Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"nomogramm" - 12 õppematerjali

nomogramm on põhimõtteliselt joonis/graafik suhtelise niiskuse määramiseks kuiva ja märja termomeetri lugemite järgi.
thumbnail
2
xlsx

Ãœlesanne 3 nomogramm

n 80 90 100 120 130 140 60 15 17 19 23 25 26 100 25 28 31 38 41 44 150 38 42 47 57 61 66 265 67 75 83 100 108 117 475 119 134 149 179 194 209 800 201 226 251 302 327 352 1180 297 334 371 445 482 519 2000 503 565 628 754 817 880 0,05 0,1 0,2 0,4 0,6 1 60 0,17 0,33 0,67 1,33 2,00 3,33 100 0,10 0,20 0,40 0,80 1,20 2,00 150 0,07 0,13 0,27 0,53 0,80 1,33 265 0,04 0,08 0,15 0,30 0,45 0,75 475 0,02 0,04 0,08 0,17 0,25 0,42 800 0,0125 0,03 0,05 0,10 0,15 0,25 1180 0,00847 0,02 0,03 0,07 0,10 0,17 2000 0,00500 0,0100 0,02 0,04 0,06 0,10 150 160 ...

Informaatika → Ettevõtte infosüsteemid
33 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Puiduteaduses 4-8 moodul

Selle näitaja vahetu katseline määramine on mõistetavalt keerukas, sest puitu on katse käigus tunginud ka vaba vesi. Näitaja (WKP) on siiski määratav arvutuslikul teel: WKP = ( 1/ ρB –1/ρ0)ρS 100, kus ρB on puidu baastihedus (arvutatakse absoluutselt kuiva puidu massi suhtena maksimaalselt pundunud puidu ruumalasse); ρ0 on puidu tihedus absoluutselt kuivas olekus; ρS on seotud vee tihedus. 18. Mis on nomogramm ja milleks seda kasutatakse? Puidu rakuseina küllastuspiiri ja hügroskoopsuse piiri määramine on puiduteaduse oluline teoreetiline küsimus, kuid praktikas vajatakse sageli just andmeid ja arvutusmeetodeid puidu tasakaalulise niiskuse kohta. See eeldab käepäraste nomogrammide olemasolu, milles on seotud puidu tasakaaluline niiskus, puitu ümbritseva õhu suhteline (relatiivne) niiskus ja puitu ümbritseva keskkonna temperatuur.

Metsandus → Puiduteadus
19 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Kordamisküsimused, puiduteadus

võimaliku veeauru koguse suhtes antud temperatuuril. Peenestatud puidu püsivat niiskust, mis on praktiliselt ühesugune nii asorptsiooni kui ka desorptsiooni puhul nimetatakse tasakaaluniiskuseks.Tasakaaluniiskus on selline niiskus, mida püüab saavutada peenestatud puit, kui ta asub teatud olekuga õhus. Tasakaaluniiskust määratakse tavaliselt diagrammide järgi, mis on saadud eksperimentaalsel teel Nomogramm on puidu tasakaalulise niiskuse arvutamiseks mõeldud graafik. Seda kasutatakse, et võrrelda omavahel kolme parameetrit: temperatuur, suhteline niiskus ja rõhk. 23. Kirjeldage puidu soojusjuhtivust pikikiudu, ristikiudu ja soojusmahtuvuse omadusi piki- ja ristikiudu. Tooge näiteid kuidas need omadused mõjutavad puidu töötlemist ja kasutamist. Soojusjuhtivuseks nimetatakse soojushulka wattides, mis läbib puitmaterjali

Materjaliteadus → Puiduõpetus
52 allalaadimist
thumbnail
97
pdf

Pneumaatika alused

silindrite kasutamisel). Suurte silindri läbimõõtude ja kolvi liikumisulatuste korral ei ole tänu suurele suruõhu tarbimisele pneumosilindrite kasutamine majanduslikult otstarbekas. Suurtel liikumisulatustel võivad kolvivarrele ja tema juhikutele mõjuvad koormused osutuda liialt suurteks. Selleks et vähendada suurtel liikumisulatustel kolvivarre läbipaindumist, tuleb pneumosilindri valikul arvesse võtta ka pneumosilindri kolvivarre läbimõõtu. Vastava valiku tegemiseks on sobilik nomogramm (sele 58). Juhul kui teile ei sobi jõudude põhjal arvutatud silinder, kuna vastava läbimõõduga silindri kolvivars ei ole piisava jäikusega, tuleb valida suurem pneumosilinder, mille kolvivarre läbimõõt oleks piisav. 52 Sele 58 - Kolvivarre läbimõõdu leidmine 5.3.3 Kolvi liikumiskiirus Kolvi liikumiskiiruse määravad ära koormus, töörõhk, pneumojaoti ja silindri

Meditsiin → Ohuõpetus
238 allalaadimist
thumbnail
194
pdf

Pneumaatika alused

silindrite kasutamisel). Suurte silindri läbimõõtude ja kolvi liikumisulatuste korral ei ole tänu suurele suruõhu tarbimisele pneumosilindrite kasutamine majanduslikult otstarbekas. Suurtel liikumisulatustel võivad kolvivarrele ja tema juhikutele mõjuvad koormused osutuda liialt suurteks. Selleks et vähendada suurtel liikumisulatustel kolvivarre läbipaindumist, tuleb pneumosilindri valikul arvesse võtta ka pneumosilindri kolvivarre läbimõõtu. Vastava valiku tegemiseks on sobilik nomogramm (sele 58). Juhul kui teile ei sobi jõudude põhjal arvutatud silinder, kuna vastava läbimõõduga silindri kolvivars ei ole piisava jäikusega, tuleb valida suurem pneumosilinder, mille kolvivarre läbimõõt oleks piisav. 52 Sele 58 - Kolvivarre läbimõõdu leidmine 5.3.3 Kolvi liikumiskiirus Kolvi liikumiskiiruse määravad ära koormus, töörõhk, pneumojaoti ja silindri

Tehnoloogia → Tehnoloogia
44 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Alalisvool

1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks...

Füüsika → Füüsika
13 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Alalisvool

1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks...

Tehnika → Elektrotehnika
187 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Põhjalik ülevaade alalisvoolust

1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks...

Füüsika → Füüsika
10 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Alajaamad II osa

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektroenergeetika instituut ALAJAAMAD II AEK3025 5,0 AP 6 4-1-1 E K (eeldusaine AES3045 "Elektrivõrgud") TALLINN Loengukursus AEK 3025 ii Rein Oidram _____________________________________________________________________ 2009 ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 iii Rein Oidram _____________________________________________________________________ SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid ja seadmete üldiseloomustus 2.2. Alajaamade talitlustingimused 2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga. 3. Alajaama põhiseadmed ...

Energeetika → Elektrijaamad
22 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Ãœldmeteoroloogia konspekt

Tegijapoiss 2010 Üldmeteoroloogia konspekt eksamiks Konspekt on tehtud Hanno Ohvril-I üldmeteoroloogia materjalide põhjal . Üsna vigu täis . Igast kasulikku infot on siin , kuid paljud asjad võivad segaseks jääda , kuna ma panin kirja enamasti selle mida ma ise ei tea ( peaaegu kõik). Valemite tuletusi ma kirja ei pannud , sest normaalsed inimesed selliseid asju ei õpi. Kasu on konspektis kindlasti. Termini meteoroloogia all peetakse harilikult silmas kindlatel kellaaegadel tehtavaid õhu temperatuuri, rõhu, niiskuse, pilvisuse, nähtavuse jt meteoelementide rutiinseid mõõtmisi javaatlusi. Klimatoloogia - Paljuaastane iseloomulik ilmastik mingis piirkonnas. Klimatoloogia on meteoroloogia ja füüsilise geograafia piiriteadus. Fahrenheiti skaala ­ Kaks püsipunkti 1) 0 F Kraadi = -17.78 C , madalaim temperatuur mis ta laboris sai . 2) 96 F = 35.55 C , tema arvates inimese keha temperatuur. Jää sulab Fahrenheidi skaala järgi 32 F kraadi ...

Kategooriata → Üldmeteoroloogia
84 allalaadimist
thumbnail
138
pdf

Elektrotehnika alused

ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostam...

Mehhatroonika → Mehhatroonika
141 allalaadimist
thumbnail
103
doc

Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

Eksamiküsimused Meresõiduohutus ja laeva juhtimine Semester 4.3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontroll...

Merendus → Ohutus ja ohuteave
46 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun