Pneumaatika projekt (2)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Võrumaa Kutsehariduskeskus
MH-08

Pneumaatika projekt
Kodutöö
Kristen Lalin
MH-08
Juhendaja:
Viktor Dremljuga

Väimela 2009

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Lahenduskäik 4
Andmed 4
Seadme kirjeldus 4
Signaalide kirjeldus 6
Sammdiagramm 6
Pneumaatiline skeem 7
Kolvi ja kolvivarre läbimõõtude leidmine 8
Silindrite valik 10
Mitte optimaalsed silindrite valikud 13
Õhukulu leidimine 14
Leian ühe töötsükli õhukulu 14
Leian töötsüklite arvu tunnis 15
Leian õhukulu ühes tunnis 15
Torustiku läbimõõt 16
Leian õhu liikumist takistavate elementide ekvivalentpikkused 17
Leian tegelikult vaja mineva torustiku läbimõõdu. 18
Pneumojaotite valik 18
Kompressori valik 21
Suruõhu reservuaari valik 22
Rõhu regulatori leidmine 24
Õhu ettevalmistus plokk 25
Torustik 25
Eri mõõtudega torude üleminekud 26
Kokkuvõte 27
Kasutatud materjalid 28

Sissejuhatus

Käesoleva projekti eesmärkiks on rakendada pneumaatika kursuse käigus omandatud teadmisi praktikasse. Ülesande alusel tuleb koostada pneumaatiline skeem, teha vajalikud arvutused ning valida tootekataloogidest õiged seadmed . Õigesti valitud seadmetele tuleb võrdluseks tuua ka valesti valitud seadmed. Eesmärgiks on avardada silmaringi ning uurida millised firmad pneumaatilisi seadmeid toodavad.

Lahenduskäik

Andmed

Jõud, mida arendab esimene silinder 1A F1 =3000N
Jõud, mida arendab teine silinder 2A F2 =2000N
Jõud, mida arendab kolmas silinder 3A F3 =7000N
Esimese silindri liikumisulatus l1 =300mm
Teise silindri liikumisulatus l2 =400mm
Kolmanda silindri liikumisulatus l3 = 150mm
Rõhk süsteemis 10bar = 1000kPa
Lubatud rõhu langus 30kPa
Kaugus kompressorist 250m
Üks töötsükkel 0.5s

Seadme kirjeldus

Kaevandatud kivid tulevad purustajast, mööda konveierlinti, kahele vibreerivale sõelale. Peene fraktsiooniga ülemine sõel (1A) liigub edasi tagasi ostsilleerides jämeda fraktsiooniga sõela (2A) kohal. Mõlema kahepoolse silindri vibreerimissagedus f = 2Hz, mida reguleeritakse õhukogusega vastavalt koormusele. Suunamuutus toimub sisse tõmbunud asendis kahe rullikuga pneumojaoti kaudu. Kolmas,

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

94 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Fleeceable Õppematerjali autor

Ülesande alusel tuleb koostada pneumaatiline skeem, teha vajalikud arvutused ning valida tootekataloogidest õiged seadmed. Õigesti valitud seadmetele tuleb võrdluseks tuua ka valesti valitud seadmed.
Kaevandatud kivid tulevad purustajast, mööda konveierlinti, kahele vibreerivale sõelale(kokku kolm silindrit)
Hinne oli A

projekt pneumaatika

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

pdf

Pneumaatika alused

PNEUMAATIKA ALUSED Koostas: Rein Uulma Sisukord 1 Pneumaatika ajalugu ja kasutatavad ühikud............................................................................ 2 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu............................................................................................. 2 1.2 Suruõhu omadused ........................................................................................................... 2 1.3 Füüsikalised alused .................................................................................................

Ohuõpetus

194

pdf

Pneumaatika alused

Tehnoloogia

docx

Pneumoautomaatika eksam 2013

PNEUMOAUTOMAATIKA Eksamiküsimused 1. Pneumoautomaatika kasutusealad kasutatakse pneumo pihusteid,pressid, suruhaamreid, pidureid, pneumovõrgud, erinevat sorti pumbad,mootorid, pneuo post, pneumo püstolid. 2. Pneumoautomaatika süsteemide eelised, puudused Plussid Miinused Kättesaadavus: Õhku leidub maakeral igal Õhu ettevalmistus: pool, seega on suruõhu saamine võimalik Kasutatav suruõhk peab olema puhas ja kuiv. kõikjal. Vastasel korral põhjustab ta suruõhuseadmete kulumist ja rikkeid. See eeldab heade suruõhu ettevalmistusseadmete (filtrid, kuivatid, jne) kasutamist. Transporditavus: Õhu kokkusurutavus: Suruõhku sa

Pneumoautomaatika

docx

Hüdraulika ja pneumaatika kodused ülesanded

8*0,8=6,4g/m3 Arvutan ühes tunnis kompressorisse tuleva õhu veesisalduse: 125*6,4=800g/h 0,8 l/h Arvutan õhu veesisalduse järeljahuti väljundis. Suruõhu ruumala peale kokkusurumist: V2 suruõhuruumala peale kokkusurumist, m3; V1 ruumala enne kokkusurumist, mis on võrdne pumba tootlikusega ühes tunnis, m3; p1 absoluutne õhurõhk enne kokkusurumist, bar; p2 absoluutne õhurõhk peale kokkusurumist, bar. Graafikult, sele24(Rein S. (2007). Pneumaatika ja pneumoseadmed. Tln: Tallinna Tehnikakõrgkool, 27 lk.), saame õhu kastepunktiks temperatuuril 27oC 25 g/m3 Leian suruõhu absoluutse niiskusesisalduse, 30% suhtelise niskuse korral: 25*0,3=7,5 g/m3 Arvutan järeljahutist väljuva õhu sisalduse: 7,5*15,6117g/h=0,117 l/h Arvutan järeljahutis ühe tunni joooksul eralduva vee koguse: 0,8-0,117=0,683 l/h Vastus: Ühes tunnis eraldub 0,683 liitrit vett kompressori järeljahutis. Ülessanne 13 (variant 4)

Hüdraulika ja pneumaatika

ppt

Pneumaatika alused

Pneumaatika alused Arno Lill 2015 - 2018 Sissejuhatus Pneumaatika on õpetus suruõhu kasutamisest mehhaanilise töö tegemiseks. Suruõhku saadakse atmosfääriõhu kokkusurumisel ehk komprimeerimisel. Suruõhku saab kasutada mitmel viisil: seadmete (veoki piduriseade, pneumomootor, tööriist, orel) käitamiseks torutranspordis (jahu, raha poe kassast, värv maalritöödel jms) erinevate protsesside teostamiseks (näit kuivatus) Tavapärased suruõhuseadmed töötavad enamasti ülerõhul 6 bar st seitsmekordsel atmosfäärirõhul. Madalrõhuseadmete töörõhk on 2 2,5 bar. Kõrgrõhuseadmetes, kus on tarvis saada suuremaid jõudusid, kasutatakse rõhku kuni 18 bar (erandina ka 40 bar). Sissejuhatus Kõik suruõhusüsteemid koosnevad järgmistest osadest: suruõhu tootmine suruõhu ettevalmistamine suruõhu jaotamine suruõhu kasutamine täiturseadmete abil Suruõhuseadmed on suhteliselt lihtsa ehitusega ja o

Automaatika

pdf

Hüdraulika ja Pneumaatika

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Kodused ülesanded Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed. Variant 4 Õpperühm: KMI 51/61 Üliõpilane: Margus Erin Kontrollis: Lektor Rein Soots Tallinn 2010 SISUKORD Ülesanne 2 ............................................................................................................................. 3 Ülesanne 3 ............................................................................................................................. 4 Ülesanne 4 ............................................................................................................................. 6 Ülesanne 6 ............................................................................................................................. 8 Ülesanne 8 ............................................................................................................................. 9 Üles

Hüdraulika

docx

Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014

AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tar

Autod-traktorid i

pdf

K24 mootor

Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Tallinn 2015 Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika Tallinn 2015 Mina Märt Reinhold tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autori/te/le ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor: ........................................................................................................................ Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ..................................................................................................................

Tehnikalugu

Rohkem sarnaseid