis kui pneumojaotid 1.2 või 1.4 eraldi või mõlemad korraga on 
rakendunud asendis. 
 
76
 
 
 
 
Sele 86 - Näide pneumaatilise "VÕI' elemendi kasutamisest. 
 
 
6.6 Kiirväljalaskeklapp 
 
Kiirväljalaskeklappi kasutatakse juhul, kui on vaja suurendada pneumo-silindri 
kolvi liikumiskiirust. Antud klappide kasutamine kiirendab kolvi liikumiskiirust 
sellel teel, et pneumosilindrist väljajuhitav õhk juhitakse takistavatest 
elementidest ( lõdvik, pneumojaoti ) mööda. 
Kiirväljalaskeklapp (sele 87) ühendatakse võimalikult lähedale pneumosilindrile 
(vahetult pneumosilindri korpusele), nii et klapi ava 2(A) ühendatakse 
pneumosilindri avaga ja avasse 1(P) juhitakse silindrisse antav õhk. Suruõhu 
liikumisel pneumosilindrisse sulgeb taldrikklapp õhu väljavoolu avasse 3(R) 
võimaldades sama1 ajal õhu läbipääsu avasse 2(A). Õhu liikumisel 
pneumosilindrist välja avaneb õhu väljavool avasse 3(R) (sele 88). 
 
 
77
 
 
 
Sele 87 - Õhu liikumine läbi kiirväljalaskeklapi pneumojaotist 
pneumosilindrisse 
 
 
Sele 88 - Õhu liikumine läbi kiirväljalaskeklapi pneumosilindrist 
pneumojaotisse 
 
Kiirväljalaskeklapi kasutamist illustreerib sele 89, kus esimeses näites 
kiirendatakse ühepoolse toimega pneumosilindri kolvi miinussuunalist liikumist, 
teisel juhul aga kahepoolse toimega pneumosilindri kolvi plusssuunalist 
liikumist. 
 
 
Sele 89 - Kiirväljalaskeklapi kasutamise näited 
 
78
 
 
6.7 Pneumaatilised taimerid 
 
Selleks et pneumoseadmetes oleks võimalik muuta seadme töö ajalisi 
parameetreid nagu ajalist viivitust, pneumosignaalide ajalisi parameetreid jne., 
kasutatakse pneumaatilisi taimereid . 
Pneumaatiline taimer koosneb pneumojaotist (tavaliselt 3/2), möödavoolu-
klapiga reguleeritavast drosselist ja väikesest suruõhu reservuaarist. 
Taimeri töödiagrammi määrab ära pneumojaoti tüüp ja möödavooluklapi 
ühendamise viis. 
Järgnevalt vaatame erinevate pneumaatiliste taimerite töödiagramme ja 
töötamispõhimõtteid. 
Suruõhk juhitakse taimeri sisendisse 1 (P) (seled 91, 92). Sõltuvalt taimeris 
asetsevast pneumojaotist väljundis 2 (A) suruõhk puudub või on suruõhk (seled 
93, 94). Juhtrõhk antakse taimeri sisendile  10 (Z). Läbi drosseli toimub suruõhu 
sissevool suruõhu reservuaari, mille tagajärjel rõhk reservuaaris hakkab tõusma 
kiirusega, mille määravad ära reservuaari maht ja reguleeritava drosseli 
parameetrid. Rõhu tõustes lülitumiseks vajaliku väärtuseni p1 toimub 
pneumojaoti ümberlülitus (sele 90). Juhtrõhu eemaldamisel taimeri sisendilt 
10(Z) toimub taimeri lülitumine algasendisse. 
 
 
Sele 90 - Rõhu muutumine pneumaatilise taimeri õhureservuaaris. 
 
 
NB! Aja ∆t jooksul ei tohi juhtrõhku sisendilt 10 (Z) eemaldada, sest sellisel 
juhul lülitub taimer algasendisse tagasi enne ajavahemiku ∆t lõppemist. 
 
79
 
 
 
 
Sele 91 – Normaalselt suletud 3/2 pneumojaotiga pneumaatilise taimeri 
konstruktsioon 
 
 
Sele 92 - Normaalselt suletud 3/2 pneumojaotiga pneumaatilise taimeri 
töödiagramm 
 
80
 
 
 
Sele 93 – Normaalselt avatud 3/2 pneumojaotiga pneumaatilise taimeri 
konstruktsioon 
 
 
Sele 94 - Normaalselt avatud 3/2 pneumojaotiga pneumaatilise taimeri 
töödiagramm 
 
Möödavooluklapi ühendussuuna muutmisel vastupidiseks muutub pneumaatilise 
taimeri töödiagramm selliselt, et taimeri sisselülitumine toimub koheselt peale 
juhtrõhu andmist taimeri sisendile 10 (Z), kuid lülitumine algasendisse toimub 
aja ∆t möödumisel (seled 95 ja 96). 
 
81
 
 
 
 
Sele 95 - Normaalselt suletud 3/2 pneumojaotiga pneumaatilise taimeri 
töödiagramm 
 
 
Sele 96 – Normaalselt avatud 3/2 pneumojaotiga pneumaatilise taimeri 
töödiagramm 
 
 
Pneumaatilist taimerit saab kasutada ka pneumaatiliste impulsside tekitamisel 
(sele 97). 
 
 
 
Sele 97 – Pneumaatilise taimeri kasutamine pneumaatilise impulsi 
genereerimiseks 
 
82
 
 
6.8 Muudetava rakendumislävega rõhutundlik element 
 
Selleks, et oleks võimalik juhtida pneumoajamit sõltuvalt ajamile rakendatud 
koormusest, kasutatakse pneumojaoteid, millede rakendumislävi on reguleeritav. 
Signaaliks sellisele elemendile kasutatakse pneumoajamisse antavat suruõhku, 
mille rõhk on otseses sõltuvuses ajamile rakendatud koormusest. Kui koormus 
pneumoajamile suureneb, kasvab ka rõhu väärus, mille jõudmisel reguleeritud 
tasemeni toimub pneumojaoti asendi muutus. Lähteasendisse läheb pneumojaoti 
siis, kui juhtrõhk eemaldada. Antud elemendi konstruktsioon ja skeemitähis on 
esitatud selel 98. 
 
 
Sele 98 - Muudetava rakendumislävega rõhutundlik element 
 
 
83
 
 
7. Pneumaatikas kasutatavaid tüüpskeeme. 
 
7.1 Ühepoolse toimega silindri juhtimine 
 
Ülesanne:  Ühepoolse toimega silindri kolb sooritab surunupule vajutamisel 
plusssuunalise liikumise ja nupu vabastamisel liigub kolb tagasi lähteasendisse 
 
Sele 99 - Ühepoolse toimega silindri juhtimine 
 
Lahendus.  Juhtimiseks kasutatakse nupuga juhitavat, nullasendis suletud 3/2 
pneumojaotit (sele 99). Lähteasendis on silindri kolvitagune ruum ühendatud 
väliskeskkonnaga, suruõhu sissevool on suletud. Nupule vajutamisel juhitakse 
suruõhk silindrisse ja toimub plusssuunaline liikumine. 
 
7.2 Kahepoolse toimega silindri juhtimine 
 
Ülesanne: Nupule vajutamisel sooritab kahepoolse toimega silindri kolb 
plusssuunalise liikumise, nupu vabastamisel liigub kolb lähteasendisse. 
 
Sele 100 – Kahepoolse toimega silindri juhtimine 
 
Lahendus. Kahepoolse toimega silindri juhtimiseks on vajalik kas 4/2 või 5/2 
pneumojaoti (sele 100). Sõltuvalt kasutavast pneumojaotist toimub töötanud õhu 
väljavool pneumojaotist kas ühest või kahest erinevast avast. Liikumiskiiruse 
reguleerimiseks tuleb kasutada drosseleid. 
 
84
 
 
 
7.3 Loogikaelemendi "VÕI" kasutamine 
 
Ülesanne. Kolvi plusssuunalist liikunist saab juhtida kahest erinevast punktist. 
 
 
Sele 101 - Näide "VÕI" elemendi kasutamisest 
 
Lahendus. Sõltumatult sellest, kumb pneumojaotitest ( kas 1.2 või 1.4 ) on 
rakendunud olekus (sele 101), toimub kolvi plusssuunaline liikumine. 
 
 
7.4 Ühepoolse toimega silindri kolvi liikumiskiiruse reguleerimine 
 
Ülesanne. Kolvi plusssuunalise liikumiskiiruse reguleerimine. 
 
Lahendus. Ühepoolse toimega silindri kolvi plusssuunalist liikumiskiirust saab 
reguleerida vaid piirates silindrisse juhitavat õhku. Selleks, et drossel mõjuks 
ainult ühesuunalisele liikumisele, on vajalik möödavooluklapp (sele 102). 
 
 
 
85
 
 
 
Sele 102 - Kolvi plusssuunalise liikumiskiiruse reguleerimine 
 
Ülesanne. Kolvi miinussuunalise liikumiskiiruse reguleerimine. 
 
 
Sele 103 - Kolvi miinussuunalise liikumiskiiruse reguleerimine 
 
Lahendus. Ühepoolse toimega silindri kolvi miinussuunalist liikumiskiirust saab 
reguleerida vaid piirates silindrist väljajuhitavat õhku. Selleks, et drossel mõjuks 
ainult ühesuunalisele liikumisele on vajalik möödavooluklapp (sele 103). 
 
Ülesanne. Ühepoolse toimega silindri kolvi liikumiskiiruse reguleerimine 
sõltumatult mõlemas suunas. 
 
 
 
86
 
 
Sele 104 - Kolvi liikumiskiiruse reguleerimine sõltumatult mõlemas suunas 
 
Lahendus. Antud ülesande lahendamiseks on vajalikud kaks möödavoolu-
klapiga drosselit (sele 104). 
 
 
7.5 Kahepoolse toimega silindri kolvi liikumiskiiruse reguleerimine. 
 
Ülesanne. Kahepoolse toimega silindri kolvi liikumiskiiruse reguleerimine 
sõltumatult mõlemas suunas. 
Sele 105 - Kahepoolse toimega silindri kolvi liikumiskiiruse reguleerimine 
sõltumatult mõlemas suunas. 
Lahendus. Antud ülesandel on mitu erinevat  lahendust , mis sõltuvad kasutatud 
pneumojaotist ja drosselitest (sele 105). 
 
 
 
 
87
 
 
7.6 Pneumosilindri kolvi liikumiskiiruse suurendamine 
 
 
Ülesanne. Pneumosilindri kolvi liikumiskiiruse suurendamine 
 
 
Sele 106 - Pneumosilindri kolvi liikumiskiiruse suurendamine 
 
Lahendus. Pneumosilindri kolvi liikumiskiiruse suurendamiseks kasutatakse 
kiireväljalaskeklappi (sele 106). 
 
 
7.7 Pneumaatilise "JA" elemendi kasutamine 
Ülesanne. Ühepoolse toimega silindri kolb sooritab plusssuunalise liikumise siis, 
kui vajutatakse kahele nupule korraga. 
Lahendus. Lahendus on esitatud selel 107, kus on ära toodud ka sama ülesande 
lahendus ilma "JA" elementi kasutamata. 
 
 
88
 
 
 
Sele 107 - Pneumaatilise "JA" elemendi kasutamine 
 
 
7.8 Ühepoolse toimega silindri kaudne juhtimine 
 
 
Ülesanne. Ühepoolse toimega silindri kaudne juhtimine 
 
 
Sele 108 - Ühepoolse toimega silindri kaudne juhtimine  
 
 
 
 
89
 
 
Pneumoskeemidel kasutatavad tingmärgid 
 
 
 
 
90
 
 
 
 
 
 
 
91
 
 
 
92
 
 
 
 
93
 
 
 
 
94
 
 
 
 
95
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
96
 
 
Kirjandus 
 
Pneumaatiikan perusteet, oppikirja, Esslingen, Festo Didactic 1979, 
 
200 lk., ill. 
Pnematics, textbook, P.Croser, Esslingen, Festo Didactic KG 1989, 
 
226 lk., ill. 
3. Cutting costs with pneumatics W. Deppert, K. Stoll, VOGEL Buchverlag 
Würzburg 1988, 333 lk., ill. 
4. Tehnikaleksikon Tln, Valgus, 1981. 656lk., ill. 
5. Ohjaustekniikan perusteet, Bernd Bocksnick, Festo Didactic, Esslingen
 
1987, 554 lk., ill. 
6. Pneumatik, lehrbuch, P. Croser, F. Ebel, Esslingen, Festo Didactic KG 
 
1994, 256 lk., ill. 
 
 
97

Document Outline

• 1 Pneumaatika ajalugu ja kasutatavad ühikud
  • 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu
  • 1.2 Suruõhu omadused
  • 1.3 Füüsikalised alused
  • 1.4 Õhu kokkusurutavus
  • 1.5 Õhu ruumala sõltuvus temperatuurist
• 2 Suruõhu saamine
  • 2.1 Kompressorjaam
  • 2.2 Kompressorite tüübid
  • 2.3 Kompressorite tootlikkuse reguleerimine
  • 2.4 Kompressori jahutus.
  • 2.5 Kompressoriruum
  • 2.6 Suruõhu reservuaar
• 3 Suruõhu jaotamine
  • 3.1 Pneumotorustiku läbimõõdu määramine
  • 3.2 Pneumotorustiku paigaldamine
• 4 Suruõhu ettevalmistus
  • 4.1 Niiskuse kõrvaldamine
  • 4.2 Suruõhu töötlemine vahetult enne tarbijat
  • 4.3 Suruõhu ettevalmistamise plokk
• 5 Pneumaatilised täiturid
  • 5.1 Lineaarliikumisega täiturid \(pneumosilindr
  • 5.2 Pöördliikumisega täiturid
  • 5.3 Pneumosilindrite mõõtmete määramine
• 6 Pneumaatilised juhtimiskomponendid
  • 6.1 Sissejuhatus
  • 6.2 Pneumojaotid ehk suunaventiilid
  • 6.3 Drosselid ehk vooluventiilid
  • 6.4 Mittetagasivooluklapp
  • 6.5 Loogikafunktsioonide realiseerimine pneumaatikas
  • 6.6 Kiirväljalaskeklapp
  • 6.7 Pneumaatilised taimerid
  • 6.8 Muudetava rakendumislävega rõhutundlik eleme
• 7. Pneumaatikas kasutatavaid tüüpskeeme.
  • 7.1 Ühepoolse toimega silindri juhtimine
  • 7.2 Kahepoolse toimega silindri juhtimine
  • 7.3 Loogikaelemendi "VÕI" kasutamine
  • 7.4 Ühepoolse toimega silindri kolvi liikumiskii
  • 7.5 Kahepoolse toimega silindri kolvi liikumiskiiruse reguleerimine.
  • 7.6 Pneumosilindri kolvi liikumiskiiruse suurendamine
  • 7.7 Pneumaatilise "JA" elemendi kasutamine
  • 7.8 Ühepoolse toimega silindri kaudne juhtimine
• Pneumoskeemidel kasutatavad tingmärgid