Inimeseõpetus - Perekonnaseadus (0)

Rühmatöö
Inimeseõpetus
Millisel abielul on õiguslik alus?
• Eestis sõlmitakse abielu 
täisealise mehe ja naise 
vahel. 
• 15-17-aastane alaealine võib 
abielluda juhul, kui kohus on 
tema teovõimet abiellumiseks 
laiendanud.
Mis on perekonnaseisuakt? Millised 
on perekonnaseisutunnistused? 
Millised asutused koostavad ja 
annavad välja neid dokumente?
Perekonnaseisuakt on perekonnaseisuasutuses sünni, surma, 
abielu sõlmimise ja abielu  lahutamise  kohta koostatud dokument, 
millega tõendatakse sündi, surma, abielu sõlmimist ja abielu 
lahutamist. Perekonnaseisutunnistuseks on: 
1) sünnitunnistus; 
2) surmatunnistus; 
3) abielutunnistus; 
4) abielulahutuse  tunnistus ; 
5) nimemuutmistunnistus.
Perekonnaseisuakte koostavad valla- ja linnavalitsused, 
maavalitsused ja Eesti välisesindused ning siseministrilt 
vastava õiguse saanud vaimulikud.
Millised dokumendid on vaja esitada 
abielusõlmimiseks?
Abielu sõlmimiseks esitatakse kas notari 
juures või maavalitsuses (Tallinnas 
perekonnaseisuametis):
• ühine kirjalikavaldus
• isikut tõendavad dokumendid
• sünnidokument (juhul, kui  abielluja  sünniandmed 
rahvastikuregistris puuduvad)
• varem abielus olnud isiku abielulahutuse tunnistus või -tõend, 
abielulahutuse kohtuotsus, abikaasa surmatunnistus (või 
-tõend) või abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsus
• teise riigi elanikule tema elukohariigist väljastatud tõend
• riigilõivu tasumist tõendav dokument.
Millised tegurid võivad takistada 
abielusõlmimist?
Abielu ei sõlmita isikute vahel, kellest üks on juba 
abielus, otsejoones ülenejate või alanejate sugulaste 
vahel,  vendade  ja õdede ning poolvendade ja õdede 
vahel, lapsendajate ja lapsendatute, samuti ühe isiku 
poolt lapsendatute vahel. Lisaks on keelatud meie riigis 
abielu samast soost isikuga. 
Selgita, mis on  abieluvaraleping . 
Milline abieluvaraleping on kehtiv?
Abieluvaraleping on dokument, millega 
abikaasad  lepivad kokku omandisuhetes 
(erinevalt seaduses sätestatust). Abieluvaraleping 
on kehtiv ainult abielus, abielu lõppemisel 
lõpeb ka abieluvaraleping.
Milliseid kokkuleppeid võib 
abieluvaraleping sasaldada?
Näiteks, milline vara jääb abielus lahusvaraks 
ning milline ühisvaraks, kuidas ühisvara 
kasutada ja kuidas seda vajadusel jagada.
Selgita  abikaasade ühisvara ja 
lahusvara mõistet.
Abikaasade ühisvara on abielu kestel 
elukaaslaste omandatud vara. Enne abiellumist 
omandatud, samuti abielu kestel kinke või 
pärimise teel saadud vara ning abikaasa isiklikud 
tarbeesemed  on kummagi abikaasa lahusvara.
Selgita, kuidas abieluvaraleping 
kaitseb osapoolte õigusi.
• Abikaasad võivad omavahel teha  tehinguid  
lahusvaraga, samuti sõlmida ühisvara täieliku või 
osalise   jagamise  kokkuleppeid või kokkuleppeid 
ühisvara või selle osa valdamise, kasutamise ja 
käsutamise kohta. 
• Abikaasadel on ühisvaraga seoses võrdsed 
õigused.
Too sind huvitavaid näiteid (4) 
abikaasade ühisvara valdamisest, 
kasutamisest, käsutamisest ja 
jagamisest.
• Abikaasadel on võrdne õigus ühisvara 
vallata , kasutada ja käsutada.
• Abikaasad valdavad, kasutavad ja 
käsutavad ühisvara kokkuleppel.
• Abikaasade ühisvara võidakse jagada 
abielu kestel, abielu lahutamisel või 
pärast seda. Seda tehakse ka abikaasade 
kokkuleppel. 
• Vaidluse korral  jagab  kohus ühisvara ühe 
või mõlema abikaasa nõudel.
Milline on abikaasa 
vastutus ühisvara 
eest?
• Abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt. 
• Abikaasa vastutab kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja ühisvaraga 
täies ulatuses: nende kohustuste eest, mille kumbki abikaasa on 
võtnud perekonna vajaduste rahuldamiseks või ühisvara valitsemisest 
tulenevalt; abikaasade solidaarkohustuse täitmise eest; kohustuste 
täitmise eest, mille puhul on kohustatud abikaasa leppinud 
kolmanda isikuga kokku, et ta vastutab nii ühisvaraga kui ka 
lahusvaraga. (Muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa oma 
lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga.)
• Kui ühisvara valitsemise õigus on seaduse kohaselt antud ühele 
abikaasale, on  temal  õigus ühisvara hulka kuuluvat eset vallata ja 
käsutada, arvestades teise abikaasa kasuks seaduses ja 
abieluvaralepingus ettenähtud piiranguid. Ühisvara üksi valitsev abikaasa 
peab ühisvaraga seotud õigusvaidlusi enda nimel.    Vara valitsev 
abikaasa võib ainult teise nõusolekul käsutada või kohustuda 
käsutama perekonna eluasemena kasutatavat või ühe abikaasaabikaasa  
poolt eraldi kasutatavat eluruumi ning anda selle kolmanda isiku kasutusse 
või lõpetada selle kasutamise aluseks oleva õigussuhte.
Selgita abikaasa 
ülalpidamiskohustust.
• Abikaasad on vastastikku kohustatud perekonda ülal 
pidama . Abielu ajal on abikaasa kohustatud ülal 
pidama abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti 
abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni 
lapse kolmeaastaseks  saamiseni .
• Ülal tuleb pidada ka naist 8 nädalat enne ja 12 
nädalat pärast sünnitust (olenemata sellest, kas 
lapse vanemad on abielus või mitte).
Millistel  tingimustel abielu lõpeb? 
Kuidas on võimalik abielu lahutada?
• Abielu lõpeb, kui abikaasa  sureb  või 
kui abielu lahutatakse.
• Abikaasade vastastikusel kokkuleppel 
võib abielu lahutada 
perekonnaseisuasutuses abikaasade 
ühise kirjaliku avalduse alusel. 
(Perekonnaseisuasutus võib abielu 
lahutada juhul, kui mõlema abikaasa 
elukoht on Eestis.)
Milline abielu 
tunnustatakse kehtetuks?
Kohus võib  hagimenetluses  abielu kehtetuks tunnistada, kui:
1) abielu sõlmides on rikutud nõuet abiellumisea või teovõime kohta;
2) abielu sõlmides on rikutud käesoleva seaduses sätestatud 
abiellumiskeeldu;
3) abielu sõlmides on rikutud käesoleva seaduses ettenähtud 
vorminõudeid;
4) vähemalt ühel abikaasal oli abielu sõlmimise ajal vaimutegevuse 
ajutine häire või kui ta oli muul põhjusel otsusevõimetu;
5) abielu on sõlmitud pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, 
sealhulgas abikaasa  terviseseisundit  või muid isiklikke asjaolusid  varjates , 
kui see asjaolu on abielu sõlmimise seisukohalt oluline;
6) ühe või kummagi poole kavatsus ei olnud täita abieluseisundiga 
kaasnevaid kohustusi, vaid abielu on sõlmitud muude 
kavatsustega, eeskätt eesmärgiga saada Eesti elamisluba (näilik 
abielu).
Too näiteid laste põlvnemise kindlaks 
tegemisest.
Laps põlvneb emast, kes on tema 
sünnitanud ja isast, kes on tema 
eostanud. Loetakse, et lapse on 
eostanud mees:
1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus;
2) kes on isaduse omaks võtnud või
3) kelle isaduse on tuvastanud kohus.
Isaduse kindlakstegemiseks kasutatakse DNA 
analüüsi.
Millised õigused on väljaspool 
abielu sündinud lapsel?
Lapsel, kes põlvneb  vanematest , kes ei ole 
omavahel abielus, on samad õigused ja 
kohustused oma vanemate ja nende 
sugulaste suhtes kui lapsel, kes põlvneb 
omavahel abielus olevatest vanematest.
Too 4-5 näidet vanemate õigustest 
ja kohustustest.
Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda 
oma alaealise lapse ees, hoolitseda 
lapse vara eest ning otsustada lapsega 
seotud asju. Vanemad teostavad lapse 
suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad 
hoolduskohustust omal vastutusel ja 
üksmeeles, pidades silmas lapse 
igakülgset heaolu.
Too näiteid, millistel tingimustel saab last 
ära võtta tema vanematelt ja 
vanemaõiguste äravõtmise tingimustest.
Kohus võib lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide 
kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes 
kasutusele võetud muude toetavate abinõudega.
• Isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, 
kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust 
eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.
• Isikuhooldusõiguse olulise piiramise või täieliku äravõtmise asja 
läbivaatamisel kaasab kohus menetlusse arvamuse andmiseks valla- või 
linnavalitsuse.
• Kui lapse jätmine perekonda ohustab lapse tervist või elu, võib 
valla- või  linnavalitsus  lapse perekonnast eraldada enne kohtumäärust. 
(Sellisel juhul peab valla- või linnavalitsus viivitamata esitama kohtule 
avalduse vanema õiguste piiramiseks lapse suhtes.)
Millised seadused reguleerivad 
lapse õiguste kaitset? Milliste 
asutuste poole pöörduda kui lapse 
õigusi on rikutud?
• ÜRO Lapse õiguste konventsiooni põhimõtted sisalduvad 1992. aastal vastu võetud 
 lastekaitseseaduses, mis reguleerib lapse õigusi, vabadusi ja kohustusi 
ning nende kaitset Eesti Vabariigis. 
• Nii laps ise,  lapsevanem  või muu isik võib helistada kohalikule või üleriigilisele 
usaldustelefonile, et saada informatsiooni edasise tegutsemise kohta. 
Usaldustelefoni number on 126, alati võib pöörduda ka politsei numbrile 
112. Abivajavast lapsest tuleb teada anda üleriigilisel tasuta ööpäevaringsel 
lasteabi lühinumbril 116 111. Lühinumbri eesmärgiks on võimaldada kõigil 
isikutel operatiivselt teatada abivajavast lapsest, tagada saadud info edastamise 
vastavate spetsialistideni ning pakkuda lastele ja lastega seotud isikutele esmast 
sotsiaalset nõustamist ja vajadusel kriisinõustamist. (Ka on avatud Skype: 
Lasteabi_116111.) Kadunud laste telefon 116 000 käivitus 2011. aasta 
algusest. Kadunud laste telefonile on võimalik teada anda kadunud lastest, 
nõustajad annavad esmased juhised situatsioonis käitumiseks ning viivad läbi 
esmase kriisinõustamise. Kadunud laste telefon teeb tihedat koostööd Politsei- ja 
Piirivalveametiga. Telefon 116 000 töötab 24 tundi ning on kõigile 
helistajatele tasuta. 
• Lisaks tagavad nõustamist, abi ja turvalisust laste tugikeskused (lastekeskused) 
Tallinnas  ja Tartus. Ühiskondliku organisatsioonina  Lastekaitse  Liit ja  sihtasutus  
Eesti Lastefond. Eestis tegelevad lastekaitsega ja laste olukorra analüüsimisega 
rahvusvahelised valitsusvälised  organisatsioonid :
• ÜRO Lastefond 
• ÜRO Rahvastikufond 
Too näiteid (4-5) 
ülalpidamuskohustustest 
perekonnas.
• Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist 
last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks 
saanud last.
• Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või 
kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist 
täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda 
õppimise ajal ülal pidama.
• Igakuine  elatusraha  ühele lapsele ei või olla 
väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud 
kuupalga alammäära.
• Täisealiseks saanud laps on kohustatud ülal 
pidama oma abi vajavat töövõimetut 
vanemat.
Too 4-5 näidet lapsendamise 
tingimustest.
• Lapsendada saab ainult alaealist üksnes lapse 
huvides. 
•  Lapsendaja  peab olema vähemalt 25-aastane isik, 
kes on suuteline last kasvatama, tema eest 
hoolitsema ja teda üleval pidama.
• Lapsendada saab: orbu; last, kelle vanem on 
andnud nõusoleku lapsendamiseks; last, kelle 
vanematelt on vanema õigused ära võetud või 
surnud; last, kelle vanemad on  tunnistatud  
teadmata  kadunuks .
• Lapsendamine on lubatud juhul, kui on alust arvata, et 
lapsendaja ja lapse vahel tekib vanema ja lapse 
suhe.
Too näiteid riigi rahalise abi 
kohta lastega peredela: pere- 
ja  lastetoetused , 
vanemahüvitis jt.
• Riiklike peretoetuste hulka kuuluvad:
• sünnitoetus
• lapsendamistoetus
• lapsetoetus
• lapsehooldustasu
• üksikvanema lapse toetus
•  ajateenija  või asendusteenistuja lapse toetus
• eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus
• seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus
• elluastumistoetus
• vajaduspõhine  peretoetus .
• Riik maksab peretoetusi kõigile lastele kuni nende 16-aastaseks saamiseni. 
Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses, 
siis on tal õigus saada peretoetusi kuni 19. eluaastani. 
Millistel tingimustel koostatakse 
sünniakt, surmaart, abieluakt , 
abielulahutusakt?
Sünniakt:
• Koostatakse perekonnaseisuasutuses 
vanema elukoha järgi
• Koostatakse vanema avalduse alusel. 
Surmaakt:
• Koostatakse perekonnaseisuasutuses surnud isiku 
viimase elukoha või surmakoha järgi. 
• Surma fakti tuvastamise ja isiku  surnuks  tunnistamise 
kohtuotsuse alusel koostab surmaakti 
perekonnaseisuasutus kohtu asukoha järgi. 
• Surmaakti koostamiseks esitab 
perekonnaseisuasutusele avalduse surnu abikaasa, 
sugulane, hõimlane või teine isik, kes elas koos 
surnud isikuga, nende puudumisel raviasutuse juht, 
politseiametnik või muu  ametnik . 
Abieluakt:
• Abieluakti koostab 
perekonnaseisuasutus, kus abielu 
sõlmiti. 
• Abielu sõlmimiseks  esitavad  
abiellujad isiklikult kirjaliku avalduse 
perekonnaseisuasutusele. 
• Abiellumisavalduses kinnitavad 
abiellujad oma allkirjaga, et nad 
soovivad abielluda, et abielu 
sõlmimist takistavad  asjaolud  
puuduvad ning et nad on teadlikud 
teineteise tervislikust seisundist. 
Abielulahutusakt:
• Abielu lõppemise alus on abikaasa surm, abielulahutusakti 
koostamine perekonnaseisuasutuses või abielulahutuse 
kohtuotsuse jõustumine
• Perekonnaseisuasutuses lahutatakse abielu abikaasade 
kokkuleppel nende ühise kirjaliku avalduse alusel, mille 
abikaasad isiklikult esitavad ühe abikaasa elukohajärgsele 
perekonnaseisuasutusele. Ühises abielulahutusavalduses 
peavad abikaasad  kinnitama , et neil ei ole vaidlust lapse, 
ühisvara jagamise ega elatise väljamõistmise üle. 
• Abikaasa nõudel lahutab abielu kohus, kui abikaasad vaidlevad 
abielu lahutamise üle või kui abikaasa soovib lahendada 
esimeses lõigus nimetatud vaidluse koos abielu lahutamisega. 
Arutlege rühmas, miks on oluline olla 
kursis perekonda puudutava 
seadusandlusega ?
Selleks, et olla kursis oma kohustuste ja 
õigustega abielus. 
• Näiteks: selleks, et saada kõik endale 
ettenähtud toetused (ja vajadusel muu abi) 
jne.

Document Outline

• Slide 1
• Millisel abielul on õiguslik alus?
• Slide 3
• Slide 4
• Millised dokumendid on vaja esitada abielusõlmimiseks?
• Slide 6
• Millised tegurid võivad takistada abielusõlmimist?
• Slide 8
• Milliseid kokkuleppeid võib abieluvaraleping sasaldada?
• Selgita abikaasade ühisvara ja lahusvara mõistet.
• Selgita, kuidas abieluvaraleping kaitseb osapoolte õigusi.
• Slide 12
• Milline on abikaasa vastutus ühisvara eest?
• Slide 14
• Selgita abikaasa ülalpidamiskohustust.
• Slide 16
• Milline abielu tunnustatakse kehtetuks?
• Slide 18
• Too näiteid laste põlvnemise kindlaks tegemisest.
• Millised õigused on väljaspool abielu sündinud lapsel?
• Too 4-5 näidet vanemate õigustest ja kohustustest.
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Too näiteid (4-5) ülalpidamuskohustustest perekonnas.
• Too 4-5 näidet lapsendamise tingimustest.
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30
• Sünniakt:
• Surmaakt:
• Abieluakt:
• Abielulahutusakt:
• Slide 35