............................................................. 7 3 SISU VORMISTAMINE ......................................................................................................... 8 3.1 Loetelud ............................................................................................................................. 8 3.2 Tabelid............................................................................................................................... 8 3.3 Seled .................................................................................................................................. 9 3.4 Sõnastiku loomine ........................................................................................................... 10 4 VIITAMINE JA KASUTATUD ALLIKAD ......................................................................... 11 4.1 Viitamine ....................................................................................................
7 Operatsioonikaart ........................................................................................................ 11 8 Tootmisseadmete eelvaliku tegemine.......................................................................... 13 9 Tootmise abivahendite disain ja väljatöötamise ettevalmistamine.............................. 14 10 Kokkuvõte ................................................................................................................... 16 Seled Sele 6.1 Asendiplaani esimene variant ................................................................................. 6 Sele 6.2 Asendiplaani teine variant ...................................................................................... 6 Sele 6.3 Asendiplaani kolmas variant .................................................................................. 7 Sele 7.1 Protsessi flow-chart ................................................................................................ 9
· põhikeelseks märksõnastikuks + teiskeelsete vastete registriks (viited lk-ga, mõistenumbriga, tähe- ja mõistenumbri kombinatsiooniga või põhikeelsete vastetega) Mõistete avamine oskussõnastikes: - seletusteta oskussõnastik (teiskeelsete vastetega) - piirdeselgitused - määratlused ehk definitsioonid - entsüklopeediline kirjeldus - kontekstpiiritlus - tsitaatnäited (nt vastava koolkonna esindajalt) - käsitlusviited (kust saab täpsemaid viiteid?) - seled - terminiloomeandmed TERMIN POLE SAMA MIS MÕISTE SELETUS. Oskussõnastike normatiivsus: 1) normatiivne ehk preskriptiivne - sisu kohustuslik õpikutes - standardid - eesti praktikas peamine on soovitatavate terminite esiletõstmine 2) kirjeldav ehk deskriptiivne - tüüpiliselt tõlkesõnastik - termineid ei hinnata, vaid antakse valikuta - nn vihjesõnastikud Oskussõnastike otstarve: · passiivne (= arusaamiseks) VS aktiivne (= kasutamiseks)
üle vahetult. Antud juhtimise puuduseks on see, et suuremate pneumojaotite juhtimiseks vajalik juhtimisenergia peab olema suhteliselt suur (jõud nuppude või tõukurite liigutamiseks, elektromagneti võimsus jne). Samal ajal on aga plussiks see, et nad on tundetud tüüritava õhu rõhu suhtes (vt. eelnevatel seledel esitatud pneumojaotid). Võimendusega juhtimise korral juhitakse nn abijaotit, mille kaudu omakorda toimub pneumojaoti juhtimine ( seled 75 ja 76). Sele 75 - Rullikuga juhitav 3/2 pneumojaoti (võimendusega, normaalselt avatud) Antud pneumojaotis juhitakse rullikuga abipneumojaotit, mis omakorda juhib pneumaatiliselt juhitavat 3/2 pneumojaotit. Sellise konstruktsiooni korral väheneb märgatavalt juhtimiseks vajalik energia. Antud tüüpi juhtimisega pneumojaotite kasutamisel tuleb arvestada, et nad on tundlikud juhitava õhu rõhu väärtusele, sest et juhtimiseks vajalik õhk on sama mis juhitav õhk
üle vahetult. Antud juhtimise puuduseks on see, et suuremate pneumojaotite juhtimiseks vajalik juhtimisenergia peab olema suhteliselt suur (jõud nuppude või tõukurite liigutamiseks, elektromagneti võimsus jne). Samal ajal on aga plussiks see, et nad on tundetud tüüritava õhu rõhu suhtes (vt. eelnevatel seledel esitatud pneumojaotid). Võimendusega juhtimise korral juhitakse nn abijaotit, mille kaudu omakorda toimub pneumojaoti juhtimine ( seled 75 ja 76). Sele 75 - Rullikuga juhitav 3/2 pneumojaoti (võimendusega, normaalselt avatud) Antud pneumojaotis juhitakse rullikuga abipneumojaotit, mis omakorda juhib pneumaatiliselt juhitavat 3/2 pneumojaotit. Sellise konstruktsiooni korral väheneb märgatavalt juhtimiseks vajalik energia. Antud tüüpi juhtimisega pneumojaotite kasutamisel tuleb arvestada, et nad on tundlikud juhitava õhu rõhu väärtusele, sest et juhtimiseks vajalik õhk on sama mis juhitav õhk
taimereid. Pneumaatiline taimer koosneb pneumojaotist (tavaliselt 3/2), möödavoolu-klapiga reguleeritavast drosselist ja väikesest suruõhu reservuaarist. Taimeri töödiagrammi määrab ära pneumojaoti tüüp ja möödavooluklapi ühendamise viis. TON taimer, TOF taimer 42. TON taimer, tööpõhimõte, tingmärk, ajadiagrammid Suruõhk juhitakse taimeri sisendisse . Sõltuvalt taimeris asetsevast pneumojaotist väljundis suruõhk puudub või on suruõhk (seled 93, 94). Juhtrõhk antakse taimeri sisendile). Läbi drosseli toimub suruõhu sissevool suruõhu reservuaari, mille tagajärjel rõhk reservuaaris hakkab tõusma kiirusega, mille määravad ära reservuaari maht ja reguleeritava drosseli parameetrid. Rõhu tõustes lülitumiseks vajaliku väärtuseni p1 toimub pneumojaoti ümberlülitus). Juhtrõhu eemaldamisel taimeri sisendilt toimub taimeri lülitumine algasendisse. 43. TOF taimer, tööpõhimõte, tingmärk, ajadiagrammid
annaabi.ee 
