Pneumaatika projekt (2)

5 VÄGA HEA

Võrumaa Kutsehariduskeskus
MH-08
Pneumaatika projekt
Kodutöö
Kristen Lalin
MH-08
Juhendaja:
Viktor Dremljuga
Väimela 2009

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Lahenduskäik 4
Andmed 4
Seadme kirjeldus 4
Signaalide kirjeldus 6
Sammdiagramm 6
Pneumaatiline skeem 7
Kolvi ja kolvivarre läbimõõtude leidmine 8
Silindrite valik 10
Mitte optimaalsed silindrite valikud 13
Õhukulu leidimine 14
Leian ühe töötsükli õhukulu 14
Leian töötsüklite arvu tunnis 15
Leian õhukulu ühes tunnis 15
Torustiku läbimõõt 16
Leian õhu liikumist takistavate elementide ekvivalentpikkused 17
Leian tegelikult vaja mineva torustiku läbimõõdu. 18
Pneumojaotite valik 18
Kompressori valik 21
Suruõhu reservuaari valik 22
Rõhu regulatori leidmine 24
Õhu ettevalmistus plokk 25
Torustik 25
Eri mõõtudega torude üleminekud 26
Kokkuvõte 27
Kasutatud materjalid 28

Sissejuhatus

Käesoleva projekti eesmärkiks on rakendada pneumaatika kursuse käigus omandatud teadmisi praktikasse. Ülesande alusel tuleb koostada pneumaatiline skeem, teha vajalikud arvutused ning valida tootekataloogidest õiged seadmed . Õigesti valitud seadmetele tuleb võrdluseks tuua ka valesti valitud seadmed. Eesmärgiks on avardada silmaringi ning uurida millised firmad pneumaatilisi seadmeid toodavad.

Lahenduskäik

Andmed

Jõud, mida arendab esimene silinder 1A F1 =3000N
Jõud, mida arendab teine silinder 2A F2 =2000N
Jõud, mida arendab kolmas silinder 3A F3 =7000N
Esimese silindri liikumisulatus l1 =300mm
Teise silindri liikumisulatus l2 =400mm
Kolmanda silindri liikumisulatus l3 = 150mm
Rõhk süsteemis 10bar = 1000kPa
Lubatud rõhu langus 30kPa
Kaugus kompressorist 250m
Üks töötsükkel 0.5s

Seadme kirjeldus

Kaevandatud kivid tulevad purustajast, mööda konveierlinti, kahele vibreerivale sõelale. Peene fraktsiooniga ülemine sõel (1A) liigub edasi tagasi ostsilleerides jämeda fraktsiooniga sõela (2A) kohal. Mõlema kahepoolse silindri vibreerimissagedus f = 2Hz, mida reguleeritakse õhukogusega vastavalt koormusele. Suunamuutus toimub sisse tõmbunud asendis kahe rullikuga pneumojaoti kaudu. Kolmas, ühepoolne silinder (3A) hoiab sõelu kahe kaabliga kinni. Kivisorteeria lülitatakse sisse ja välja fikseeritud asendiga lüliti abil.
Riistvara

2 kahepoolse toimega silindrit 1A ja 2A

1 ühepoolse toimega silinder 3A

2 mõlemalt poolt pneumaatiliselt juhitavat 5/2 pneumojaotit 1V1 ja 2V1

1 pneumaatiliselt juhitav 3/2 pneumojaoti 3V1

1 manomeetriga rõhuregulaator P

2 normaalselt suletud rullikuga 3/2 pneumojaotit 1S1 ja 2S1

1 fikseeritud asendiga nupuga 5/2 pneumojaoti SS

Signaalide kirjeldus

Algasendis kolvid 1A ja 3A on sissetõmbunud asendis ja 2A välja tõugatud asendis ja lüliti 1S1 on vajutatud.
Kui keerata Start/ Stopp lüliti Start asendisse, siis pneuomojaotid 1V1, 2V1 ja 3V1 lülituvad ümber. Kolvid 1A ja 3A lähevad väljatõugatud asendisse. Kolb 2A liigub sisse ja vajutab lülitit 2S1. Toimub taas pneumojaotite 1V1, 2V1 ja 3V1 ümberlülitumine ja kolvid liiguvad samasse asendisse nagu nad olid alguses. Sisse tõmbunud kolb 1A vajutab lülitit 1S1 mis toob kaasa taas pneumojaotite 1V1, 2V1 ja 3V1 ümberlülitamise, toimub kolbide liikumise reevers. Kogu süsteem jääb tsüklisse käima seni, kuni keeratakse Start/Stopp lüliti SS algasendisse tagasi.

Sammdiagramm

Pneumaatiline skeem

Kolvi ja kolvivarre läbimõõtude leidmine

Teades töörõhku ja rakendatavat jõudu, saan leida kolbide läbimõõdud nomogrammi alusel.
D1 peab olema suurem võrdne 60mm
D2 peab olema suurem võrdne 50mm
D3 peab olema suurem kui 100mm
Teades liikumisulatust ja rakendatavat jõudu, saan määrata nomogrammilt kolvivarre läbimõõdud.
d1 d2 ja d3 peavad olema võrdsed või suuremad kui 20mm

Silindrite valik

Silindriks 1A valin SMC CG1 seeria kahepoolse silindri, õhkamortidega.
Kolvi läbimõõt D=63mm
Kolvivarre läbimõõt d=32mm
Kolvi käik 300mm
Silindriks 2A valin sama seeria eelneva kolvi läbimõõduga silindri
Kolvi läbimõõt D=50mm
Kolvivarre läbimõõt d=30mm
Kolvi käik 400mm
Silindriks 3A pidin valima ühepoolse silindri, mille kolvi läbimõõt oleks suurem kui 100mm. Valikust leidsin vastava silindri puhul maksimaalselt 63mm kolvi läbimõõduga silindri. Seetõttu asendan ühe silindri kahega ja valin ESNU tüübiga ümarsilindri läbimõõduga 63mm. Edaspidistes arvutustes, seal kus võimalik, käsitlen neid kahte silindrit ühtse silindrina, mille ekvivalentläbimõõt on 126mm.
Kolvi läbimõõt D=63mm
Kolvivarre läbimõõt d=20mm
Kolvi käik 150mm

Mitte optimaalsed silindrite valikud

A1 väiksemate parameetritega silinder 50mm on lubamatu, kuna tehtud arvutused ei lubaks seda kasutada. A1 silindrist suuremate parameetritega 80mm silinder poleks enam optimaalne.
A2 väiksemate parameetritega silinder 40mm ei sobiks meile vajamineaks silindriks, kuna minimum kolvi läbimõõt oli suurem või võrdne 50mm.
63mm läbimõõduga silinder poleks enam optimaalne valik.
Arvutuste tulemusena leidsin et A3 silindri läbimõõt peab olema suurem kui 100mm. Ei leidnud tootekataloogidest nii suure kolvi läbimõõduga ühepoolse toimega silindrit ning asendasin ühe silindri kahega. Kahe väiksema kolvi läbimõõduga 50mm silindrid poleks arvutustele põhinedes meile sobinud.

Õhukulu leidimine

Leian õhukulu nomogrammilt teades töörõhku ja kolbide läbimõõte
Silindri 1A puhul
Silindri 2A puhul
Silindri 3A puhul

Leian ühe töötsükli õhukulu

Kuna kaks esimest silindrit liiguvad nii välja, kui ka sisse ühe töötsükli jooksul, siis vastavad õhukulud, tuleb korrutada kahega.

Leian töötsüklite arvu tunnis

Algandmetes on öeldud, et sõelad vibreerivad sagedusega 2Hz. Seega üks töötsükkel kestab 0,5 sekundit.
Kuna tunnis on 3600s siis tuleb see jagada 0,5-ga.
N= 3600 /0,5=7200

Leian õhukulu ühes tunnis

Selleks korrutan tsüklite arvu ja 1 tsükliks vaja mineva õhukoguse.
l/h =
Ühes minutis kulub õhku aga
e 2160l

Torustiku läbimõõt

Leian torustiku läbimõõdu kompressorist seadmeni
Torustiku siseläbimõõduks saime esimeses lähenduses 30 mm

Leian õhu liikumist takistavate elementide ekvivalentpikkused

4 sulgurventiili
7 L liidet
3 T liide

Leian tegelikult vaja mineva torustiku läbimõõdu.

Tänu liidetele pikenes seega meie torustik ligikaudu 10m võrra ja torustiku kogupikkuseks saime 260m, millest lähtuvalt toru siseläbimõõduks saime 32mm.(samal nomogrammil, kust on leitud esimene lähendus).

Pneumojaotite valik

Pneumojaoti 1V1 peab läbi laskma minimaalselt 150l/min
Pneumojaoti 2V1 peab läbi laskma minimaalselt 180l/min
Pneumojaoti 3V1 peab läbi laskma minimaalselt 900l/min
1V1 ja 2V1 valisin SYA3220 pneumojaoti mis laseb õhku läbi 196l/min
3V1 valisin SYA7240 pneumojaoti, mis laseb õhku läbi 1177l/min
Rullikuga pneumojaotid 1S1 ja 1S2
Valin VM1 010 4N 01
Fikseeritud asendiga pneumojaoti SS
Pneumotorustik kinnitub siia keermega 1/8

Kompressori valik

Vastavalt õhukulule valin kompressori AIRBLOK 25

Suruõhu reservuaari valik

Suruõhureservuaari saab valida vastavalt nomogrammile, teades käivituste arvu tunnis, kompressori tootlikkust ja rõhu kõikumist.
Meie valitud kompressori tootlikkus oli e
Rõhu kõikumine oli 30kP ja soovitud käivituste arv 20.
Nagu jooniselt näeme, me ei saa valida sellistel tingimustel reservuaari. Antud tingimustel tuleks suruõhu reservuaari mõõtmed väga suured. Kuna lubatud rõhu langus on meil väga väike ja õhu tarve üsna suur, siis selleks, et tagada seadmete tõrkevaba tööd, peab kompressor pidevalt käima, seega pole ka eriti oluline suruõhu reservuaari suurus.

Rõhu regulatori leidmine

LR/LRS, D seeria
Antud valikust valisin Midi regulaatori, kuna valitud regulator suudab meile vajalikul hulgal õhku läbi lasta.

Õhu ettevalmistus plokk

FESTO D-seeria

Torustik

SMC T seeria nailon torud
Valime mudeli T0604.

Eri mõõtudega torude üleminekud

SMC seeria KQ2

Kokkuvõte

Käesolevas töös lahendasin probleemülesande, tegin vajalikud arvutused ja leidsin seadmete parameetrid . Õppisin rakendama teoreetiliselt õpitud teadmisi. Sain ka aru, et ehkki toodetevalik võib olla suur, siis sageli on raske leida vajalikku toodet. Selleks, et erinevad seadmed omavahel funktsioneerima hakkaks on vaja põhjalikult uurida nende parameetreid. Kõige optimaalse seadme leidmine võtab küll palju aega kuid tasub ennast ära. Õppisin ka seda, et projekti koostamine on väga mahukas töö ja nõuab suurt keskendumisvõimet ning tänu sellele palju aega.

Kasutatud materjalid

Kirjandus:

Enda konspekt

Rein Uulma “Pneumaatika alused”
Internet :

www.festo.com

www.aircom.ee

http://stevenengineering.com/

www.smceu.com

www.google.com
Programmid

FluidSIM

MS Paint

MS Word 2003

MS Excel 2003
28

.DOC Laadi alla originaalfail 28 lk · .doc · 97 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

97 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Fleeceable Õppematerjali autor

Ülesande alusel tuleb koostada pneumaatiline skeem, teha vajalikud arvutused ning valida tootekataloogidest õiged seadmed. Õigesti valitud seadmetele tuleb võrdluseks tuua ka valesti valitud seadmed.
Kaevandatud kivid tulevad purustajast, mööda konveierlinti, kahele vibreerivale sõelale(kokku kolm silindrit)
Hinne oli A

projekt pneumaatika

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

pdf

Pneumaatika alused

PNEUMAATIKA ALUSED Koostas: Rein Uulma Sisukord 1 Pneumaatika ajalugu ja kasutatavad ühikud............................................................................ 2 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu............................................................................................. 2 1.2 Suruõhu omadused ........................................................................................................... 2 1.3 Füüsikalised alused .................................................................................................

Ohuõpetus

194

pdf

Pneumaatika alused

Tehnoloogia

docx

Pneumoautomaatika eksam 2013

PNEUMOAUTOMAATIKA Eksamiküsimused 1. Pneumoautomaatika kasutusealad kasutatakse pneumo pihusteid,pressid, suruhaamreid, pidureid, pneumovõrgud, erinevat sorti pumbad,mootorid, pneuo post, pneumo püstolid. 2. Pneumoautomaatika süsteemide eelised, puudused Plussid Miinused Kättesaadavus: Õhku leidub maakeral igal Õhu ettevalmistus: pool, seega on suruõhu saamine võimalik Kasutatav suruõhk peab olema puhas ja kuiv. kõikjal. Vastasel korral põhjustab ta suruõhuseadmete kulumist ja rikkeid. See eeldab heade suruõhu ettevalmistusseadmete (filtrid, kuivatid, jne) kasutamist. Transporditavus: Õhu kokkusurutavus: Suruõhku sa

Pneumoautomaatika

docx

Hüdraulika ja pneumaatika kodused ülesanded

8*0,8=6,4g/m3 Arvutan ühes tunnis kompressorisse tuleva õhu veesisalduse: 125*6,4=800g/h 0,8 l/h Arvutan õhu veesisalduse järeljahuti väljundis. Suruõhu ruumala peale kokkusurumist: V2 suruõhuruumala peale kokkusurumist, m3; V1 ruumala enne kokkusurumist, mis on võrdne pumba tootlikusega ühes tunnis, m3; p1 absoluutne õhurõhk enne kokkusurumist, bar; p2 absoluutne õhurõhk peale kokkusurumist, bar. Graafikult, sele24(Rein S. (2007). Pneumaatika ja pneumoseadmed. Tln: Tallinna Tehnikakõrgkool, 27 lk.), saame õhu kastepunktiks temperatuuril 27oC 25 g/m3 Leian suruõhu absoluutse niiskusesisalduse, 30% suhtelise niskuse korral: 25*0,3=7,5 g/m3 Arvutan järeljahutist väljuva õhu sisalduse: 7,5*15,6117g/h=0,117 l/h Arvutan järeljahutis ühe tunni joooksul eralduva vee koguse: 0,8-0,117=0,683 l/h Vastus: Ühes tunnis eraldub 0,683 liitrit vett kompressori järeljahutis. Ülessanne 13 (variant 4)

Hüdraulika ja pneumaatika

ppt

Pneumaatika alused

Pneumaatika alused Arno Lill 2015 - 2018 Sissejuhatus Pneumaatika on õpetus suruõhu kasutamisest mehhaanilise töö tegemiseks. Suruõhku saadakse atmosfääriõhu kokkusurumisel ehk komprimeerimisel. Suruõhku saab kasutada mitmel viisil: seadmete (veoki piduriseade, pneumomootor, tööriist, orel) käitamiseks torutranspordis (jahu, raha poe kassast, värv maalritöödel jms) erinevate protsesside teostamiseks (näit kuivatus) Tavapärased suruõhuseadmed töötavad enamasti ülerõhul 6 bar st seitsmekordsel atmosfäärirõhul. Madalrõhuseadmete töörõhk on 2 2,5 bar. Kõrgrõhuseadmetes, kus on tarvis saada suuremaid jõudusid, kasutatakse rõhku kuni 18 bar (erandina ka 40 bar). Sissejuhatus Kõik suruõhusüsteemid koosnevad järgmistest osadest: suruõhu tootmine suruõhu ettevalmistamine suruõhu jaotamine suruõhu kasutamine täiturseadmete abil Suruõhuseadmed on suhteliselt lihtsa ehitusega ja o

Automaatika

pdf

Hüdraulika ja Pneumaatika

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Kodused ülesanded Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed. Variant 4 Õpperühm: KMI 51/61 Üliõpilane: Margus Erin Kontrollis: Lektor Rein Soots Tallinn 2010 SISUKORD Ülesanne 2 ............................................................................................................................. 3 Ülesanne 3 ............................................................................................................................. 4 Ülesanne 4 ............................................................................................................................. 6 Ülesanne 6 ............................................................................................................................. 8 Ülesanne 8 ............................................................................................................................. 9 Üles

Hüdraulika

docx

Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014

AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tar

Autod-traktorid i

pdf

K24 mootor

Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Tallinn 2015 Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika Tallinn 2015 Mina Märt Reinhold tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autori/te/le ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor: ........................................................................................................................ Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ..................................................................................................................

Tehnikalugu

Rohkem sarnaseid