Kihla- ja pulmatraditsioonid Kihlumine Kihlus = prooviabielu Pulmad Abiellumisel sõlmitakse leping, mis seob naise ja mehe juuridiliselt abikaasadeks. Eesti pulm Teetõkete ületamine, suguvõsa au kaitsmine. Pruudi majjaviimine. Rituaalid söögilauas Tanutamine Pruudipärja mahamängimine Itaalia pulm Tulevane peig palub mõrsja kätt eelkõige tulevaselt äialt. Teemantsõrmus. Abielu sõlmitakse alati kirikus.
"ühe päeva liblikad". Sellised kuulsused on enamasti saanud lühikese aja jooksul suure meedia tähelepanu osaliseks, hakanud seda just nautima, kuid siis kaotanud selle tähelepanu. Tihti on sellised inimesed just tõsielusarjade staarid, kelle elu huvitab rahvast vaid lühikeseks ajaks seejärel tahab publik näha juba uusi ja veel huvitavamaid, naljakamaid ja ilusamaid staare. Tänapäeva tarbija vajab kiiret vaheldust ja palju meelelahutust. Näitena võib tuua tõsielusarja "Prooviabielu" staarid Heleni ja Kalvi- Kalle, kes olid eesti rahva lemmik-klounid saate kuvamise ajal, kuid kes hakkasid peale saate lõppu (ja isegi juba viimaste episoodide ajal) rahvast ära tüütama. Sellegipoolest tahaksid mõlemad aga hoida oma staari-staatust Helen läks peagi "Selgeltnägijate tuleproovi" saatesse ning Kalvi-Kalle hakkas aktiivselt teleteenuseid pakkuva firma STV reklaamnäoks. Peale tuleproovi saadet ja reklaame üritasid noored hoida end meediapildis avalike
pole abieluvaraleppes seda teistmoodi soovinud (Abielu, Riigiportaal: (2009) URL (viimati kasutatud juuni 2010) www.eesti.ee/est/perekond/abielu/ ). Kuidas mõjutab abielu naisi ja lapsi? 1980. aastate lõpust alates on vabaabieludesse järjest rohkem lapsi sündinud. Pöördepunktiks sai 1997. aasta, mil väljaspool abielu ilmale tulnud laste arv ületas seaduslikust abielust sündinud laste oma. Ja need polnud sugugi ainult n-ö prooviabielu viljad. Vabasuhetest sündis ka üle 40% pere teistest ja kolmandatest ning ligi pool neljandatest ja enamatest lastest. Seda käsitlevad peresotsioloogid kindla tõendina, et paljude perede silmis on vabaabielu kestev kooseluvorm. Ene-Margit Tiit leiab siiski, et inimeste teadvuses pole abielu ja vabaabielu päris võrdsed. Kui rasedaks jäänud naine peab langetama otsuse, kas sünnitada või ei, on naise perekonnaseis
Lapsendajaks võib olla vähemalt 25aastane isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama. Kohus võib lubada lapsendajaks olla ka nooremal kui 25aastasel täisealisel isikul. Lapsendada saab ainult alaealist (kuni 18 aastast isikut) üksnes lapse huvides. Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Abielu mitut moodi (vaba) kooselu ehk prooviabielu ... Vaba kooselu ehk vabaabielu ... Kooselu (registreeritud/ registreerimata) Abielu õiguslik regulatsioon sugupoolte suhete korrastamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides Külalisabielu ... Kordusabielu ... Fiktiivabielu ... Kooselu vormide mitmekesisus Monogaamia ehk ainuabielu ühe mehe ja ühe naise vaheline abielu (valitsenud Euroopas sajandeid) Bigaamia ehk kaksikabielu ühe mehe samaaegne
Lapsendajaks võib olla vähemalt 25- aastane isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama. Kohus võib lubada lapsendajaks olla ka nooremal kui 25-aastasel täisealisel isikul. Lapsendada saab ainult alaealist (kuni 18- aastast isikut) üksnes lapse huvides. Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Abielu mitut moodi (vaba) kooselu ehk prooviabielu … Vaba kooselu ehk vabaabielu … Kooselu (registreeritud/ registreerimata) Abielu - õiguslik regulatsioon sugupoolte suhete korrastamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides Külalisabielu … Kordusabielu … Fiktiivabielu … Kooselu vormide mitmekesisus Monogaamia ehk ainuabielu – ühe mehe ja ühe naise vaheline abielu (valitsenud Euroopas sajandeid) Bigaamia ehk kaksikabielu – ühe mehe
õigusi. Mitteabieluline kooselu: 1) laiemas mõttes-igasugune kooselu (nii hetero- kui homoseksuaalne), mille aluseks ei ole abielu; 2) kitsamas mõttes-kahe heteroseksuaalse isiku püsiv kooselu, mille puhul omatakse ühist elukohta ja majapidamist, enamasti ka intiimsuhteid. Mitteabielulise kooselu liigid: Ajutine suhe-osapooled seovad selle kestvuse vastastikuse rahuloluga, puudub soov end teise isikuga kindlalt siduda; Prooviabielu-partnerivaliku faasiks eesmärgiga üksteist tundma õppida; Abielu eelaste-partnerid on kindlad oma kavatsuses abielluda, kavatsuse täitumine võib olla seotud teatud majanduslike või sotsiaalsete eelduste täitumisega, iseloomult lähedane kihlusega; Abielu alternatiiv-teadlik pikaajaline abielusarnane suhe, teadlikult hoidutakse selle juriidilisest fikseerimisest. Kooselu õiguslikud tagajärjed: 1
Eesti (S. Liin) Abielulise kooselu vähenemine kõigist kooseludest (REL 2011): 69% abieluline kooselu 31% vaba kooselu, sh 0,08% samasooliste kooselu Faktiline kooselu reguleerimata Tavapärane tsiviilõigussuhe Registreeritud sooneutraalne kooselu Kooseluseadus (KooS) (01.01.2016) vt 650 SE Kooseluseaduse rakendamise seadus (114 SE, II lugemisel) Faktiline kooselu (O. Kama; K. Kullerkupp) Ajutine suhe Prooviabielu Abielu eelaste 28 Abielu alternatiiv Püsiv faktiline kooselu Partnerite vahel nii lähedane suhe, et neilt saab oodata eluraskuste ja muutuste korral teineteise toetamist (Saksamaa konstitutsioonikohus) Väljapoole tuntav kestvusele suunatus, stabiilsus Ühine majapidamine, varaline seotus, ühised lapsed Kooselu ei laiene teistele samalaadsetele suhetele (nt korterit jagavad isikud)
annaabi.ee 
