Perekonna õpetuse kursus.(slaidiesitlus) (0)

Inimeseõpetuse kursus
,,Perekonnaõpetus"
2011
Õppekirjandus
,,Perekonnaõpetus.
Inimeseõpetuse õpik
gümnaasiumile." Margit
Kagadze, Inger Kraav,
Katrin Kullasepp
Koolibri 2007
Perekonnaõpetuse teemad
Perekond
Püsisuhe
Abielu
Lapsevanemaks
olemine
Laps
Kodu ja argielu
Perekonna majanduselu
ja õigus
Küsimused
Mis on perekond?
Miks on perekonda vaja?
Millised on perekonnatüübid?
Perekonna funktsioonid.
Perekonna areng muutuvas ühiskonnas.
Miks on perekonda vaja?
Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu
on inimene tähtsustanud läbi sajandite.
Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just
perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel
määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda
elus toetab, millised on tema kohustused ning
õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka
täiseas.
Perekond ja/või leibkond
Perekond on abielul või veresugulusel
põhinev grupp, mille liikmeid seob ühine
olme, vastastikune abi ja moraalne toetus.
Leibkond on ühisel aadressil elav inimeste
rühm, kes kasutab ühiseid raha ja/või
toiduressursse ning kelle liikmed tunnistavad
end üheks liikmeskonnaks.
Leibkond
Ehkki kõnekäänd leibu ühte kappi panema
viitab abiellumisele ja ühise perekonna
loomisele, pole leibkond perekonna vorm.
Leibkonna võivad moodustada lühemaks või
pikemaks perioodiks sõbrad, õpingukaaslased või
muud inimesed.
Toimub elu ühises ruumis majapidamistöid ja
kulusid jagades.
Omaette leibkonna moodustab
ka üksi elav indiviid.
Perekond
Perekond on sotsiaalne grupp, mida ühendab ühine
eluase ja majandamine ning perekonda sündivad
lapsed.
Perekonnas on mõlemast soost täiskasvanuid, kes on
omavahel sotsiaalselt aktsepteeritud seksuaalsuhetes
ning nende vähemalt üks laps.
Miks see perekonna definitsioon meie ühiskonda ei
sobi?
.... sest
Perekond võib koosneda ka ühest
täiskasvanust ja lapsest/ lastest
Laste vanemad ei pea olema
vastassoost
Lapsed on juba perest lahkunud
Täiskasvanud ei pea olema omavahel
abielus
Perekonnatüübid
Tuumperekond
Laiendatud perekond/ suurpere
Mittetäielik perekond/ üksikvanemapere
Uuspere
Lasteta abielupaar
Tuumperekond
Tuumperekond
koosneb mees, naine või
üks nendest ja üks või
mitu alaealist last
Tuumperekonna mõiste
ei ole seotud
vanemate abielusuhete
olemasolu või
puudumisega!
Mittetäielik tuumperekond ühe
vanemaga perekond
Umbes neljandik lastest kasvab
ühe vanemaga
perekonnas. Tavaliselt on selleks
üheks vanemaks naine.
Ühe vanemaga perekondade
peamised probleemid:
1) majanduslikud küsimused
2) sotsiaalne aktsepteeritavus
Laiendatud perekond ehk suurpere
Lisaks tuumperekonnale
kuulub siia veel täiendavaid
liikmeid, kes on omavahel
lähisugulus, partnerlus või
hõimlussuhteis.
Hõimlus ­ abiellumise kaudu
tekkiv sugulus.
Miks on laiendatud perekonna
tähtsus
ühiskonnas vähenenud?
... sest ...
Toimub linnastumine
Ränne/ riigipiirid vabad
Individualiseerimine
Tagatud sotsiaalsüsteemid pere
toimetulekuks
Abielu kaudu tekkinud uued rollid
KÜDI mehevend
NADU meheõde
NÄÄL naisevend
KÄLI naiseõde
LANGUD mehe ja naise vanemad
omavahel
Uuspere
Uuspered moodustavad teist või enamat
korda abiellunud inimesed, kellel on
eelmisest (abi)elust laps(ed).
Probleemid:
1. Arvestada tuleb ka laste lahutatud
bioloogilise vanemaga.
2. Uusperede lastel on perekonnaelust erinev
ettekujutus.
3. Uuspere täiskasvanud liikmed võivad
vahetuda kiiresti, eriti kui tegemist on
vabaabieluga.
Lasteta abielupaar
Kes pole veel lapsi saanud
Kes pole veel lapsi soovinud
Kellel on juba lapsed kodunt lahkunud
Küsimus: Vabatahtlik lastetus?
Küsimus: Lapsendatud laps perekonnas?
Oluline tolerantsus
Lapsendamine
Lapsendajaks võib olla vähemalt 25aastane
isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama,
tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama. Kohus
võib lubada lapsendajaks olla ka nooremal kui
25aastasel täisealisel isikul.
Lapsendada saab ainult alaealist (kuni 18
aastast isikut) üksnes lapse huvides.
Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu
vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja
kohustused.
Abielu mitut moodi
(vaba) kooselu ehk
prooviabielu ...
Vaba kooselu ehk
vabaabielu ...
Kooselu (registreeritud/
registreerimata)
Abielu õiguslik
regulatsioon sugupoolte
suhete korrastamiseks soo
jätkamise ja perekonna
huvides
Külalisabielu ...
Kordusabielu ...
Fiktiivabielu ...
Kooselu vormide mitmekesisus
Monogaamia ehk ainuabielu ­ ühe mehe ja ühe naise
vaheline abielu (valitsenud Euroopas sajandeid)
Bigaamia ehk kaksikabielu ­ ühe mehe samaaegne
abielu kahe naisega / ühe naise samaaegne abielu kahe
mehega
Polüandria ehk mitmemehepidamine ­ ühe naise
samaaegne abielu mitme mehega
Polügüünia ehk mitmenaisepidamine ­ ühe mehe
samaaegne abielu mitme naisega
Polügaamia ehk mitmikabielu ­ mehe või naise
samaaegne abielu mitme vastassoost isikuga
Perekonna olemus, ülesanded
Perekond on läbi
sajandite teinud suuri
muutusi, kuid on siiani
säilinud ja täidab
inimeste elus suurt rolli
Perekonnata ei
eksisteeriks ükski riik
Perekond kui väärtuste
kandja
Muudatused kaasaegses perekonnas
Perekonna funktsioonide muutumine
Abielude arvu vähenemine, vabaabielu
Tuumperekonna suurem privaatsus ning kaugemate
sugulassuhete nõrgenemine
Uuesti abiellumine ja perede kasv, kus on lapsed
eelmistest abieludest
Lahutuste arvu kasv
Rohkem sünde väljaspool abielu
Pere suuruse vähenemine
Üksikvanematega perede arvu kasv
PEREKONNA ÜLESANDED
Pesu ei saa kunagi pestud.
Ahi ei saa kunagi köetud.
Raamatud ei saa kunagi loetud.
Elu ei saa kunagi valmis.
Elu on nagu pall, mida tuleb kogu aeg
püüda ja lüüa, et ta maha ei kukuks.
Kui tara on ühest otsast korras,
laguneb ta juba teisest. Katus tilgub läbi,
köögiuks ei lähe kinni, vundamendis on praod,
laste püksipõlved on katki.
Jaan Kaplinski
PEREKONNA ÜLESANDED
Perekond ei oleks suutnud nii kaua vastu
pidada, kui ta ei täidaks inimese jaoks olulisi
ülesandeid.
Perekond täidab kõiki inimvajadusi (Maslow püramiid).
Maslow vajaduste hierarhia
PEREKONNA ÜLESANDED
SOOJÄTKAMINE ühiskonna uute liikmete tootmine, mis tagab
rahvastiku püsivuse
SEKSUAALFUNKTSIOON ­ turvaline seksuaalsuhe
MAJANDUSLIK TOIMETULEK toidu muretsemine ja
valmistamine, kodu korrashoidmine, sissetulekute hankimine, arvete
tasumine
SOTSIALISEERUMINE pereliikmete omavaheline suhtlemine,
sotsiaalsete suhete ja oskuste arendamine
HOOLITSUS ­ vastastikune hoolitsemine
HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON ­ teadmiste ja oskuste
vahendamine, väärtuste edasiandmine
TURVALISUSE FUNKTSIOON ­ kodu kaitseb inimest välismaailma
ohtude eest.
TERAPEUTILINE FUNKTSIOON hoolitsus, lähedus ja oma
liikmetele vastastikuse toetuse pakkumine
SOOJÄTKAMINE
Selleks et rahvaarv püsiks, peaks perekonna keskmine
laste arv olema veidi üle kahe (üle kahe sellepärast, et
kõik inimesed ei suuda järglasi saada).
Igatsetakse last, keda hoida ja armastada.
Majanduslikus mõttes loodetakse, et laps jätkab
vanemate elutööd. Tulevikku silmas pidades soovitakse,
et laps toetaks nõu ja jõuga vananevaid vanemaid.
Lapse kasvatamises ja arendamises nähakse sageli
lausa elu mõtet.
Just laste olemasolu oli vanasti abielu õnnestumise
põhinäitaja.
SEKSUAALFUNKTSIOON
Tänapäeval ühiskond suhtutakse varasemast
tolerantsemalt abielu välistesse suhetesse, ammugi
pole need enam karistatavad. Perekond pakub
turvalisemat seksuaalsuhet, eriti tänu armastusele,
lugupidamisele.
Seksuaalsuse 4 dimensiooni:
soojätkamine
armastus
nauding
sooidentiteet
MAJANDUSLIK TOIMETULEK
Siia kuuluvad igasugused perekonnale vajalikud kodutööd,
igapäevase söögi ostmine ja valmistamine, kodu korrashoid ja
remont, transport, arsti juures käimine jne.
Tööjaotus peres, kus igaüks teeb talle jõukohaseid töid, samas
laseb ka enda eest hoolitseda
SOTSIALISEERUMINE
Normide, reeglite, oskuste ja tegevusmallide õpetamine
lastele.
Perekond pakub kõigile liikmetele võimaluse õppida
lojaalsust ja meeskonnatööd, sõnapidamist ja võimet
kokku leppeid sõlmida ning täita.
Sotsiaalse arengu aluseks on ema ja lapse vaheline
kiindumussuhe, mida on peetud kõige
omakasupüüdmatumaks inimsuhteks. Samamoodi
kiindub laps ka regulaarselt temaga tegelevasse isasse.
Kiindumus on kahe inimese vaheline emotsionaalne
side.
Ema ja lapse kiindumussuhe
Sensitiivseks perioodiks peetakse lapse vanust 5.6.
elukuust 3. eluaastani. Kui sel perioodil ei kiindu laps ühte
inimesse, siis tema edaspidised suhted on häiritud. Hiljem
on selle tulemuseks valimatud sõprussuhted, puuduv
süütunne, sotsiaalse kohanemise häired, ebapiisavad
emotsionaalsed väljendused, vaene sõnavara ning
algklassides halb lugemis ja kirjutamisoskus,
kuueaastaselt ei ole need lapsed sageli kooliküpsed
(Lunge,1993).
HOOLITSUS
Just perekonnas saadakse
kogemus hoolitsemisest ja
hoolitsetud olemisest ­ siin
väljenduvad vabamalt inimeste
nõrkused, hädad ja haigused.
Abikaasad hoolitsevad
vastastikku teineteise eest,
pakkudes seega eeskuju
lastele.
Väikelaps sõltub täielikult tema
eest hoolitsevatest
täiskasvanutest, õpib ja harjub
aga seega ka ise märkama,
millal tema saab hoolitseja rolli
täita.
HARIV/ KULTUURILINE
FUNKTSIOON
Lapsed õpivad vanematega suheldes hindama kirjandust ja valima
teleprogrammidest seda, mida vaadata tasub.
Muusikalise kasvatuse kohalt oli kodu ehk parem kasvataja vanasti, kui
töidtegevusi rohkem lauluga saadeti ja vanemad lapsele pillimängu
oskust edasi andsid. Ka käsitööd tehti siis üheskoos rohkem.
Nüüdsetes kodudes on seeeest olulisel kohal muusikakeskus,
fotoaparaat, filmikaamera, arvuti, internet.
Ometi ei mõjuta last sedavõrd arvuti, muusikakeskus või kaamera, vaid
kodus valitsev suhtumine kultuuri.
Laste huvialad on seotud vanemate väärtushinnangutega.
Uurimused on näidanud, et murdeealiste huvialad on seotud vanemate
väärtushinnangutega. Näiteks lapsed, kelle vanemad muusikat
armastavad ja hindavad, tegelevad rohkem muusikaga.
TURVALISUSE FUNKTSIOON
Turvalisuse vajadus on üks inimese põhivajadusi,
kodu peaks olema koht, kus sa saad kaitset ja
peavarju, tuge ja rõõme jagada.
Missugune kodu on turvaline?
Turvalisus
Ehkki on minevikku on jäänud aeg, mil metsloomad ja
röövlijõugud mööda maad rännates ohvrit otsisid ­
hirm ohtliku välismaailma ees pole kadunud. Last
hoiatatakse juba varases eas võõraste eest.
Inimene ei suuda hästi pikka aega üksi elada, ta vajab
teisi enda ümber, ehkki peab aegajalt saama ka
eralduda.
Kooselu, rõõmude ja murede jagamine pereliikmetega
annab inimesele tunde, et ta on tähtis ja mõistetud.
Just see loob aluse turvatundele.
Muutunud funktsioonid tänapäeval
On leitud, et moodne perekond on loobunud (vähemalt
põhiosas) endisel kujul täitmast traditsioonilisi
pereülesandeid, nagu tootmine, tervishoid, hoolitsus
vanurite ja haigete eest ning usuline tegevus.
Ühistegevusi on järjest vähem, kuid kiindumus ja
lugupidamine, sõprus ja armastus kujunevad välja just
ühistegevuses.
Ühiskond on üritanud perekondi toetada, võttes enda
kanda üha enam perekonna seniseid funktsioone. Inimene
muutub selle tagajärjel isekamaks, egoistlikumaks,
materialistlikumaks ja elunautivamaks.
Kokkuvõte
Terve hulk perekonna funktsioone on püsinud samadena: 1)peres
kasvatavad mees ja/või naine oma järeltulijaid, 2)pere kaitseb
inimest välismaailma ohtude eest, pakkudes turvalisust,
3) laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, aga ka emotsionaalse
toetuse tagamine pereliikmetele,
4) ühiskonna stabiilsus ja harmoonia.
Perekond on ainuke koht maailmas, kus inimest armastatakse mitte
sellepärast, mida ta teeb või annab, vaid sellepärast, et ta on
olemas.
Perekond on kui süsteem, millele on omane pereliikmete pidev
mõju üksteisele: perekond mõjutab iga tema liiget ja tema
probleeme, ühe pereliikme probleem võib mõjutada perekonna teisi
liikmeid.
Kooselu vormid
on aastasadade ja tuhandete jooksul muutunud, pidevalt
arenenud. Üleminekud ühelt kooselu vormilt teisele pole
olnud järsud. Seetõttu võib veel tänapäevalgi kohata iidseid
kooselu viise.
Rühmaabielud
Rühmaabielud kuulusid matriarhaalse
(emajärgse) kogukonna aega.
Lapse päritolu isa järgi ei teatud.
Ainus kindel lapsevanem oli ema.
Lapse põlvnemist loeti emaliini pidi. Laste eest
vastutajana ja nende kasvatajana oli naine
ühiskonnas au sees.
Matriarhaat tänapäeval
Matriarhaati leidub ka tänapäeval. Näiteks väike musuo rahvas Lõuna
Hiinas, Lugu järve ääres. Naine juhib majapidamist, koos temaga
elavad ta vennad ja lapsed. Mõisted nagu abielu, abikaasa, isa
puuduvad. Mehed külastavad naisi öösiti, hommikul lähevad jälle oma
kodudesse tagasi. Oma öise partneri valib naine ning kutsumise
märgiks heidab ta lambiga mehe peale valgust.
Ühis ehk rühmaabielu
Vanim kooselu vorm on ühis ehk rühmaabielu, kus
üksteisele kuuluvad terved rühmad mehi ja naisi. Sellel on
mitu arengujärku:
Sugulusabielud. Hõimudevahelised abielud.
Sugulusabielud
Omavahel võisid
seksuaalvahekorras olla ka
lähisugulased. Üksikisikul
puudus isiklik vara, kõik
kuulus kõigile.
Armukadedust kui sellist,
arvatakse, ei esinenud ­
armukadedus on tekkinud
koos eraomandi
tekkimisega.
Sugulusabielu
Praktiliselt kõigis kultuurides on lähisugulaste vaheline
seksuaalsuhe keelatud. Erinev on sugulusaste, millest
alates vahekorda loetakse intsestuaalseks.
Intsesti keeld kehtib tänaseni, praeguste seaduste järgi on
seksuaalsuhted keelatud külgnevate, alanevate ja
ülenevate sugulaste vahel.
Intsest on lähisugulaste (õdede ja vendade või vanemate
ja laste) vaheline seksuaalsuhe. Sugulusabielusid on
esinenud näiteks Egiptuse vaaraodel.
Miks on sugulusabielud halvad?
Sugulusabielud hävitasid
Hispaania Habsburgid
Lähedaste sugulaste vahelised
abielud vähendavad järglaste
saamise võimet, võib tekkida viljatus.
Võimu enda käes hoidmiseks
hakkasid Hispaania Habsburgid
eelistama sugulusabielusid. Paljud
liikmed sündisid vaimselt
alaarenenutena ning kehaliste
puuetega. Selle suguvõsa liikmetel
kujunes geenimutatsiooni tõttu
eriliselt pikk ja etteulatuv lõug.
Viimane Hispaania Habsburgide
kuningas Carlos II suri pärast kahte
abielu lasteta, suguvõsa hääbus
pärast 200 aastat valitsemist.
Hõimudevahelised abielud
Kui rännakul (hõimud ei olnud veel
paikseks jäänud) kohtuti oma
abielulistes suhetes oleva hõimuga, siis
selle liikmetega ka seksiti.
Võõra hõimu liikmega
seksuaalvahekorda astumist karistati
rängalt. Viimati kohati sellist kooselu
Austraalias aborigeenide hulgas
19.sajandil. Sellele näib viitavat ka
eskimote "külalislahkus" külalisele
pakutakse lisaks öömajale ka oma
naist.
Indiaani hõimude salajased
tseremooniad tänapäeval
Kwagu'l'i ­735liikmeline Kanadas
Vancouveri saarel elav hõim, kes avastati
1792. aastal.
Potlach'i käigus tuleb hõimupealikul oma
külalistele ja esinejatele jagada kingitusi ja
raha.
Nimepanemistseremooniat peetakse lapse
kümnenda elukuu järel.
Hõimu rahvast hoiavad koos ühised
traditsioonid, rituaalsed tantsu ja
laulupeod.
Indiaanipealik Hunti ülesanne on oma
hõimu lastele indiaani nimed anda ning
neile iidseid laule ja tantse õpetada.
Lastevahetus hõimude vahel
Vaikses ookeanis asuva Vanuatu
saareriigi kaks sõjajalal hõimu
vahetavad rahu sõlmimise nimel lapsi.
Laste vahetamine loovat kahe
vaenupoole vahele rahusilla ja
muudab nende suhted tugevamaks.
Vanuatu saareriigis on see iidne
komme.
Seda harrastasid ka Euroopa
kuninglikud suguvõsad. Kuid neil olid
selleks niinimetatud poliitilised
abielud, kus naised abiellusid oma
suguvõsa kokkuleppe kohaselt
vastavasse riiki.
Suhkruhaigus ohustab põlisrahvaid
PõhjaAmeerika indiaanlastest
kannatavad suhkruhaiguse käes 40
protsenti ja PõhjaAustraalias Torresi
väinas asuvatel saartel elavast
põlisrahvast on haigestunud iga
kolmas.
Neid hõime, kus pooled täiskasvanud
liikmetest on suhkruhaigusesse
haigestunud, ootab väljasuremine.
Teadlase arvates tuleks põlisrahvad
oma traditsioonilise söömis,
majapidamis ja
põlluharimisharjumuste juurde tagasi
suunata.
Paarabielud
Ülemineku peamiseks põhjuseks peetakse
eraomandi tekkimist.
Mehel kogunes sõjakäikude ja röövimise saagist
vara, mida ta tahtis pärandada oma lihastele
järglastele ning tekkis patriarhaat (isajärgsus).
Valitsevaks sugupooleks tõusis mees, kes lõi ka
naise kohustusi ja õiguseid käsitlevad seadused.
Polügüünia ­ mitmenaisepidamine
Niisuguseid abielusid esines ka juba rühmaabielude
perioodil.
Polügüüniat soodustasid:
pikaajalised sõjad (vähenes meeste arv)
meeste ja naiste paljunemisvõimaluste erinevus
(maailma kõige viljakamal mehel on 888 seaduslikku
järeltulijat, kõige viljakamal naisel
69 ning neistki suur osa on sündinud mitmikena).
Polügaamia (polügüünia ehk
mitmenaisepidamine)
Polüandria mitmemehepidamine
Mitmemehepidamist esines harvem. Üheks polüandria
põhjuseks oli mõne rahva tava
hukata vastsündinud tütreid.
Naine võeti kõigi pere vendade peale ühine ja lapsed
kuulusid vanemale vennale (Tiibetis
nimetasid lapsed teisi vendi "väikesteks
isadeks"). Polüandria viiteid on leitud ka iiri
legendidest ja skandinaavia saagadest.
Polüandria on mitmel kujul säilinud tänaseni.
Polüandria tänapäeval
Tiibetis ja Nepaalis esineb
tänapäeval polüandria ehk
mitmemehepidamise näiteid
vendadel ühine naine.
Monogaamia
Levikut seostatakse tsivilisatsiooni tekkega.
Varaline kihistumine põhjustas olukorra, kus mitme
naise ülalpidamine käis paljudele meestele üle jõu.
Seadustega määrati vastastikune ainukuuluvus.
Eestis hakkas monogaamia levima 13. sajandist,
kuid veel 17. sajandist on viiteid levinud
polügaamiale. Monogaamia on aegade jooksul
pidevalt arenenud ja muutunud. Kui algul polnud
mehe ja naise omavahelistel tunnetel suurt
tähtsust, tähtis oli vaid viljakus ja töökus, siis
tänapäeval on esikohale tõusnud just tunded ja
sobivus. Seaduslik kaitse!
PEREKONNA AJALOOST
Perekonna minevik
Vanaaeg ­ matriarhaadi lagunemine, võim
perekonnas läheb mehe kätte, naine juhib
kodust majapidamist ja kasvatab lapsi.
Keskaeg ­ abielu on majanduslik ja juriidiline
ettevõtmine.
Uusaeg ­ naises hakatakse nägema mehe
kaaslast.
Tänapäeval ­ tuumperekond, kus mehel ja
naisel on võrdsed õigused.
Vanaaeg
Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos.
Matriarhaadi üleminek patriarhaadiks toimus aegamööda. Mees oli
huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele pärandada.
Juudi ehk heebrea ühiskonna elukorraldust kajastab Piibel. Piibel ­
perekond kui jumalik tee isikliku rahu poole. Vanas Testamendis
ilmneb selge rõõm inimese kehast ja seksuaalelust, keha pole midagi
halba ja patust.
Suguküpsus 15. eluaastal, mil sõlmiti abielu. Seksuaalelu oli
korrastatud, kuuludes kindlalt abiellu, sellega liialdamist ei peetud
õigeks. Üksi elavaid inimesi oli vähe.
Tekkis mõiste ,,abielulised kohustused", mis takistas mehel ja naisel
teineteisest võõrdumist.
Leskedel lubati uuesti abielluda.
Vanaaeg
Olulisel kohal olid perekonnas lapsed,
rõhutati vanemate kohustust neid õpetada
ja kasvatada, samas aga sisendati lastele
sõna kuulelikkust ja austust vanemate suhtes.
Antiikmaailm
Vastandlikud hoiakud:
seksuaalne vabadus
tsölibaat (seksuaalelu vältimine).
Mehe roll instrumentaalne ­ mees on toitja, hankija,
distsiplineerija, juht.
Naise rolli nähti siis ja nähakse sageli praegugi
emotsionaalsena.
Selgelt ilmneb antiikajal moraali topeltstandard:
mehe seksuaalelu on vaba, naise suhtes kehtivad kindlad
reeglid, millest üleastumine on rangelt karistatav.
Antiikmaailm
Roomas valitses perekonda patriits ­ naist, lapsi, orje jt.
Rooma patriitsi kasutuses olid orjatarid ja lõbumajad,
keelatud ei olnud homoseksuaalsus. Roomas ei olnud
naisel poliitilisi õigusi.
AntiikKreekas oli naine kas abielus, ori või hetäär.
Hetäär ­ vabade elukommetega haritud naine, kes sai
koolitust, et tagada mehele nii füüsiliselt kui ka vaimselt
rahuldust pakkuvat kaaslust.
Abielunaine sai kasvatust ja õpetust vaid selleks, et hoida
majapidamine korras, ori mitte sedagi.
Askees
Askees (kehalisest armastusest
loobumine) tekkis antiikajal
vastusena seksuaalsele
vabadusele.
Askees tähistab elulaadi,
loobumist millestki mingi
eesmärgi nimel. Tähistab
tasakaalu söömises, naudingutes.
Sageli
äärmuslik rangus, et jumalale
meeldida.
Kloostrikultuuris on askeetlus
tavapärane.
I sajand VanaRooma naine
Demostheneselt (384­322
eKr) pärineb ütlemine: Peenimaks
naudinguks on meile hetäärid,
igapäevasteks vajadusteks
kaunid orjatarid, abielunaise
ülesanne olgu aga lapsi sünnitada ja
majapidamise järele vaadata.
Naine oli reeglina mehest paarkümmend
aastat noorem ja
täielikult temale allutatud.
I sajandi VanaRooma
sõjamees.
Selgelt eristati mehe ja naise rolli,
nagu ütleb näiteks Xenophon (u 430­
355 eKr): Mehe keha ja hinge tema
korraldas niiviisi, et ta suudab
paremini taluda külma ja kuuma, reise
ja sõjakäike, sellepärast määras tema
talle tööd väljaspool kodu. Naise keha
seevastu lõi jumal selleks vähem
suutlikuna ja sellepärast, arvan,
määras talle kodused talitused.
Mees peab tegutsema toitjana,
hankijana, distsiplineerijana
ja perekonna üldise juhina ­ mehe
instrumentaalne roll.
Laps oli Roomas oma vanemate
vara
vanemad võisid vabalt otsustada, mis temaga teha.
Vabadel roomlastel oli tavaliselt kolm last, laste arvu osati
piirata raseduse vältimise ja abortidega, aga kasutati ka
vastsündinute hülgamist. Vaesed hülgasid oma lapsi või
müüsid orjaks, aga ka rikkad loobusid lastest, eriti
tüdrukutest.
Väljaspool linna olid paigad, kuhu vastsündinuid
võis jätta ­ sealt võis neid siis võtta, kes soovis. Laste
kasvatamisega tegelesid amm, hoidja ja pedagoog.
Keskaeg
See oli aeg, mil Rooma impeeriumis levis prostitutsioon
(seksuaalse rahulduse pakkumine tasu eest). Populaarsed
olid tsirkus, teater ja lõbustused.
Kristlus
I sajandi keskel tekkis Palestiinas kristlus.
Levisid askeetlikud eluviisid ja tsölibaat.
Palvusrännakud toetasid askeesi ehk
lihasuretust.
Varakristlased rõhutasid lõbule pühendumise
kahjulikkust ja hinge puhastamise tähtsust.
Väideti, et seksuaalsuhe on saatana leiutis,
pattu langenud Aadama väljamõeldis.
Eriti kriitiline oli kirikuisa Augustinus (354­
430), kes ise ristiusu vastuvõtmise järel
loobus suhetest naissooga, valides tsölibaadi.
Keskaeg (476)
Esimesel aastatuhandel peeti LääneEuroopas sageli sõdu. Riigid
lagunesid ja ühinesid. Au sees oli mehelik võitlusvõime, jõud ja julgus.
Naise saatuse määras suguvõsa!
Maine elu ähvardas pidevalt mõõga, tule, nälja, haigusega;
sealpoolses oli kindlapeale karta põrgupiinu. Keskaeg oma olemuses
kutsus esile vaid enesetapu mõtteid.
Varakeskaeg
Varakeskaegset ühiskonda on nimetatud teismeliste ühiskonnaks.
Sündimus oli suur, aga 45% lastest suri, nende vanemad olid napilt
täisealised.
Inimese keskmine eluiga oli vaevu 30 aastat.
Mehed elasid keskmiselt 45 aastat, naised 10 aastat vähem.
Sagedased sünnitused ja arstiabi puudumine sünnitustel lõpetasid
nende elutee varemgi kui lahingud meeste oma. Vanu inimesi oli vähe.
Noortest koosnev ühiskond väärtustas jõudu ja tervist.
Laste suur suremus muutis lapse ja last ootava naise väärtuslikuks.
Fertiilses eas ja raseda naise tapmine tõi kaasa tolle aja kohta tohutud
trahvid.
Talupoegade laste suremus oli eriti suur, lahingutes hävitati sageli
nende eluasemed ja laastati põllud.
Suhtumine seksuaalsusesse oli kahene:
Kristlik moraal hindas askeesi ­ paastud
Karnevalikultuur ­ alasti keha näitamine ja
tunnete avalik väljendamine.
Vaesemates peredes elati kitsalt koos ja
lapsed kuulsid ja nägid kõike pealt. Rikkamatel olid eraldi
meeste ja naiste toad.
Noored võisid näidata välja seksuaalseid huve ­ see oli
lubatud, valitses üldine arvamus, et noorus on iga, kus
inimene ei suuda seksuaalsust veel maha suruda.
Keskaeg ­ karm lapsepõlv
Lapsed rakendati tööle kohe, kui nad selleks võimelised olid.
Käsitöölise ja talupoja peres ei olnud lapsel tänapäevases mõistes
lapsepõlve, puudus arusaamine, et lapsele oleks vajalik mingi mängule
ning õppimisele pühendatud aeg. Tüdruk pandi nooremat õnnast
hoidma niipea, kui ta kõndima õppis. Ketramakuduma hakkasid
tüdrukud juba enne viiendat eluaastat. Poisid saadeti meestetuppa ja
välitöödele abiks niipea, kui nad ema otsese abita hakkama said.
Haridus keskajal
Keskaja inimene enamasti kirjaoskamatu. Koole oli vähe, need olid
kloostrite ja kirikute juures. Lugeda oskasid paljud, aga see oskus
oli algeline. Keskaja inimene oli eelkõige ja alati usklik. Hirm Jumala
kohtu ees saatis teda kõikjal.
Hariduse eesmärk oli täiesti teine võrreldes antiiksega. See tähendas
eelkõige õpetada hirmu tundma.
Rüütlile õpetati eelkõige võitluskunste.
Rüütlidaamile käsitööd, usuõpetust, ladina keelt, laulmist, tantsimist,
luuletamist ja muusikariistadel mängimist.
Tagasihoidlikkust ja kõlblust õpetati nii tüdrukutele kui ka poistele.
Tüdrukud kasvasid naiste hulgas naistetöid ja tarkusi õppides.
Poiste elu oli karmim ­ nemad pidid meeste käe all välioludes, tallis ja
hoovis võitluskunsti omandama. Kui isaga midagi juhtus, pidi poeg
vastutuse perekonna eest enda peale võtma.
Aaskeetlik kasvatus
Karm kasvatus ja füüsiline karistamine, võõrasse peresse saatmine.
Tüdruk võidi juba beebina tulevase ämma hoolde jätta, et kasvaks
meelepärane minia.
Populaarne oli kirikuisa Hieronymuse õpetus lapse (eriti tüdruku)
kasvatamisest. Vanemaid hoiatati tüdrukule ilusate riiete ja maitsvate
toitude andmise eest. ,,Ära lase tal kunagi kõndida mööda tänavaid, ära
luba tal avalikult süüa, olgu see kas või vanematekodu peolauas, et ta
ei näeks meelitavaid magusaid palu." Päev soovitati sisustada
lugemisega, palvetamisega, psalmide laulmisega ja tööga ­ tuleb
õppida ,,... valmistama heiet, punuma võrku, valmistama korve,
keerutama värtnat ja looma kangast ... (ja) põlgama siidikangaid,
kalleid rätte ja kullatikandit."
Allikas: Tilk, 2004
Keskajal Eestis
Eesti keskaeg algas muistse vabadusvõitlusega (12081227) ning
lõppes Liivi sõjaga (15581629).
Talupoegadel ei olnud kerge, sest nendel
aladel peeti lahinguid (toit hävis).
Esines sugude ebavõrdsust. Lauludes kajastub naise alistatus
mehele. Rahvalauludest saab lugeda, elu ei olnud kerge palve
emale:
"Emakene, ennekene,
panna ära tütart paiga tõttu,
anda ära aseme tõttu,
kinki kirju karja tõttu!
Pane ta mihel meele tõttu,
kaasal kalli armu tõttu."
Rahvalaul Helmest
EESTI VANASÕNU
MEHEST, NAISEST JA PEREELUST
· Töökus on enam kui rikkus.
· Võta naine võrgujäält, mitte kirikust ega kõrtsuteelt.
· Ilus naine on silma paradiis, hinge põrgu, rahakoti puhastustuli.
· Paremb võta noor ja vaene ku vana ja rikas.
· Ei saa kõik kanad õrrele, ei ka kõik neiud mehele.
· Ennemb aus vanatütrik ku viletsa mehe naine.
· Kaks lindu ehitavad pesa, üks lõhub.
· Hopen osta rikkast, naine võta vaesest perest.
· Kes laialt otsib, see lahja leiab.
· Naine jõuab põllega rohkem välja kanda kui mees koormaga
Uusaeg XIVXVII
Inimesel tekkis tahe edasi jõuda töös ja
ametis ­majandusinimene ehk homo
economicus.
Tekkis kõnekäänd "enne töö, pärast lõbu".
Kodu ja perekonna roll ühiskonnas ning
kasvatuses tõusis, senisest rohkem hakati
tähtsustama perekonna loomise rituaalset
külge ­ laulatust ja pulmatseremooniat.
Martin Luther nõudis vaimulike tsölibaadi
kaotamist, soovitas abielluda.
Johann Calvin väitis, et seksuaalsuhe on
väärtuslik ja püha, kuna on jumala poolt
antud, ja peab seega olema abikaasadele
naudinguks.
Uusaja kasvatus ja suhtumine lastesse
Kõrgkihtide lapsed eraldati täiskasvanute
elusfäärist lastetuppa. Lastetoas arendati mitmeid
voorusi: usklikkust, autunnet, enesekontrolli ja
töökust. Vanemaid hoiatati endiselt liigse leebuse
eest ­ distsipliin kodus pidi olema karm. Rõhutati
isegi, et laps ei peaks kunagi saama süüa, juua
ega magada küllastumiseni. Arvati, et last tuleb
hoida ja kaitsta mitte ainult ohtude, vaid ka liigse
info ja tavaelu probleemide eest.
Muutused uusajal
Vallalisust peeti vääraks, väärtustati
perekonda, abielu.
Kujunes naisetüüp, keda iseloomustas nn
kolm K'd(sks KinderKircheKüche ­ lapsed
kirikköök).
Naises hakati järjest enam nägema
aseksuaalset olendit.
Uusaeg (XVI­XVIII sajand kui
inimliku pesematuse perioodiks)
Keha häbenemine (peitmine,
ööriided)
Suleti avalikud saunad, arvati, et
pesemine on tervisele kahjulik (eriti
lastel). Ainult nägu, käsi ja jalgu pesti
veega, muidu piirduti enese
ülehõõrumisega niiske rätikuga.
Saunad säilisid vaid Põhjamaades,
sealhulgas Eestis ­ piirkondades, kus
oli piisavalt vett ja puid.
Kõnepruugi kontroll (sobimatu oli
vanduda, lobiseda, itsitada, matkida
teisi).
Eesti laps
kasvas endist viisi laiendatud perekonnas, kus teda hoidsidkasvatasid
vanemad ning vanavanemad oma töödetegemiste kõrvalt. Nii oli see
mujalgi, et vaesemate linnakodanike ja talurahva lapsi uus suund
kasvatuses esialgu ei puudutanud.
Nemad osalesid tööelus pisikesest peale ja kogusid tarkust kõigest,
mis nende ümber toimus. Laste kõnet jälgiti, sobilikuks ei peetud
vandumist, lobisemist, itsitamist ja teiste matkimist.
Seda näib kinnitavat ka valik eesti vanasõnu.
Õige sõna õigel ajal om kallip kui kuld.
Lobiseja suu saab lopsi, seisja suu saab saia.
Paha kuulata olgu paksud kõrvad.
Pea suu kinni, seisab selg terve.
Paha keel tõstab tüli.
Välimist mööda võetakse inimest vastu,
kõnet mööda saadetakse ära.
XIX Sajand ­ traditsiooniline perekond
Suurpere, mis koosnes kolmest sugupõlvest,
sugulastest ja töötegijatest asendus
vanematest ja lastest koosneva perega.
Suurenes riigi huvi perekonna vastu,
perekonnas hakati nägema põhijõudu
ühiskonna kõlbelisuse kasvatajana. Tõusis
abielu, kodu, emaduse, kasvatuse tähtsus.
Kodukesksuse ja intiimsuse väärtustamine,
armastuse ja tunnete olulisus, emotsionaalne
kokkusobivus
Noor, vallaline naine võis käia tööl, aga
abiellumine tähendas üldiselt töökohast
loobumist ning pühendumist kodule, mehele
ja lastele.
Rollijaotus
Selge rollijaotus ema on pühendunud
lastele ja perele, tegutseb väsimatult
varahommikust hilisõhtuni, on hea, õrn,
mõistev ja armastav, ei kurda ega
hädalda, ei tunne igavust ega igatse
koduvälist elu. Isa vahendab
perekonnale välismaailma norme,
nõudmisi ja uudiseid. Ta võib olla küll
karm (tal on raske oma armastust ja
hellust välja näidata), aga ta on õiglane
ja töökas ning jäägitult oma peret toetav
ja armastav.
Naised tahavad KinderKircheKüche
ringist väljuda ja teostada ennast
isiksusena hoopis väljaspool kodu.
Eestis XIX sajandil
kaotati pärisorjus ja teoorjus
Tekkis võimalus maid ja talusid päriseks osta.
Oli tegemist kiire arengu perioodiga. Talu
vajas peremeest ja perenaist, kelle töökusest,
teadmistest ja oskusest sõltus kogu perekonna
käekäik ­ seega oli abikaasa valik otsustav
samm, kusjuures hakati rõhutama, et naine
oma isiksuse ja tööga on olulisem kui
kaasavara, mis ta kaasa saab tuua.
Just XIX sajandil hakati avaldama
kõikvõimalikke õpetusi põllumajanduse,
loomakasvatuse ja aianduse kohta, aga samas
pakuti ka teadmisi kodumajandusest,
tervishoiust ja lastekasvatusest.
Eesti talupojakultuur XIX sajandil
See, milline on perekond praegu sõltub sellest, milline on see olnud
läbi sajandite.
Eesti talupojakultuuris oli keskkond sugupoolte vahel ära jagatud:
naistel kodusfäär, meestel avalik sfäär.
President Pätsi isaema koos lastega (vasakult) vend Nikolai, õde
Marianna, isa Jakob, vend Voldemar, ema Olga, vennad Peeter ja
Konstantin.
Eesti talupojakultuur
Kui üldiselt oli naiste elu enam
reeglistatud kui meestel, siis
avatumalt võisid võõrastega suhelda
noored neiud.
Nad käisid pidudel, pulmades.
Auasjaks peeti, kui neiul käis
rohkesti kosilasi.
Võrgutamine ja erootika
naiselikkusega seonduvad.
Tütarlaps pidi võitlema, et õigel ajal
ja majanduslikult kasulikult mehele
saada.
Sugudevaheline tööjaotus
Agraarkultuuri tööd olid jaotunud:
1. Meestetööd külvamine,
kündmine, hobuste eest
hoolitsemine, koduloomade
tapmine, jaht, kalapüük, metsa ja
veotööd.
2. Naistetööd ­ kariloomade
talitamine, laste eest
hoolitsemine, söögivalmistamine,
aiatööd, pesupesemine,
koristamine, põetamine, tekstiiliga
seotud tööd.
XX sajand Eestis
Hiline abielude sõlmimine ja vallaliste suur osakaal,
aastal 1992 oli keskmine vanus esmaabiellumisel oli naistel 22,3 ja meestel
24,5 eluaastat.
Abiellumist peeti 196070 a. ideaaliks ja perekonnaloomise olulisem põhjus oli
soov olla koos armastatuga. Intiimsuhte ametlikku vormistamist ei peetud
tähtsaks ja koos elamine enne abiellumist ei olnud noorte hulgas taunitav.
Alates 1960. aastatest levis ühiskonnas laialt ka vaba kooselu. Peamiseks vaba
kooselu registreerimise põhjuseks oli naise rasestumine.
XX sajand Nõukogude Liidus
Nõukogude Eesti ühiskonnas oli suhteliselt kõrge abiellunute osakaal ja
lapsevanemaks saadi suhteliselt noorelt.
Selle põhjused:
sisemigratsioon idast
rasestumisvahendite piiratud kättesaadavus
puuduv seksuaalkasvatus
eelised korteri saamisel ja töökohale suunamisel.
Nõukogude ajal nõrgenesid perekonna arengus sugulussidemed, kasvatus oli
ideeline, lahutuste arv ja laste sündivus väljaspool abielu kasvas. 19791984
lahutati enam kui 4 abielu 1000 elaniku kohta, kasvas kordusabielude
osakaal.
Taasiseseisvumisel
vähenes abiellumus, vabaabielud
kasvas sünnitamise vanus
Sündimus langes drastiliselt 1990. aastatel, jõudes madalaimasse
punkti aastal 1998 ja seda eelkõige teisena sündivate laste arvelt.
Laste saamist lükati edasi eelkõige majanduslikel põhjustel.
Eesti Vabariigis 19912008
1990. aastatel oli Eestis ametlikult registreeritud
abielude osakaalu langus üsnagi järsk.
1995.aastaks oli Eesti jõudnud madala
abiellumusega Euroopa riikide tasemele.
Eestit võiks pidada vaba kooselude leviku poolest
üheks juhtivaks riigiks Euroopas. Ühiskonnas
puuduvad tugevad abiellumist soodustavad tegurid
ja soov abielluda võib vaba kooselu jooksul
muutuda paaridele vähem oluliseks.
GLOBAALSED PROTSESSID
XX sajandi teisel poolel
Urbanisatsioon ehk linnastumine
Migratsioon ehk ränne
Aktseleratsioon ehk arengu kiirenemine
Emantsipatsioon
Virtuaalse maailma osakaalu kasv
Urbanisatsioon ehk linnastumine
Urbanisatsioon ehk linnastumine ­ linnaelanike arv
suurenes, elu koondus linnadesse, linna õppima läinud
noored ei pöördunud enam maale tagasi, vaid leidsid elu
ja töökoha linnadest. Alates 1990. aastate lõpust on
märgatav
vastupidine tendents.
Migratsioon ehk ränne
Paljud Eesti elanikud olid sunnitud elukohta
vahetama ka sõja, kolhooside loomise jms tõttu.
Perekonnad kaotasid kolides tugivõrgustiku, mis pikemat
aega samas kohas elades välja kujuneb.
Esimestel sõjajärgsetel aastakümnetel oli paljudel veel
maal lähisugulasi, kellega aegajalt kohtuti. Lapsed said
vähemalt suvel osa eesti külaelust. Sajandi lõpupoole
koosnes vanavanemategi põlvkond juba peamiselt
linnainimestest. Kadus talu õu laste mängupaigana,
mitmekorruseliste
majade vahele tekkisid parkimisplatsid ja autoteed
Aktseleratsioon ehk arengu
kiirenemine
Noorema sugupõlve kiirem
küpsemine
ja areng. Vanematel on
raskem oma lapsi mõista,
kuna nad ise olid sama
vanana teistsugused.
Hirm, et lapsed ei tule toime
varitsevate ohtudega, aidata
ei oska, kuna oma
kogemused
on teistsugused.
Emantsipatsioon
Naiste võitlus oma iseseisvuse ja
võrdõiguslikkuse eest.
Eestis olid naise õigused ja
võimalused haridust saada juba
XX sajandi alguses suuremad kui
mitmetes Euroopa riikides. Ka
Eestis tekkis tendents lükata
lapse sündi edasi. Eriti
väärtustavad haritud naised
eneseteostust väljaspool pere
konda.
Kui naine sobivat meest ei leia,
jääb ta pigem üksi ja kasvatab
üksi last.
Virtuaalse maailma osakaalu
kasv
Televiisorid ja arvutid. 1980. aastatel oli kanalite valik minimaalne ja televisioon
vahendas peamiselt Nõukogude Liidus toimuvat.
1990. aastatel avanes vaataja ees kirev ja sageli ilustatud pilt pereelust kogu
maailmas.
Seriaalides rikkad ja ilusad inimesed, armumine, pettumine, lahkumine,
eksklusiivsed pulmad ja dramaatilised lahutused.
Reklaami rohkus, kus rõhutatakse keha ilu ja väärtustatakse kehalisi
naudinguid.
Televisioonile ja internetile kulub suur osa noorte vabast ajast.
XXI sajandi perekonna
väärtused?
Eesti perekond. Pereväärtused ja
hoiakud.
2009. aasta alguses korraldati TuruUuringute AS
poolt küsitlus, mille käigus uuriti Eesti elanike
perekonnaga seotud hoiakuid.
Uurimus: Muutuvad pereväärtused muutuvas
Eestis, Kairi Kasearu TARTU 2009
Pereväärtused ja hoiakud.
1. Kui vanemad lahutavad, siis lapse jäämine emaga on
lapsele parem kui jäämine isaga.
2. Abielu tuleks sõlmida kogu eluks.
3. Õnnetu abielu lahutamine on õige, isegi kui peres on
lapsed.
4. Kui lapsed saavad 1820 aasta vanusteks, peaksid nad
hakkama elama iseseisvalt.
5. Homoseksuaalsetel paaridel peaksid olema samad
õigused kui heteroseksuaalsetel paaridel.
6. Naisel peavad olema lapsed, et ennast teostada.
7. Mehel peavad olema lapsed, et ennast teostada.
Vanemate lahutus
Kui vanemad lahutavad, siis lapse jäämine
emaga on lapsele parem kui jäämine isaga ­
antud väitega nõustus 36% eestimaalastest. Lapse
emaga jäämist pooldasid rohkem venekeelt
kõnelevad ja vanemad inimesed.
Kasearu, K. (2009) Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis. Tallinn:
Rahvastikuministri büroo.
Abielu
Abielu tuleks sõlmida kogu eluks ­ antud
väitega nõustus 66% küsitletutest,
ning abielule pühendumist ja abielu pikaajalisust
pooldab rohkem venekeelne
elanikkond ja vanemaealised inimesed.
Kasearu, K. (2009) Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis. Tallinn:
Rahvastikuministri büroo.
Lahutus
Õnnetu abielu lahutamist, isegi kui peres on lapsed
pooldas 71% eestimaalastest. Enam toetavad seda
naised. Hoiak õnnetu abielu lahutamisesuhtes ei sõltu
vastaja vanusest, küll aga rahvusest. Eestlased pooldavad
lahutamist enam kui venekeelne elanikkond. Samuti
ilmnesid regionaalsed erinevused ­ maapiirkondades
pigem taunitakse lahutust.
Kasearu, K. (2009) Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis. Tallinn: Rahvastikuministri
büroo.
Noorte iseseisvaks saamine
Pooled eestimaalased nõustuvad, et kui lapsed
saavad 1820 aasta vanusteks,
peaksid nad hakkama elama iseseisvalt.
Meeste hulgas oli nõustujate osakaal
suurem kui naiste seas. Samuti venekeelne
elanikkond toetab antud väidet
rohkem kui eestlased.
Kasearu, K. (2009) Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis. Tallinn:
Rahvastikuministri büroo.
Homoseksuaalsus
13,3% eestimaalastest pooldab, et homoseksuaalsetel
paaridel peaksid olema samad õigused kui
heteroseksuaalsetel paaridel. Naisi on nõustujate seas
rohkem kui mehi, samuti on antud hoiak tugevalt seotud
küsitletava vanusega, nooremaealised on tunduvalt
tolerantsemad kui vanemaealine elanikkond.
Võrreldes eestlastega on venekeelne elanikkond rohkem
homoseksuaalide õigusi toetav. Võrreldes vallalistega on
vähem tolerantsed abielus/vabas kooselus ja lahutatud
inimesed.
Kasearu, K. (2009) Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis. Tallinn:
Rahvastikuministri büroo.
Lapsed naise eneseteostuses
52,9% inimestest usub, et naisel peavad olema
lapsed, et ennast teostada. Laste olemasolu
eneseteostusena on olulisem vanemaealistele
inimestele. Väitega nõustujate osakaalu
erinevus noorimas ja vanimas vanusrühmas on
kahekordne. Lapsed on naise eneseteostuse
jaoks venekeelsele elanikkonnale olulisemad kui
eestlastele.
Kasearu, K. (2009) Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis. Tallinn:
Rahvastikuministri büroo.
Lapsed mehe eneseteostuses
43,7 % inimestest nõustub, et mehel peavad olema
lapsed, et ennast teostada.
Vanemate inimeste jaoks on laste olemasolu ka meeste
puhul tähtsam kui noorematele.
Lapsed on mehe eneseteostuse jaoks venekeelsele
elanikkonnale olulisemad kui eestlastele.
Kasearu, K. (2009) Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis. Tallinn:
Rahvastikuministri büroo.
Kuidas suhted alguse saavad?
Soov läheduse järele viib elukaaslase,
seadusliku abikaasa, poiss või tüdruksõbra
otsimise ja leidmiseni.
See küsimus köitnud ka teadlasi. Arvukad
uurimused on aidanud avada teemat ,,kes kellele
meeldib". Leitud on üldised tegurid, mis
soodustavad suhete kujunemist.
SUHETE KUJUNEMISE
NURGAKIVID
Suhete kujunemist
soodustavad:
· füüsiline (ka ruumiline)
lähedus,
· kontaktide sagedus ja
tuttavlikkus,
· isikutevaheline sarnasus ja
füüsiline
atraktiivsus ehk köitvus.
Füüsiline (ruumiline) lähedus
Füüsilise läheduse all
mõistetakse viibimist
samas keskkonnas. Näiteks
on tähele
pandud, et sageli tutvutakse
tulevasega
bussis. Sama ruumi
kasutamine lihtsalt
annab võimaluse inimesega
kohtuda ning teda märgata.
Kontaktide sagedus ja tuttavlikkus
Mida rohkem on kokkupuuteid, seda enam võib tekkida
huvi kaaslase vastu.
Kui neiul tekib soov poisi tähelepanu endale tõmmata, siis
eelistab ta jalutada piirkonnas, kus suure tõenäosusega
viibib ka noormees (näiteks tolle toa akende ees).
Atraktiivsus ja sarnasus
Ühes klassis õppimine või ühes
ruumis töötamine ei
loo soovi käima hakata.
Üheks olulisemaks tõukeks on
atraktiivsus, mille tekkimisel
mängib olulist rolli isikute
sarnasus. Sümpaatsem kipub
olema inimene, kes jagab samu
väärtushinnanguid, on
samalaadse sotsiaalse staatuse,
haridustaseme ja
kultuuritaustaga.
Atraktiivsus
Harvardi Ülikoolis läbiviidud uuringus leiti, et
homoseksuaalsete meeste jaoks on kõige atraktiivsemad
maskuliinsete nägudega mehed.
Heteroseksuaalsed mehed eelistavad aga naiseliku
näoga naisi.
Milline on füüsiliselt atraktiivne
mees/naine? Vastavad 17­19aastased
Noormees: ,,Peale esimest suhet
mõtlesin, Noormees: ,,... mulle meeldivad
et teist korda ma enam ,,ämbrisse ei igasugused. Vahet pole, kas
astu" sellega, et vaatan ainult punaste, valgete, tumedate
välimust."
juustega. Võibolla siis rohkem
sellised lühemad ja pehmemad.
Neiu: ,,Pigem jääb silma just oma
erilisusega Käed paned ümber, tunned, nagu
ja silmasäraga. Aga kui täiesti üldiselt oleks padi ... mitte teine mees ...
võtta, siis meeldivad pigem Tegelikult jään alati vaatama
tumedajuukselised, selliseid tüdrukuid, kellel on eriline
Pruunisilmsed, pikkuseks vähemalt pilk ... silmades on vist asi."
175 cm (minust endast paar cm
pikem), keha võiks olla sportlik
(aga mitte üle pumbatud, vaid
toonuses), kindlasti mitte liiga
peenike, pigem natuke täidlasem."
Välimus pole alati tähtis
Neiu: ,,... kuskil 170 cm,
minust pikem, tal võiks
olla põselohud. Tumedate
silmadega. Suhteliselt
ümar näokuju. Minu enda
kaaslane ei vasta sellele
kirjeldusele, kuid oma
isiksusega lõi ta mu
pahviks ning välimus ei
lugenud enam üldse."
Milline on ilus naine?
Milline on ilus mees?
Ilus nägu
on heas mõttes keskmine nägu,
sümmeetriline nägu. Paljude
inimeste näopiltide alusel
sünteesiti nö keskmine nägu, mis
sai kõrgemaid
meeldivushinnanguid kui enamik
algsetest nägudest. Lapselike
tunnustega naise nägu tajutakse
atraktiivsemana. Lapselikud
tunnused on suuremad silmad,
kõrgem laup, ümarad põsed,
väike lõug, kõrgemal asetsevad
kulmud.
Naise atraktiivsus mõjutab
sperma kiirust
Hiljuti tehtud uurimus
väidab, et mehed võivad
sperma kiirust ja efektiivsust
muuta, lisades rohkem või
vähem seemnevedelikku
purskesse. Oluline faktor
selleks on fakt, kas naine
tundub mehele olevat
atraktiivne.
Maitse üle ei vaielda
Toredad ning kenad tunduvad paljud,
kuid mitte igaüht ei taheta kaaslaseks.
Välimusel on sellistes suhetes tähtis
koht, kuid ilu on alati vaataja silmades.
Füüsilist veetlust hindab inimene
lähtudes enda eelistustest.
Puudub reegel, mis ütleks, kust jookseb
piir ilusa, kena ja inetu vahel.
Välimus mõjutab sündmuste arengut eriti
tugevalt seni, kuni sõlmitakse lähem
tutvus. Suhte jätkudes kaotab välimus
aegamisi tähtsuse.
Armumine kui lähedussuhte algus
Armumist peetakse toredaks ja mõnusaks tundeks, mis juhtub justkui
iseenesest, siit ka ingliskeelne väljend fall in love.
Selle tunde tekkimist on endal raske takistada ja kontrollida. Kasvab
motivatsioon teha tööd, õppida, kedagi abistada, tuttavaid kiita.
Armununa on lihtne olla särav ja energiast pakatav. Positiivsed
emotsioonid kannavad justkui iseenesest edasi. Tulevikuplaanid, mida
tehakse, tunduvad saavutatavad. Muutub reaalsuse tajumine ja
väljavalitut hakatakse idealiseerima. Armunu vaatab vigadest mööda ja
keskendub vaid paarile kaaslase heale omadusele.
Kuidas end tunnete, kui olete
armunud?
Vastavad 17­19aastased
Noormees: ,,Enneolematult!"
Neiu: ,,Ma tunnen seda, mille kohta
öeldakse ,,liblikad kõhus". Lisaks veel
pilvedes hõljumise tunne. Selliseid
väikeseid reaalse elu asju, mis muidu
oleksid võinud mind pahandada, ei pane
üldse tähele."
Noormees: ,,Kogu aeg on ängistus, siis
kui kokku saad temaga, siis jälle hea olla."
Neiu: ,,Armunud olles olen nagu kusagil
pilvedes ära, õppida ei viitsi, mõtted on
ainult ühe inimese peal, armudes kipun
tihtilugu asju kõigile välja lobisema.
Armumiseks kulub ainult 0.2
sekundit.
Armumise korral vabanevad eufooriat esile kutsuvaid ained: dopamiin,
oksütotsiin, adrenaliin ja vasopressiin.
Armumise põhjustajaks on aju, kuid samas on ka süda sellega seotud,
sest armastus on keeruline nähtus, mille puhul toimuvad protsessid,
kus mõlemad organid teineteist vastastikku mõjutavad.
Aju teatud osade aktiveerumine võib stimuleerida südant, mille
tulemuseks on tunne, et "liblikad on kõhus".
Kui armumine teeb haiget
Armumine ei pruugi olla ainult nauding.
Sellega kaasneb palju ärevust. Raskust
lisab vastandlike tunnete kogemine.
Ühel hetkel võib kaaslane põhjustada viha
ja abituse tunnet, järgmisel aga tõsta
kõrgustesse.
Tundlikkus kellegi tegude ja sõnade suhtes
tuleneb omakorda emotsionaalsest
sõltuvusest, mis tähendab, et armunu
enesetunnet (õnnetunne, viha, vastikus)
mõjutavad kaaslase teod ning sõnad.
Kui armastus ei toimi, siis võib see kaasa
tuua märkimisväärset stressi ja
depressiooni.
Kampaania ,,Kui armastus teeb
haiget" (8. märtsil 2005)
2001 aastal viidi läbi Eestis
esimene sotsioloogiline uuring ­
aasta jooksul kannatab iga viies
naine vägivalla all; perevägivalla
tõttu saab vigastusi
~40 000 naist aastas, ~7000 saab
raskeid vigastusi; iga aasta jääb
perevägivalla tõttu sündimata
~2000 last
Perevägivalla ohvrid saavad abi
naiste tugigruppidest ja
varjupaikadest. Kampaania moto
on: Ära jää üksi! Otsi abi!
Kas armumine on positiivne kogemus?
Vastavad 17­19aastased
Neiu: ,,Noore jaoks on armumine arengu tavapärane osa. Kogemusest
ta võidab, see juba lihtsalt kogemusena oluline, see tunne. Ja kui siis
tulebki lõpuks krahh ning suhe saab otsa, siis teeb see inimese vaid
tugevamaks. Lõpuks kaotust nagu ei olekski."
Noormees: ,,Igal juhul on kasulik, kuid samas on ka kogu aeg mingi
ängistus, muudele asjadele ei suuda keskenduda. Mõtled kogu aeg
teisele ­ öö otsa. Ainult siis, kui kossuvõistluste ülekanne on telekas, ei
ole ängi."
Neiu: ,,Kui ollakse armunud, siis võidakse end palju paremini tundma
õppida (kui hooliv ma olen, kas ma olen liiga isekas, kas ma olen
valmis selliseks asjaks, mis on minu jaoks kõige tähtsam)."
Noormees: ,,Jah, kindlasti on see positiivne kogemus, sest armumise
ajal on tunne, et see kestab igavesti."
Mis on armastus?
Vastavad 17­19aastased
Noormees: ,,Vajadus olla teise lähedal,
ei midagi muud."
Neiu: ,,Armastust kirjeldada on väga raske.
Mina isiklikult lihtsalt tundsin ...
see kõlab nagu filmis. Alati on mingeid
kahtlusi, aga lõpuks lihtsalt saad aru."
Neiu: ,,Mina ei ole veel kedagi armastanud,
olen olnud ainult armunud ... Armastus
on see, kui ma tahan, et teine oleks õnnelik tänu minu
armastusele.
Noormees: ,,Kui ma tüdrukut armastan,
siis ma tunnen, et tema võiks mu laste
ema olla."
Armastus
Armastus on mitmetahuline nähtus ja armastuse mõiste on
raskesti defineeritav. Tavakeeles mõistetakse armastuse all
eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või
erakordset tunnet, mis kogu maailma imelisena paista
laseb.
Armastuse definitsioon
Armastus on inimesele omane kiindumustunne, mis
põhineb vastastikusel andumusel ja usaldusel, seksuaalsel
külgetõmbel ning lähedussoovil. Selle tunde tekkimine ja
areng on suures osas alateadlik ja seetõttu inimese jaoks
juhitamatu ning tahtele allumatu.
Armastuse kolm faasi
Helen Fisher pakkus välja
armastuse kolm faasi: iha,
kiindumus ja seotus.
Iha seksuaalinstinktid ning
füüsilised signaalid.
Kiindumuse isiklik side ja truudus
partnerile.
Seotus asendab esialgset tugevat
füüsilist kirge keskmiselt 23 aasta
jooksul.
Armastuse kolmnurkne mudel
Ameerika psühholoog Robert Sternbergi
järgi armastus:
intiimsus ehk lähedus
pühendumine ehk kohustus
Kirg (füüsiline tõmme)
Armastussuhete tüübid
Ideaalse armastuse korral pakub suhe sügavat intiimsust, kaaslane
on seksuaalselt köitev ning armastajad on valmis hoidma suhet ka
tulevikus.
Tühi armastus partnerid jätkavad
paarina, kuigi puuduvad lähedustunne ja füüsiline tõmme.
Armastuse tüübid romantilistes
suhetes (Sternbergi järgi)
TÜÜP LÄHEDUS KIRG KOHUSTUS
Armastus puudub Vähe Vähe Vähe
Meeldimine Palju Vähe Vähe
Pime armastus Vähe Palju Vähe
Romantiline armastus Palju Palju Vähe
Tühi armastus Vähe Vähe Palju
Kaaslaslik armastus Palju Vähe Palju
Sisutu armastus Vähe Palju Palju
Kõikehõlmav armastus Palju Palju Palju
Missugust tüüpi armastusega on teie
arvates lähisuhtes raske leppida?
Enamik paaridest püüdleb kõikehõlmava
armastuse poole. Kuid vahel lepitakse sisutu
armastusega, sest pühendumist hinnatakse
olulisemaks kui emotsionaalset lähedust. Rahulolu
suhtega sõltub ennekõike sellest, mida inimene ise
suhtelt ootab.
Kirjuta vihikusse, millist tüüpi armastusega on Sinu
arvates raske leppida!
Kanada sotsioloog John Lee armastuse
värviteooria
Eros, Ludus ja Storge on esmased
armastuse stiilid, nagu 3 põhivärvi.
Eros on armastus esimesest
silmapilgust (kirglik, romantiline).
Ludus on mänguline armastus.
Storge on sõprusel põhinev armastus.
Mania (segu Erosest ja Ludusest) on
armastus, mis paneb partnerist
sõltuma.
Pragma (segu Storgest ja Ludusest)
on praktiline, mõistusel tuginev
armastus.
Agape (segu Erosest ja Storgest) on
kõike andev isetu armastus.
Eros on armastus esimesest
silmapilgust
Kirglik, romantiline armastus.
Partneri valikul on määrav
füüsiline ilu. ,,Keemia" ja seks on
suhtes tähtsad.
Füüsiline lähedus tekib pigem
enne emotsionaalset kui
vastupidi. On oht, et pärast
tunnete jahenemist pole suhtel
jätkumiseks potentsiaali.
Ludus on mänguline armastus
Omaseks jooneks on vähene
pühendumine suhtele.
Armastajale meeldib ,,armastuse
mängu" mängida mitme
partneriga samaaegselt. Kui ta
tunneb, et kaaslane
hakkab sügavamalt kiinduma,
astub ta sammukese tagasi.
Selline armastaja saab suhte
lõppemisest kergesti üle.
Storge on sõprusel põhinev armastus
Selle stiili korral on raske öelda, millal muutus sõprus
armastuseks. Valdav on arusaam, et armastus ilma sügava
hoolimiseta teisest pole võimalik. Oodatakse, et armastatu
oleks ennekõike sõber.
Mania (segu Erosest ja Ludusest)
Mania on armastus, mis paneb
partnerist sõltuma.
Armunu veedab unetuid öid,
tunneb tugevat armukadedust ja
intensiivseid emotsioone.
Probleemide korral tunneb
armastaja end lausa haigena ­
süda on paha ja
kõhus keerab. Suhete lõppemist
elab ta väga raskelt üle.
Iseloomulik on vähene
enesekindlus ja kahtlemine
partneris.
Pragma (segu Storgest ja
Ludusest)
Pragma on praktiline, mõistusel
tuginev armastus.
Domineerib ratsionaalne
kaalutlemine, mitte emotsioonid.
Enne kui inimene end partneriga
seob, mõtleb ta järele, kuidas
viimane sobib tema eluplaanidega
ja karjääriga.
Pildil on lastetu Prantsuse abielupaar,
kes on kasvatanud 120 kilogrammi
kaaluva gorilla 13 aastat oma lapsena.
Agape (segu Erosest ja Storgest)
Agape on kõike andev isetu
armastus. See on partneri
tingimusteta armastamine.
Olulisim on kaaslase toetamine ja
tema hea olu. Selle nimel on
armunu valmis ohvreid tooma
ning loobuma enda soovidest.
Õnnelikuna tunneb ta end ainult
siis, kui seda on ka partner.
Emotsioonid ja kirg suhetes
Emotsionaalne sõltumine kaaslasest on üks
põhjus, miks armastaja meeleolu võib
kõikuda. Lisaks õnnele ja imetlusele
kogetakse armastuses ka viha, kurbust,
abitusetunnet ja armukadedust.
Suhtel, mis on rajatud intensiivsetele
emotsioonidele või mida iseloomustab liigne
sõltumine partnerist, pole sageli potentsiaali
kesta aastaid.
Intensiivsed emotsioonid pole kõige
olulisemad suhte pikaajalisel kestmisel.
Pühendumine, soov hoolitseda teineteise
eest hoiab inimesed paarina koos aastaid.
Pühendumine suhtele
Pühendumine väljendub partnerite
otsuses jääda kokku nii halvas kui
heas.
Pühendumist toetavad mitmesugused
rituaalid (kihlus, abielu,
sünnipäevapeod, eluetappide
tähistamine), sõprade toetus, laste
olemasolu või tehtud investeeringud.
Ka arusaamad ja hoiakud mängivad
rolli (näiteks ,,lahutus on halb laste
jaoks").
Ameerika psühholoogide
3 faktoriline mudel
Elaine Hatfield ja William Walster koostasid
mudeli, mille järgi on armastuseks vajalikud:
1) füüsiline erutus (,,liblikad kõhus");
2) armastamise objekt, keda saab seostada
erutusega (atraktiivne mees/naine);
3) teadmine sellest, et armastus kui selline on
olemas (et oleks võimalik tunnet nimetada).
Isiklik armastuse mudel
Inimesed saavad armastusest erinevalt
aru. See, mis väljendab armastust ühe
jaoks, ei pruugi olla armastuse näitajaks
teise jaoks.
Kui inimene usub, et armastuse kestmine
eeldab suurt pingutust, on ta selleks ka
valmis.
Ettekujutus armastusest mõjutab seda, kui
sageli inimene armastuse leiab ja kaotab.
Väga ebarealistlikud ootused muudavad
raskeks kohata inimest, keda armastada.
Lähedus ehk intiimsus
on osaliselt seotud lapsepõlvega, mil kujunesid arusaamad enda, teiste
ning suhete kohta.
1. Turvaline kiindumisstiil tekib, kui ema on kaitsev ja hoolitsev neil
hetkedel, mil laps on ärev. Selline inimene suhtub endasse ja teistesse
positiivselt. Ta tunneb end lähisuhtes kindlalt, seksuaalsuhtes hästi ega
karda lähedust.
2. Vältiv kiindumisstiil kujuneb, kui ema ignoreerib järjepidevalt pinges
lapse füüsilise kontakti soovi (näiteks ei võta sülle, ei kallista, ei hoia
käest kinni). Suhetes on seda tüüpi inimesel vähe intiimsust.
3. Ärev/ambivalentne seotuse stiil tekib, kui ema otsis lapsega
lähedust, kuid tema tähelepanu lapse lähedusesoovile oli muutlik.
Taoline käitumismuster muudab lapse ärevaks. Romantilistes suhetes
kerkib sellisel inimesel küsimus: kuivõrd tohib teist lähedale lasta, ilma
et see haiget teeks.
Miks armastus võib lõppeda?
Muututakse ise ja soovitakse kogeda uusi kiindumisi ja armumisi.
Kasvatakse eri suundades ­ alguses nii sarnased partnerid
muutuvad erinevateks.
Suhte käigus ilmneb partneri nõrkusi, mis muutuvad häirivaks.
Tekivad tülid, mida ei suudeta rahumeelselt lahendada.
Pikaleveninud lähedussuhe hirmutab, sest ei ole veel soovi ennast
pikemalt kellegagi siduda.
Tekib liiga suur sõltuvus teineteisest ­ ei saa enam oma hobidega
tegeleda ja teiste sõpradega suhelda.
Armukadedus põhjustab riidusid, kahtlused vähendavad usaldust.
Sunnitakse partnerit tegema seda, mida teine teha ei taha.
Partner on truudusetu ­ see solvab ja kõigutab enesehinnangut.
Ärritavad partneri harjumused ­ alkoholi tarvitamine, suitsetamine,
pesematus, vandumine või vägivaldsus.
Pikem lahusolek on põhjustanud tunnete jahtumist.