Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pneumaatika: juhtimiskomponendid ja täiturid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Tartu Kutsehariduskeskus
Tööstustehnoloogia osakond
PNEUMAATILISED JUHTIMISKOMPONENDID JA TÄITURID
Iseseisev töö
Juhendaja
Tartu 2013

SISUKORD


SISUKORD 1
sissejuhatus 3
1.pneumaatilised juhtimiskomponendid 4
2.täiturid 6
2.1 Täiturite klassifikatsioon 7
2.1.1 Lineaarliikumisega täiturid 7
2.1.2Pöördliikumisega täiturid 8
kokkuvõte 10
kasutatud kirjandus 11

sissejuhatus


Selleks, et suruõhu abil teha meile vajalikke operatsioone on vaja täitureid, mille abil muudetakse elektriline, hüdrauliline või pneumaatiline energia valmistustööks kasuta-tava masina mehhaaniliseks liikumiseks (füüsikaliseks tööks).
Pneumaatiliste täiturite rakendamiseks on vajalikud juhtimiskomponendid, mille ülesandeks on vajalike juhtimissignaalide tekitamine, täiturite liikumiskiiruse, suruõhu rõhu reguleerimine ja muude juhtimisoperatsioonide täitmine pneumosüsteemides. [1.]
  • pneumaatilised juhtimiskomponendid


    1.1Pneumaatiliste juhtimiskomponentide klassifikatsioon
    • Pneumojaotid ehk suunaventiilid   
    • Drosselid ehk vooluventiilid ehk kägiventiilid 
    • Tagasilöögiklapid 
    • Taimerid 
    • Rõhutundlikud elemendid 
    • Sammjuhtimismoodulid 

    Pneumojaotid ehk suunaventiilid muudava või suunavad suruõhu teekonda pneumo- torustikes . Pneumojaotid jagatakse olenevalt nende juhtimisviisist pideva juhtimisega- pneumojaoti on rakendunud asendis nii kaua kuni kestab juhttoime: kas manuaalne, pedaaliga, mehaaniline , pneumaatiline, elektriline (lülitus lähteasendisse toimub kas manuaalselt või vedruga). Neid nimetatakse ka monostabiilseteks pneumojaotiteks. Impulssjuhtimisega pneumojaoti viimiseks uude asendisse mõjutatakse jaotit juhtsignaaliga
  • Vasakule Paremale
    Pneumaatika-juhtimiskomponendid ja täiturid #1 Pneumaatika-juhtimiskomponendid ja täiturid #2 Pneumaatika-juhtimiskomponendid ja täiturid #3 Pneumaatika-juhtimiskomponendid ja täiturid #4 Pneumaatika-juhtimiskomponendid ja täiturid #5 Pneumaatika-juhtimiskomponendid ja täiturid #6 Pneumaatika-juhtimiskomponendid ja täiturid #7 Pneumaatika-juhtimiskomponendid ja täiturid #8 Pneumaatika-juhtimiskomponendid ja täiturid #9 Pneumaatika-juhtimiskomponendid ja täiturid #10
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Hundu666 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    194
    pdf

    Pneumaatika alused

    PNEUMAATIKA ALUSED Koostas: Rein Uulma Sisukord 1 Pneumaatika ajalugu ja kasutatavad ühikud............................................................................ 2 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu............................................................................................. 2 1.2 Suruõhu omadused ........................................................................................................... 2 1.3 Füüsikalised alused .................................................................................................

    Tehnoloogia
    thumbnail
    97
    pdf

    Pneumaatika alused

    PNEUMAATIKA ALUSED Koostas: Rein Uulma Sisukord 1 Pneumaatika ajalugu ja kasutatavad ühikud............................................................................ 2 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu............................................................................................. 2 1.2 Suruõhu omadused ........................................................................................................... 2 1.3 Füüsikalised alused .................................................................................................

    Ohuõpetus
    thumbnail
    11
    docx

    Pneumoautomaatika eksam 2013

    Kastepunkt on temperatuur, milleni tuleb õhku jahutada, et õhus sisalduv niiskus kondenseeruks. Kuivatatav õhk jahutatakse eelnevalt õhk-õhk tüüpi soojusvahetis, mille järel eemaldatakse kondensaat. Edasi jahutatakse õhku veelgi, mille järel jällegi eemaldatakse kondensaat. Vajadusel võib õhu puhastamiseks mehaanilistest osakestest kasutada täiendavat peenfiltrit. 20. Õhu puhastamine, õhufiltrite liigid 21. Pneumaatilised täiturid, nende liigid Lineaarliikumisega täiturid(pneumosilindrid): Ühepoolse toimega silindrid, Kahepoolse toimega silindrid, Mitmepositsioon-silinder, Lööksilinder, Trosssilinder, Püsimagnetitega pneumosilinder. Pöördliikumisega täiturid: Pöördsilindrid, Suruõhumootorid, * kolbmootorid, * tiivikmootorid, * hammasratasmootorid, * turbiinid. 22. Pneumosilindrid, konstruktsioon, liigid 23. Monostabiilssed silindrid, iseärasused

    Pneumoautomaatika
    thumbnail
    14
    pdf

    Pneumaatika töö

    Ainehulk Mol Valgustihedus Cd Jõud N newton Kg*m/s2 Rõhk Pa pascal N/m2 Energia, töö J dzaul N*m Võimsus W vatt J/s Elektriline potensiaal/pinge V volt W/A 2. Pneumaatika eelised Kättesaadavus Transporditavus (suured kaugused) Akumuleerimise võimalus (kokkusurutav) Ajamite konstruktsiooni ja hoolduse lihtsus Pneumoenergiat on lihtne muundada nii lineaar- kui pöördliikumiseks Kõrged töökiirused Reguleeritavus Tundetus välistingimuste mõjule (rasked tingimused- tolm, temperatuur, niiskus) Seadmete töökindlus ja pikk tööiga Tule- ja plahvatusohutus Ökoloogiline puhtus Suhteliselt tundetu ülekoormusele 3. Pneumaatika puudused (nt

    Pneumaatika
    thumbnail
    91
    doc

    Eksami konspekt

    1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi ­ tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20

    Ehitusmasinad



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun