Tallinna Tööstushariduskeskus Voolamist reguleerivad ventiilid 9 Voolamist reguleerivad ventiilid 9.1 Sissejuhatus Vooluventiilidega reguleeritakse täiturite töökiirust muutes (vähendades või suurendades) ventiili ristlõikepindala, reguleerimispunktis. Vooluventiilide erandiks on vedelikku jaotavad ventiilid, mis jaotavad vedelikuvoolu kaheks või enamaks haruks. Vastavalt funktsioneerimisele jaotatakse vooluventiilid nelja rühma (sele 9.1, 9.2 ja 9.3). Voolamist reguleerivad ventiilid Takistid Vooluhulka reguleerivad p sõltuv funktsioneerimine p sõltumatu reguleerimine : sõltuvad : sõltumatud : sõltuvad : sõltumatud Sele 9.1 Vooluventiilide tüübid
•Kinemaatiline energia on võrdeline tema voolukiirusega. 32.Voolamine avast (seletus) 33.Voolamine rõhkude vahest (seletus, valem) 34.Voolamine jätkust (seletus, joonis) Vooluhulga suurendamiseks avast (vooluhulga tegur 0,6…0,69) kasutatakse ava pikendusi ehk jätke. Jätkud pikkusega l = 4d…5d. Tekib imemisefekt, suureneb ahenemistegur. 34. 35. Õhu voolamine avast (seletus, üle- ja alakriitiline voolamine) 36. Loogikaelemendid 37. Suunaventiilid ning nende tingmärgid 38. Vooluventiilid ning nende tingmärgid 39. Ühe- ning kahepoolse toimega silinder ning tingmärk 40. Kiirväljalaskeventiil, selle vajalikkus ning tingmärk 41. Lihtsama elektropneumaatilise, -hüdraulilise skeemi koostamine.
Pneumaatiliste täiturite rakendamiseks on vajalikud juhtimiskomponendid, mille ülesandeks on vajalike juhtimissignaalide tekitamine, täiturite liikumiskiiruse, suruõhu rõhu reguleerimine ja muude juhtimisoperatsioonide täitmine pneumosüsteemides. [1.] 1. PNEUMAATILISED JUHTIMISKOMPONENDID 1.1Pneumaatiliste juhtimiskomponentide klassifikatsioon · Pneumojaotid ehk suunaventiilid · Drosselid ehk vooluventiilid ehk kägiventiilid · Tagasilöögiklapid · Taimerid · Rõhutundlikud elemendid · Sammjuhtimismoodulid Pneumojaotid ehk suunaventiilid muudava või suunavad suruõhu teekonda pneumo- torustikes. Pneumojaotid jagatakse olenevalt nende juhtimisviisist pideva juhtimisega- pneumojaoti on rakendunud asendis nii kaua kuni kestab juhttoime: kas manuaalne, pedaaliga, mehaaniline, pneumaatiline, elektriline (lülitus lähteasendisse toimub kas
hakkamiseks. (F2 = p x A2).Kuni see jõud püsib konstantne, siis rõhk p enam ei kasva ja sõltub ainult vedeliku voolamist takistavast hõõrdejõust.Teise kolvi liikumiskiirus sõltub pumba poolt tekitatud vedeliku vooluhulgast. Mida kiiremini pumbatakse, seda kiiremini liigub teine kolb. Rakendades sama põhimõtet teistele hüdrokomponentidele, mis: · juhivad silindri liikumissuunda (suunaventiilid) · mõjutavad silindri liikumiskiirust (vooluventiilid) · piiravad silindri poolt arendatavad jõudu (rõhuventiilid) · väldivad passiivses olekus süsteemi iseeneslikku tühjenemist läbi pumba (mittetagasivoolu ventiilid) · varustavad hüdrosüsteemi surve all oleva vedelikuga (hüdropumbad) saame koostada erineva otstarbega hüdrosüsteeme. 10. Töövedelikud. Töövedelikele esitatavad nõuded · Mineraalõlid. Mineraalõlid on hüdroajamites kõige enam kasutatavad vedelikud. Nad ei ole kasutatavad
........................................................................ 50 6 Pneumaatilised juhtimiskomponendid .................................................................................. 57 6.1 Sissejuhatus .................................................................................................................... 57 6.2 Pneumojaotid ehk suunaventiilid ................................................................................... 57 6.3 Drosselid ehk vooluventiilid .......................................................................................... 71 6.4 Mittetagasivooluklapp.................................................................................................... 73 6.5 Loogikafunktsioonide realiseerimine pneumaatikas ...................................................... 74 6.6 Kiirväljalaskeklapp......................................................................................................... 77 6
........................................................................ 50 6 Pneumaatilised juhtimiskomponendid .................................................................................. 57 6.1 Sissejuhatus .................................................................................................................... 57 6.2 Pneumojaotid ehk suunaventiilid ................................................................................... 57 6.3 Drosselid ehk vooluventiilid .......................................................................................... 71 6.4 Mittetagasivooluklapp.................................................................................................... 73 6.5 Loogikafunktsioonide realiseerimine pneumaatikas ...................................................... 74 6.6 Kiirväljalaskeklapp......................................................................................................... 77 6
Koormates käsipumpa jõuga F1 tekitatakse silindris rõhk p, mille väärtus saadakse Jagades jõu F1 suuruse kolvi pindalaga A1 (p=F1/A1) (sele 2.17). 23 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised alused Rakendades sama põhimõtet teistele hüdrokomponentidele, mis: - juhivad silindri liikumissuunda (suunaventiilid), - mõjutavad silindri liikumiskiirust (vooluventiilid), - piiravad silindri poolt arendatavat jõudu (rõhuventiilid), - väldivad passiivses olekus süsteemi iseeneslikku tühjenemist läbi pumba (mittetagasivoolu ventiilid), - varustavad hüdrosüsteemi surve all oleva vedelikuga (hüdropumbad) saame koostada erineva otstarbega hüdrosüsteeme. Järgnevalt koostame ja esitame etappide kaupa lihtsa hüdrosüsteemi, kasutades skeemil DIN 1219 tingmärke. 1. Etapp (sele 2.18 ja 2.19) Sele 2
annaabi.ee 
