Tallinna Tööstushariduskeskus Suunaventiilid 8 Suunaventiilid Suunaventiili olekuid tähistatakse väikeste tähtedega "a" ja "b". Selel 8.3 Suunaventiilideks nimetatakse kõiki neid toodud suunaventiilid milledel on kaks ventiile, mille abil hüdrosüsteemis ja kolm olekut. Suunaventiilis kus on 3 toimub hüdroajamite käivitamine ning olekut on keskmine neutraalolek, mida peatamine. tähistatakse "0" ning milles on suunaventiil kui teda ei mõjutata 8.1 Suunaventiilide tingmärgid juhtsisendite kaudu. Suunaventiili tähistuses näitab esimene
tava masina mehhaaniliseks liikumiseks (füüsikaliseks tööks). Pneumaatiliste täiturite rakendamiseks on vajalikud juhtimiskomponendid, mille ülesandeks on vajalike juhtimissignaalide tekitamine, täiturite liikumiskiiruse, suruõhu rõhu reguleerimine ja muude juhtimisoperatsioonide täitmine pneumosüsteemides. [1.] 1. PNEUMAATILISED JUHTIMISKOMPONENDID 1.1Pneumaatiliste juhtimiskomponentide klassifikatsioon · Pneumojaotid ehk suunaventiilid · Drosselid ehk vooluventiilid ehk kägiventiilid · Tagasilöögiklapid · Taimerid · Rõhutundlikud elemendid · Sammjuhtimismoodulid Pneumojaotid ehk suunaventiilid muudava või suunavad suruõhu teekonda pneumo- torustikes. Pneumojaotid jagatakse olenevalt nende juhtimisviisist pideva juhtimisega- pneumojaoti on rakendunud asendis nii kaua kuni kestab juhttoime: kas manuaalne,
ühesuunaliseks).Mittetagasivooluventiilides kasutatakse sulgeva elemendina kas kuul-, plaat- või tihenditega varustatud koonusklappe. · mittetagasivooluventiile kasutatakse: · vedeliku takistusest möödajuhtimiseks · ühe voolusuuna sulgemiseks · möödavoolu klappidena (näiteks möödavooluks ummistunud filtritest) · rõhuklappidena, et tagada vedeliku läbivool alles peale teatava sisendrõhu saavutamiseks. 15. Suunaventiilid · Suunaventiilide funktsioon on muuta õhuvoolu suunda muutes sisend- ja väljundavade · ühendusskeeme. · Suunaventiilide ülesanneteks pneumosüsteemis on: · · Täiturite juhtimine, · · Pneumosignaalide andmine, · · Loogikafunktsioonide realiseerimine. · 1)Klapp-tüüpi ventiilid · Kuulklapiga · Plaatklapiga · Tasakaalustatud taldrikklapiga · · 2)SIIBER- tüüpi
•Kinemaatiline energia on võrdeline tema voolukiirusega. 32.Voolamine avast (seletus) 33.Voolamine rõhkude vahest (seletus, valem) 34.Voolamine jätkust (seletus, joonis) Vooluhulga suurendamiseks avast (vooluhulga tegur 0,6…0,69) kasutatakse ava pikendusi ehk jätke. Jätkud pikkusega l = 4d…5d. Tekib imemisefekt, suureneb ahenemistegur. 34. 35. Õhu voolamine avast (seletus, üle- ja alakriitiline voolamine) 36. Loogikaelemendid 37. Suunaventiilid ning nende tingmärgid 38. Vooluventiilid ning nende tingmärgid 39. Ühe- ning kahepoolse toimega silinder ning tingmärk 40. Kiirväljalaskeventiil, selle vajalikkus ning tingmärk 41. Lihtsama elektropneumaatilise, -hüdraulilise skeemi koostamine.
Pikad liikumised vähema ruumikasutusega Tross-silindrid • Pilutihendiga silindrid • Püsimagnetiga silindrid 8. Pneumaatiliste pöördsilindrite tüübid ja tööpõhimõtted. Pöördsilindrid (piiratud pöördenurgaga): Hammaslatiga (pöördemoment u. 150 Nm) Labaga (pöördemoment u. 20 Nm) 9. Haaratsid, nende omadused ning tööpõhimõtted. Kasutatakse objektide haaramiseks ja hoidmiseks. • Haaratsi konstruktsiooni määravad teisaldatava objekti kuju, mõõtmed. 10. Suunaventiilid, nende ülesanne ning tingmärgid. Suunaventiilide tähistamine ning juhtimisviisid. Pidev- ning impulssjuhtimine. Muuta õhuvoolu suunda • Täiturite juhtimine • Pneumosignaalide suunamine • Loogika funktsioonide realiseerimine Impulssjuhtimine • Kaks võrdset asendit • Juhtsignaali katkemisel püsib viimane asend. Pidev juhtimine: Eksisteerib üks põhiasend, millesse ventiil tagastub • Ventiili teise positsiooni hoidmiseks peab juhtsignaal rakenduma pidevalt 11
tandem-, kompaktne tandemsilinder Mitmepositsioonsilinder Kolmepositsioon-, juhikutega-, stoppersilindrid Teleskoopsilinder Kolvivarreta silindrid- pikk ruum väikese mõõtmega (tross-, pilutihendiga ja püsimagnetitega silindrid) 13. Lineaar- ja pöördsilinder (nt mis nende vahe on) Hammaslatiga pöördsilindrid (pöördenurk kuni 360o) Labaga pöördsilindrid Lineaarliikumisega silinder liigub sirgjooneliselt samas kui pöördliikumisega liigub pöördega. 14. Suunaventiilid e. jaotid (tähistused ja avade markeeringud) Funktsioon on muuta õhuvoolu suunda muutes sisend- ja väldavade ühendusseeme: Suunaventiilide ülesanneteks pneumosüsteemis on: o Täiturite juhtimine o Pneumosignaalide andmine o Loogikafunktsioonide realiseerimine Suunaventiile tähistatakse kahe numbriga, millest esimene näitab suunaventiili avade arvu (Va. Juhtimisavad) ja teine- suunaventiilide tööasendite arvu. Ruutude juurde joonistatakse ventiili juhtimiselemente:
....................................................................................... 46 5.3 Pneumosilindrite mõõtmete määramine......................................................................... 50 6 Pneumaatilised juhtimiskomponendid .................................................................................. 57 6.1 Sissejuhatus .................................................................................................................... 57 6.2 Pneumojaotid ehk suunaventiilid ................................................................................... 57 6.3 Drosselid ehk vooluventiilid .......................................................................................... 71 6.4 Mittetagasivooluklapp.................................................................................................... 73 6.5 Loogikafunktsioonide realiseerimine pneumaatikas ...................................................... 74 6.6 Kiirväljalaskeklapp..........
....................................................................................... 46 5.3 Pneumosilindrite mõõtmete määramine......................................................................... 50 6 Pneumaatilised juhtimiskomponendid .................................................................................. 57 6.1 Sissejuhatus .................................................................................................................... 57 6.2 Pneumojaotid ehk suunaventiilid ................................................................................... 57 6.3 Drosselid ehk vooluventiilid .......................................................................................... 71 6.4 Mittetagasivooluklapp.................................................................................................... 73 6.5 Loogikafunktsioonide realiseerimine pneumaatikas ...................................................... 74 6.6 Kiirväljalaskeklapp..........
Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised alused 2 Hüdraulika teoreetilised alused Raskusjõud = mass × raskuskiirendus 2.1 Füüsikalised suurused F = 1 kg × 9,81 m/s2 =9,81 N Jõu mõõtühikuks SI-süsteemis on Mass m njuuton. Inertsi ja gravitatsiooni iseloomustaja Rõhk p ning mõõt. Keha mass on SI-süsteemi põhiühik. Massi mõõtühikuks SI- Suurus, mis iseloomustab keha pinna süsteemis on kilogramm. mingile osale risti mõjuvaid jõude. Rõhk on vedelikke sisaldavate protsesside Jõud F kirjeldamisel üks tähtsaim parameeter. Pinnaga A risti mõjuv jõud F tekitab Kehade vastastikuse mehaanilise mõju ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
