Abikaasade varasuhted (0)

Abielu sõlmimisega kaasnevad mitmed varalised õigused ja kohustused, nagu perekonna ülalpidamise kohustus, kohustus mõlemal abikaasal vastutada ühise majapidamise korraldamise või laste huvides võetud kohustuste eest jms. Abikaasadel endil tuleb otsustada nendevahelistele varalistele suhetele kohalduva varasuhte üle.
Abikaasade varasuhteid on kolme liiki:
• varaühisus – abielu jooksul soetatud/omandatud vara on ühine ( ühisvara ), tehinguteks on vaja mõlema abikaasa nõusolek;
• varalahusus - iga abikaasa on oma vara ainuomanik ning ei vaja tehinguteks teise abikaasa nõusolekut;
• vara juurdekasvu tasaarvestus – iga abikaasa on abielu kestel omandatava vara ainuomanik, kuid abielu lõppemisel tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa.
Abikaasade varasuhte saab valida abiellumisavaldusega või abieluvaralepinguga. Abieluvaralepinguga võib seaduses sätestatud ulatuses teha varasuhtes muudatusi/täiendusi (näiteks leppida varaühisuse puhul kokku, et abikaasa nõusolekut ei ole vaja teise abikaasa iseseisvas majandustegevuses tehtavate tehingute puhul).
Kui abikaasad ei ole valinud muud varasuhet, siis vaikimisi kehtib nende suhtes varaühisuse varasuhe.
Varaühisuse varasuhte kohta sätestatut kohaldatakse abikaasadevahelistele varalistele suhetele ka enne uue perekonnaseaduse jõustumist (jõustumine 01.07.2010) sõlmitud abielude puhul, alates uue perekonnaseaduse jõustumisest, kui enne uue perekonnaseaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti.
Ühisvara
Ühisvara tekib, kui abikaasade varalistele suhetele kohaldub varaühisuse varasuhe.
Ühisvaraks on varaühisuse varasuhte kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused.
Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara .
Lahusvaraks on:
1) abikaasa isiklikud tarbeesemed ;
2) esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel;
3) esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel.
Abielus olevad isikud ei saa enam abielu kestel, muutmata varasuhte liiki, ühisvara jagada. Ühisvara jagamise asemel saab sõlmida abieluvaralepingu ning tunnistada lahusvaraks üksikuid esemeid (näiteks tunnistada ühise korteriomandi ühe abikaasa lahusvaraks). Ühisvara saab jagada varaühisuse lõppedes, näiteks abielu lahutamisel või abieluvaralepingu sõlmimisel, millega kehtestatakse muu seaduses ettenähtud varasuhe.
Abieluvaraleping
Abieluvaralepingu võib sõlmida enne abiellumist või abielu kestel.
Abieluvaralepingu sõlmivad abikaasad isiklikult notariaalselt tõestatud vormis.
Abieluvaralepinguga võib
• muuta varasuhet - asendada kohalduv varasuhe teise seaduses sätestatud varasuhtega;
• seaduses sätestatud ulatuses teha varasuhtes muudatusi/täiendusi (näiteks ühisvara varasuhtes anda ühisvara valitsemise õigus ühele abikaasale (kuid perekonna eluaset saab käsutada üksnes koos); tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid.
Kolmandate isikute, näiteks võlausaldajate suhtes kehtib kohalduva varasuhte muutmine üksnes siis, kui varasuhte muutmine on abieluvaralepinguna kantud abieluvararegistrisse või kui abieluvaralepingu olemasolu oli kolmandale isikule teada. Näiteks kui abikaasad on varaühisuse varasuhte asendanud lahusvara varasuhtega, peavad võlausaldajad arvestama, et abikaasale kuulub vaid see vara, mis on abikaasa nimele omandatud või registreeritud üksnes juhul kui abieluvararegistris on sellekohane kanne abieluvaralepingu sõlmimise kohta või kui ta teab, et asjaolud on muutunud.
Lapsed
Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.
Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus ). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.
Isikuhoolduse sisuks on kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda (hariduse andmise asjade üle otsustamine, isikute määramine kellega laps võib suhelda jms).
Varahoolduse sisuks on õigus ja kohustus valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada.
Esindamine
Vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus.
Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus, st seda, et lapse nimel lepingu sõlmimisel peavad sellele alla kirjutama nii ema kui ka isa.
Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib KOHUS vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Vanem esindab last üksinda ka juhul kui tal on lapse suhtes ainuhooldusõigus, näiteks kui lapse sünni hetkel omavahel abielus mitteolnud vanemad on väljendanud soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele neist.
Teatud juhtudel on lisaks vanemate ühisele esindamisele tehinguks vaja ka kohtu nõusolekut!
Kohtu eelneva nõusolekuta ei või näiteks:
• müüa või kinkida või koormata hüpoteegiga/kasutusõigusega lapse kinnistut
• osta lapsele kinnistut
• üürile anda lapse korterit
• loobuda pärandist või annakust või sõlmida pärandvara jagamise lepingut
• asutada äriühinguid
• osta, müüa või kinkida OÜ osa või AS aktsiaid
• võtta laenu
Kohtu nõusolek ei ole vajalik pärandist loobumiseks, kui lapse õigus pärandile on tekkinud lapse suhtes esindusõigust omava vanema pärandist loobumise tagajärjel.
Seadus näeb ette ka toimingud , mida vanemad ei saa lapse nimel teha. Neil juhtudel määratakse kohtu poolt erieestkostja vanemate asemel lapse esindajaks või tehakse lapse tahteavaldus kohtulahendiga. Vanemad ei saa teha tehingut näiteks siis, kui tehingu üks pool on laps ja teine pool on vanem ise või vanema abikaasa, vanema teine laps, õde või vend.
Kinkekeelu tõttu ei või vanemad lapse esindajana reeglina kinkida lapse vara.
Lapse ülalpidamine / elatis
Elatise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega võlgnik on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele, on täitedokumendiks, millega elatise maksmisest keeldumisel saab pöörduda kohtutäituri poole ilma, et oleks vaja eelnevalt pöörduda kohtusse.
Ülalpidamist on õigustatud saama:
1) alaealine laps;
2) laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni
3) muu abivajav laps, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama .
Ülalpidamist on kohustatud lapsele andma vanemad ja vanavanemad (vanem annab ülalpidamist enne vanavanemat).
Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist , arvestades kokkuleppega ettenähtut.
Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse määrusega 22.12.2011 nr 169 on kehtestatud töötasu alammääraks kuus 290 eurot. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla eelnimetatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelnimetatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.