Mart Pulst Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid töökeskkonnas TALLINNA TEENINDUSKOOL Mart Pulst T11K FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID TÖÖKESKKONNAS Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2008 1 Mart Pulst Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid töökeskkonnas SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................... 3 FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID TÖÖKESKKONNAS..4 1. OHT.......................................................................................................................................
Külmakahjustused ja alajahtumine Külmast karges õhus viibimine on ohtlik ja võib olla isegi eluohtlik. Keha väljaulatuvad osad nagu kõrvad, nina, põsesarnad, sõrmed ja varbad kaotavad normaalseks toimimiseks vajalikku temperatuuri kõige kiiremini. Jahtumise põhjustab meie verevarustussüsteem, mis üritab säästa külmumisest siseelundeid. Soojareguleerimine kehas toimub läbi vereringluse ning välisele külmale reageerib organism nahaaluste veresoonte ahenemisega. Veresoonte ahenemine toob aga kaasa külma mõju käes oleva kehaosa kiire jahtumise ja külmakahjustused selles piirkonnas. Katmata või liiga vähe kaetud kehaosadel tekib külmanäpistus või külmakahjustus. Ekstreemsetes tingimustes või peale pikka aega külma meelevallas olemist kaotab keha sedavõrd palju sooja, et tagajärjeks on hüpotermia ehk alajahtumine. Külmanäpistus kerge külmakahjustus, kus ainult naha pealmine osa külmub. Naha rakud ei saa piisavalt hapnikku ni...
Referaat Ergonoomika ja tööohutus tööstustes Koostaja: Kursus: Juhendaja: 2007 Sissejuhatus Tööstuses omab ergonoomika väga tähtsat, kui mitte isegi strateegilist osa. On oluline, et töötajaid ei kimbutaks seljavalud, tööõnnetused, haigused ega muud tervisega seotud probleemid. Vajalik on küll kohe alguses ettevaatlik, täpne ning hea tervisega personal muretseda, kuid kui ei hoolitseta heade töötingimuste ning tööturvalisuse eest, võivad varsti töötajad lahkuda või neist jääb järele vaid inimvare, mis ei suuda efektiivselt töötada. Heade töötingimuste loomine on kulukas,kuid arvata võib, et see loob tööstusele suurema lisandväärtuse kui on ergonoomilise töökohaga seotud kulud. Tööstusergonoomika Põhilised vigastused, mis tekitav...
Kemikaalid Puhastusvahendid, pesemisvahendid, umbrohutõrjevahendid, liimid, lakid, lahustid jne. Kemikaali käitlemine Valmistamine, töötlmine, pakendamine, hoidmine, kasutamine, müümine, vedamine jne. Ebaõigel kasutamine kahjustavad kemikaalid tervist, põhjustavad põlenguid, võivad plahvatada, põhjustavad kahju keskkonnale. Kemikaalid satuvad organismi hingamisteede kaudu, suu kaudu, naha kaudu. Ohtliku kemikaali toime inimese organismile: 1. Mürgised kemikaalid põhjustavad surma, nt metanool, elavhõbe. 2. Kahjulikud kemikaalid põhjustavad ka surma või siis tervisekahjustusi, nt ksüleen, torueen. 3. Sööbivad kemikaalid happed, leelised, kokkupuutes eluskoega hävitavad eluskoe. 4. Ärritavad kemikaalid põhjustavad naha või limaskestapõletikku, nt ksüleen, sooda. 5. Ülitundlikkust põhjustavad ehk sensibiliseerivad nt kroom ja nikkel. 6. Kantserogee...
Hädaabinumbril 112 helista kui: · vajad kiiret arstiabi · on tulekahju või selle kahtlus · liiklus- või muu kannatanutega õnnetus · toimus plahvatus või selle oht · on tugev õhureostus · inimene on kusagile kinni jäänud · on ohtlik metsloom linnas · on pinnareostus · inimene on uppumas · toimus varing või selle oht · on gaasiavarii või -leke · veereostus HELISTADES ÜTLE SELGELT JA RAHULIKULT Mis juhtus: · Kas inimesel on haigushoog, minestus, verejooks, trauma , õnnetus jne.; · kas inimene on autosse, ukse taha, kaevu, millegi alla või vahele kinni jäänud jne; · kas midagi põleb või ajab suitsu välja, kas kinnise ukse taga on toit tulel jne; · kas on midagi kokku varisenud või varisemas või kukkumas pähe jne; · kas tegemist on reostuse, metslooma, gaasileke, pommi, liiklusõnnetusega vms. Kuhu on abi tarvis: · täpne aadress või asukoht, koha t...
Tallinna Teeninduskool Müüja eriala 011M Eva Reimets Iseseisev töö Käitumine tulekahju korral Tallinn 2007 Tulekahju kiire teatamine - Helista 112 Kiire tulekahjust teavitamine ja õigeaegne jõudmine sündmuskohta säästab inimelusid ja vara. Tulekahjuteate kiire edastus loob tunduvalt suurema kaitstuse lasteasutustele, haiglatele, kaubanduskeskustele, majutusasutustele ja paljudele teistele kõrgendatud riskiastmega hoonetele. Kui põleb auto Raske liiklusõnnetuse või muudel põhjustel süttinud autopõlengu korral helistage kohe hädaabinumbril 112. Ise õnnetuskohast mööduva liiklejana põlevat autot nähes tulge abivajajale oma tulekustutiga appi ning helistage hädaabinumbril 112. Auto põlemist võib põhjustada: · elektrijuhtmestik (on kulunud, ülekoormatud, oskamatult parandatud või täiendatud, kuumeneb üle või tekib lühis); · kütusevoolik (on kulunud, prag...
PNEUMAATIKA ALUSED Koostas: Rein Uulma Sisukord 1 Pneumaatika ajalugu ja kasutatavad ühikud............................................................................ 2 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu............................................................................................. 2 1.2 Suruõhu omadused ........................................................................................................... 2 1.3 Füüsikalised alused .......................................................................................................... 3 1.4 Õhu kokkusurutavus......................................................................................................... 6 1.5 Õhu ruumala sõltuvus temperatuurist .............................................................................. 7 2 Suruõhu saamine ............................................................................................................
Materjal ehitusvaldkonna õppuritele haigused ja nende vältimine ehitustööstuses. Eesti Ametiühingute Keskliit Noored inimesed, kes tööd alustavad, on riskidele avatud. Töökoht ja töö on uued ning noorel puudub igasugune tervise ja ohutusega seotud riskide kogemus. Nooruki soov saada täisväärtuslikuks töötajaks võib veelgi vähendada ettekujutust võimalikest riskidest töökohal. Noortel on õigus töötada tervislikus ja ohutus keskkonnas ning saada vajalikku juhendamist ja väljaõpet. Tegurid, mis võivad põhjustada tööõnnetusi ehitustööstuses. kukkumine kõrgustest (redel, telling või katusel töötamine) raskeid õnnetusjuhtumeid võivad põhjustada mitmesugused kukkuvad esemed kukkumine katmata ja piirdeta avaustesse, kaevudesse, süvenditesse tootmisjääkide kuhjumine tööplatsil suurendab komistamisohtu töötajate vähene koolitus või selle puudumine enne tööde läbiviimist ü...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Sille Jürimaa 031PK KEEMILISED OHUTEGURID TOIDUAINETÖÖSTUSES Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Sille Jürimaa Keemilised ohutegurid toiduainetööstuses Tallinn2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................3 OSOON....................................................4 ABSEST...................................................5 KEMIKAALI OHUTUSKAART......................6 SOOVITUSED RISKI VÄHENDAMISEKS........7- 8 KEEMILISED ÜHENDID..............................9 MÕNINGAD OHUTUSMÄRGID....................10 KOKKUVÕTE..........................................11 KASUTATUD KIRJANDUS..........................12 2 Sille Jürimaa Keemili...
Referaat Biodiisel Tallinn 2009 Biodiisel on keskkonnasõbralik mootorikütus. Biodiisel on puhtamalt põlev ja taastuv diiselkütus, mida valmistatakse taimeõlidest, loomsetest rasvadest ja ümbertöödeldud kasutatud toiduõlist. Nagu ka tavalist diiselkütust, kasutatakse biodiislit sisepõlemismootorites, kusjuures olulisi muudatusi kaasaegsele diiselmootorile pole vaja teha. Mootori võimsus jääb peaaegu samaks. Valmistamine. Enamasti kasutatakse biodiislikütuse valmistamisel aluskatalüüsitud transesterifikatsiooni koos alkoholiga, kuna see on majanduslikult kõige otstarbekam meetod. Alternatiivideks on otsene happekatalüüsitud õli esterifikatsioon metanooliga või õli muundamine rasvhapeteks ja seejärel alküülestriteks happe katalüüsil. Tooraine (taimeõli või loomne rasv) filtreeritakse, lisatakse katalüsaatorit (enamasti naatrium- või kaaliumhüdroksiid), mis on protsessi kiirendamiseks segatud alkohol...
OHUD ÕMBLUSTÖÖSTUSES TÖÖKOHT Töökoht on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muud töötamiskohad, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Õmbleja töökoht asub enamasti õmblusmasina taga ja seal töötavale isikule on ettenähtud kindlad nõuded, et vältida kutsehaiguseid ja muid ohte. Õmbleja tool peab olema reguleeritav (seljatoe reguleermine, kui ka kõrguse), TÖÖTINGIMUSED Õmbleja töökeskkond võib olla tavakeskkonnast mürarikkam ja kõrgema ruumitemperatuuriga 22-260 C, mis on tingitud õmblusmasinatest tekkinud soojusega. Samuti võib õmbleja töökeskkonnas olla tekstiilitolmu ja viimistlusprotsessis tekkinud kuumust ning aure. Tundlikel inimestel võivad need tingimused põhjustada allergiat. Võib tekkida ka olukordi, mil on vajalik kasutada töö juures tolmu kinnipidavat respiraatorit. Tekstiilitolm võib põhjustada kutsekah...
Sisse juhatus Elame infoajastul.Ühiskond areneb, inimesed hakkavad üha enesest mõistetavaks pidama töötamist arvutiga.Arvutid naelutavad inimesi tundideks enda ette.Miks küll see on nii sellele pole raske vastata.Arvuti võimuses on pakkuda meile elu lihtsustavaid programme ja võimaldab pääseda laia virtuaalmaailma , mida nimetame internetiks.Internetist saame mõõtmatul hulgal informatsiooni. Järgnev sisu tutvustab sulle meie ,,Sõbra" Arvutiga kaasnevaid ohte. Kasuta arvutid ohutult ja mõõdukalt. Kuvari mõju minu tervisele- Kuvarit on sageli nimetatud erinevate terviseprobleemide põhjustajaks.Tuginedes faktidele võib öelda, et ainult väga väike osa kasutajatest kannatab kuvariga töötamisest tulenevate terviseprobleemidetõttu.Tegelikkuses aga tekkinud probleeme ei ole põhjustanud mitte kuvarise, vaid see, kuidas kuvariga töötatakse. Seega, probleeme saab vältida töökoha hea kujundamise ja töö k...
Haridus-ja teadusministeerium VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Giidieriala tervistkahjustav mõju töötajale ja mõju vähendamise meetodid Referaat Juhendaja:Aivar Kalnapenkis Väimela 2008 Deklaratsioon Olen koostanud diplomitöö iseseisvalt. Kinnitan, et antud töö koostamisel olen kõikide teiste autorite seisukohtadele, probleemipüstitustele, kogutud arvandmetele jmt viidanud. Autor K. Kapp ............................................................ /allkiri ja kuupäev/ Töö vastab kehtivatele nõuetele. Juhendaja A.Kalnapenkis ............................................................ ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Kant 011MT Tööinspektsioon Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Helen Kant Tööinspektsioon SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1.TÖÖINSPEKTSIOON........................................................................4 1.1.Tööinspektsiooni ajalugu................................................................4-6 2.TÖÖTAJAD..................................................................................6 2.1 Töökeskkonnaspetsialist..................................................................6 2.2 Töökeskkonnavolinik......................................................................6-7 2.3 Töökeskkonnanõukogu..........................
OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED 1)Häirekeskuses võetakse vastu õnnetusteated ja edastatakse need vastavatele teenistustele, kes sõidavad sündmuskohale abi andma. Nii nagu mujalgi Euroopas, on ka Eestis ühtseks hädaabinumbriks 112. 2)Lühidalt kokku võttes tuleb õnnetusteadet edastades järgida järgmist: Räägi häirekeskusega rahulikult ja vasta sulle esitatud küsimustele! Ära lõpeta kõnet enne, kui selleks on loa andnud häirekeskus! Teate edastamisel ütle: 1. Mis on juhtunud, millise õnnetusega on tegemist? 2. Kus on õnnetus juhtunud, võimalikult täpne aadress või asukoha kirjeldus. 3. Kas õnnetuses on kannatada saanud inimesed? 4. Enda nimi ja kontakttelefon. Kui häirekeskusest soovitakse infot täpsustada, siis küsib dispetser lisaküsimusi. Alati tuleb neile oma teadmiste piires täpselt vastata. 3) OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED kui sulgeda kõ...
Merike Sarapuu Tööandja ja Töötaja tööalased õigused ja kohustused TALLINNA TEENINDUSKOOL Merike Sarapuu 011MT TÖÖANDJA JA TÖÖTAJA TÖÖALASED ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2010 1 Merike Sarapuu Tööandja ja Töötaja tööalased õigused ja kohustused ...............................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. TÖÖTAJA KOHUSTUSED.........................
Ohutusmärgid ja ohumärguanded ning nende kasutus nõuded Stiina Siraki HT12-KE Kasutatavad ohutusmärgid Keelumärgid Hoiatusmärgid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kohustusmärgid Evakuatsiooni- ja esmaabimärgid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
Ohutus köögis Teemad Kütteseadmed Põletus Teravad esemed Põrutus Tuleohutus Kasutatud materjalid Kütteseadmed Ohtlikumad kütteseadmed on need, kus kasutatakse lahtist tuld (pliidid,kaminad,ahjud jne). · Riideid ei tohi kuivatada kütteseadmete peal või nende läheduses ega hoida mingeid muid põlevad materjale. · Kui köögis leidub kamin siis seal peab olema ees kindel klaas, mis blokeerib välja tulevaid sädemeid. · Lahtist küttekollet ei tohi järelevalveta jätta. · Kõik kütteseadmed vajavad hoolt. Kui on korsten,siis tuleb vajaduse korral koju kutsuda korstnapühkija. Kui korsten on pikemat aega puhastamata, siis on korstna seintele tekkinud tahmakiht, mis võib osutuda tuleohtlikuks. Põletus Peamiselt iga põletuse korral koheselt loputada külma veega. · Põletus käel- Hoida kätt võimalikult kaua külma vee all kuni valu taandub ja sega 1 tl soodat ning niisuta selles sidemetükki pigistades seda kuiv...
Geidy Metson Suitsetamise kahjulikkus SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................2 1.TEOREETILINE KÄSITLUS................................................................3 1.1 Tubakas............................................................................................4 1.2. SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE............................5 1.2.1 Naised ja suitsetamine...........................................................7 1.2.2 Mehed ja suitsetamine...........................................................9 1.3. TUBAKAS JA TERVIS.................................................................10 1.4.PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU............................................11 1.5. SUITSETAMINE JA NOORED.......................................................
Tuleohutus Tuleohutuse tagamine algab teadmistest ja õigetest hoiakutest, seejärel tulevad oskused ja õiged vahendid. Kõige olulisem on ellu jääda. Siinjuures oleme kõige kaitsetumad öösel. Tähtsuselt teine on esmane reageering - kui kiire ja kui pädev see on. Oluliseks osutuvad nüüd meie oskused ja eelnev ennetustegevus ehk see, kuidas me ennetaval ja ettevalmistaval perioodil käitunud oleme. Kas on olemas esmase reageeringu vahendid, teavitavad seadmed või süsteemid ning kas need vahendid on korras ja hooldatud. Tuleohu või selle kahjustuste vähendamiseks kodustes tingimustes on hädavajalikud kolm vahendit - kolm kodukaitsjat (suitsuandur, tulekustutustekk, 6kg pulberkustuti). Suitsuandur, mis äratab magaja, tulekustutustekk, mis kustutab rasvapanni, teleri või muu väikese tulekolde ja 6kg pulberkustuti see on abimees suurema tulekolde kustutamisel. Tuli levib normaaltingimustes ki...
KOOL Nimi Kursus Eriala tervistkahjustav mõju töötajale ja mõju vähendamise meetodid Referaat Juhendaja: Nimi asukoht 2010 Sisukord Milleks on vaja tööohutust?........................................................................................... 3 Mõned huvitavad fatkid seoses tööohutusega............................................................3 Müra............................................................................................................................... 4 Töövahendite ohutu kasutamine, riskifaktorid ja nende välja selgitamine.................... 4 Töötajate juhendamine ja koolitamine.......................................................................6 Kasutatud kirjandus:....................
kool õppetool nimi kursus Monotoonne korduvliigutustega töö referaat Juhendaja: Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. Ohutegurid..............................................................................................................................4 2. Monotoonne korduvliigutustega töö.......................................................................................5 2.1. Füsioloogilised mõjud..........................................................................................................6 2.1. Füsioloogilised mõjud..........................................................................................................6 2.1. Füsioloogilised mõjud....................................
Lisa 1.1. Riskihindamisjuhend Eestikeelne versioon 1 RISKIHINDAMISJUHEND SISUKORD: Lehekülg: I OSA: ÜLDINFO o Mis on ohutegur? Mis on risk? 2 o Miks peaks riski hindama? 2 o Kuidas riski hinnata? 2 o Kuidas käesolevat juhendit kasutada? 3 II OSA: RISKIHINDAMINE ÜLDINE o 1. aste: Missugust teavet tuleks koguda? 4 Kuidas sedalaadi teavet koguda? 4 o 2. aste: Kuidas tuvastada ohutegureid? 5 KONTROLL-LOEND ÜLDINE ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Allan Part 011MT KEEMILISED OHUTEGURID JA KUIDAS KAITSTA Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Allan Part Keemilised ohutegurid ja kuidas kaitsta Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ÕIGUSAKTID...............................................................................................................4 1.1 SEONDUVAD SEADUSED.............................................................................4 2. KEMIKAALIDE OHT TÖÖTAJATELE......................................................................5 3. KEMIKAALIDE RISKIDE HINDAMIN...
Vastake küsimustele: Kordamisküsimused ergonoomiast 1. Kuidas koormust liigitatakse? Füüsiline Ja Vaimne. 2. Kuidas kaitsta tervist ülekoormuse eest? Inimesele Piisav töö ruum. Lõdvestada. Raskuste teisaldamiseks kasutada abivahendeid. 3. Milliseid abivahendeid teate raskuste teisaldamisel ja millised neist sobivad kasutada köögis? Kärud, tõstukkärud, 4. Milliseid kehaliigutusi tuleks vältida raskuste teisaldamisel? Selja kõverdumine,jalad põlvedest kõverdatud, vältida tõstmist istudes. 5. Milline on piirkoormus naistel ja meestel? Naistel 15kg ja meestel 35kg. 6. Kus esineb vaimset koormust? Enim infotöötlemine, vigade otsimine, protsesside juhtimine. 7. Kas koormus on halb nähtus? Sobiv vaimne koormus on inimese seisukohalt soodne. 8. Millised on koormuse ebasoovitavad tagajärjed? Väsimine, passiivsus, tööltpuudumis...
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Referaat Minu töökeskkond Koostaja: Alvaro-Mati Viilver Juhendaja: Kersti Ojavee Aasta. 2012 Sissejuhatus 1 1................ Tiitelleht 2.................. Sissejuhatus 3-4.............. Eriala 5.................. Töötingimused 6.................. Nõuded tervisele 7.................. Üldnõuded kokale 8.................. Isiklik hügieen 9.................. Toidutöötlemise vahendid 10-12......... Seadmed 13.............. Kasutatud kirjandus Suurköögi kokk Enne toiduvalmistamise alustamist veendub kokk vajaminevate toiduainete olemasolust ja kvaliteedist. 2 Vajadusel tellib kokk varustajalt juurde otsakorral olevaid toiduaineid. Ta valmistab ette (nt marineerib, praeb, hautab, suitsutab, keedab) ja tükeldab toorained. Sel ajal kui põhiroog valmib, v...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Elektri põletuse 4 astet ja elektriohutuse tagamine Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 SISUKORD 1. Elektripõletuse 4 astet .......................................................................................3 2. Mis on elektripõletus?.........................................................................................4 3. Elektriohutus kui inimene on saanud elektrilöögi...............................................................5 4. Elektriohutus.......................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS Elektripõletuse 4 astet I. aste tekivad lihaste krambid ilma ,et kaotaksid teadvuse. II. aste tekivad krambid ,aga teadvus kaotatakse. III. aste teadvuse kaotu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
