kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja?
Leibkond on ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha ja/või toiduressursse ning kelle liikmed ise tunnistavad end üheks leibkonnaks Tuumperekond- perekond, mille moodustavad kas mees ja naine või üks nendest ning nende üks või mitu last Uuspere- on peretüüp, mille vähemalt ühel liikmel on olnud oma tuumperekond, st ta on enne korduskooselu olnud abielus/vabaabielus Abielu- sotsiaalne institutsioon sugupoolte suhete korraldamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides Külalisabielu- eri elukohtades elavate inimeste suhe, mida iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vaba aeg, vahel ka ühised lapsed Kordusabielu- kord abielus olnud lahutatud või lesestunud inimese abielu Fiktiivabielu- abielu, mille sõlmimise aluseks on soov saada ametlikku paberit abielus olemise kohta, tegelikku abielu/kooselu ei planeerita Laiendatud perekonda kuulub lisaks tuumperekonnale veel täiendavaid liikmeid, kes kõik
· Laste kasvatamine lähedase kooseluõhkkonnas · Järgnevale sugupõlvele kultuuri õpetamine Perekonnas on 3 funktsiooni: · Majanduslik · Psühholoogiline - psüühilise kindlustunde tagamine · Taastootev inimene taastab oma energia Lapseeas vajab inimene perekonda,sest elulised oskuse omandatakse esimese 5 -10 eluaasta jooksul. Nooruki eas kaugened noor inimene näiliselt perekonnast,et kogeda ja luua oma identiteet. Täiseas loob inimene uue perekonna. Vanemas eas täidab inimene taas uut rolli , vanavanemana. Tänapäeva perekonnavormid · Registreeritud abielu kooselu,mille ühiskond on tunnustanud kehvtivaks,Tagab võrdsed õigused ja kohustused mõlemale vanemale. · Vabaabielu perekond elab koos,kuid seaduse silmis seda perekonda ei eksisteeri. · Ühe vanemaga perekond tekkinud planeeritult või planeerimatult. Laps saab rohkem tähelepanu,puuduvad vanematevahelised konfliktid.
Olulisel kohal olid perekonnas lapsed, rõhutati vanemate kohustust neid õpetada ja kasvatada, samas aga sisendati lastele sõna kuulelikkust ja austust vanemate suhtes (Sina pead austama oma isa ja ema; 5. Moosese raamat 5:16). Juudi ühiskonna rangelt reglementeeritud perekonnaeluga võrreldes pakub antiikmaailm perekonnaelust hoopis kirjut pilti. Filosoofid pidasid perekonda oluliseks ja arutlesid riigi võimaluste üle reguleerida abielu, perekonna, sündimuse ja laste kasvatamisega seonduvat. Samas ulatusid nende hoiakud täieliku seksuaalse vabaduse pooldamisest tsölibaadi* ehk seksuaalelu täieliku vältimise soovitamiseni. Seega leiame juba antiikajast seisukoha, mis peaaegu tänapäevani vastu on pidanud: mehe roll on instrumentaalne* ehk ta peab tegutsema toitjana, hankijana, distsiplineerijana ja perekonna üldise juhina. Naise rolli nähti siis ja nähakse sageli praegugi enam emotsionaalsena. Selgelt
sotsiaalse kindluse, võrdsed partnerid, saavad igapäevaste toimetustega hakkama Perekonna ajalugu Esiaeg, ürgaeg, muinasühiskond: Elukohaks koopad, onnid Korilus, küttimine, kalapüük Matriarhaadilt patriarhaadile Laste ühine kasvatamine Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine Müüdid, rituaalid, sümbolid Ohverdamine Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1. saj eKr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused. Perekond monogaamne Abielu võimalik lahutada (mehel kergem) Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus Ema surma korral pärisid kaasavara lapsed Isa vastutus poegade kasvatuse ja hariduse eest Kõrgest soost naistel võimalus tegeleda teaduse või kirjandusega Naise ülesanne mehe majapidamise eest hoolitseda, terveid lapsi sünnitada (eelkõige poegi) ja üles kasvatada Egiptus u 4.saj eKr-1.saj
Perekonna sündmuste muutuse dünaamikat ehk antud töös abielu kui institutsiooni nõrgenemist ei saa käsitleda isoleeritult. Pigem on tegemist üldise moderniseerumise tagajärjega. Lisaks üldisele moderniseerumisele on eesti ühiskond läbinud ka üleminekuperioodi ühest majanduslik-poliitilisest süsteemist teise, mistõttu on perekonnaga toimunud arengud mõjutatud mitmetest laiematest ühiskondlikest teguritest (Kasearu, K, Abielul põhineva perekonna deinstitutsionaliseerumine, URL (viimati kasutatud juuni 2010), http://www.sotsioloogia.ee/vana/esso3/5/kairi_kasearu.htm ). Vabaabielu üldine aktsepteerimine ühiskonnas on viinud selleni, et Eesti noorema põlvkonna seas on registreerimata kooselu enne abiellumist muutunud pigem normiks. Kutsar ja Tiit leiavad, et registreerimata kooselu alustamine Eestis ei ole seotud teadliku sooviga abielluda. Registreerimata kooselu alustamiseks puuduvad seadustest tulenevad barjäärid ja ka kooselu
naisega; polüandria üks naine on abielus mitme mehega. Mitmenaisepidamist soodustasid pikaajalised sõjad, mis vähendasid oluliselt meeste arvu ning samuti meeste ja naiste paljunemisvõimaluste erinevus (teadaolevalt maailma kõige viljakamal mehel on 888 seaduslikku PTG Andra Mere Page 0 of 3 Õppeaine:Inimeseõpetus Kursus: Perekonnaõpetus järeltulijat, kõige viljakamal naisel aga 69 ning neistki suur osa on sündinud mitmikena). Mitmemehepidamist esines harvem. Üheks polüandria põhjuseks oli mõne rahva tava hukata vastsündinud tütreid. Naine võeti kõigi pere vendade peale ühine ja lapsed kuulusid vanemale vennale (Tiibetis nimetasid lapsed teisi vendi "väikesteks isadeks"). Polüandria viiteid on leitud ka iiri legendidest ja skandinaavia saagadest
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper PEREKONNAÕPETUS Konspekt Juhendaja Helve Kooser Tartu 2011 1. PEREKOND, LEIBKOND, ABIELU VORMID 1.1. Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Funktsionalistlik käsitlus võtab omaks perekonna definitsiooni, mis rõhutab perekonna tegevusi ja nende mõju ühiskonna struktuuri säilitamiseks, millest perekond on omakorda üks osa. Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus. George Peter Murdocki kohaselt täidab perekond nelja funktsionaalset ühiskonna püsimiseks vajalikku tingimust: kontroll seksuaalsuhete üle, taastootmine, noorte sotsialiseerimine ja majanduslik ühistegevus. Ira L
Kõik kommentaarid