Inimeseõpetus: perekond (0)

Inimese õpetus: küsimused 
 
Britta Signi Merirand 
10.a 
 
1. Millisel abielul on  õiguslik alus ?  
Abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt . 
 
2. Mis on perekonnaseisuakt? Millised on perekonnaseisutunnistused? Millised 
asutused koostavad ja annavad välja neid dokumente? 
 ​Perekonnaseisuakt on perekonnaseisuasutuses sünni, surma, abielu sõlmimise ja abielu 
lahutamise kohta koostatud dokument, millega tõendatakse sündi, surma, abielu sõlmimist ja 
abielu lahutamist. Perekonnaseisutunnistuseks on:  
1) sünnitunnistus;  
2) surmatunnistus;  
3) abielutunnistus;  
4) abielulahutuse tunnistus ;  
5) nimemuutmistunnistus. Perekonnaseisutunnistus antakse perekonnaseisuasutuse poolt 
perekonnaseisuakti alusel. 
● Millised dokumendid on vaja esitada abielu sõlmimiseks?  
● ühine kirjalik avaldus. 
● isikut tõendavad dokumendid 
● sünnidokument juhul, kui abielluja sünniandmed rahvastikuregistris puuduvad 
● varem abielus olnud isiku abielulahutuse tunnistus või -tõend, abielulahutuse kohtuotsus, 
abikaasa surmatunnistus (või -tõend) või abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsus 
● teise riigi elanikule tema elukohariigist väljastatud tõend 
● riigilõivu tasumist tõendav dokument. 
 
3. Millised tegurid võivad takistada abielu sõlmimist?  
Sugulus , eelmised abielud , vanus  
 
4. Selgita, mis on abieluvaraleping ? Milline abieluvaraleping on kehtiv? 
 Abieluvaralepinguga võivad abikaasad kindlaks määrata vastastikused varalised õigused ja 
kohustused. See leping, mis on mõlema osapoole poolt allkirjastatud ja kinnitatud kohtus. 
 
5. Milliseid kokkuleppeid võib abieluvaraleping sisaldada ? 
 Nt: t​unnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid 
esemeid, anda ühisvara valitsemise õigus ühele abikaasale jne 
 
6. Selgita abikaasade ühisvara ja lahusvara mõistet? 
 ​Ühisvara kuulub abikaasade ühisomandisse, aga lahusvara on see, kui kummalgi on oma 
vara.  
7. Selgita, kuidas abieluvaraleping kaitseb osapoolte õigusi?  
Abieluvaraleping määrab, milline vara jääb lahusvaraks ning milline ühisvaraks, kuidas 
ühisvara kasutada ja kuidas seda vajadusel jagada.  
 
8. Too sind huvitavaid näiteid ( 4)abikaasade ühisvara valdamisest, kasutamisest, 
käsutamisest ja jagamisest. 
Näiteks jahirelvad , mis on ühisvara, aga üks abikaasadest, kes ei oma relvaluba, siis ei tohi 
seda vara isegi puutuda. Sama moodi ka autoga, kui puuduvad näiteks autojuhiload. 
 
9. Milline on abikaasa vastutus ühisvara eest? 
Mõlemad osapooled vastutavad poole eest. 
 
10. Selgita abikaasa ülalpidamiskohustust? 
Abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama . See 
hõlmab tegevust ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa ja nende laste 
tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks.  
 
 
 
 
 
 
 
11.  Millistel tingimustel abielu lõpeb? Kuidas on võimalik abielu lahutada? Abielu 
lõppeb:  
● abikaasade vastastikusel kokkuleppel; 
● kui abikaasadevaheline suhe on tõsiselt halvenenud ja abielu jätkamine ei ole enam 
võimalik; 
​
● ühe abikaasa taotluse alusel pärast ​de facto lahuselu, mis on kestnud vähemalt kaks 
aastat; 
● selle abikaasa taotluse alusel, kelle tervisliku seisundi tõttu ei ole abielu jätkamine 
võimalik. 
12. Abielulahutus 
Abielu on võimalik lahutada kirjaliku lepingu teel, mille on mõlemad allkirjastanud+ 
riigilõiv on tasutud .  
 
 
13. Kehtetu abielu: 
1) abielu sõlmides on rikutud nõuet abiellumisea või teovõime kohta; 
 ​2) abielu sõlmides on rikutud käesoleva seaduse §-des 2–4 sätestatud abiellumiskeeldu; 
 ​3) abielu sõlmides on rikutud käesoleva seaduse § 7 lõigetes 2–4 ettenähtud vorminõudeid; 
 ​4) vähemalt ühel abikaasal oli abielu sõlmimise ajal vaimutegevuse ajutine häire või kui ta 
oli muul põhjusel otsusevõimetu ; 
 ​5) abielu on sõlmitud pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, sealhulgas abikaasa 
terviseseisundit või muid isiklikke asjaolusid varjates, kui see asjaolu on abielu sõlmimise 
seisukohalt oluline; 
 ​6) ühe või kummagi poole kavatsus ei olnud täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi, 
vaid abielu on sõlmitud muude kavatsustega, eeskätt eesmärgiga saada Eesti elamisluba  
(näilik abielu). 
 
14. Laste põlvnemise kindlakstegemine 
●  Lapse ema on naine, kes on lapse sünnitanud. 
● Lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 
●  ​1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 
●  ​2) kes on isaduse omaks võtnud või 
●  ​3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. 
 
15. Väljaspool abielu sündinud lapse õigused: 
Lapsel, kes põlvneb vanematest , kes ei ole omavahel abielus, on samad õigused ja kohustused 
oma vanemate ja nende sugulaste suhtes kui lapsel, kes põlvneb omavahel abielus olevatest 
vanematest. 
 
16. Vanemate õigused ja kohustused: 
● Vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. 
●  ​ Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanem on lapse seaduslik 
esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus . 
●  ​Vanemal on õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku 
aluseta. Vanemal ei ole õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on ilmselt 
vastuolus lapse huvidega. 
●  ​Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. 
17. Lapse äravõtmine vanemalt: 
● Ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse 
ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta 
vanemate juurde. 
●  ​ Kui lapse jätmine vanema juurde ohustab lapse tervist või elu, võib eestkosteasutus  
lapse vanemalt ära võtta enne kohtuotsust. Sellisel juhul peab eestkosteasutus 10 
päeva jooksul esitama kohtusse lapse äravõtmise või vanema õiguste äravõtmise 
nõude. 
●  ​ Kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab 
lapse elu eestkosteasutus. 
●  Lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel võib kohus vanema nõudel otsustada laps 
tagasi anda. 
 Ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus​ vanema õigused ära võtta, 
kui vanem: 
●  ​alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete 
kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks , ei täida oma 
kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või 
●  ​kuritarvitab vanema õigusi või 
●  ​kohtleb last julmalt või 
●  ​avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või 
●  ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud 
aasta jooksul. 
 
18. Seadused mis reguleerivad lapse õiguste kaitset. 
Eestis reguleerib laste kaitset Eesti Vabariigi lastekaitse seadus. 
 
Asutused, kuhu pöörduda kui lapse õigusi on rikutud. 
Lastekaitse, lasteombudsman . 
 
 
19. Perekonna ülalpidamise kohustus. 
● Abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama. 
●  ​ Perekonna ülalpidamine hõlmab tegevust ja varalisi panuseid, mis on perekonna 
elutingimuste kohaselt vajalikud ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi 
abikaasa ja nende ülalpeetavate laste tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks 
(perekonna huvides tehtud kulutused). 
● Kui abikaasad elavad lahus, annab kumbki teise abikaasa tavapäraste vajaduste 
rahuldamiseks ülalpidamist korrapäraselt makstavate rahasummadena samadel alustel 
nagu perekonna ülalpidamisel käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt. Lahus elav 
abikaasa ei ole õigustatud teiselt abikaasalt endale ülalpidamist nõudma, kui ta suudab 
end ise ülal pidada või kui lahuselu on põhjustanud tema ise oma käitumisega. 
●  ​Abikaasa võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist või kohustuse täitmata jätmise 
tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne 
ülalpidamishagi kohtule esitamist . 
 
20. Lapsendamise tingimused: 
 
● Lapsendada võib ainult alaealist. 
● Abielus olevad isikud võivad lapse lapsendada ühiselt. 
● Lapsendaja võib olla vähemalt 25-aastane piiramata teovõimega isik. 
● Kohus võib erandina lubada lapsendada ka vähemalt 18-aastasel isikul, kui ta 
lapsendab oma abikaasa lapse või kui lapsendamiseks on muu mõjuv põhjus. 
21. Rahaline abi lastega perele: 
Sünnitoetus, lapsendamistoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, ajateenija  
lapsetoetus, vanemahüvitis. 
 
 
22. Aktid 
Sünniakt koostatakse perekonnaseisuasutuses vanema elukoha 
järgi. 
Surmaakt koostatakse perekonnaseisuasutuses surnud isiku 
viimase elukoha või surmakoha järgi. 
Abieluakti  koostab perekonnaseisuasutus, kus abielu sõlmiti. 
Abielulahutusakti koostamine perekonnaseisuasutuses või abielulahutuse kohtuotsuse 
jõustumine. 
 
23. Neid seaduseid on oluline teada kuna tulevikus puutume nendega arvatavasti kokku.