madalate survete puhul. Radiaalkompressor 8. Kompressorite reguleerimine Tootlikkuse reguleerimist teostatakse: Kompressorist pneumosüsteemi väljastatava õhuhulga piiramisega Kui rõhk pneumotorustikus või suruõhureservuaaris saavutab etteantud väärtuse, avaneb väljalaskeklapp ja liigne õhk juhitakse välja. Vastuklapp väldib suruõhureservuaari tühjenemise (kasutatakse väiksemates pneumosüsteemides) Kompressorisse juhitava õhuvoolu sulgemisega ja avamisega Antud reguleerimisel suletakse õhu sisselase kompressorisse. Kui õhu sisselase kompressorisse on suletud, töötab kompressor alarõhu piirkonnas. Seda meetodit kasutatakse eeskätte kolbkompressorites ja pöörlevat liikumist kasutatavates kompressorites. Kompressori sisselaskeklapi lukustamisega avatud asendisse Meetodit kasutatakse eelkõige suurtes kolbkompressorites. Pärast kompressori
4. Veeldunud külmutusaine juhitakse vahepaaki, kus temast eraldatakse vee- ja 13 õlipiisad. 5. Vahepaagist liigub vedel külmutusaine edasi reguleerklappi, mis annustab teda aurustisse. 6. Aurustis rõhk langeb ja külmutusaine aurustub. 7. Aurustudes neelab külmutusaine soojust, mille ta võtab aurusti ribitoru loogete sõitjateruumi suunatavalt (ja seejuures jahtuvalt) õhult. 8. Aurustist siirdub külmutusaineaur kompressorisse ja protsess kordub punktist 1. 2.6 Aheldustoruga seade Ahendustoruga seadme kolm esimest tööjärku on samad mis reguleerklapiga seadmel. 1. Kompressor surub alamrõhupoolelt võetava külmutusaineauru kõrge rõhu all ülemrõhupoolele, misjuures aur kuumeneb. 2. Kuum külmutusaineaur suunatakse kondensaatorisse. 3. Kondensaatori jahutusribide vahelt läbi liikuv välisõhk jahutab külmutusaineauru sedavõrd, et see kondenseerub.
külmutusaineauru sedavõrd, et see kondenseerub. 4. Veeldunud külmutusaine juhitakse vahepaaki, kus temast eraldatakse vee- ja õlipiisad. 5. Vahepaagist liigub vedel külmutusaine edasi reguleerklappi, mis annustab teda aurustisse. 6. Aurustis rõhk langeb ja külmutusaine aurustub. 7. Aurustudes neelab külmutusaine soojust, mille ta võtab aurusti ribitoru loogete sõitjateruumi suunatavalt (ja seejuures jahtuvalt) õhult. 8. Aurustist siirdub külmutusaineaur kompressorisse ja protsess kordub punktist 1. 2.6 Aheldustoruga seade Ahendustoruga seadme kolm esimest tööjärku on samad mis reguleerklapiga seadmel. 1. Kompressor surub alamrõhupoolelt võetava külmutusaineauru kõrge rõhu all ülemrõhupoolele, misjuures aur kuumeneb. 2. Kuum külmutusaineaur suunatakse kondensaatorisse. 3. Kondensaatori jahutusribide vahelt läbi liikuv välisõhk jahutab külmutusaineauru sedavõrd, et see kondenseerub. 4
Suruõhu saamine Magnus Kokk, 9B TTG Suruõhu saamiseks kasutatakse kompressoreid, mis suruvad õhu kokku vajaliku rõhuni. Äärmiselt tähtis on kompressorisse juhitava õhu puhtus. Suruõhk on vaja filtreerida, kuivatada ja koguda suurde reservuaari. See toimub nii keskselt paigutatud seadmetes kui ka iga suruõhu tarbija juures ettevalmistusplokkides. Suruõhu abil käitatakse pneumotööriistu ja -seadmeid, edastatakse mõnd materjali ja postisaadetisi torude kaudu, juhitakse aparaate ja masinaid, edastatakse informatsiooni, käitatakse pidureid ning pihustatakse vedelikke (värvi, kütust). Kolbkompressor
Suruõhukompressorid AM17 Kolbkompressor: Töötab sarnasel põhimõttel automootoriga ainult, et jõud on suunatud vastupidises suunas. Keskimine tootlikus ja selle langus kulumise käigus. Kasutatakse enamasti keskmistes töökodades. Võib esineda mõningase õli sattumist suruõhku. Kruvikompressor: Töö põhimõte meenutab automootori õlipumpa. Suur tootlikkus, madal müratase ja pikaealisus. Mõningase õli sattumine suruõhku. Kasutatakse enamasti suuremates töökodades. Värvitöökodades enimkasutatud kompressori liik. Membraankompressor: Surve tekitamine membraani abil. Suhteliselt väike tootlikkus. Toodab õlivaba suruõhku. Peamine kasutusala väikese õhutarbimusega tööriistad, näiteks aerograafid. Kasutatakse väiksemates töökodades. Lamellkompressor: Koosneb rootorist ja staatorist. Keskmine tootlikkus. Rootori pikiuuretes paiknevad labad ehk lamellid. Kasutatakse enamasti väiksemates või keskmi...
Pneumaatilised lahendused minu auto juures: · Konditsioneer jahutuse funktsioonis hakkab kompressor imema jahedat hõredat gaasi ning surub selle kokku, andes tulemuseks kõrge rõhu ja temperatuuriga gaasi, mis suunatakse soojusvahetisse, kus see kondenseerub vedelikuks. Kapillaartorudes olev vedelik liigub tagasi siseosasse, kus see absorbeerib salongiõhu soojust ning aurustub selle tagajärjel gaasiks. Mis uuesti imetakse kompressorisse ning algab uus tsükkel. Seeläbi alaneb konditsioneeritud salongi temperatuur. Soojendamine toimub vastupidiselt jahutamisele. Klapp muudab jahutusagendi voolusuunda, kompressor hakkab imema välisosa gaasilist jahutusagenti ning surub selle kokku, andes tulemuseks kõrge rõhu ja temperatuuriga gaasi, mis suunatakse siseosa soojusvahetisse, kus see kondenseerub vedelikuks, vabastades soojuse salongi. Kapillaartorudest
2 d) filtreerida külmaainet ja süsteemis paiknevat õli; B e) siduda keemiliselt niiskust. AK 08/2008 6 Kliimaseade Reduktor PFÜ PSA A = Kompressorisse (Madal rõhk) B = Aurustist (Madal rõhk) A B C = Filter/kuivatist (Kõrge rõhk) D = Aurustisse (Madal rõhk) 1 = Kuulklapp 2 = Vedru · Reduktoriga reguleeritakse külmaaine voolu D hulka aurustisse sõltuvalt:
adsorptsioonkuivatust ja suruõhu jahutamist. 7. Surutud õhu saamise süsteem, sees olevate seadmete otstarve Suruõhu saamiseks kasutatakse kompressoreid, mis suruvad õhu kokku vajaliku töörõhuni. Selleks, et igale suruõhuseadmele poleks vaja hankida oma energiaallikat, kasutatakse enamikel juhtudel ühte keskset kompressorit ehk kompressorjaama, millest torustiku abil juhitakse suruõhk seadmeteni. Äärmiselt tähtis on ka kompressorisse juhitava õhu puhtus. Puhas õhk pikendab kompressori tööiga. Samuti tuleks kindlasti jälgida kõiki kompressorite kasutamisega seotud nõudeid 8. Kompressorid, liigid ja nende iseärasused 9. Mis on kolb, membraan, tiivik kompressorid, iseärasused Kolbkompressor on tänapäeval enim kasutatav kompressori-tüüp. Neid kasutatakse suures töörõhkude vahemikus alates 100 ka kuni 100 MPa. Kompressorid, kus suruõhku tekitakse õhu ruumala vähendamise teel
paisub. Paisuventiil paikneb vahetult enne aurustit, kus toimubki külmaaine aurustumine. Aurustis muutub külmaaine agregaatolek vedelast gaasilisse - seejuures külmaaine jahtub ja ümbritsevast keskkonnast võetakse soojust, mille tulemusena keskkond jahtub. Aurusti töötab jahutina. Sellel on väga suur pind, mille kaudu jahutatakse välisõhku. Jahe õhk puhutakse ventilaatoritega autosalongi, muutes keskkonna reisijatele jahedamaks. Edasi liigub külmaaine madalsurvepoolel tagasi kompressorisse ja ringius algab uuesti. 3. Kliimaseadme hooldus Teie tervist ja mugavust silmas pidades peab kliimaseadet, nagu teisi auto sõlmi perioodiliselt hooldama. Kindlasti soovitame kliimaseadme hooldamiseks pöörduda asjatundjate poole. Aurusti niiske keskkond meelitab ligi kõikvõimalikke baktereid ja mikroorganisme, värske ja tervisliku õhu tagamiseks peab iga aasta aurustit desinfitseerima. Salongiõhufilter puhastab õhu tolmust, aja jooksul aga filtri läbilaskevõime väheneb. Piisava
ülerõhku. Kui palju eraldub õhes tunnis kompressori järeljahutis vett, kui siseneva õhu temperatuur t1 = 16 °C ja suhteline niiskus a = 60%. Suruõhu temperatuur järeljahutis väljumisel t2 = 28 °C ja suhteline niiskus b = 28 %. Vastus anda liitrit/tunnis. Lahendus Õhukastepunktiks saan tabelist 16°C juures 13,5 g/m3, mille puhul õhu absoluutne niiskus on 13,5 x 0,6 = 8,1 g/m3 Seega ühes tunnis siseneb kompressorisse vett g l 320 8,1 2592 2,6 h h Arvutan suruõhu ruumala peale kokkusurumist p1 1 Kui V2 V1 kus ... siis V2 320 29,1m 3
kompressorjaama, millest torustiku abil juhitakse suruõhk seadmeteni. Mobiilseid kompressoreid kasutatakse ehitustööstuses või seadmete juures, mida on tarvis tihti ümber paigutada. Kompressori valikul on eriti oluline võtta arvesse ka edaspidist seadmepargi laiendamisvõimalust uute pneumoseadmete lisamise teel. Suurema tootlikkusega kompressori valik on alati parem lahendus kui kompressori ülekoormamine, sest kompressorjaama laiendamine on küllaltki kulukas. Äärmiselt tähtis on ka kompressorisse juhitava õhu puhtus. Puhas õhk pikendab kompressori tööiga. Samuti tuleks kindlasti jälgida kõiki kompressorite kasutamisega seotud nõudeid. 8 2.2 Kompressorite tüübid Erinevad kasutusvaldkonnad, töörõhud ja vajalikud suruõhu kogused esitavad kompressoreile erinevaid nõudmisi. Oma konstruktsioonilt jaotatakse kompressorid (sele 4): * Kompressorid, kus suruõhku tekitakse õhu ruumala vähendamise teel.
kompressorjaama, millest torustiku abil juhitakse suruõhk seadmeteni. Mobiilseid kompressoreid kasutatakse ehitustööstuses või seadmete juures, mida on tarvis tihti ümber paigutada. Kompressori valikul on eriti oluline võtta arvesse ka edaspidist seadmepargi laiendamisvõimalust uute pneumoseadmete lisamise teel. Suurema tootlikkusega kompressori valik on alati parem lahendus kui kompressori ülekoormamine, sest kompressorjaama laiendamine on küllaltki kulukas. Äärmiselt tähtis on ka kompressorisse juhitava õhu puhtus. Puhas õhk pikendab kompressori tööiga. Samuti tuleks kindlasti jälgida kõiki kompressorite kasutamisega seotud nõudeid. 8 2.2 Kompressorite tüübid Erinevad kasutusvaldkonnad, töörõhud ja vajalikud suruõhu kogused esitavad kompressoreile erinevaid nõudmisi. Oma konstruktsioonilt jaotatakse kompressorid (sele 4): * Kompressorid, kus suruõhku tekitakse õhu ruumala vähendamise teel.
n z a) suureneb kütusekulu (Bh) b) tõuseb heitgaaside temperatuur d) tõuseb mootori termiline koormus. Ülesanne 2 Ilmastikutingimuste mõju mootori ekspluatatsioonilistele näitajatele (diiselmootor B & W, algandmed samad mis eelmises ülesandes) 1. Välisõhurõhu langus: p01 = 1,013·105 Pa p02= 0,933·105 Pa. Leida: 1. Keskmise indikaatorrõhu muutus 2. Mootori pöörete muutus 3. Kütusekulu muutus. Lahendus Leiame: 1. Õhurõhk kompressorisse sisenemisel pärast filtrit. a. Normaalsel välisrõhul: p0 = p01 pf = 1,013 × 105 392 = 1,009 × 105 [Pa] b. Langenud rõhul: p01 = p02 pf = 0,933 × 105 392 = 0,929 × 105 [Pa] 2. Rõhk pärast kompressorit (pärast välisrõhu langemist) pk1 = k × po1 = 1,98 × 0,29 × 105 [Pa] kus k on rõhutõusu tegur kompressoris. pk p + pöh . j 1,98 105 + 1962 k = p0 = s p0 = 1,009 10 5
9. Mis toimub kondensaatoris? Koondensaatoris toimub külmutusagentsi jahtumine mille tulemusel soojenevad köetavad pinnad. Külmutusagentsi jahtudes muutub ta uuesti vedelikuks. 10. Mis toimub paisuventiilis? Paisuventiil suunab külmutusagentsi edasi aurustisse kus läheb ta jälle madala rõhu alla 11. Mis seisus on külmutusagents aurustisse jõudes? Vedel, madalarõhu all 12. Mis seisus on külmutusagents aurustist ära minnes ja kompressorisse jõuded? Aurustunud, madalarõhu all 13. Mis seisus on külmutusagendts kompressorist ära minnes ja kondensaatorisse jõuded? Kuumutatuna, kõrge rõhuga 14. Mis seisus on külmutusagents kondensaatorist ära minnes ja paisuventiili jõuded? Vedelikuna, madalarõhuga 15. Kuidas liigitatakse soojuspumpasid? Õhk-õhk, õhk esi, vesi-vesi, maasoojuspump 16. Mis on COP, ning mis ta teeb? Küttevõimsus
Laevadel ei kasutata vahesoojuskandjata ammoniaak süsteemi. Otsetoime-freoonkülmutitest on levinumad ribi- torudest siugaurustid (jahutid) õhu vabaringluse puhul Tavaliselt paigaldatakse taolised jahutuspatareid lasti- ruumidesse. Külmutusagens nendes patareides keeb ümb- ritsevalt keskkonnalt (õhult) võetava soojuse arvel. Nii- sugused patareid on uputamatut liiki aurustid: vedel freoon juhitakse patareisse ülalt, aur aga väljub alt. Uht- lasi tagatakse sellega oli tagastus kompressorisse. Uks säärane freoonkülmuti aurustitest (freoon jahutuspatarei) on näha joonisel 33 Jahutuspatarei on valmistatud vasktorudest läbimõõ- duga 18X2 mm. Torud asuvad kahes reas. Torudele on peale pandud stantsitud messing- või terasplaatribid. Toru ja ribi ühenduse annab viimase ist torusisselõikes, mille põhja läbimõõt on toru siseläbimõõdust suurem. Kõik aurusti torud on toru põlvistega järjestikku ühendatud. Torupolvised on joodetud
Antud: q=125 Nm3 tunnis p2=7 bar ülerõhku = 8 bar absoluutset rõhku t1=80C t2=270C a=80% b=30% p1= 1 bar absoluutset rõhku Leida: qjjv=? l/h Leian konmpressorisse tuleva õhu absoluutse veesisalduse. Graafikult, sele24(Rein S. (2007). Pneumaatika ja pneumoseadmed. Tln: Tallinna Tehnikakõrgkool, 27 lk.), saame õhu kastepunktiks temperatuuril 8oC 8 g/m3 Leian 80C õhu absoluutne niiskuse, 80% suhtelise niiskuse korral : 8*0,8=6,4g/m3 Arvutan ühes tunnis kompressorisse tuleva õhu veesisalduse: 125*6,4=800g/h 0,8 l/h Arvutan õhu veesisalduse järeljahuti väljundis. Suruõhu ruumala peale kokkusurumist: V2 suruõhuruumala peale kokkusurumist, m3; V1 ruumala enne kokkusurumist, mis on võrdne pumba tootlikusega ühes tunnis, m3; p1 absoluutne õhurõhk enne kokkusurumist, bar; p2 absoluutne õhurõhk peale kokkusurumist, bar. Graafikult, sele24(Rein S. (2007). Pneumaatika ja pneumoseadmed. Tln: Tallinna Tehnikakõrgkool, 27 lk
töökoha ees paiknevas filtris. 29.Suruõhu filtreerimine. Filtreerimisega tagatavad õhu omadused. Lisaks vee osakestele sisaldab atmosfäärist võetav õhk ka mehaanilisi osakesi, tolmu ja mustust, mis süsteemi sattudes kutsuvad esile pneumosüsteemi komponentide täiendavat kulumist ja võivad põhjustada läbivoolukanalite ummistustest tingitud rikkeid.Lisaks haarab suruõhk torustikes liikumisel kaasa seal tekkivaid korrosiooni produkte. Seetõttu on vaja filtreerida õhku nii kompressorisse sisenemisel kui ka tarbija ees. Eelfilter, mis paikneb vahetult kompressori ees, on mõeldud peamiselt tolmu eemaldamiseks atmosfääri õhust. Filtreeriva elemendina kasutatakse modifitseeritud polüetüleeni või polüpropüleeni. Mahulise filtri tihedus on kuni 25m. 30.Suruõhu süsteemi torustik ja temale esitatavad nõuded. Suruõhu jaotussüsteem koosneb magistraaltorustikust ja töökohti(tarbijaid) magistraaliga ühendavatest torudest
Mis on turbolaadurile hea? Turbolaadur on disainitud selliselt, et ta kestaks sama kaua kui mootor ise. Laadur ei vaja spetsiaalhooldust kui mõni perioodiline kontroll välja jätta. Et veenduda, kas turbolaaduri eluiga vastab mootori omale, peaks rangelt järgima mootoritootja hooldusjuhiseid. -õlivahetusintervallid -õlifiltrite hooldus -õlirõhu kontroll -õhufiltrite hooldus Mis teeb turbolaadurile kahju? 90% turbode riketest on tingitud : -võõraste kehade tungimisest turbiini ja kompressorisse -määrdunud õlist, õlis on mustus. -ebapiisavast õliga varustamisest(õlirõhk ja filtrid) -kõrgest väljalaskegaaside temperatuurist (süüte- ja sisselaskesüsteem) nende rikete vältimiseks tuleb laadureid regulaarselt hooldada. Näiteks õhufiltrite hooldusel peab jälgima põhimõtet: turbolaadurisse ei tohi sattuda prahti!! Rikke diagnoos: Kui mootor ei tööta korralikult, ei pruugi alati viga olla turbos. Tihti juhtub et täielikult töötav
3.külmutusaine ringleb külmkapi torudes; 1) Kompressor surub külmutusgaasi kokku P ja T tõuseb 2) Kuum gaas külmiku taga olevatesse torudesse, satub kokku külmema õhuga, annab soojust ära kondenseerub (kondensaator) 3) Vedelik läbib ventiili rõhk langeb järsku, temperatuur langeb paisumise tulemusena 4) Külmutusaine liigub külmkappi, kust absorbeerib külmikus oleva soojuse ja jahutab sees olevat õhku (T ja P tõusevad) 5) Külmutusaine aurustub gaasiks ja liigub uuesti kompressorisse. TD 1. seadus Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ja töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise TD 2. seadus Soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale TD 0. seadus Absoluutne nulltemperatuur on saavutamatu AINE SOOJUSLIKUD OMADUSED SOOJUSPAISUMINE TERMOSTAAT
väljatugevus juhi sees on null; elektrivälja potentsiaal on kogu juhi ulatuses konstantne; kõik lisalaengud on koondunud juhi pinnale; väljatugevuse vektor juhi pinnal on pinnaga risti. 6. Külmkapi tööpõhimõte on külma tootmine. Külmkapp võtab toiduainetest sooja ära, külmaandja ehk aurusti abiga ja eraldab sooja keskkonda kondensaatori abiga. Kogu külmutamine toimub külmkapis teatud gaasi ringiajamise abil. Kõigepealt satub vaadeldav gaas kompressorisse, kus see vedelikuks muudetakse. Selle tulemusena tõuseb nii gaasi rõhk kui ka temperatuur. Edasi liigub gaas torudesse, mis paiknevad väljaspool külmkappi, harilikult kapi tagaküljel. Neis torudes liikudes annab gaas ära osa soojusest ja kondenseerub vedelikuks. Edasi liigub see nüüd-juba-vedelik spetsiaalsesse ventiili, mille abil lastakse suure rõhu all oleval vedelikul voolata madala rõhuga piirkonda. Selle tulemusena toimub paisumistöö,
kitsa ava ja üle tiiviku labade; selle käigus panevadki nad tiiviku pöörlema kiirusega, mis võib ulatuda isegi üle 150 000 pöörde minutis. Turbiini tiivikuga samal teljel on teine tiivik kompressori tiivik, mis hakkab seetõttu samuti pöörlema. See tiivik pöörleb külma poole e. kompressori korpuses, kus toimuv on vastupidine turbiinis aset leidvale. Pildil siseneb õhk kompressorisse paremalt; õhu sisenemise suunast vaadatuna päripäeva pöörlev kompressori tiivik "haukab" õhu oma labade vahele ja seal kiirendub see nagu karusellil iseenda massi mõjul tiiviku ääre suunas. Sealt suunatakse kiiresti liikuv õhk kompressori spiraalsesse korupusesse, kus ta aeglustub järjest avaramasse ruumi liikudes; nii muutub liikumiskiirus staatiliseks rõhuks ülelaaderõhk ehk boost ongi sündinud
Kui tank juhtub lekkima, ei teki trümmis plahvatusohtlikku segu. Tanki ja teda ümbritsevat trümmi nimetatakse lastimahutussüsteemiks (cargo containment system). 8.8.4. Tanki armatuur ja seadmed Lasti käsitsemiseks on tank varustatud järgmiste torujuhtmetega: - lasti torujuhe, mis ulatub tanki põhjani ja mida kasutatakse veeldatud gaasi pumpamiseks tanki. Sama torujuhet kasutatakse ka tanki degaseerimiseks - auru torujuhe, mille kaudu eemaldatakse tankist aur ja suunatakse kompressorisse - kondensaadi torujuhe, mis lõpeb tankis jämepihustus- (ülemine toru) ja peenpihustustoruga (alumine toru). Jämepihustustoru kasutatakse - kondensaadi juhtimiseks tanki selle jahutamiseks - tanki auruga survestamiseks sellest lasti väljapumpamisel. Kondensaadi peenpihustustoru kasutatakse tankide jahutamiseks enne lastimise alustamist. Peenpihustustoru avad asuvad toru ülemisel poolel ja pihustamine toimub ülespoole.
1) Kompressor surub külmutusgaasi kokku – p ja T tõuseb 2) Kuum gaas külmiku taga olevatesse torudesse, satub kokku külmema õhuga, annab soojust ära – kondenseerub (kondensaator) 3) Vedelik läbib ventiili – rõhk langeb järsku, temperatuur langeb paisumise tulemusena 4) Külmutusaine liigub külmkappi, kust absorbeerib külmikus oleva soojuse ja jahutab sees olevat õhku (T ja p tõusevad) 5) Külmutusaine aurustub gaasiks ja liigub uuesti kompressorisse. Aine soojuslikud omadused Soojuspaisumine: Keha soojendades keha ruumala tavaliselt suureneb: molekulid liiguvad kiiremini → põrkuvad tugevamini → lükkavad üksteist eemale → keha suureneb Termostaat: Kahe erineva lineaarse paisumisteguriga metallriba kokku pandud. Soojenemisel pikenevad erinevalt → kaarduvad Kaardumine lülitab nt lülitit, seob elektriringi vms. Pindala muutumine: Temperatuuri tõusmisel keha pindala suureneb. Pindala suurenemine: ∆A = 2𝛂A∆TA∆T
TALLINNA POLÜTEHNIKUM ALTERNATIIVENERGEETIKA SOOJUPUMBAD Koostaja: Gert-Kardo Kitsingi Õpperühm: EA-13 TALLINN 2015 1 SISUKOR SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 SOOJUSPUMBAD.....................................................................................................................5 ÕHK-VESI SOOJUSPUMP.......................................................................................................7 Mis on õhk-vesisoojuspump...................................................................................................7 Inverteriga õhk-vesisoojuspump on säästlik...........................................................................7 Millal valida õhk-vesi soojuspump?.............................................................
SPM JAHUTUSSÜSTEEM Kütuse plahvatuslikul põlemisel tõuseb temperatuur silindris 1800 - 2000°C. Et materjalid peaksid sellistele temperatuuridele vastu, selleks tuleb mootorit jahutada st üleliigne soojus tuleb mootorist välja juhtida. Ülekuumenevamad detailid mootoris on: kolvi üleminepõhi silindrikaane aluminepõhi silindrihülsi ülemine osa väljalaskekollektor väljalaskeklapid pihustiots väljalasketorud summutid Jahutava keskonnana kasutatakse: magedatvett merevett õhku. Kaasaegsetes laevades kasutatakse ainult ringvoolu süsteemi, aga avarii olukordades saab selle ümber lülitada otsevoolu süsteemiks ( ≈ 20 – 30 aastat tagasi kasutati diiselmootorite jahutamiseks ainult otsevoolu jahutus süsteemi) OTSEVOOLU JAHUTUSSÜSTEEM 1- kinkstonikast, 2- mereveefilter, 3- mereveepump, 4- SPM, 5- ...
Kütus PK PK põlemiskamber(katel) K Kompressor p2 p3=p2 T- Turbiin S- Elektrigeneraator Need ongi põhiagregaadid. Õhk rõhul p1 viiakse kompressorisse kus see komplimeeritakse rõhuni p2, see järel läheb edasi põlemiskambrisse kus talle K T antakse juurde kütus ning seal toimub põlemine põlemisgaasid rõhul p3=p2 panevad gaasiturbiini pöörlema ja see
Kütus PK PK põlemiskamber(katel) K Kompressor p2 p3=p2 T- Turbiin S- Elektrigeneraator Need ongi põhiagregaadid. Õhk rõhul p1 viiakse kompressorisse kus see komplimeeritakse rõhuni p2, see järel läheb edasi põlemiskambrisse kus talle K T antakse juurde kütus ning seal toimub põlemine põlemisgaasid rõhul p3=p2 panevad gaasiturbiini pöörlema ja see
ERIALA Puidust kodaratega rattad 2000aastat e.m.a. Traatkodaratega rattad 1800aastate paiku 1950.aastal asendati autode traatkodaratega rattad metallratastega 1769.a auruvanker (Nicolas Cugnot) Max. 5km/h 1790.a jalgratas (M.de Sivrac) 1795.a hoburaudtee (Inglismaal) 1820.a aurusõidukite ehitamine 1845.a õhkrehvid (Robert William Thomson) 1883.a neljarattalist jalgratast meenutav aurusõiduk (auto eelkäija) 1895.a esimene bensiinimootor 1899.a rajati metallurgia laboratoorium 1910.a maailma esimene V-8 mootor 1885.a esimene mootorratas (Gottlieb Daimler) 1890.a esimene auto mille mootor paiknes ees(Rene Panhard ja Emile Levasson) 19.saj algus Esimesed bussid(sõna buss on tuletatud ladina-keelsest sõnast omnibus-kõigile) 1908.a Henry Ford rajs tehase automudeli T masstootmiseks 1894.a esimene autovõidusõit Pariis-Rouen (max. Kiirus 12km/h) 1955.a Le Mans'i võidusõit (Nõudis 84 inimelu ja ...
Neli tee ventiil Neli-tee suunamuutmisventiil muudab külmutusagensi liikumissuunda soojuspumba süsteemis. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 53 Filter-kuivati Filtritega eemaldatakse külmutusagensist võõrkehad, mustus, metallipuru ja muu. Süsteemi jäädes võivad tükid ummistada peened torud või avad või sattuda kompressorisse. Tavaliselt kasutatakse filtreid koos kuivatitega, mis ühendatakse järjestikku torusüsteemi. Kuivati ülesanne on eemaldada vesi külmutusagensist. Vesi põhjustab külmutusagensis muda ja hapete (soolhape HCl, fluorhape HF) tekkimist, mis omakorda on korrosiooni tekkepõhjustajateks. Filter-kuivati tuleb vahetada, kui filtril tekib rõhulang, sellel juhul on see tuntav temperatuuri muutusega.
külmutus seadme poolt ja jahutatud veest välja langenud vesi läheb teise separaatorisse. Külm õhk läbib esimest soojusvahetit, mille abil jahutab sissetulevat õhku. Kompressori tootlikkuse reguleerimine. Reaalsetes tingimustes õhu tarbimine koguaeg muutub ja see kutsub esile vajaduse kompressori poolt toodetud suruõhu koguse reguleerimist. On kasutusel järgmised meetodid: 1) Exhaust regulaator. 2) Shut-off , sisselaske reguleerimine kompressorisse. 3) On-off regulaator. See on kõige ökonoomsem skeem, kuna rõhk saavutab kindla väärtuse, siis kompressor lülitatakse välja. Suruõhu ettevalmistamise blokk. See pannakse enne tarbijat ja teostab õhu puhastamist, rõhu reguleerimist ja õlitamist. Õlitamist on vaja teha ainult sel juhul, kui kasutatakse pneumoelemente, mis nõuavad seda. Filtrisse koguneb vesi ja seda tuleb perioodiliselt välja lasta. Kui seda palju koguneb kasutatakse
külmutus seadme poolt ja jahutatud veest välja langenud vesi läheb teise separaatorisse. Külm õhk läbib esimest soojusvahetit, mille abil jahutab sissetulevat õhku. Kompressori tootlikkuse reguleerimine. Reaalsetes tingimustes õhu tarbimine koguaeg muutub ja see kutsub esile vajaduse kompressori poolt toodetud suruõhu koguse reguleerimist. On kasutusel järgmised meetodid: 1) Exhaust regulaator. 2) Shut-off , sisselaske reguleerimine kompressorisse. 3) On-off regulaator. See on kõige ökonoomsem skeem, kuna rõhk saavutab kindla väärtuse, siis kompressor lülitatakse välja. Suruõhu ettevalmistamise blokk. See pannakse enne tarbijat ja teostab õhu puhastamist, rõhu reguleerimist ja õlitamist. Õlitamist on vaja teha ainult sel juhul, kui kasutatakse pneumoelemente, mis nõuavad seda. Filtrisse koguneb vesi ja seda tuleb perioodiliselt välja lasta. Kui seda palju koguneb kasutatakse
Tema ülesandeks on õli eraldamine agensi aurust, et vältida selle sattumist süsteemi teistesse osadesse. Õli läheb eraldist tagasi karterisse. Õli eraldamise efektiivsus sõltub gaaside kiirusest. Vedelikueraldi on siseneva agensi torul enne kompressorit. Tema ülesandeks on eraldada agensi piisad aurust, et vältida märga käiku kompressoris. Piisad tekitavad hüdraulilisi lööke vastu kolbe, klappe, silindreid ja nende osakeste paisumisel mahub kompressorisse vähem auru ja tootlikkus langeb. Ühe kompressori jaoks on üks vedelikueraldi. Filterkuivati eemaldab niiskuse, mehhaanilised osakesed ja seob happed. Filterelemendid on vahetatavad. Jäigad elemendid on valmistatud keraamilisest siduvast tseoliidist. 71 Õlifilter on kolmekihiline metallvõrgust koostatud elemendiga. See püüab kinni osakesed, mis on suuremad kui 0,1mm. Ekspluatatsioon Enne käivitamist kontrollida:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
