Instituutide sisu on seadusandja poolt tüpiseeritud. Seotud ühiskonnas hetkel valitsevate moraali- ja kõlblusnormidega. Jaotus absoluutseteks ja relatiivseteks perekonnaõigusteks ei ole õigusnormide olemusest tulenevalt võimalik. Tänapäeva perekonnaõiguse põhimõtted Naise ja mehe võrdõiguslikkus Lapse eest hoolitsemine ja kasvatamine on vanemate õigus ja kohustus Laste huvi; võrdõiguslikkus Isiklik side eestkostja ja eestkostetava vahel Lapse õiguste konventsioon Puuetega inimeste õiguste konventsioon Perekonnaõiguse allikad 1865 - 1920 Balti Eraseadus (BES); Eesti- ja Liivimaa 19. sajandi talurahvaseadused; kirikuõigus 1920 - 1940 BES; 1922. a abielu seadus; 1925. a perekonnaseisuseadus (1940 Tsiviilseadustiku eelnõu) 1940 - 1941 Vene NFSV 1926. a abielu, perekonna ja eestkoste seaduste koodeks (APEK)
(2) Abielluda võivad täisealised isikud. (3) Kohus võib alaealise teovõime laiendamise sätete kohaselt laiendada vähemalt 15-aastaseks saanud isiku teovõimet nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. (4) Piiratud teovõimega täisealine isik võib abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest. Kui isikule on määratud eestkostja, eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest tagajärgedest, välja arvatud juhul, kui eestkostja nimetamise määrusest tuleneb teisiti. 2. Millal on abielu kehtetu? (1) Kohus võib hagimenetluses abielu kehtetuks tunnistada, kui: 1) abielu sõlmides on rikutud nõuet abiellumisea või teovõime kohta; 2) abielu sõlmides on rikutud käesoleva seaduse §-des 2–4 sätestatud abiellumiskeeldu;
sotsiaalseid suhteid, kaasa arvatud isiklikult suhted; sinna kuulub nii lapse suhe emaga kui ka lapsekaitseinspektori suhe mõlemaga. Paljudel põhjustel on üsna võimatu kontrollida kõiki võio "peaaegu" kõiki neid suhteid muidu, kui luues iga sotsiaalse suhte kontrolli jaoks hulga uusi sotsiaalseid suhteid, mida omakord tuleb kontrollida. Ühesõnaga see on loogiliselt võimatu." 5. Abielu sõlmimise õiguslikud tagajärjed · Abikaasade isiklikud õigused ja kohustused o Abieluline kooselu (PKS § 15) · Abikaasade varalised õigused ja kohustused o Perekonna ülalpidamiskohustus (PKS § 16) o Kulutuste hüvitamise välistamise eeldus (PKS § 17) o Abikaasade solidaarsuskohustus perekonna vajaduste rahuldamisel (PKS § 18- 19) o Abieluvarasuhe (PKS § 24)
● varem abielus olnud isiku abielulahutuse tunnistus või -tõend, abielulahutuse kohtuotsus, abikaasa surmatunnistus (või -tõend) või abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsus ● teise riigi elanikule tema elukohariigist väljastatud tõend ● riigilõivu tasumist tõendav dokument. 3. Millised tegurid võivad takistada abielu sõlmimist? Sugulus, eelmised abielud, vanus 4. Selgita, mis on abieluvaraleping? Milline abieluvaraleping on kehtiv? Abieluvaralepinguga võivad abikaasad kindlaks määrata vastastikused varalised õigused ja kohustused. See leping, mis on mõlema osapoole poolt allkirjastatud ja kinnitatud kohtus. 5. Milliseid kokkuleppeid võib abieluvaraleping sisaldada? Nt: tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid, anda ühisvara valitsemise õigus ühele abikaasale jne 6. Selgita abikaasade ühisvara ja lahusvara mõistet?
Koolieeliku üksi koju jätmine on hoolimatu ja lapsele ohtlik, mistõttu leiab Natalia, et Helilt tuleks vanemlikud õigused üldse ära võtta. Natalia kirjutab sellest Harju Maakohtu üldmeilile. 1. Mida saab Heli Rajult nõuda? Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 116 lg 1 sätestab, et vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 117 lg-st 2 lähtuvalt on Helil ja Rajul ühine hooldusõigus, kuna nad ei olnud lapse sünni ajal abielus ning kumbki ei taotlenud ainuhooldusõigust. Antud olukorras pole Heli ja Raju võimelised langetama ühist otsust lapse haridustee osas. Erimeelsuste tõttu on raskendatud isa ja tütre vaheline kohtumine ning sellest lähtuvalt võib tekkida ka muid lahkhelisid. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-159-15 (p 25)1 kohus kirjutab: “Ei ole PKS § 119 alusel võimalik otsustusõigusega reguleerida tulevikus igakordselt otsustatavaid küsimusi”
juuresolekul. kooselulepingu 3. Abielu ja kooseluleping sõlmimise ajal abielus või 4. Abielu on tühine, kui: sõlmitakse isiklikult ühel ajal kellel on kehtiv kooseluleping. abielu on sõlminud samast kohal viibides. soost isikud, abielu sõlmimise 3. Kooseluleping sõlmitakse on kinnitanud 4. Abikaasad ja registreeritud notariaalselt tõestatud perekonnaseisuametniku elukaaslased on vastastikku vormis. pädevuseta isik või kas või üks kohustatud oma tööga ja pool ei ole avaldanud abielu varaga perekonda ülal 4. Abielu ei või sõlmida isik, sõlmimise tahet. pidama. kellel on abielu sõlmimise ajal kehtiv kooseluleping. 5
Abielu sõlmimisega kaasnevad mitmed varalised õigused ja kohustused, nagu perekonna ülalpidamise kohustus, kohustus mõlemal abikaasal vastutada ühise majapidamise korraldamise või laste huvides võetud kohustuste eest jms. Abikaasadel endil tuleb otsustada nendevahelistele varalistele suhetele kohalduva varasuhte üle. Abikaasade varasuhteid on kolme liiki: • varaühisus – abielu jooksul soetatud/omandatud vara on ühine (ühisvara), tehinguteks on vaja mõlema abikaasa nõusolek; • varalahusus - iga abikaasa on oma vara ainuomanik ning ei vaja tehinguteks teise abikaasa nõusolekut; • vara juurdekasvu tasaarvestus – iga abikaasa on abielu kestel omandatava vara ainuomanik, kuid abielu lõppemisel tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa.
Millised tegurid võivad takistada abielusõlmimist? Abielu ei sõlmita isikute vahel, kellest üks on juba abielus, otsejoones ülenejate või alanejate sugulaste vahel, vendade ja õdede ning poolvendade ja õdede vahel, lapsendajate ja lapsendatute, samuti ühe isiku poolt lapsendatute vahel. Lisaks on keelatud meie riigis abielu samast soost isikuga. Selgita, mis on abieluvaraleping. Milline abieluvaraleping on kehtiv? Abieluvaraleping on dokument, millega abikaasad lepivad kokku omandisuhetes (erinevalt seaduses sätestatust). Abieluvaraleping on kehtiv ainult abielus, abielu lõppemisel lõpeb ka abieluvaraleping. Milliseid kokkuleppeid võib abieluvaraleping sasaldada? Näiteks, milline vara jääb abielus lahusvaraks ning milline ühisvaraks, kuidas ühisvara kasutada ja kuidas seda vajadusel jagada. Selgita abikaasade ühisvara ja lahusvara mõistet. Abikaasade ühisvara on abielu kestel elukaaslaste omandatud vara
Õigusaktide kehtivus isikute ringi suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud õigusaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, kodakondsuseta isikud või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu siiski mõningad selles riigis asuvad välismaalased, näiteks välisriigi diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad. 15. Õigusaktide süstematiseerimine. Inkorporeerimine. Kodifitseerimine. Õigusaktide süstematiseerimine õigusliku materjali ratsionaalse ja mugava kasutamise huvides toimub selle materjali seadmine kindlasse, mingitele põhimõtetele ülesehitatud süsteemi. Süstematiseerimist teostatakse: 1) inkorporeerimise teel; 2) kodifitseerimise teel. Inkorporeerimise korral seatakse õigusaktid mingisse (kronoloogilisse, alfabeetilisse
Otsustusvõimetu inimese tehing. Kui 2nädala jooksul inimene ei vaidlusta, siis loetakse et on tehingu heaks kiitnud. §13 (3) kui isiku suhtes on kahtlust kas ta oli otsustus võimetu või mitte, kui ta on teinud ilmselgelt kahjuliku tehingu siis loetakse et on teinud selle otsustusvõimetult. Elukoht Elukoha määramise aluseks on tsüs § 14 ja §15 mille alusel saab isiku elukohta määrata koht kus isik faktiliselt, tegelikult alaliselt või peamiselt elab. Hagi tuleb esitada kostja elukoha järgi. ' Füüsilise isiku teadmata kadunuks ja surnuks tunnistamine Teadmata kadunud isik Tema varast võib olla vaja kedagi ülal pidada (lapsi nt). Isikut ei tunnistata teadmata kadunuks, see asjaolu lihtsalt tuvastatakse kui isik on piisavalt kaua kadunud ja kohus otsustab kas määrata tema varale hooldaja või mitte. Hooldaja peab: · tagama vara säilimise · Peab tagama ülalpidamise neile kellel on õigust seda saada · Peab teadmata kadunud isiku võlad maksma
Märgi millisele seadusele ja millisele paragrahvile viitad. Oluline on jälgida, et vaataksid seaduste kõige hilisemaid redaktsioone. a) Kas ja/või kuidas defineeritakse põhiseaduses perekonda? Kellest koosneb põhiseaduse järgi perekond? Põhiseaduses ei ole perekonda defineeriud. Perekond koosneb vanematest ja lastest. Seadus: Põhiseadus Paragrahv: 27 b) Eesti Vabariigi põhiseaduses on kirjas: abikaasad on võrdõiguslikud. Miks on oluline sätestada abikaasade võrdõiguslikkus põhiseaduses? Kui see on põhiseaduses kirjas siis peab seda kindlalt järgima, nii saab tagada kindla võrdõiguse. c) Millisel juhul saab sõlmida abielu? Millisel juhul kooselu? Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Abielluda võivad täisealised isikud. Kooselulepingu võivad sõlmida kaks füüsilist isikut, kellest vähemalt ühe elukoht on Eestis. Kooselulepingu võivad sõlmida
abielu lahutamist. 3. Abielu sõlmimiseks peavad mees ja naine esitama ühise kirjaliku avalduse perekonnaseisuasutuses, notari juures või vaimuliku juures, kellel on õigus abielu sõlmida. 4. Abielu ei või sõlmida: 1. isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus. 2. otsejoones üleneja ja alaneja sugulane; 3. vend ja õde ning poolvend ja poolõde. 5. Leping mis on sõlmitud abikaasade vahel 6. 1) lõpetada nende vahel abiellumisel tehtud valiku või abieluvaralepingu alusel kehtiva varasuhte; 2) kehtestada muu seaduses ettenähtud varasuhte või 3) seaduses ettenähtud juhtudel varasuhet muuta. 7. Ühisvara- see, mis on abielus omandatud, aga lahusvara on isilklik ühe abikaasa vara, mis on isiklikult ostetud, mitte kahe peale. 8. Kui mõlemad abikaasad töötasid ja ehitasid midagi suurt ja äkki keegi tahab lahkuda ja abiellu
Abielu saab sõlmida: perekonnaseisuametniku juuresolekul, vaimulikud saavad sõlmida abielusid al 2001a, notarid. Abiellumiseks esitatakse avaldus ja märgitakse ära, millist varasuhet nemad abielus olles soovivad. Abielu saab sõlmida avalduse esitamisest mitte varem kui 1 kuu jooksul ning mitte hiljem kui 3 kuu jooksul. Mõjuvatel põhjustel saab protsessi kiirendada. Perekonnaseaduse silmis on inimene kas abielus või ei ole abielus. Abielu toob kaasa: perekonnanime muutmine- 1. abikaasad jäävad kandma ühist perekonnanime, 2. mõlemad jäävad oma perekonnanime juurde, 3. enda perekonnanimele liidab juurde abikaasa perekonnanime. Lapse sündides saab lapse perekonnanimeks lühem, ühekordne perekonnanimi, mitte liitperekonnanimi. Abikaasade varalised suhted Abielludes saab valida: · varaühisus - Ühisvara on abielu jooksul saadud vara. Lahusvara on isiklikud tarbeesemed, asjad mis on saadud enne abiellumist, asjad mis on saadud abielus olles
Vastavalt PKS § 11 p 1, kui on rikutud abiellumisea kohta esitatud nõuet, kuid abielu kehtetuks tunnistamise ajaks on kohus laiendanud alaealise teovõimet või kui Siiri kinnitab täisealiseks saades, et ta soovib abielu jätkata, siis abielu ei tunnistata kehtetuks. Variant b: Kas olukord muutuks kui Mart oleks piiratud teovõimega täisealine isik? PKS § 1 lg 4 – kui Mart saab tagajärgedest aru, siis olukord ei muutuks, kuid kui Mart ei saa tagajärgedest aru ja talle on määratud eestkostja, siis on vajalik eestkostja nõusolek. 3. Abielu kehtetus 20-aastane eestlanna Anneli ja 43-aastane egiptlane Mohammed tutvusid kui Anneli käis sõbrannadega Egiptuses puhkamas 1,5 aastat tagasi. Kevadel 2015 tuli Mohammed Eestisse ning paar abiellus notari juures. Üheks põhjuseks abiellumisel on tagada Mohammedile Eestis elamisluba, et noortel oleks lihtsam omavahel suhelda. Mohammed jäi alguses Tallinna elama ning Anneli elab ülikooliõpingute lõpuni Tartus. Paar plaanib
Perekonnapetus. 1.)Abiellumisiga- (1) Isik on abiellumisealine, kui ta on saanud 18-aastaseks. (2) 15-18-aastane alaealine vib abielluda oma vanemate vi eestkostja kirjalikul nusolekul. 2.)Abielu ei vi slmida -Kui abielluja ei kinnita oma abiellumissoovi. -Kui ks vi mlemad abiellujad ei ole otsustusvimelises seisundis. Sel juhul mratakse abielu slmimiseks uus aeg. -Kui abielluja ei ole abiellumisealine. -Isikute vahel, kellest vhemalt ks on juba abielus. -Otsejoones lenejate vi alanejate sugulaste vahel. -Vendade ja dede ning poolvendade ja dede vahel. -Lapsendajate ja lapsendatute, samuti he isiku poolt lapsendatute vahel.
Juhendas: lektor Reet Nurmla Tartu 2012 SISSEJUHATUS Abielu tähendab abikaasadele isiklike õiguste ja kohustuste kõrval ka varalisi õigusi ja kohustusi. Alates 01.07.2010 valitakse varasuhe abiellumisel või abieluvaralepinguga. Abiellumisavaldust tehes saavad abiellujad valida, kas neile sobib varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus. Kui avalduses jäetakse abieluvarasuhe valimata, siis kehtib varaühisus. Varasuhte eelistust võivad abiellujad muuta kuni abielu sõlmimiseni selleks tuleb abielu sõlmijale esitada ühine avaldus. Ka hiljem saab varasuhet muuta, kuid siis üksnes notariaalse abieluvaralepinguga. Kui abikaasad valivad varasuhte abiellumisavaldusega ning sõlmivad lisaks ka abieluvaralepingu, siis kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele abieluvaralepingut. Referaadi põhiliseks infoallikaks on Eesti Vabariigi Perekonnaseaduse (vastu võetud 18.11.2009. aastal) 4
Nime, mis on liiga laialdase kasutuseks (Tamm, Saar, Mägi, Sepp) v.a. suguvõsa perekonnanimi Nime, mida üldiselt kasutatakse eesnimena Üldtuntud ajaloolise isiku nime ABIKAASADE VARASUHTED(1..) Varaühistus(1) Vara juurdekasvu tasaarvestus(2) Varalahusus(3) Abiellujate valikul, kokkuleppel esitatakse koos abiellumisavaldusega VARAÜHISUS(1.1) Varaühisuse kestel omandatud esemed – ühisvara – on abikaasade ühisomandis. Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara. Lahusvaraks on: 1. Abikaasa isiklikud tarbeesemed 2. Esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist 3. Saadud pärimise või kinke teel 4. Esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel VARA JUURDEKASVU TASAARVESTUS(1.2) Põhivara – asjad, mis sul on enne abiellumist Soetisvara – asjad, mis on saadud abielu ajal nn ühisvara Koguvara
Perekonna õigus Abielu Abielu on suhete kogum, kus abikaasad on omavahel seotud õiguste ja kohustustega, toetades teineteist. Abielu on oma olemuselt riiklikult reguleeritud leping. Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel, kus abiellujad pevad olema vähemalt 15-aastased, üldjuhul 18-aastane. Abielu sõlmitakse alati isiklikult perekonnaseisuametniku juures olekul. Abiellumisel allkirjastatakse abiellumise avaldus ning abielu kohta väljastatakse tunnistus. Abielluda ei või: 1)samasoolised 2)otsejoones üleneja/alaneja 3)vennad/õed
tehinguid. (2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. (3) Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. 2.Asjade liigitus: Asjad- materiaalsed kehalised esemed, objektid rakendatakse ka loomade kohta. On kinnisasjad- piiritletud maatükk ühes sellel oleval hoonete, ehitistega, liikumatu vara. Ning vallasasi- liikuv vara. 3.Päraldis. Esemest saadav kasu, asja hindamine, asjaga seotud kulutuste liigid: Nt müüakse kinnisasi, dokumendid siis päraldises. Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib
Sel juhul määratakse abielu sõlmimiseks uus aeg. · Kui abielluja ei ole abiellumisealine. · Isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus. · Otsejoones ülenejate või alanejate sugulaste vahel. · Vendade ja õdede ning poolvendade ja õdede vahel. · Lapsendajate ja lapsendatute, samuti ühe isiku poolt lapsendatute vahel. · Isikute vahel, kellest vähemalt ühele on määratud eestkostja tema piiratud teovõime tõttu. · Samast soost isikuga. 3. Abiellumiseks peab inimene olema 18-aastane ja ei tohi olla abielus. 4. 15-18-aastased võivad abielluda oma vanema(te) või eestkostja kirjalikul nõusolekul. 5. Õiguslikku tähtsust omab vaid selline abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt. 6. Abielu on sõlmitud, kui mõlemad abiellujad on abieluaktile alla kirjutanud. 7
kooselu ühiselt, pidades silmas pidades silmas teineteise ja teineteise heaolu ning laste heaolu ning vastutades vastutades teineteise ees teineteise ees abieluga seotud kooseluga seotud kohustuste kohustuste täitmise eest. täitmise eest. Abielu või kooselu? Perekonnaseadus Kooseluseadus • Registreeritud • Abikaasad on elukaaslased on vastastikku vastastikku kohustatud oma tööga kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ja varaga perekonda ülal pidama ülal pidama Abiellumise piirangud • Abielu saab sõlmida mehe ja naise vahel • Tohivad täisealised isikud • Ei saa otsejoones üleneja ja alaneja sugulane ning vend ja õde ning
meist põlvnevad). 4) Vendade ja õdedega, poolvendade ja õdedega. 5) Ühteperre lapsendatud lapsed. 6) Lapsendaja ja lapsendatud. Abielu toob kaasa isiklikud õigused perekonnanime valik: - oma perekonnanime kandmine - kannavad ühist perekonnanime - enda nimi lisatakse abikaasa perekonnanimele. Varalised õigused ja kohustused 1) ühisvara abielu kestel omandatud vara 2) lahusvara enne abiellumist ühele poolele kuulunud vara; pärast abieluliste suhete lõppemist saadud vara; abielu ajal kinke teel või pärandusega saadud vara; isiklikud tarbeesemed. 8 Lahusvara kasutab igaüks oma äranägemise järgi. Ühisvara kasutatakse teineteise
Mehe ja naise vaheline seaduslik liit. Sõlmitakse kirikus ja perekonnaseisuametis. Kirikus vaja: ristitud, leeritunnistus. Perekonnaseisuametis: 1 kuu ooteaeg (30 päeva), max 3 kuud, mõlemad osapooled peavad kohal olema üheaegselt. 8) Abieluvaraleping Sõlmitakse/muudetakse kahekesi notari juures. Kehtiva abielu puhul saab sõlmida lepingu, kus on kirjas, et mis vara enne abielu kellele kuulus, mis vara jääb lahusvaraks ja mis vara saab ühisvaraks, kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada ning ülalpidamiskohustus peale abielu lõppemist. Ühepoolselt saab lepingut muuta, kui teine pool on teadmata kadunuks kuulutatud, pankrotis, tegutseb teadlikult ühisvara kahjustamiseks. 9) Abikaasade isiklikud ja varalised õigused. Ühis- ja lahusvara Kõik abikaasade isiklikke õigusi ja vabadusi kitsendavad kokkulepped on tühised. Abikaasade õiguseks on perekonnanime valik. Mõlemal poolel on õigus abielu sõlmimisel valida kas:
päringu: 1) abieluvararegistrisse; 2) liiklusregistrisse; 3) Eesti väärtpaberite keskregistrisse; 4) kinnistusregistrisse; 5) rahvastikuregistrisse; 6) pensionikeskusesse; 7) kohtute registriosakondade keskandmebaasi. Samuti saadab notar päringud kõikidele Eestis tegutsevatele krediidiasutustele selgitamaks välja, kas tal oli panga ees rahalisi kohustusi ja kas pangakontodel on raha. Kui pärandaja oli abielus ja abikaasade vahel kehtiva varasuhte kohaselt moodustab nende vara ühisvara, siis teeb notar päringud ka üleelanud abikaasa kohta. Kui pärijad soovivad teeb notar päringu ka muudele asutustele, kui neil on alust arvata, et pärijal võis olla mingeid kohustusi või nõudeid. Näiteks on teada, et ta ostis midagi järelmaksuga, võis võtta kiirlaenu või andis ise kellelegi laenu jne. Notar teeb päringud ning järelepärimised pärandaja õiguste ja kohustuste kohta ka
Kustutada karistus ennetähtaegselt saab tööandja. Vahetu ülemus annab välja uue käskkirja distsiplinaarkaristuse kustutamiseks. 21.Abielu sõlmimise kord, vanus, takistused. Saab sõlmida vaid mehe ja naise vahel. Abielu on sõlmitud abielu aktist alates, kui mõlemad pooled on allkirjastanud. Perekonna seisu ametil 2 liiki dokumente: abieluakt ja tunnistus. Abielu sõlmimise kohtadeks on perekonnaseisu amet ja kirik. Kirikus saab abielluda alates 2000-st aastast. Peale avalduse esitamist peab mööduma 1 kuu enne abiellumist. Abiellumise vanus on 18 aastat. Alates 15 eluaastast on abiellumiseks vaja vanemate kirjalikku nõusolekut. Abielu on mõlemapoolne vabatahtlik kokkulepe. Abielu on ametlik, kui on alla kirjutatud abielusõlmimise aktile ja selle põhjal antakse välja abielu tunnistus. Takistavad tegurid: *Samasoolised ei saa abielluda *Ei saa abielluda see, kes juba on
selle otsese tahteavaldusega vastu võtab. Pärand-pärandaja vara, mis tema surma korral läheb üle pärija(te)le s.o kõik õigused ja kohustused, v.a need, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga ja seepärast lõpevad viimase surma korral. Pärandvaraks on pärandaja vara koosseis. Pärimine-isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. Isiku surmaga lõpeb tema õigusvõime, kuid õigused ja kohustused surmaga ei lõpe, vaid lähevad üle pärijale. Pärimisvõimeline on iga õigusvõimeline isik, seega võib pärijaks olla ka vaimseks ebaküps isik. Alaealise nimel teeb tehinguid tema seaduslik esindaja, kellel on alaealise nimel pärandist loobumiseks vajalik eestkosteasutuse nõusolek. Juriidiline isik on pärijaks vaid siis, kui teisi pärijaid pole või kui pärandaja on sellise korralduse oma testamendis teinud. Pärimisele kohaldatakse
Abielu saab sõlmida perekonnaseisuametis mitte kiiremini kui 1 kuu ning mitte kauem kui 3 kuud. On võimalik ka nihutada. Vanus abiellumisel 18 aastat; kui 15-18 aastat, siis kui vanemate kirjalik nõusolek. Abielu sõlmida ei saa 1) lähedased sugulased (siia käib ka lapsendaja ja oma lapsendatu. Samuti ühte perre lapsendatud isikud omavahel ei saa abielluda) 2) need isikud, kes juba on abielus Varalised õigused ja kohustused 1) ühisvara abielu kestel omandatud vara 2) lahusvara enne abiellumist ühele poolele kuulunud vara; pärast abieluliste suhete lõppemist saadud vara; abielu ajal kinke teel või pärandusega saadud vara; isiklikud tarbeesemed. Abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. Ühisvara võidakse jagada abielu ajal või pärast lahutust. Jagatakse võrdselt pooleks. On ka
Kui vahepeal katkeb trahvi kinnipidamine, siis enam trahvi kinni pidada ei saa. Töölt kõrvaldamine palga maksmise peatamisega ja max seda ühel korral 10 tööpäeva. Praktikas puuduvad andmed, et seda üldse oleks rakendatud. Ühes aastas ei tohi seda mitte rohkem kui 3 korda. Seda ei tohi kohaldada rasedatele, siis nendele, kes kasvatavad kuni 3 aastaseid lapsi, kes kasvatavad laps-invaliidi, kes on laps invaliidi eestkostja, ei tohi kasutada seda tööseisaku ajal ning osalise tööaja puhul. Töö lepingu lõpetamine see tuleb töö lepingusse kanda sisse Karistuste vaidlustamine: vaidlustada on õigus tööinspektsioonis, maakohtus ja halduskohtus. Karistuste kustumine ja kustutamine: distsiplinaarkaristus kehtib ühe aasta ja siis aasta möödudes kustub ta ise-enesest automaatselt, dokumenti vormistama ei pea. Kui on mitu
Kui vahepeal katkeb trahvi kinnipidamine, siis enam trahvi kinni pidada ei saa. Töölt kõrvaldamine palga maksmise peatamisega ja max seda ühel korral 10 tööpäeva. Praktikas puuduvad andmed, et seda üldse oleks rakendatud. Ühes aastas ei tohi seda mitte rohkem kui 3 korda. Seda ei tohi kohaldada rasedatele, siis nendele, kes kasvatavad kuni 3 aastaseid lapsi, kes kasvatavad laps-invaliidi, kes on laps invaliidi eestkostja, ei tohi kasutada seda tööseisaku ajal ning osalise tööaja puhul. Töö lepingu lõpetamine see tuleb töö lepingusse kanda sisse Karistuste vaidlustamine: vaidlustada on õigus tööinspektsioonis, maakohtus ja halduskohtus. Karistuste kustumine ja kustutamine: distsiplinaarkaristus kehtib ühe aasta ja siis aasta möödudes kustub ta ise-enesest automaatselt, dokumenti vormistama ei pea. Kui on mitu
Abiellumine ja seadus 1. Abielu sõlmimise eeldused: o Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. o Abielluda võivad täisealised isikud. o Piiratud teovõimega täisealine isik võib abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest. Kui isikule on määratud eestkostja, eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest tagajärgedest, välja arvatud juhul, kui eestkostja nimetamise määrusest tuleneb teisiti. 2. Abielu ei või sõlmida : o Otsejoones üleneja(vanemad ja nende eellased) ja alaneja(lapsed ja nende järglased) sugulane o Vend ja õde ning poolvend ja poolõde. o Isikud, kelle sugulussuhe põhineb lapsendamisel. o Isikud, kellest vähemalt üks on juba abielus. o Kui on alust eeldada, et esineb abielu kehtetuks tunnistamise või tühisuse alus.
rikkumata Ennetamine Lapse heaolu eest vastutavad ennekõike vanemad ning riik sekkub ainult ja üksnes siis, kui selleks on olemas seaduslik alus normi näol Lapsesõbraliku ja turvalise elukeskkonna loomise eest vastutavad ennekõike vanemad ja seejärel kogukond, kes on kohustatud märkama lapse arengu- ja erivajadusi ning lapsele õigeaegset abi osutama. Lapse probleemide ilmnemisel peab vanem või muu seaduslik esindaja või eestkostja või muu isik (tavakodanik) pöörduma lastekaitsetöötaja poole, kes annab nõu ja abi probleemi lahendamisel. KOV ja riik on kohustatud võtma tarvitusele abinõud, mis tagavad iga lapse probleemi õigeaegse avastamise ja asjakohase abi osutamise võimalikkuse. Kaalutlusõigus ehk diskretsiooniõigus Tuleneb protsessinormidest (haldus- ja tsiviilmenetlusest) ning tähendab otsuse langetamisel parima võimaliku lahendi leidmist
pöördumatult lõppenud b. Kas on alust abielu lahutada, s.o nõue rahuldada? i. PKS § 15 lg 3 hinnata, kas on alust abielu lahutada, sest abikaasa on rikkunud abielust tulenevaid kohustusi 2. Ülalpidamiseks kulunud raha tagasinõue a. Kas saab nõuda ülalpidamiseks kulunud/rohkem panustatud raha tagasi? i. Reegel: 1. VÕS-i lepinguvälised võlasuhted ii. Erand abikaasade suhetes: 1. PKS § 15 lg 3 välistab VÕS-i nõuded abikaasade vahel 2. PKS § 17 koosmõjus PKS § 16 lg-tega 1-2 hinnata, kas asjaolude kohaselt oleks alus nõuda kulutusi teiselt abikaasalt tagasi, st kas oli vastav kokkulepe või võis S eeldada, et M nõuab temalt rohkem panustatu tagasi 3. Auto müügist saadud raha tagasinõue a. Kelle omandis oli auto? i
Täisealine laps - peab ülal pidama võõras-või kasuvanemat kui on koos elatud vhmlt 10a. Lapsendamine e. adopteerimine:tekivad lapse ja lapsendaja vahel lapse & vanema õiguslikud suhted, lapsendamine on tähtajatu, ühtegi tingimust ei kehti, saab lapsendada alla 18.a. isikut, ainult lapse huvidest lähtuvalt. lapsendaja vähemalt 25.a.,teovõimeline, kasvatamiseks suuteline, vanus lapse ja lapsendaja vahel on 15-40 a, lapsendada ei saa isik, kellel on laps ära võetud, eestkostja või vanema õigused ära võetud, teovõimetu isik. Lapsendamise saladus: Isik, kes teab lapsendamisest, peab hoidma lapsendamise saladust. Lapsendamise saladuse hoidmise kohustust rikkunud isik kannab vastutust seaduses sätestatud alustel. Lapse nõusolek:vähemalt 10-a last võib lapsendada tema nõusolekul. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. Last võib lapsendada tema nõusolekuta, kui laps enne lapsendamist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
