50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 35 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-09-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Darja Predbannikova
Õppematerjali autor
Inimese õpetus: küsimused Britta Signi Merirand 10.a 1. Millisel abielul on õiguslik alus ? Abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt. 2. Mis on perekonnaseisuakt? Millised on perekonnaseisutunnistused? Millised asutused koostavad ja annavad välja neid dokumente? Perekonnaseisuakt on perekonnaseisuasutuses sünni, surma, abielu sõlmimise ja abielu lahutamise kohta koostatud dokument, millega tõendatakse sündi, surma, abielu sõlmimist ja abielu lahutamist. Perekonnaseisutunnistuseks on: 1) sünnitunnistus; 2) surmatunnistus; 3) abielutunnistus; 4) abielulahutuse tunnistus; 5) nimemuutmistunnistus. Perekonnaseisutunnistus antakse perekonnaseisuasutuse poolt perekonnaseisuakti alusel. ● Millised dokumendid on vaja esitada abielu sõlmimiseks? ● ü
1. Õigusliku tähendusega on ainult abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt. 2. Perekonnaseisuakt on perekonnaseisuasutuses sünni, surma, abielu sõlmimise ning abielu lahutamise kohta koostatud dokument, millega tõendatakse sündi, surma, abielu sõlmimist ja abielu lahutamist. 3. Abielu sõlmimiseks peavad mees ja naine esitama ühise kirjaliku avalduse perekonnaseisuasutuses, notari juures või vaimuliku juures, kellel on õigus abielu sõlmida. 4. Abielu ei või sõlmida: 1. isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus. 2. otsejoones üleneja ja alaneja sugulane; 3. vend ja õde ning poolvend ja poolõde. 5. Leping mis on sõlmitud abikaasade vahel 6. 1) lõpetada nende vahel abiellumisel tehtud valiku või abieluvaralepingu alusel kehtiva varasuhte; 2) kehtestada muu seaduses ettenähtud varasuhte või 3) seaduses ettenähtud juhtudel varasuhet muuta. 7. Ühisvara- see, mis on
Tauri Must Abiellumine ja seadus Abielu on inimese riigi poolt registreeritud kooselu vorm. 1. Abielu sõlmimise eelduseks on abiellujate ühine soov. 2. Abielu ei või sõlmida: · Kui abielluja ei kinnita oma abiellumissoovi. · Kui üks või mõlemad abiellujad ei ole otsustusvõimelises seisundis. Sel juhul määratakse abielu sõlmimiseks uus aeg. · Kui abielluja ei ole abiellumisealine. · Isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus. · Otsejoones ülenejate või alanejate sugulaste vahel. · Vendade ja õdede ning poolvendade ja õdede vahel. · Lapsendajate ja lapsendatute, samuti ühe isiku poolt lapsendatute vahel. · Isikute vahel, kellest vähemalt ühele on määratud eestkostja tema piiratud teovõime tõttu. · Samast soost isikuga. 3. Abiellumiseks peab inimene olema 18-aast
Küsimused arvestuseks perekonnaõigusest. 1.Mis on abielu ja kes võivad abielluda? Abielu on juriidiline (seadustel või tavadel põhinev) isikute vaheline kestev suhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigused ja kohustused. § 1. Abielu sõlmimise eeldused (1) Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. (2) Abielluda võivad täisealised isikud. (3) Kohus võib alaealise teovõime laiendamise sätete kohaselt laiendada vähemalt 15-aastaseks saanud isiku teovõimet nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. (4) Piiratud teovõimega täisealine isik võib abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest. Kui isikule on määratud eestkostja, eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest tagajärgedest, välja arvatud juhul, kui eestkostja nimetamise määrusest tuleneb teisiti. 2. Millal on abielu kehtetu? (1) Kohus võib hagimenetlus
Lastekaitseseadus, Kunstliku viljastamise ja embrüokaitseseadus, Alaealise mõjutusvahendite seadus, ÜRO lapse õiguste konventsioon, erinevad rahvusvahelise eraõiguse konventsioonid ja õigusabilepingud, Euroopa Liidu õigusaktid. Perekonnaõiguse printsiibid: abikaasade võrdõiguslikkuse põhimõte, vanemate võrdõiguslikkuse põhimõte, laste võrdõiguslikkuse põhimõte, lapse huvi ülimuslikkuse põhimõte. 2010. aasta perekonnaseadus: täiendati mittevaraliste perekonnasuhete regulatsioone-hooldusõigus ja lapsendamine. Rohkem on arvestatud kaasaja varaliste suhete dünaamikat, abiellujatele antakse võimalus valida varareziim, kuid valiku tegemine pole kohustuslik, säilib ka võimalus abieluvaralepingu sõlmimiseks. Võeti kasutusele uued terminid: isaduse omaksvõtt (varem oli põlvnemise kindlakstegemine), hooldusõigus (varem oli vanemlikud
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitus instituut Geomaatika osakond Abikaasade varasuhted Referaat õppeaines ,,Tsiviilõigus" MS.0107 Koostas : Anton Makarjev Juhendas: lektor Reet Nurmla Tartu 2012 SISSEJUHATUS Abielu tähendab abikaasadele isiklike õiguste ja kohustuste kõrval ka varalisi õigusi ja kohustusi. Alates 01.07.2010 valitakse varasuhe abiellumisel või abieluvaralepinguga. Abiellumisavaldust tehes saavad abiellujad valida, kas neile sobib varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus. Kui avalduses jäetakse abieluvarasuhe valimata, siis kehtib varaühisus. Varasuhte eelistust võivad abiellujad muuta kuni abielu sõlmimiseni selleks tuleb abielu sõlmijale esitada ühine avaldus. Ka hiljem saab varasuhet muuta, kuid siis üksnes notariaalse abieluvaralepinguga. Kui abikaasad valivad varasuhte abiellumisavaldusega ning sõlmivad lisaks k
kirikuõigus 1920 - 1940 BES; 1922. a abielu seadus; 1925. a perekonnaseisuseadus (1940 Tsiviilseadustiku eelnõu) 1940 - 1941 Vene NFSV 1926. a abielu, perekonna ja eestkoste seaduste koodeks (APEK) 1941 - 1944 BES; abielu seadus; perekonnaseisuseadus 1944 - 1970 APEK (erineb 1940. a APEK-st) 1968 Üleliidulised abielu- ja perekonna-seadusandluse alused (APSA) 1970 1995 ENSV abielu- ja perekonnakoodeks (APK) 1995 - 2010 EV Perekonnaseadus (PKS 1995) 1.07.2010 Perekonnaseadus (PKS 2010) Riigiülene õigus Rahvusvahelised konventsioonid (Euroopa Nõukogu; ÜRO; Haagi) Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse 1950. a konventsioon (1996) Euroopa Liidu õigus (EL nõukogu määrused) 4 Õigusabilepingud (Leedu, Läti, Poola, Ukraina ja Venemaa Föderatsioon) Siseriiklik õigus
Abikaasade varalised õigused ja kohustused Kui naine ja mees soovivad oma ülejäänud elu koos veeta, sõlmivad nad üldjuhul abielu. Kui mees ja naine on sõlminud abielu, tuleb neil arvestada abieluga kaasnevate kohustuste ja õigustega, näiteks varaliste õiguste ja kohustustega. Abieluvaraleping. Kui on ostsustatud abielluda, oleks ka soovitatav sõlmida abieluvaraleping, sest kui abiellujate vahel tekivad arusaamatused on hea kui neil on olemas abieluvaraleping, kus on kirjalikult näha milline vara kellele kuulub. Tänu abieluvaralepingule, saab ära hoida palju inetuid juhtumeid. Seaduses ja abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud, määratakse kindlaks abikasade varalised õigused. Abieluvaralepinguga saavad abikaasad omavahel kindlaks määrata abikaasade vastastikused varalised õigused ja kohutused. Kui abikaasaad pole sõlminud abieluvaralepingut võib nende vara jagada ühis- või lahusvaraks. Abieluvaralepinguga saab kindlaks määr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid