tundlikumaks, kuidas ühte või teist lapse käitumismaneeri ära tunda. Psühhoteraapia abil saab vanemaid vabastada varasematest mittetoimivatest kiindumus- ja hoolitsussuhetest ning sellistest suhetest tingitud väärastumistest ja negatiivsetest mõjudest. Nii et siinkohal on oluline töö just lapse vanematega. Mitmetel konkreetsetel viisidel mõjutab väikelapse elu ja psüühilist arengut see, kuidas on ühiskonnas toimiv lastepoliitika, sealhulgas, millist ennetavat tööd teevad erinevad institutsioonid (nt lasteaiad), kuidas toimivad peredele või vanematele suunatud tegevused ja kuidas suhtutakse lastesse üldiselt (kultuur). Näiteks on lapse jaoks tähtsaim see, kuidas tema eest hoolitsetakse, mitte see, kus seda tehakse, oluline on lapse ja tema hooldaja suhete kvaliteet. Kui suhe kui selline ei toimi, mõjutab see olulisel määral lapse psüühilist tasakaalu. (Tamminen 2006: 197)
Laste- ja perepoliitika hõlmab riigi tegevusi, mis aitavad kaasa laste ja lastega perede heaolu arenemisele. Kaudse perepoliitika objektiks pole otseselt perekond, kuid sellel on perekondadele mõju (väga lai riiklike poliitikate ring hariduspoliitika, kultuuripoliitika, keskkonnapoliitika). Otseses perepoliitikas on poliitika eesmärgiks ja objektiks pered (peretoetused, laste päevahoid, pereplaneerimine, sotsiaalteenused peredele). Raske eristada sotsiaalpoliitikast. Lastepoliitika mõistet kasutab peamiselt ÜRO Laste Õiguste Konventsioon, mis on suunatud laste õiguste kaitsmisele. Ajalugu 1970.a. hakati maksma esimest korda sünnitoetusi. Eesti praegusele lastetoetuste süsteemile pandi alus 1992.a lastetoetuse seadusega. Samal aastal võeti vastu ka lastekaitseseadus. 1994.a maksti esmakordselt paljulapselistele peredele koolitoetust. (paljulapseline tähendas neli või enam last) Perekoda ehk riigi perepoliitikat koordineeriv üksus, kogunes esimest korda 1997.a
annaabi.ee 
