.) - Naistesse suhtlemine, naisi peeti irratsionaalsetekes, hüsteerilisteks, seksi- ja toidu hulludeks - Saine sõltuvuses isast, abikaasast, vennast või pojast - Naiste rollid abikaasa või hetäär - Al.13.a. vallalised tüdrukud tänavatel ei jalutanud - Abielunaine- kodu, majapidamise, orjade valitseja - Lahutus oli võimalik, kaasavara tuli naise vanematele tagasi maksta - ,,kreeka armastus"- meestevaheline kiindumus, vanem mees- õpetaja, noorem mees- tema imetleja, õppija Perekonnapetus Spartas - 7.a poiss riigi kasvatusele - Füüsiline, vapruse kasvatus - Füüsiline karistamine - Kõik kasvatasid kõiki lapsi - Perekond polnud prioriteet - Kiindumust ei näidatud välja Rooma- u 100 e.Kr.-500. - Traditsioon, telligioon, riik, võim - Perepea absoluutne võim (patria potesta) - Isa võis otsustada, kas laps üles kasvatada, maha müüa v tappa.. äbarikud
.) - Naistesse suhtlemine, naisi peeti irratsionaalsetekes, hüsteerilisteks, seksi- ja toidu hulludeks - Saine sõltuvuses isast, abikaasast, vennast või pojast - Naiste rollid abikaasa või hetäär - Al.13.a. vallalised tüdrukud tänavatel ei jalutanud - Abielunaine- kodu, majapidamise, orjade valitseja - Lahutus oli võimalik, kaasavara tuli naise vanematele tagasi maksta - „kreeka armastus“- meestevaheline kiindumus, vanem mees- õpetaja, noorem mees- tema imetleja, õppija Perekonnapetus Spartas - 7.a poiss riigi kasvatusele - Füüsiline, vapruse kasvatus - Füüsiline karistamine - Kõik kasvatasid kõiki lapsi - Perekond polnud prioriteet - Kiindumust ei näidatud välja Rooma- u 100 e.Kr.-500. - Traditsioon, telligioon, riik, võim - Perepea absoluutne võim (patria potesta) - Isa võis otsustada, kas laps üles kasvatada, maha müüa v tappa.. äbarikud
teatud käitumismustreid +vaatluslik õppimine. Perekond =osade summa. Indiviidi ega pere arengut ei saa ette ennustada. Arengul ei ole lõpp-punkti , kuid arengu suund oleneb pere liikmete kinnituste.... Kontekstuaalne mudel- persooni ja konteksti saab eristada, persooni ja konteksti mõju on vastastikune, mõju on dünaamiline (vastastikmõju) , pidevalt muutuv, hierarhiline, mitmetasandiline, erinevate muutujatega Vastastikune interaktsioon pereliikmete vahel. Individuaalse arengu fookuses on indiviid suuremas pere süsteemis. Indiviid on seotud mitmetasemeliste kontekstidega k.a. pereväliste kontekstidega. Perekond ei ole osade summa. Vastastikune interakts tingib arengu erinevates suundades, mille ei ole lõpppunkti pereliikmetele. Arengu suund oleneb vastastikusest interaktsioonist: erinevatel tasemetel olevate muutujate vahel, interaktsiooni a Loeng 2 30. sept-17 Süsteemiteooria (Bronferbrenner)- 1
Seksuaalne erutus- psühhosotsiaalne akt. Seksuaalne erutus füsioloogiline akt. Me elame maailmas, kus erinevad stiimulid meid mõjutavad. Seksuaalsete väärtuste süsteemist oleneb kas ja kuidas mingi asi meis erutust tekitab. Seksuaalsel erutusel on oma psühhosotsiaalne aspekt. Esiteks, teiseks hinnangud, kolmandaks emotsionaalne/ afektiivne aspekt. Otsene seksuaalne stiimul mõjutab rohkem füüsilise seksuaalse erutuse tekkimist. Nii meestel kui ka naistel kehtib, et kui partner kontrollib seksuaalakti, on erutus tugevam. William Masters ja Virginia Johnson seksuaalse erutuse mudel baseerub 12 aasta vältel tehtud laboratoorsetel uuringutel. Nende jaoks oli erutus puhtalt füsioloogiline. 14 Helen Singer Kaplan - tema räägib esimest korda, et seksuaalse erutuse tekkeks on esmalt soov. Soov > erutus > orgasm. Esimest korda tulevad psühholoogilised aspektid kõne alla.
SOTSIALISEERUMINE Normide, reeglite, oskuste ja tegevusmallide õpetamine lastele. Perekond pakub kõigile liikmetele võimaluse õppida lojaalsust ja meeskonnatööd, sõnapidamist ja võimet kokku leppeid sõlmida ning täita. Sotsiaalse arengu aluseks on ema ja lapse vaheline kiindumussuhe, mida on peetud kõige omakasupüüdmatumaks inimsuhteks. Samamoodi kiindub laps ka regulaarselt temaga tegelevasse isasse. Kiindumus on kahe inimese vaheline emotsionaalne side. Ema ja lapse kiindumussuhe Sensitiivseks perioodiks peetakse lapse vanust 5.-6. elukuust 3. eluaastani. Kui sel perioodil ei kiindu laps ühte inimesse, siis tema edaspidised suhted on häiritud. Hiljem on selle tulemuseks valimatud sõprussuhted, puuduv süütunne, sotsiaalse kohanemise häired, ebapiisavad emotsionaalsed väljendused, vaene sõnavara ning algklassides
laseb ka enda eest hoolitseda SOTSIALISEERUMINE Normide, reeglite, oskuste ja tegevusmallide õpetamine lastele. Perekond pakub kõigile liikmetele võimaluse õppida lojaalsust ja meeskonnatööd, sõnapidamist ja võimet kokku leppeid sõlmida ning täita. Sotsiaalse arengu aluseks on ema ja lapse vaheline kiindumussuhe, mida on peetud kõige omakasupüüdmatumaks inimsuhteks. Samamoodi kiindub laps ka regulaarselt temaga tegelevasse isasse. Kiindumus on kahe inimese vaheline emotsionaalne side. Ema ja lapse kiindumussuhe Sensitiivseks perioodiks peetakse lapse vanust 5.6. elukuust 3. eluaastani. Kui sel perioodil ei kiindu laps ühte inimesse, siis tema edaspidised suhted on häiritud. Hiljem on selle tulemuseks valimatud sõprussuhted, puuduv süütunne, sotsiaalse kohanemise häired, ebapiisavad emotsionaalsed väljendused, vaene sõnavara ning algklassides halb lugemis ja kirjutamisoskus,
12.astmelise trepina. · Silmad - keha . Pilguga valime partneri,saame tema kohta juba palju teada. · Silmad silmad . Kontaktivõime.See on vastastikune sooviavaldus suhtlemiseks.Silmadega öeldakse esimesed sõnad. · Hääl hääl . Tervitamine,tutvumine. Kõne annab teavet esmase valiku õigsuse või ekslikkuse kohta. · Käsi käsi . Esimene füüsilise kokkupuute hetk.Käsi on ääretult tundlik. · Käsi õlg . Kontrolliv zest . kui palju partner usaldab. õla puutumisest ilmnev ebamugavustunne viitab kiirustamisele · Käsi puus . See kontakt on omane tantsule ja võimaldab tunnetada läheduse iseloomu. · Suu nägu . Esimene suudlus antakse tavaliselt põsele,kui huultele siis põgus. · Käsi pea . Juuste silitamine on hoolimise ja armastuse sümbol,annab kindlust ja turvatunnet. · Käsi keha . Otsene intiimsuse märk ja mõistetav kui vahekorra ettepanek. · Suu rinnad
Seksuaalsuhted ja- käitumine noorukieas (5) lk 83 küsimused: 1. Millised argumendid räägivad selle poolt, et lükata seksuaalvahekorda astumist edasi kuni abiellumiseni? Millised selle vastu? Põhjendage. 1. Mida varem astutakse partneriga seksuaalvahekorda, seda suurem on tõenäosus, et parnerite vahel kaob seksuaalne tõmme ja väheneb huvi suhte edasi arendamisel. Kardetakse ka kogematta rasedaks jäämist enne abielu. Kardetakse, et kui alustatakse varem, siis ei pruugi suhe abieluni jõuda. Ka osades peredes on traditsioonid ja kombed, mis keelavad enne abielu seksuaalvahekorda astumist. Kui naisterahvas on süütu kuni abieluni, on teaduslikult tõestatud fakt, et ta on oma abikaasale atraktiivsem. 2. Milliseid ettekäändeid kasutatakse tavaliselt selleks, et mitte kasutada kondoomi? 2. Et kondoom vähendab naudingut. Et ühest korrast ei jää rasedaks. Et kui seemnepurset ei toimu, ei ole võimalik rasedaks jääda. Väidetakse et kummalgi ei ole haigusi ja vastaspoolt us
madalamal astmel olevale partnerile halva tunde) – üks pidevalt saamatu, teine ületoimetav toob kaasa suure rahulolematuse. Sageli süvenev, sest mida saamatum on üks, seda üle toimetulevam on teine ja vastupidi. - Pseudokomplementaarsus: tundub, et komplementaarsus on üht pidi, kuid tegelikult on teistpidi, nt üks partner teeb asju poolikult, et teine teeks need lõpuni (manipuleeriv, aste kõrgemal on see, kes asju poolikult teeb). Meestelt eeldatakse tavaliselt ületoimetulekut naine: miks mina ei saa nii palju palka vms. Suhe naiste ja meeste vahel on pseudokomplementaarne. Tervetes suhetes on - muutlik komplementaarsus (kõrgemal-madalamal olemine vaheldub vastavalt olukorrale;
2. Sõprussuhte tekkimine 3. Kohtumiste periood 4. LÄHEM TUTVUMINE; Enne abielu kujunemist viis astet, mis tuleks läbida: sotsiaalne-, psühholoogiline-, vaimne-, seksuaalne-sfäär 5. Kihlus Soovide formuleerimine - nooruk hakkab tajuma, mis on tema jaoks tähtis, milliseid omadusi ta ootab ja soovib sellelt, kellega ta kavatseb püsivamalt suhelda. Sotsiaalne sfäär - hõlmab mõlema suhted nii oma kui ka partneri sõpradega, vanematega, kolleegidega. Kasulik on partner kokku viia oma vanemate ja perega. Psühholoogiline sfäär - kuidas reageerib kaaslane üllatusele, naljale, probleemile. Kas ta suudab koostööd teha, kas tal on kindlaid põhimõtteid. Seksuaalne sfäär - partneri hoiakud, arvamused ja tõekspidamised seksuaalelu kohta. Olulised on tunded, mida partner tekitab oma pilgu, puudutuse ja sõnadega. Vaime sfäär - Kui üks partneritest on usklik, on oluline teada, kuidas suhtub ususse teine -
Suhte mõõtmed 1. Kvaliteet- kuidas osalejad tegelevad suhte sisuga 2. Sisu- mida suhtes olijad koos teevad 3. Lahknevus- suhtes osalejate poolt tehtavate erinevate tegevuste mitmekesisus 4. Tegevus sagedus ja mustrid- kui tihti inimesed koos tegutsevad ja kas nende tegevustel on tüüpmuster 5. Vastastikkus ja täienduvus- suhtes on vastastikusedid käitumiskogumeid (domineerimine, võim) 6. Intiimsus-määr:eneseavastamine, sõltuvus, pühendumine, hoolitsus, seotus, teised positiivsed tunded. Suhtepsühholoogia Humanistlik- empaatiline mõistmine, tingimusteta positiivne suhtumine, loomulikkus Empaatiline mõistmine(teise tunnete läbielamine+teise kingades olemine): 1. Idenifikatsioon, mille käigus pööratakse tp partnerile/kliendile 2. Liitumine- teise kogemus muudetakse enda omaks identifitseerimise kaudu 3. Peegeldus- teise inimese kogemuse kogemina samal ajal enda kogemustega 4
Kihlus Omavaheline lähedus on suhte esimeses faasis väga suur. Paarisuhte arengu esimest faasi on lisaks lähema tutvuse loomisele ja ühtesulamisele nim. ka sümbioosi perioodiks. 2. Teine periood: eraldumine Algusaeg erinev. Vajadus eralduda, kujundada välja oma individuaalsus. Häirima võivad hakata pisiasjad, millest on raske loobuda. Võib tekkida tahtmine partner ümber kasvatada. Probleemide lahendamiseks peavad osalised ise aktiivselt tegutsema. 3. Kolmas periood: kaaslus Tekib kiindumus, mille puhul abikaasa heaolu ja õnn muutub niisama oluliseks kui enda oma. Toimub identifitseerumine. Suureneb lähedus. o Mõistuslik lähedus – tekivad ühised tähelepanekud ja tõlgendused ning tekib vastastikune mõistmine.
püsimiseks vajalikku tingimust: kontroll seksuaalsuhete üle, taastootmine, noorte sotsialiseerimine ja majanduslik ühistegevus. Ira L. Reiss on perekonda pidanud institutsiooniks, mis koosneb sotsiaalselt defineeritud normidest ja suhetest. Tema arvates on perekonna peamisteks funktsioonideks järeltulijate legaliseerimine ja sotsialiseerimine. Tänapäeval defineerivad perekonda emotsionaalne seotus, vastastikune sõltuvus ja vastutus. Selle definitsiooni kohaselt võivad end perekonnana määratleda indiviidid, kes pole bioloogiliselt ega seadusliku lepinguga seotud, lastetud paarid, üksikvanemad ja kasulapse hooldajad, kui nad täidavad eelpool nimetatud tingimusi ja töötavad loodud suhte püsimise nimel. 1.2. Leibkond Leibkond on majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos majapidamisotsuseid langetavad inimesed (enamasti ühe perekonna liikmed). 1.2.1. Eesti leibkonnad
Peresünnitus sünnitus, kus sünnitajale on toeks lapse isa kogu sünnituse jooksul, väikeste vaheaegadega, vahetult pärast lapse sündi või külastades naist sünnitusjärgselt. LASTETUS JA LAPSENDAMINE Lastetusvõib olla seotud nii naise,mehe kui ka mõlema haiguste või häiretega.Tegemist võib olla infertiilsuse e viljatusega. Lapsendamineehk adopteerimine.Osa perede jaoks või olla see ainus võimalus saada lapsevanemaks. VANEMLUS JA SELLE LIIGID Vanemlus lapsevanem olemine. *bioloogiline vanemlus *juriidiline vanemlus *sostsiaalne vanemlus *psühholoogiline vanemlus,mis jaguneb omakorda argi-, emotsionaalseks,päritolu- ja vastutusvanemluseks. LAPSE ARENG JA ARENGUPERIOODID Arenguperioodid sünnist noorukieani: *Imikuiga (0-1 aastat) *Maimikuiga(1-3 aastat) *Koolieelikuiga(3-6/7 aastat) *Kainikuiga(6/7-11/12 aastat) *Murdeiga(11/12-15/16 aastat) *Noorukiiga(15/16-20/22 aastat) VANEMATE KASVATUSLIKUD ÜL. 1
Lähisuhtevägivald on üle maailma murettekitav probleem. WHO viitab 48-le populatsioonipõhisele lapsest. 70% juhtudel on tegemist paarisuhtevv-ga, kusjuures enamasti on vv-tsejaks meesterahvas. 40% uurimusele kogu maailmast, millest nähtub, et 10%69% naistest on langenud mingil hetkel oma elus perevv ohvritest koges vv 2x aastas, iga 10. aga rohkem kui 1x kuus. Tulemused näitasid, et peamiselt lähisuhtepartneri rünnaku ohvriks. 16-44 aasta vanuste naiste seas on vv suurim surma ja invaliidsuse kutsutakse politsei välja siis, kui vv on joobes. põhjustaja, põhjustades enam surma ja haigusi kui vähk ja liiklustraumad. Eesti uuringu tulemuste järgi Statistikaameti turvalisuseuuringu kohaselt on umbes iga teine 15-74-a in kogenud oma paarisuhtes olid naised sagedamini isikuvastase vV ohvriteks (21%) kui mehed (16%), kusjuures naised langesid vähemalt 1 vvepisoodi. Meeste ja naiste erinevused ilmnevad kogetud vv raskusa
võimed, mõtted, tunded suhted Olulised ülesanded olla unikaalne, väljendada end, kuuluvus, osalus, käitun täita eesmärgid, öelda otse mida sobivalt, täita grupi eesm. mõtlen mõelda ja siis tegutseda + soolised erinevused (sõltuvuses) Mehed ja naised tõlgendavad sõltuvust erinevalt! N- sõltuvus suhted, düaad; M- sõltuvus laiema grupiga, kollektiivne Mina kujunemine: Teise rolli võtmine- enda kujutlemine teise inimese rolli, sarnaste sotsiaalsete rollide jagamine, teiste rollide õppimine. Tähtsad teised- vanemad, eakaaslased, jt, kellel on võim, et mõjutada inimeste arusaamu iseenesest. Üldistatud teised- kõikide samasse staatusesse kuuluvate inimeste käitumisnormid (sinna kuuluvad ka vanemad, kui võtavad last võrdselt- lapsega sama staatus seega).
REFERAAT Anne-Liis Tänav 11 a. klass Abielulahutus ja lahutusjärgne adaptsioon Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Lahkuminek ja abielulahutus 2.1 Mis viib abielu lahutuseni 2.2 Lahutuse etapid 3. Elu pärast lahutust 3.1 Tunded pärast lahutust 3.1.1 Naised & Mehed 3.1.2 Lapsed 3.2 Kuidas edasi minna 4. Kokkuvõte *Kasutatud kirjandus/materjalid 1.Sissejuhatus Inimestevahelised suhted on alati keerulised. Olgu nendeks siis sõprussuhted, vanema ja lapse vahelised suhted või partnerlussuhted. Aga just suhted võimaldavad tunda paljusid võrratuid tundeid nagu sõprustunne , usaldus, armastus. Igal asjal on aga kaks poolt , üks hea ja üks halb . Sõprusele võib järgneda reetmine, usaldusele petmine ja armastuse viha. Nii on elu täis pidupäevi ja kriise. Üks raskemini läbielatav kriis peres on vanemate lahkuminek. See mõjutab kõiki:vanemaid, lapsi, sõpru,sugulasi. Vahest võib abielu võrrelda lillepeenraga-kui sa s
emotsionaalsed läbielamised. Storge- meenutab kõrvalevaatajaile pigem sõprussuhteid. Storgiline armastaja ühendab teise inimese valimisel sõpruse ja armastuse, ta eelistab aeglaselt arenevat kiindumust, mis aitab luua pikaajalist suhet. Agape- on Erose ja Storge kombinatsiooon. Armastuses nähakse kohustust teha head ja hoolitseda teise eest. Need inimesed märgivad, et armastavad oma partnerit, on suhtega üldiselt rahul ja oma partnerile truud. Omakasupüüdmatus ja kohusetunne jumaldatud inimese vastu on selle stiili põhitunnused. Ludus- on kui mänglev, kõikelubav stiil. Luduse esindaja silmis kujutab armastus endast mängu ja tähendab paljusid partnereid ja vaheldust. Mania- mis moodustub Erosest ja Ludusest, on painav ja intensiivne tunne. Selle kandajat iseloomustavad tugev vajadus olla armastatud, suur kirg ning samal ajal hirm, et ei õnnestu armastatut ainult endale hoida
Kelley on pakkunu välja s o t s i a a l s e v a h e t u s e t e o o r i a, millele toetudes on võimalik mõista suhteprobleeme. Keskseteks mõisteteks on selles mudelis hüved ja tulud. Hüvena saab käsitleda kõike, mis teeb suhte ihaldusväärseks. Kuluna tajub inimene negatiivset , mis suhtega kaasneb. Selle mudeli järgi tekitavad enam rahulolu ja kestavad kauem need suhted, millega kaasneb rohkem hüvesid kui kulusid. Kulude domineerides võib jääda inimesele mulje, et partner ei pinguta piisavalt ning et ta ise teeb suhte pärast rohkem, kui vastu saab. Kuna määrav on inimese enda subjektiivne arusaam hüvest ja kulust, võib häirivaks muutuda isegi see, kui kaaslane pingutab suhte pärast liiga palju, ja mõistetakse , et ise samaga ei vastata. Kui abikaasad tunnevad, et saavad piisavalt hüvesid, on suhe nauditav. H ü v e d: Abikaasalt emotsionaalse, psühholoogilise, materiaalse toe saamine; soojuse, stabiilsuse,
emotsionaalsed läbielamised. Storge- meenutab kõrvalevaatajaile pigem sõprussuhteid. Storgiline armastaja ühendab teise inimese valimisel sõpruse ja armastuse, ta eelistab aeglaselt arenevat kiindumust, mis aitab luua pikaajalist suhet. Agape- on Erose ja Storge kombinatsiooon. Armastuses nähakse kohustust teha head ja hoolitseda teise eest. Need inimesed märgivad, et armastavad oma partnerit, on suhtega üldiselt rahul ja oma partnerile truud. Omakasupüüdmatus ja kohusetunne jumaldatud inimese vastu on selle stiili põhitunnused. Ludus- on kui mänglev, kõikelubav stiil. Luduse esindaja silmis kujutab armastus endast mängu ja tähendab paljusid partnereid ja vaheldust. Mania- mis moodustub Erosest ja Ludusest, on painav ja intensiivne tunne. Selle kandajat iseloomustavad tugev vajadus olla armastatud, suur kirg ning samal ajal hirm, et ei õnnestu armastatut ainult endale hoida
- geneetilised sugulased, - koalitsioon (ehk sõbrad). Olulised põhiprintsiibid suhete käsitlemisel: - Reproduktsioon ja inklusiivne kohasus – geenide replikatsioon - Seksuaalne valik – soosisene ja sugudevaheline omaduste valik - Vanemlik investeerimine – meeste (geenid; raha, aeg jms) ja naiste (keha) erinevad panused järglaste kasvatamisel ja sellest tulenevalt erinevad käitumisstrateegiad suhtlemisel. - Käitumuslike strateegiate sagedusest sõltuvus – omaduse kohasus on seotud selle omaduse jaotumisest populatsioonis Suhete adaptiivne funktsioon: - Romantilised suhted – seksuaalne reproduktsioon ja koostöö järglaste eest hoolitsemisel - Sugulus-suhted – geeni replikatsioon - Sõprus – ellujäämine - Võimu-hierarhiad –pidevate võimuvõitluste vähendamine stabiilses grupis Näited: Meeste ja naiste erinevus seksuaalses käitumises = meestel rohkem partnereid ja vähem hoolivamad partneri valikus
See võib olla füüsiline ja psüühiline vägivald või lapse arenguks vajalikust hooldusest täielik ilmajätmine ja lapse hülgamine. Laps võib langeda ka seksuaalse vägivalla ohvriks. Koduvägivald kui inimõiguste rikkumine Koduvägivald on üks kõige levinumaid inimõiguste rikkumisi ja selle põhjuseks peetakse tasakaalu puudumist ühiskonna jõujoonte jaotumisel. Erinevate vägivalla vormide kõrval mängib olulist rolli majanduslik sõltuvus. Koduvägivald on hea näide takistustest, mis õõnestavad naiste ja meeste võrdset kohtlemist. Vägivallakogemus lapsepõlvest. Laps vajab eelkõige armastavaid ja toetavaid vanemaid ning kindlat ja turvalist kodu, kus ei ole vägivalda. Laps vajab turvatunnet ja stabiilsust ning kodu, kust leida lohutust, abi ja toetust siis, kui kõik ei lähe nii nagu vaja. Kahjuks ei ole kodu paljude laste jaoks turvaline pelgupaik. Igal aastal
Tihti piisab ainult ühest vägivallaaktist, et panna naist aastateks salahirmu tundma. Tulemus: naine ei julge enam väljendada oma tegelikke soove ja mees ei saa aru, mis naist vaevab. Niisiis võib kokkuvõtvalt öelda: lisaks sellele, mida teie tajute vägivaldsena, tuleb vägivallana mõista kõike seda, mida ohver tunnetab vägivallana. Probleem, mis võib tunduda kõrvalseisjale tähtsusetu, võib olla selle kogejale ülimalt tõsine. Sõltuvus naisest on mehele hirmutav. Sellepärast muundab ta sõltuvuse ja naise kartuse raevuks naise vastu. Ühe vahendina püüab mees panna naist uskuma, et naine sõltub temast ega tuleks ilma temata toime. Üldiselt on kõik vägivalda kannatanud naised teinud kõik nende olukordade vältimiseks. Vägivald ei lõppe enne, kui mees võtab oma tegude eest vastutuse ja lõpetab selle tekke põhjuste otsimist naisest. Vägivaldsus ning võimu- ja kontrollitahe on nagu sõltuvused,
on mingid ühised hobid, väärtused ja suuremas osas on aluses sõprus. Lapsepõlvekodu on rahulik olnud, aga nad pole märganud vanemate paarisuhtes erilist emotsionaalsust, palju on olnud ühistegevust. - agape (alturism) on kõike andev isetu armastus, see on partneri tingimusteta armastamine. Olulisim on kaaslase toetamine ja tema heaolu, tähtsamad kui iseenda omad. Õnnelikud ollakse, siis kui seda on ka partner. Armastusstiil on tulnud seoses kristlusega. Armastus partneri vastu on pigem kohustus. Armastus on vähem tähtsam kui jumal. Robert Sternberg Ameerika psühholoog. Räägib 8 suhtetüübist ja iseloomustab neid suhteid 3 omaduse kaudu. -Motivatsiooniline külg ehk kirg Sellele tasandile kuulub seksuaalsus ja sellel tasandil on palju välist aktraktiivsust, palju mängulisust. - Emotsionaalne külg ehk lähedus Vastastikkune hoolivus, teineteise toetamine, tunnusamine
Lapsega manipuleerimine: - Lapse sundimine kui laps vanema tahtmist ei täida, siis ta ei saa endale meelepärast (nt korista mängusajad ära, muidu õue ei saa) - Lapsele valetamine algul lubatakse midagi, millest hiljem keeldutakse - Erinevate käitumisviiside kasutamine karjumine, hirmutamine - Armastuse väljendamine (kui täidad vanema soovi, siis oled armastatud) - Laps on objekt teeb seda, mida käsitakse. Pole vääriline partner Lapse suhtlemine täiskasvanuga (M.Lissina suhtlemisteooria) Lapse suhtlemine algab tema esimesel eluaastal emotsionaalsete kontaktidena. Väga aktiivselt areneb mitteverbaalne suhtlemine teisel eluaastal koos kõnega. Teise eluaasta lõpul ja kolmandal eluaastal saavutab ülekaalu verbaalne suhtlemine. Suhtlemise areng kujuneb kahes liinis: täiskasvanu-laps, laps-laps. Esialgu on ülekaalus esimene liin, kuid laste omavaheline suhtlemine järjest tõuseb. M
Täna võtab svingimise liikumine hoogu ning muutub aina populaarsemaks. Svingimine peab saavutama paari püsitatud eesmärgi, sest vastasel juhul toob see endaga rohkem pettumusi ja probleeme kaasa. Tihti hakkavad svingima paarid, kes ei taha armastatuid petta, otsivad seksis vaheldusrikkust, täiendavat naudingut, võimalik, et tahavad oma ,,kodust" seksi vürtsitada või ellu äratada. Tavaliselt on sellistes paarides üks partner, sagedamini naine, juhitav ning suurima heameelega lahendaks ta kõik need probleemid täiesti teistsugusel viisil. Juhtub ka selliseid asju, et svingima hakates pole paar tegelikult psühholoogiliselt reaalsuseks valmis ning selle tõttu võib tekkida palju probleeme, mille seas skandaal ja lahutus võivad ostutuda lihtsaimateks. Seepärast peaks svingimisele mõtleval paaril olema ainult üks eesmärk viia ellu vastastikused fantaasiad ning pakkuda üksteisele naudingut
Näiteks kui inimene käitub teiste suhtes sõbralikult, siis vastavad teised talle samuti sõbraliku käitumise. Eelkõige kehtib see siis kui on tegemist pikaajaliste suhetega – nt perekonnas, koolis (õpetaja ja õpilaste suhted), tööalased suhted. 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) Transaktsionaalne analüüs on selline kontseptsioon, mis aitab mõista inimestevahelist suhtlemist. Suurt rolli mängib interaktsioon (vastastikmõju), kus on tegemist kahe või enama inimesega. Lisaks sellele vaadeldakse ka seda, kuidas me suhtleme iseendaga endi sees. Transaktsionaalse analüüsi loojaks on Eric Berne, kelle sulest ilmus 1964.a. raamat “Mängud, mida inimesed mängivad”. Sellele järgnevalt on ilmunud transaktsionaalse analüüsi esindajatelt veel teisi raamatuid nagu Thomas Harrise (1967) “I`m OK - You`re OK” ja Muriel Jamesi ja Dorothy Jongewardi 1971.a. ilmunud “Born to Win”. Ego-staadiumid
kirglikus ja emotsionaalsed läbielamised. Storge- meenutab kõrvalevaatajaile pigem sõprussuhteid. Storgiline armastaja ühendab teise inimese valimisel sõpruse ja armastuse, ta eelistab aeglaselt arenevat kiindumust, mis aitab luua pikaajalist suhet. Agape- on Erose ja Storge kombinatsiooon. Armastuses nähakse kohustust teha head ja hoolitseda teise eest. Need inimesed märgivad, et armastavad oma partnerit, on suhtega üldiselt rahul ja oma partnerile truud. Omakasupüüdmatus ja kohusetunne jumaldatud inimese vastu on selle stiili põhitunnused. Ludus- on kui mänglev, kõikelubav stiil. Luduse esindaja silmis kujutab armastus endast mängu ja tähendab paljusid partnereid ja vaheldust. Mania- mis moodustub Erosest ja Ludusest, on painav ja intensiivne tunne. Selle kandajat iseloomustavad tugev vajadus olla armastatud, suur kirg ning samal ajal hirm, et ei õnnestu armastatut ainult endale hoida
Turvaline kiindumisstiil(kujuneb juba lapsena, kui ärevas olukorras on ema kaitsjaks, palju lähedust, pole hirmu). Vältiv kiindumisstiil(suhtes on intiimsust vähe). Vastuoluline seotus(tahab intiimsust, kuid tunneb ennast ebamugavalt). 5. 3 lähtekohta seksuaalkäitumises lk 56 Absolutistlik(seksuaalelu edasilükkamine kuni abieluni, abieluvälised suhted mõistetakse hukka, N:kristulus, isalm). Relativism(seksuaalvahekorda astutakse kui on olemas meeldivus, kiindumus ja turvalisus, pole tähtis kaua üksteist tuntakse). Hedonistlik(inimese paneb tegutsema soov kogeda naudingut ja vältida valu. Seksuaalse iha rahuldamine on sama loomulik kui nälja kustutamine, N: üheöösuhted). 6. kuidas toimivad rasestumisvastased tabletid ehk pillid lk 75 Sisaldavad östrogeeni ja kollaskehaharmooni. Hoiavad ära ovulatsiooni ehk munaraku irdumise munasarjast ja muudavad seemneraku liikumise emakas raskemaks. 7
Kasvuperekonnas omandatakse eeskuju kaudu paljusid sotsiaalseid oskusi ja mitmetele rollidele vastavaid käitumismalle. Heal tasemel võivad selleks eeskuju anda vaid hästitoimivad perekonnad. Düsfunktsionaalses perekonnas kasvanud lapse võimalused omandada normaalseid sotsiaalseid oskusi, käitumismudeleid ja rolle on tunduvalt kesisemad. rolliootus on määratud inimese kohaga perekonnas. Puuduva vanema rolli oodatakse eelkõige täiskasvanut. Eeldatakse, et uus partner võtaks vastu ka selle rolli. Rollikujutlus on ettekujutus sellest, mil viisil rolli peaks täitma. Erinevatel pereliikmetel on tavaliselt (eriti noore pere puhul) mõnevõrra erinevad rollikujutlused Rolli omaksvõtt või selle eiramine sõltub sellest, kas perekonnas teatud kohal asuv pereliige soovib või ei soovi asuda ootuspärasesse rolli. Perekonfliktide põhjuseks on sageli asjaolu, et mõni pereliige ei võta omaks ootuspärast
võimalikult mitmekesiselt, et see ei jääks limiteerituks. Tervisega peaks tegelema palju laiem seltskond, kui meedikud. See peab olema inimese elustiili küsimus. Teismeliseiga Bioloogia, keskkond ja individuaalsus- räägime arengupsühholoogias. Teismelise iga esitab tohutu väljakutse. Minnakse lapse punktist täiskasvanupunkti, see toimub üleminekuprotsessiga. Teismeeas on ka vanemad olulised, seda tõlgendatakse kirjanduses valesti. Vanemad lihtsalt ise astuvad elust ära. Lapsevanem annab tähendusi sellega koos, et ei lähe tema elust ära. Vanemal on vaja muuta enda käitumismudeleid, mitte kaduda noorukielust. Noorukiea peamine arenguline ülesanne on see, et ta peab saama täiskasvanuks ja ennekõike on see füsioloogiline protsess. Algab Hüpotaalamusest. Naissuguhormoonideks on rasvarakke vaja, muidu ei tule mentstruatsiooni jne, sellepärast naised peavad ümaramaks minema, siis tüdrukud võivad hakata näljutama ja sellest võivad tekkida terviseprobleemid
PEREKONNAÕIGUS Seminarid: kahest võib puududa, vahetused pole lubatud. Eksam: kaks kontrolltööd (teoreetiline osa + kaasus + aktiivne osavõtt seminarides annab punkte). PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED Perekond (vt Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne, www.pohiseadus.ee. ) Põhiseaduses ega seadustes pole perekonna mõistet sätestatud. Ka EIK pole andnud perekonnaelu ammendavat definitsiooni, vaid määratleb perekonnaelu mõistet faktilistest suhetest lähtuvalt. Tähendab sotsioloogiliselt partnerluse, abielu, kooselu, adoptsiooni või põlvnemise alusel loodud kooselu, mis läänemaailma kultuuriruumis koosneb valdavalt vanematest või hooldusõigusega isikutest ja lastest, mõnikord aga ka muude samas majapidamises elavate sugulastest või elukaaslastest. Wikipedia. Euroopa kultuurides traditsiooniliselt mõistetud kui isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu või põlvnemine. Per
sisekommunikatsioonile häälestatust. Iga monoloog on tegelikult dialoog seda märkas juba kuulus vene filoloog M. M. Bahtin. Et minna üle väliskommunikatsioonile on hädavajalik tähelepanu kõrvale juhtida kõnelt iseendaga st viia ta üle tähelepanu äärealadele ning tähelepanu kese vabastada reaalsele välisele suhtluspartnerile. Sel puhul inimene võtab partneri üldistatud rolli, püüab alateadlikult asuda kellegi teise kohale, ükskõik kes ka ei oleks tema reaalne partner. Kõiges selles realiseerub häälestatus välisele kommunikatsioonile. Võime üle võtta partneri üldistatud roll osutab meis pesitsevale lapsepõlvest pärit harjumusele rolli vahetuseks. Roll see on funktsionaalne üksus inimeste kommunikatsiooni protsessis, olgu ta siis kas väliskommunikatsioon (kommunikatiivne akt) või siis sisemine (mõtlemine, teadvus). II faasile on omane, et partnerid võtavad omaks teineteise aktuaalsed rollid. Teiste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
