Pakkimine (2)

Q: Mis teha pakendijäätmetega?

Vastus leiad õppematerjalist: Pakkimine

Kutsekool - Logistika - Logistika

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis teha pakendijäätmetega?

1. Nõuded pakkimisele ja pakendile

1.1. Nõuded pakkimisele

Nõuded toote, kauba pakendamisele nende liikumisel tarneketis tulenevad järgmistest eesmärkidest:

kaitsta toodet;

kindlustada toote hõlbus käsitsetavus;

identifitseerida toode, st anda tema kohta infot;

osaleda turunduses, reklaamides toodet, soosides ning tõhustades toote müüki;

kindlustada keskkonna säästlikkus.
Tasakaal nende pakendamisele esitatavate nõuete vahel sõltub tootest. Kõiki neid eesmärke ei saa rahuldada logistika abil. Logistika valdkonda kuuluvad kindlasti toote käsitsemise hõlbustamine ( toote tiheduse optimeerimine ja pakendi standardimine ) laos ja transpordil ning toote kaitsmine.

1.1.1. Toote kaitstus

Pakend peab olema valmistatud nii, et ta kaitseks toodet transpordil, ladustamisel ja müügil ning tarbimise ajal kuni toote lõpliku tarbimiseni. Pakend peab kaitsma kaupu käsitsevaid inimesi vigastuste, kahjustuste ja õnnetuste eest. Toodet tuleb kaitsta ka varaste eest.
Lisaks vigastuste veol ja käsitsemisel võivad toodet, sõltumata sellest, kas on tegemist toiduaine või tööstuskaubaga, rikkuda valgus, niiskus, temperatuuri kõikumised, tolm, gaasid ja aroomid .
Paljudel juhtudel on võimalik parandada toote kaitstust ja samal ajal vähendada pakkimise kulu sobiva pakendimaterjali, pakendi konstruktsiooni ja pakkimismooduse kasutamisega.
Kaitstuse määr, mida pakendamine annab, mõjutab tootmis-, laomajandus - ja transpordikulusid, kehtib reegel, et mida vastuvõtlikum on toode vigastustele ja mida suuremad on ohud logistiliste operatsioonide teostamisel, seda paremini ( kallimat) pakendit vajatakse. Mida suurem on kaitstus, seda madalam on riknemine, transpordi- ja laomajanduse kulud, suuremad aga pakendamiskulud.
Vigastusi on võimalik vähendada kaupade hoolika käsitsemisega. Selleks, et saavutada sama efekti pakendi täiustamisega, on vaja teha mitu korda suuremaid kulutusi.
Kauba ja töötajate kaitse näitajaid arvestatakse pakendi füüsiliste mõõtmete kavandamisel. Pakendi valmistamisel kasutatakse teadmisi mehaanika , füüsika, meteoroloogia ja keemia vallast . Üldjuhul ei mõõdeta korralikust pakendist saadavat kasu, vaid praakpakendist tekkivat kahju. Kauba ebapiisava kaitse korra on tavaliselt tagajärjeks kauba kahjustumine. Sellel võivad olla järgmised majanduslikud tagajärjed:

toote kaotus, millest uue valmistamisega seotud kulud
kahjustatud toote asendamisega seotud logistilised kulud
reklamatsioonidega kaasnevad kulud
turunduskulud müügilt puuduva toote tõttu
keskkonnakulud

Kahjustatud toote kulud on seda suuremad, mida hiljem kahjustus logistilises ketis aset leiab.

1.1.2. Toote käsitsetavus

Siin peetakse silmas materjalivoo käsitsemist lao- ja veotegevuses. Logistika seisukohalt jaotatakse pakendid tootmisest ja tarbijast lähtuvaks.
Peamine mure logistilistel operatsioonidel on tööstusliku pakendi disain . Paljudel põhjustel peab just pakendamine olema tähelepanu keskmes, toode ise on teisejärguline. Samas on tähtis ka toote kuvand. Seega peaks toote kuvandi loomisel õige pakend olema kavandatud koos tootega . Nii pakend kui ka toode omavad kuju, mahtu ja kaalu, kuid need omadused võivad tootel ja pakendil erinevad olla.
On kaks lähenemist pakendi ja toote kavandamisel:

Vana: oodata toote kavandamist ja siis kavandada pakend

Uus: toote ja pakendi arendus koostöös, kaasates saadetise käsitsemise ja liikumise.
Toote käsitsemisel pakendist lähtuvalt tuleb arvestada järgmisi näitajaid: 1) ruumala/ maht 42 ja mass/kaal; 2) kogus ja suurus; 3) standardid .

Ruumala ja kaal
Toote mõõtmed ( pikkus., laius, kõrgus, paksus) on eriti tähtsad kaitsva pakkimise logistilisel planeerimisel.
Pakendi füüsilised mõõtmed peavad arvestama : a) ruumikasutuse kasulikkust lao, veovahendi ja veopakendi seisukohalt; b) kauba käsitsemise vahendeid laos.
Ruumi kasutuse tõhusust mõõdetakse selle kaudu:

kuivõrd pakendi sisemus on täidetud kaubaga ( pakenditäituvus), seda väljendab suhe toote ruumala ja esmase pakendi siseruumala vahel;

kuivõrd täidavad pakendid veoruumi (veoruumitäituvus), seda väljendab pakendi välisruumala ja koormaruumi suhe.
Kaalu kasutuse tõhusust e kaalulist täiteastet väljendab koormaruumis paikneva kauba kaalu ja koorma maksimaalselt lubatud võimaliku kaalu suhe kaaluühikutes.
Ruumala minimeerimine on oluline kergekaaluliste toodete puhul, nt nagu aiamööbel, mis täidab sõiduki enne kaalulimiidi saavutamist. Teisalt , rasked tooted ( terasest või vedelik klaastaaras) koormavad sõiduki enne, kui mahutavus on ära kasutatud. Nt, asendades klaaspudelid plastpudelitega, saab oluliselt suurendada pudelite arvu koormas. Ruumala ja kaalu minimeerimine on eriline väljakutse posti tellimisel ja e -äri operatsioonidel.
Peamised transpordi ja laomajandusega seotud logistilised kulud kahanevad, kui toote tihedussuhted kasvavad. Mida kompaktsemalt on toode pakitud, seda odavam on seda transportida, eriti siis, kui sõiduk saab täis enne kandejõu ammendumist.
Ka kaupmehed eelistavad vähem laoruumi vajavat, kompaktselt pakitud kaupa. Tõhusa ladustamise puhul laovarudega seotud kulud reeglina vähenevad: ruumi vajadus tootele väheneb, tulu ruumi kasutusel m2 kasvab. Nt. plastist tooteid saab kujundada nii, et virnastamisel laos võtavad nad vähem riiuli - või põrandapinda. Nt. kavandab wal- Mart oma tooted nii, et nad mahuksid kindlamõõdulistesse ( 14 14 tolli) riiulitesse. Loomulikult ei saa kõiki tooteid selliselt pakkida . Mõnda kaupa on kasulikum alles müüja juures pakkida. Nt. kui suhkrut vedada puistekaubana, siis tonni suhkru vedu võib maksta 20-25 korda vähem kui sama koguse vedu väikestesse kottidesse pakituna. On ka kaupu, mida ostja pakib ise, ostes nii palju kui tahab.
Ruumikasutuse madalast täiteastmest tuleneb logistilise keti madal kasutus ( veetakse õhku ja rikneb kaupa). See toob kaasa järgmised majanduslikud tagajärjed, suurenevad:

transpordi- ja laomajanduskulud;
ladustamis- ja käsitsemiskulud;
keskkonnakulud.

Kogus ja suurus
Pakendite õiget kogust ja suurust mõõdetakse tarneketi läbilaskevõime järgi, sest nende mõõtmine pakendamise seisukohalt pole täpne. Kuna tarneketi madal läbilaskevõime võib olla tingitud ka halvast planeerimisest, tootmisele orienteeritud planeerimisest vms. , on pakendi osa nende näitajate järgi raske määrata.
Pakendite vale kogus ja suurus madaldab tarneketi läbilaskevõimet. See võib ilmneda kõigis keti osades pärast tootjat ning sel on järgmised majanduslikud tagajärjed:

Kapitali seotus;
Laod täis kaupa, mida on raske müüa ( moekaubad jäid hooajal müümata).

Standardimine
Pakendi standardimise eesmärk on tegevuste lihtsustamine , kulude vähendamine ja turvalisuse lisamine, st. pakendamine standardkujusse lisab logistilist tõhusust.
On palju kergem liigutada standardseid kui eri suuruse ja kujuga saadetisi . Kui firma kasutab alati standardseid saadetisi, saab ta komplekteerida omale kaubakäsitsemisvarustuse, et töö oleks tõhus. See on põhjus, miks kauba jaotusel supermarketitesse pannakse eri suurusega kaubad standardkärudele, mida on lihtne sõiduki peale ja maha veeretada. Kui kaubad pannakse konteinerisse, siis firma liigutab konteinereid, mitte igat toodet eraldi.
Pakendit ja pakendijäätmeid puudutavad üldnõuded on kirjas EL direktiivi 94/62/EC artiklites 9 ja 10 ning lisas II. Tegelikuks nõuetele vastamise mõõdupuuks on vastava pädeva organisatsiooni poolt kehtestatud standardid ( omaduste, väärtuste norm ( dokumendid )). Selliseks üleeuroopaliseks organisatsiooniks on Euroopa Standardite Komitee, kes on välja töötanud 6 paketti standardeid ( EN 13427 kuni EN 13432), ametlik viide neile standarditele ilmud 19.02.2005. Igas riigis on omad vastavad organisatsioonid . , Eestis nt. Eesti Standardikeskus. Kuna Eesti kuulub EL, siis kehtivad EL standardid ka meile. Kuna pakendiga seotud nõuded tulenevad eelkõige tootest ja transpordiliigist, siis on selge, et neid siin lahti kirjutada pole võimalik.
Standardimise eesmärgil rühmitatakse üksikud tooted või tema osad selle järgi, millesse nad on pakitud (karp, kast, purk jne). Üksikute toodete rühmitamisel suuremasse pakendisse saadakse ühispakend ( master carton ). Logistika seisukohalt võib see olla nii rühma- kui ka veopakend.
Saadetiste kokkukogumist standardpakendisse nimetatakse veoühiku (unit loads) moodustamiseks. Veoühik on kaupade vedamise alus või lastiruum, millel puudub võime iseseisvalt liikuda ( kaubaalus , konteiner , treiler , vagun) ja mis sisaldavad mitut väiksemat saadetist. Logistika seisukohalt võib veoühikut ka transpordipakendiks lugeda. Samuti võib pakendamisel rühmapakendit üldse mitte kasutada. Näiteks , kui plastikkottidesse pakitud aianduslik turvas on paigutatud kaubaalustel sõidukisse, siis EV pakendiseaduse mõistes ei ole veopakendit, küll on aga veoühik kaubaaluse näol.
Rühma- ja veopakend ning veoühik on peamised käsitsemisühikud logistiliste operatsioonide puhul.
Jaekaubanduse müügiühikud ei pea olema põhilised veopakendi (VP)suuruse määrajad . Näiteks müüakse õlut reeglina 6 kaupa(rühmapakend),pakitakse veopakendisse 24 kaupa . VP peab olema piisavalt suur, et anda mastaabisäästu, ja küllalt kerge, et hõlbustada käsitsemist inimeste poolt ilma mehaanilise abivahendita. Soovitav on ,et veopakendi standarditud sortiment ei oleks liiga suur.
Oluline kasu standardsest pakendamisest on see, et saab suurendada ladustamisel ja veoprotsessil kauba ja pakendi tihedust . Näiteks transportides jalgrattaid , on koormatihedus madal (väljaulatuvate osade tõttu),neid ei saa üksteise lähedale asetada. Siin võib kasutada jalgratta kõikidele osadele eraldi pakendamist. Lisaks tööstusliku pakendi disainile on oluline ka kaubanduspakendi disain.
Õigesti kujundatud pakend vähendab poes kulutusi tegevusele, mis sõltuvad oluliselt pakendi tüübist ja konstruktsioonist. Näiteks võib teise astme pakend (rühmapakend) olla konstrueeritud nii, et selle võib asendada otse kaupluse riiulile ja tarija saab ise võtta sellest esimese astme pakendi ( müügipakendi). Kaup peab loomulikult olema eksponeeritud õigesti. Kui teise astme pakendi välimus ei müü, siis peab kaupluse personal esimese astme pakendi võtma teise astme pakendist välja ja asetama kauba riiulile esimese astme pakendis. Pakendi konstruktsioonist sõltub ka aeg, mis kulub pakendi avamiseks ja tühja taara käsitsemiseks.
Rootsis uuriti hulgi- ja jaemüüjate tööd poepakendite käsitsemisel. Selgus, et ca 60 % toote käsitsemisajast kulus poepakendi avamisele, toote riiulitele paigaldamisele ja tühjade pakendite koristamisele. Poepakendeid käsitsetakse jaekaubanduses keskmiselt 2 minutit, sellest poolteist minutit poes. Rootsi laiatarbekaupade poed käsitsevad ligikaudu üks miljard poepakendit aastas. Kui igat pakendit käsitsetaks vaid üks sekund vähem, annaks see laiatarbekaupade puhul 40 miljonit krooni kokkuhoidu aastas.
Logistilise pakendamise mure on ka seos veopakendi ( VP) suuruse, tellimiskoguse ja jaekaubanduses vaatamiseks väljapandud koguse vahel. Materjali käsitsemise seisukohalt peab VP olema standarditud ja mõistliku suurusega, et minimeerida laos käsitletavate ühikute arvu. On soovitav, et jaotuskeskus ostaks kaupa VP vastavas koguses. See nõue alati ei sobi. Näiteks madala nõudlusega toodete puhul võib VP sisaldada liigset varu kaupade jaoks, mida müüakse üks ühik nädala, on aga pakitud 48 ühiku kaupa. Tööjõukulu minimeerimiseks pannakse kaubanduses sageli kaup alustel kaupluse riiulile selleks, et üksikut toodet ei peaks maha laadima ja siis asetama laoriiulile.
Pakendi lõpliku disaini üle otsustamine nõuab suurt testimistööd, et nii turunduse kui ka logistika seisukohad on arvesse võetud.
Loomulikult ei saa logistiline kaalutlemine täielikult domineerida pakendi disaini üle. Ideaalseks käsitsemiseks ja transportimiseks peaks pakend olema kuup , st võrdse laiuse , sügavuse ja kõrgusega, et saavutada maksimaalselt võimalikku tihedust. Harva eksisteerib sellist pakendit. Logistilised vajadused peavad olema hinnatud, lähtudes tootmisest, turustusest ja toote disainist , protsess lõpeb transpordipakendi valikuga.
Turundusaspekte kontrollitakse tarbijauuringute kaudu, logistika omad läbivad labori- või eksperimentaaluuringud.
1.2.1.3. Materjalivoo info ja nõuded pakendi märgistamisele
Nii tarbija kui ka logistika seisukohalt on oluline, et pakend annaks teavet toote, st pakendi sisu ja pakendi kohta, kaunistaks ja reklaamiks toodet ning kergendaks käsitsemist jaotuses. Pakend annab teavet ka selle kohta, kuidas tegelikult on pakendit käsitsetud ( kui pakend on katki, siis on temaga lohakalt ümber käidud ja toode võib olla kahjustatud).
Materjalivoo infot mõõdetakse trükitud teksti visuaalse või skanneriga vöötkoodi ( bar- code ) lugemisega. See info annab teada tootja ning kirjeldab toote klassi, margitunnust jne. Materjalivoo info hõlbustab toote käsitsemist ketis, nt aitab laotöölisel vajalikku toodet leida ja tellijale lähetada.
EV pakendiseadusega ( § 23) on reguleeritud pakendite märgistamine.
Jaotuse seisukohalt on tähtsad pakendil olevad vöötkoodid. Vöötkoodisüsteem võimaldab kaubaartiklite, - mudelite jms kaupa kindlaks teha kaupade liikumise ka müügiseisu. Firma saab vaate , mille ja millises koguses kaup müüdi, missugused tooted lähevad hästi ja missugused jäävad seisma. Eri valdkonnad ( autotööstus, toiduainete tootmine jne) kasutavad eri vöötkoodi standardeid.
Vöötkoodide kasutus algas 1970.aastatel, hoogustus 1980.aastatel, kuid 1994.aastal kasutas isegi USA-s vaid 10 % firmadest vöötkoode. Nüüdseks on olukord radikaalselt muutunud. Kauba asukoha märgistamiseks laos kasutatakse ka värvikoode. Käsitsemist kergendavad universaalsed tootekoodid, arvutiga loetavad sümbolid ja numberkoodid.
Puuduliku info tagajärjel jõuab kaup vale adressaadini või käsitsetakse kaupa valel viisil. Sel on järgmised majanduslikud tagajärjed:

Kulud valelt adressaadilt tagastatud toote käsitsemisel
Kulud kauba valest käsitsemisest põhjustatud kahjustusest
Reklamatsioonidega kaasnevad kulud
Müügipunktis kauba puudumisest tulenevad kulud
Keskkonnakulud.

1.2.1.4. Turunduses osalemine
Turu nõuded puudutavad tegevusi, mis lisavad tootele ( või ettevõttele ) tarneketis väärtust, tehes toote atraktiivsemaks. Järgnevalt mõned turundusnõuded:

info toote ja pakendi kohta. Jaepakend peab andma tarbijale teavet tootest. Hulgipakend peab andma teavet toote veo-, käsitsemis- ja hoiustamistingimuste kohta ja võimaldama kaupa efektiivsemalt käsitseda,
müügivõime on pakendi kujundus ja esitlus ning tegurid, mis muudavad kauba kliendile ihaldusväärseks. Heast materjalist ja efektselt kujundatud pakend võib märgatavalt suurendada toote läbimüüki. Seevastu halb ja halva/väära kujundusega pakend peletab ostjad eemale. Lihatoode rohelises karbis viib mõtte roiskumisele, pruun pakend on parem, sest seostub küpse lihaga. Pakendimaterjal ei tohi rikkuda toote maitseomadusi. Leiva- ja saiatooted kilekotis võivad muuta toote nätskeks;
ohutus on näiteks kauba kaitse laste eest ( korgid, lukud, mida on raske avada) või vargakindel pakend.

1.2.1.5. Keskkonnast hoolimine
Sellest tulenevad nõuded käsitlevad tegevusi, mille tagajärjel väheneb kahjulik mõju keskkonnale. Keskkonnanõuded on järgmised:

ressursside parem kasutus- materjali ja energia tõhus kasutamine toote pakendamisel ja jaotamisel

ohtlike ainete minimaalne kasutamine pakendimaterjalis ja tootmisel

pakmejäätmete minimaalne kogus- toetab materjali korduskasutust.
Kuigi kõigil neil näitajail on suur mõju logistilisele kogukulule, on neid palju raskem hinnata kui näiteks pakendimaterjali maksumust.
Pakkimislogistika on keerukas valdkond, kuna pakendisüsteemis tuleb arvestada kõiki pakendamisele esitatavaid nõudeid tootest, turust ja keskkonnast lähtuvaid. Vastavaid näitajaid tuleb mõõta ja analüüsida nende mõju logistilistele kuludele. Lihtne on mõõta ühte näitajat.
Pakendisüsteemiga on tarneahelas seotud palju osalisi, alates toormaterjali tootjast kuni lõpptarbijani. Kõigil osalistel on omad nõuded pakendisüsteemile. Sellest lähtuvalt on pakendisüsteemil palju kliente, võrreldes tootega, millel on ainult üks klient . Keerukust lisab see, et pakendisüsteemi kuuluvad ka pakendijäätmed ehk nn korjevoog . Lisaks sellele, et süsteemis on palju osalisi, on pakendisüsteem ka dünaamiline. See tähendab, et arvestada tuleb kõikide pakendiliikidega. Samas võib pakendisüsteemis koostis tarneahela ulatuses muutuda, sest pakendisüsteem on erinev eri kaupade ja kettide puhul. On kaupu, mis ei vaja pakendamisel kõiki pakendiliike. Sel juhul võib osa ahelast käsitleda ainult primaarset või ainult sekundaarset pakkimist jne.
Pakendamislogistika näitajate mõõtmise teeb raskeks see, et :

keeruline on eristada pakendamise osa teistest tegevustest. Toote kaotus võib tuleneda hooletust käsitsemisest. Kapitali liigne seotus võib olla ka halva planeerimise tulemus

täieliku pildi saamiseks tuleb koguda hulk andmeid, mida sageli on raske teha

näitaja käsitletavus on seotud inimestega. Inimvõimed nagu füüsiline jõud, liigutuste koordinatsioon , arusaamine kirjalikust informatsioonist jne teevad raskeks eristada selle näitaja juures inimvõimete mõju

pakendamise kulusid eristada muude tegevuste kuludest on sageli võimatu. Pakendamisega ja pakendiga seotud kulud lülitatakse üldjuhul toote omahinda.

1.2.2. Nõuded pakendile

Pakendi valmistamise ja kasutamise üldnõuded EV pakendiseaduse §13 järgi:
1) Pakend peab täitma oma otstarvet võimalikult väikese mahu ja massi juures, tagama vajaliku ohutus- ja hügieenitaseme, olema sobiv pakendatavale kaubale ja vastuvõetav tarbijale.
(2) Pakend peab olema kavandatud, valmistatud ja müüdud nii, et oleks võimalik selle korduskasutus või pakendijäätmete taaskasutus , sealhulgas ringlussevõtt, välistades pakendijäätmete või nende töötlemisel tekkivate jäätmete kõrvaldamisel ebasoovitava mõju keskkonnale.
(3) Pakend peab olema valmistatud nii, et pakendimaterjalis ja pakendi muudes koostisosades olevate ohtlike ainete sisaldus ja kahjulik toime oleks viidud tasemele , mis minimeeriks nende olemasolu heitmetes, tuhas või nõrgvees, kui pakend või tema käitlemise jäägid põletatakse või ladestatakse prügilasse.
(4) Korduskasutuspakendi suhtes rakendatakse üheaegselt järgmisi nõudeid:
1) pakendi füüsikalised omadused ja tehniline lahendus peavad võimaldama kavandatud arvu veo- ja kasutuskordi;
2) kasutatud pakendit peab olema võimalik töödelda vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse ning muudele ohutusnõuetele;
3) kui pakend ei ole enam korduskasutatav ja muutub jäätmeteks, peavad olema täidetud taaskasutatava pakendi kohta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuded.
(5) Taaskasutatava pakendi suhtes rakendatakse järgmisi nõudeid:
1) pakend, mille jäätmete taaskasutamine toimub materjali ringlussevõtuga, peab olema valmistatud viisil, mis võimaldab selle materjalist teatud osa ringlusse võtta ning kasutada müügikõlbliku kauba tootmisel, kusjuures ringlussevõetava materjali osakaal võib sõltuda pakendi valmistamiseks kasutatud materjalist;
2) pakendil, mille jäätmete taaskasutamise eesmärk on energiakasutus , peab olema minimaalne kütteväärtus, mis võimaldaks energiakasutuse optimeerimist;
3) pakend, mille jäätmeid taaskasutamise eesmärgil kompostitakse, peab olema bioloogiliselt lagunev, kuid see ei tohi takistada pakendijäätmete eraldi kogumist, kompostimist või nende käitlemiseks ettenähtud muid toiminguid ;
4) biolagunev pakend peab olema valmistatud nii, et suurem osa selle jäätmete füüsikalisel, keemilisel, termilisel või bioloogilisel lagunemisel tekkivast kompostist laguneks süsinikdioksiidiks, biomassiks ja veeks .
Kõik need pakendile esitatavad nõuded lähtuvad mõjust inimese tervisele ja keskkonnale on otseselt seotud logistikaga .

1.2.3. Pakendi liigid, alaliigid ja materjalid

Pakendi liigitus EV pakendiseaduse §3 lõike 1 järgi:
1) müügipakend ehk esmane pakend – lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks määratud müügiühiku osa. Müügipakendiks loetakse ka käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktis 2 nimetatud pakend;
2) rühmapakend ehk teisene pakend – mõeldud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks müügikohas, sõltumata sellest, kas rühmapakend müüakse koos kaubaga lõppkasutajale või tarbijale või kasutatakse seda vaid kauba käsitsemise lihtsustamiseks, kauba kaitsmiseks või esitlemiseks, kusjuures rühmapakendit on võimalik eemaldada toote omadusi muutmata;
3) veopakend ehk kolmandane pakend – mõeldud teatud arvu müügiühikute või rühmapakendis kaupade käsitsemiseks ja veoks, et vältida veol kauba füüsilisi kahjustusi, siia ei kuulu maantee-, raudtee -, mere- ja õhuveokonteinerid.
Sõltuvalt pakendi taaskasutuskordadest on §3 lõikes 2 nimetatud pakendi liikide alaliigid järgmised:
1) korduskasutuspakend – mõeldud ja kavandatud läbima oma olelusringi jooksul korduskasutussüsteemis vähemalt mitu käiku või ringi, sõltuvalt pakendi kasutusotstarbest, -võimalusest ja -kõlblikkusest;
2) ühekorrapakend – mõeldud üksnes ühekordseks kasutamiseks.
(3) Pakendimaterjal on liigitatud seaduse §3 lõike 3 järgi järgmiselt:
1) klaas;
2) plastik ;
3) paber ja kartong , kaasa arvatud kihiline kartong;
4) metall ;
5) puit;
6) muu materjal.
Euroopa Liidu direktiivi 94/62 järgi liigitatakse pakendid analoogiliselt.
Pakendimaterjali valik on oluline. Valik sõltub suuresti transpordiliigist ja jaotusahela pikkusest ning laos oleku ajast. Varem kasutati rohkem puit- ja metallpakendeid. Teaduse ja tehnika areng on muutnud pakendi järjest kergemaks. Kasutusele on võetud plast - ja papp-pakendeid. See võimaldab toodet paremini kaitsta ja kerge materjal vähendab kauba kaalu, seega ka logistilisi kulusid. 133
Pakendi materjal peab sobima tootega. Materjali sobivus tootega kerkib tavaliselt üles toiduainete pakendamisel, kus põhilised riskid seonduvad riknemise ja hügieeniga. Kuna peaaegu kõigis Euroopa riikides kehtib toiduainete pakenditele nn toiduainekõlblikkuse nõue, peab eksportija olema valmis vastava dokumendi esitamiseks koos saatedokumentidega. Toiduainekõlblikkuse sertifikaadi andmise kohustus on pakendi valmistajal, kes peab selles viitama kasutatud materjalidele ja tootmistingimuste vastavusele hügieeninõuetele. Materjalide puhul piisab tavaliselt viitamisest Saksa või USA standarditele.
Pakendimaterjalide formaalne sertifitseerimine annab ainult põhimõttelise loa materjale kasutada, kuid ei taga üldjuhul konkreetse materjali sobivust konkreetse tootega. Pakendi valikul peaks tootja eelkõige silmas pidama selle materjali nn tõkestusomadusi, st suutlikkust tõkestada vajalikul määral valguse, niiskuse , hapniku ja teiste gaaside läbitungimist pakendist.
Pakendi minimaalsus on tähtis. Nt. Polar Gruppen AS valmistab kilet ja kiletooteid, mis lagunevad looduses sõltuvalt koostisest ja keskkonnatingimustest 15 kuni 90 päeva jooksul. Bioloogiliselt lagunevast plastist valmistatakse biokotte, mis koosnevad maisitärklisega segatud polüprolaktoonist ( looduses lagunev sünteetiline polümeer). Biokotte kasutatakse peamiselt kodumajapidamiste ja suurköökide toidujäätmete sorteerimisel ja kogumisel. Biokotid taluvad niiskeid jäätmeid, nende kasutamine prüginõus on lihtne ja hügieeniline.
Valides pakendimaterjali peavad firmad arvestama jäätmeid ja nende käitlust. Pakendijäätmetega tuleb arvestada tehases, laos, transpordil, kaubanduses ja kodus või muus kasutuskohas. Kõikides kohtades tuleb vastata küsimusele: mis teha pakendijäätmetega?
Üks võimalus on vähendada pakendamist, teine- suurendada korduskasutust.
Mõlema võimaluse juures on takistuseks see, et

Inimese suhtumist ja tarbimisharjumusi ei ole võimalik muuta käsu korras ja päevapealt.
Keerukas on korraga lõpetada või ümber kujundada ettevõtte tegevust, mille tehnoloogilised seadmed võimaldavad toota vaid keskkonnavaenulikke pakendeid. Riigi sekkumine seadusandlike aktide ja majandushoobade abil peaks juhtima ettevõtjaid säästvale arengule ja aitama korrigeerida inimeste tarbimisharjumusi.

Pakendite kasutuse reguleerimiseks ja korduskasutuse suurendamiseks on Eesti Vabariigis välja antud järgmised seadused: pakendiseadus , pakendiaktsiisi seadus ja jäätmeseadus.
Seadused kehtestavad nõuded pakendile ja pakendi kasutamisele, et soodustada pakendi või pakendimaterjali ringlust või korduskasutamist, välistada pakendi ebasoovitav mõju inimesele ja keskkonnale, vältida või vähendada kasutatud pakendist jäätmete moodustumist ning ühtlustada pakendi ja pakendikasutuse nõuded rahvusvaheliste nõuetega. Pakendiseadus reguleerib pakendi tootmist, kasutamist, importi , pakendijäätmete käitlemist ja pakendi märgistust. Pakendiaktsiisi seadus kehtestab maksu eri pakenditele eesmärgiga finantseerida saadud rahaga pakendijäätmete käitlemist ja korduskasutust. Jäätmeseadus reguleerib pigem korjet kui pakendamist.

1.3. Pakendi korduskasutus

Nõuded korduskasutusega pakendile on määratud EV pakendiseaduses §6.
Pakendi korduskasutus on mis tahes toiming, mille käigus korduskasutuspakend täidetakse uuesti või kasutatakse pakendit algselt mõeldud otstarbeks, tehes seda turul leiduvate ning pakendi uuesti täitmist võimaldavate abitoodete abil või selliste abitoodete abita. Selline korduvalt kasutatud pakend muutub pakendijäätmeteks, kui ta ei kuulu enam korduskasutusele.
Korduskasutusega pakendisüsteem ei ole asjakohane igale tootele või turustussüsteemile, aga saab üha rohkem vajalikuks hästi juhitud tarneahela juures.
Logistika seisukohalt loetakse korduskasutusega pakendi hulka kaubaalused ( kaubaalus on pigem pakendi lisa kui pakend) ja konteinerid. EV pakendiseadus ei arvesta konteinerit veopakendi hulka ja EV pakendi ja pakendijäätmete direktiivid talle ei kehti.

1.3.1. Kaubaalus

1.3.1.1. Kaubaalus kui pakendi osa
Tõstukite ilmumisega hakati tööstuses ja laonduses kasutama väikest platvormi kaupade ühest kohast teise siirdamiseks. Sellest arenes kaubaalus.
Kaubaalus on kauba vedu, käsitsemist ja hoiustamist hõlbustav ja kiirendav vahend 8 vähendab laadimis- ja laooperatsioonidele kuluvat aega). Ta võimaldab kaupade mehhaniseeritud peale- ja mahalaadimist ning hoiukohale toimetamist ja hoiukohalt võtmist tõstukiga.
Mõõtmistega on selgitatud, et kaupade mahalaadimine sõidukilt ilma aluseta ja paigutamine alusele hoiustamiseks nõuab kuus korda rohkem aega, võrreldes sellega, kui kaup on koormaruumis alusel. Sama kehtib pealelaadimise kohta.
Kaubaaluste kasutamine võimaldab tõhustada logistilisi operatsioone järgmiste abinõudega:

Moodustada kaubast pakmeühikuid ja transportida ning käsitseda kaupu kompaktseina
Koormate moodustamisel täita tõhusalt koormaruumi
Kaitsta kaupa vigastuste eest, nt vähendada veol kaupade liikuma hakkamist koormaruumis.
Samas on kaubaalused ka kuluartiklid ja nendega on ringluses probleeme seoses ostu- ja haldamiskuludega. Kuna kaubaalused on suhteliselt kallid, siis ei ole tootjad ja vahendajad nõus neist niisama loobuma . Ka nende müümise, kui ostuhind on müügihinnast kuni kaks korda kõrgem, tekitab see probleeme. Aluste vahetamisel võib saada kvaliteetsete ja kallite vastu ebakvaliteetsed ja odavad. Hindamine ja kvaliteedi kontroll nõuab ka aega.

Kaubaaluseid toodetakse üldjuhul kahes kvaliteedi- ja hinnaklassis:

Ühekordseks kasutuseks
Korduskasutuseks.

Ühekordselt kasutatavad kaubaalused peaksid olema:

Suhteliselt odavad, valmistatud väikese materjali- ja tööjõukuluga
Kergesti kõrvaldatavad
Vastupidavad tarneahele etapis , mis algab kaupade paigutamisega ja lõpeb kaupade mahatõstmisega alustelt.

Korduvkasutusega kaubaalused peaksid olema:

Tugeva konstruktsiooniga ja vastupidavad, et neid oleks võimalik kasutada kaupade veoks ja hoiustamiseks korduvalt pikema aja ( mõne aasta ) jooksul.
Valmistatud täpses mõõdus ja kvaliteetsest materjalist mugavaks tõstukitega käsitsemiseks
Konstruktsiooniga, mis võimaldab neid tõsta erinevat tüüpi tõstukitega ( ka siirde- ja tugiratastõstukitega).

Ratsionaalne oleks ka toota ainult kahte liiki kaubaaluseid- võimalikult lihtsaid, kergeid ja odavaid ning tugeva konstruktsiooniga kvaliteetseid aluseid.
Kaubaaluste tüübid
Eestis kasutatakse mitmes mõõdus, nii kordus- kui ka ühekordse kasutusega kaubaaluseid:
Korduskasutusega aluste standardmõõtmed on järgmised: EUR- alus (1200x 800x144 mm), EUR väike alus ( 600x800x100 mm), ISO FIN-alus (1200x1000x144 mm).
Ühekordseks kasutuseks aluste mõõtmed on 1200x 1000x141 mm, 1200x 800x141 mm, 800x600x 141 mm. On ka eri toodete puhul kasutatavaid mittestandardseid aluseid. Nt. Rehvide hoiustamise ja vedamise alused on mõõtmetega 1200x 1200x144 mm, mööbli hoiustamise ja vedamise alused 1000x 2000x144 mm. Kasutatakse ka mitmesuguste mõõtmetega ja konstruktsiooniga importkaubaga saabuvaid aluseid. Eesti ehitusmaterjalidetootjate ja teiste tootjate aluseid. Ringlusse jäävad nad põhjusel, et tootja või importija lülitab aluse hinna kauba hinda ega ole huvitatud nende tagasisaamisest ( nad on müüdud). Peale kauba jõudmist edasimüüjani või lõpptarbijani leiavad alused korduskasutuse muu kauba transportimisel.
Peamiseks korduskasutusega aluseks Eestis on EUR- tüüpi kaubaalus. Kui ostja nõuab, on eksporditav kaup EUR- alustel ( nad on kogu Euroopas ringluses), Korduskasutusega kaubaalustele kehtivad sel juhul kindlad kokkulepped ja skeemid aluste tagastamiseks. Kui vastavaid nõudeid ja kokkuleppeid ei ole, kasutavad kaupu eksportivad tootjad ühekordseid aluseid.
Korduskasutusega aluseid on tehnoloogiliselt ja majandusliult otstarbekas kasutada eelkõige riigisisestel vedudel ja kohalikuks tarbimiseks toodetud kauba ladustamisel. Samas kasutab suurem osa Eesti firmadest sisetranspordi jaoks ühekordseid kaubaaluseid, sest nad on hinnalt soodsamad, ja kui ostja ei nõua, et kaup peab olema markeeritud EUR- kaubaalustel, siis pole mõtet ka lisakulutusi teha. Osa firmasid kasutab lihtsuse mõttes ka Eesti sisevedudel markeeritud EUR- kaubaaluseid, kuna neid on lihtsam poodidest tagasi saada.
Aluseid valmistatakse saematerjalist, pressitud puidust või plastist.
Saematerjalist kaubaaluste probleeme:

Rasked käsitsi tõsta ( kaalu 25-35 kg)
Võtavad enda alla osa koormaruumist
Tuleohtlikud
Tekitavad sanitaarprobleeme (putukad, seened, närilised ja linnud kahjustavad neid )
Ei pruugi olla heas seisukorras (tekitavad vigastusi inimestele ja kaupadele),nende kvaliteeti on raske kontrollida(puhtust, kasutuskõlblikkust jne)

Pressitud puidust plaadist alused on kaks peamist innovatiivset näidet nüüdisajal toodetavatest kaubaalustest. Nad on puitalustest kergemad ja vastavad paremini sanitaarnormidele.
Plastaluste eelised: vastupidavamad (ei karda niiskust) ja ohutumad (ei sisalda naelu)kui puidust alused, tühjade aluste vedu on kuni kaks korda odavam puitaluste veost (ühele alusekohale koormaruumis saab virnastada 25-30tk 15 puitaluse asemel )jne.
Plastaluse puudused: raskete kaupade puhul võib riiulikohtadel hoiustamisel tekkida läbipaindumine , põlemisel eraldavad mürgiseid gaase .
1.3.1.2. Kaubaaluste ringlemine ja ringlusprobleemid
Kaubaalused liiguvad logistilises jaotusahelas üldjuhul alati koos kaubaga (lõpp)toodangut valmistavate ettevõtete poolt tarbija suunas. Kuna logistika- ja jaotuskeskustes, importööride ja hulgiladudes ning kaubanduskeskustes toimub pidev kaubavoogude koondumine (konsolideerumine) ja jaotamine ( dekonsolideerumine), tekib vahekäsitsemiste juures aluste täiendav vajadus ja ettevõtted on sunnitud neid arvestatavates kogustes juurde hankima.
Kaubaalused satuvad ringlusesse peamiselt järgmiste skeemide kaudu.:

Laoteenuseid pakkuvad logistikaettevõtted ja jaotuskeskused ostavad juurde ühekordse kasutusega uusi ja kasutatud aluseid, kui väljastatavate aluste kogus on suurem, kui kaubaga saabunud aluste kogus. Seejuures on eelistatud kasutatud alused, sest nad uutest keskmiselt kaks korda odavamad.
Importööride ladudesse saabuvad ühekordse kasutusega alused välismaalt koos kaubaga. Pärast kauba realiseerimist jäävad enamasti ringlusesse ja sooritavad enne hävitamist koos kaubaga mitu ringlemistsüklit ( aluse hind on lülitatud kauba hinda).
Hulgifirmad ostavad tootjatelt uusi ja vahendajatelt kasutatud kaubaaluseid, kuna üldjuhul on väljastatavate aluste kogus suurem kui kaubaga saabunud aluste kogus.
Tootjad ostavad aluste tootjatelt perioodiliselt juurde EUR- ja ühekordse kasutusega aluseid. Seejuures on mitu korda suurem suhteliselt odavate nn ühekordse kasutusega kaubaaluste osatähtsus.
Aluseid lisandub ringlusesse kaubanduskeskuste kaudu.
Aluseid koos kaubaga tarnitakse tööstusele, ehitusobjektidele ja põllumajandusele.

Soomes kasutati 15 aastat FIN-aluste süsteemi ( ei hõlmanud EUR-i aluseid) .Süsteem põhines vahetusalustel , st alus vahetati aluse vastu ( kaubaga koos anti alus ära ja saadi tühi alus vastu). Kui vastu ei saadud , tekkis aluse võlg. Vastutas aluste ringluse eest transpordifirma. Süsteem rahuldas kauba saatjaid ja saajaid , kuid mitte transpordifirmasid. Transpordifirmadele hakkasid tekkinud kulud ja arvestus käima üle jõu. Vedaja sooviks on käsitleda aluseid kui kaupa, mis kuulub veoahela muudele osalistele ja mille eest vedaja vastutab kas koos kaubaga või kaubata. Vedajanägemuse järgi toimub ka tühjade aluste vedu nagu kaubavedu, mis tellitakse, vormistatakse veokirjaga ja mille kohta esitab vedaja arve. See ringlussüsteem rahuldas üldjuhul nii kauba müüjaid kui ka ostjaid , tagades neile eelised.
Aluste kasutamise kulud olid müüjatel väikesed sest,

Müüjal ei olnud vaja tühjade aluste suurt varu, kuna vedajatelt saadi tühje aluseid vastu
Alustega oli seotud vähe käibevahendeid ja aluseid tuli juurde osta suhteliselt harva.
Aluste väikese varu tõttu mahtusid need enamasti siseruumidesse ja katusealustesse
Veoettevõte tasus tagastamata aluse arved korralikult, sest ei soovinud kaotada klienti,
Tühjade kaubaaluste vedu toimus ostjatele tasuta
Ringlemissüsteemi haldamise kulud olid väikesed

Aluste kasutamise kulud olid väikesed, sest

Ostjal oli mugav vabaneda kogunenud alustest ( eriti kauplustel), sest kauba tarnimisel anti autojuhile sama arv aluseid vastu
Jaekaubandus kulutas raha aluste ostmiseks harva, sest neid oli pigem üle kui puudu
Aluste väikese varu tõttu mahtusid nad üldjuhul siseruumidesse
Tühjade kaubaaluste vedu toimus ostjatele tasuta
Ringlussüsteemi haldamise kulud olid praktiliselt olematud.

Ringlussüsteem ei rahuldanud vedajaid, sest

Aluste arvepidamine ja võlakviitungitega tegelemine oli autojuhile lisatöö
Aluste haldamissüsteem nõudis veoettevõttelt lisaressursse
Kauba saajad jätsid tasumata võlakviitungite arveid ja need kanti kuludesse
Tühjad kaubaalused võtsid enda alla kasulikku koormaruumi
Füüsiliselt raske ja ebamugav oli aluseid vastu võtta ja paigutada, kui vedu toimus treileril.
Tühjade aluste vedu toimus vedaja kulul

FIN-aluste ringlussüsteemist loobuti Soomes 01.01.2002.
Uus kaubaaluste süsteem FI-2002 põhineb sellel, et koos kaubaga müüakse ka alus. Uue süsteemi järgi on kaubaalus osa kauba pakendist. Kasutaja ostab uued alused tootjatelt ja kasutatud alused muudelt kasutajatelt või alusekeskustelt. Alused võib müüa/ tagastada teisele kasutajale või müüa alusekeskustele. Veoettevõtted veavad aluseid ja vastutavad nende kui kauba eest. Aluse hind võib olla kauba hinnas või eraldi. See süsteem kaasab ka euroalused .
Uus süsteem on ehitatud üles põhimõttel, et ettevõtted , kes saadavad partneritele iga päev suuri kaubakoguseid, lepivad nendega kokku, kuidas ja millise hinnaga toimub aluste ost- müük või pantimine. Aluste saldosid jälgivad mõlemad pooled ja vahed kompenseeritakse rahaga või alustega.
Väikestel ja kaugel asuvatel ostjatel võib tekkida probleeme see, et aluste tasuline tagasisaatmine läheb kalliks. Uus kaubaaluste süsteem näeb sedalaadi probleemide lahendamiseks nn alusekeskuste töölerakendamise Soome eri piirkondades. Kui alused muutuvad ülearuseks, müüakse need alusekeskusele, mis asub lähedal ja kuhu veokulud on seetõttu väikesed. Alusekeskused võivad tulla alustele järele ka oma veokitega. Kaubandus hindas , et 70-80% alustest hakkab ringlema ostjate-müüjate vahel ning 20-30% aluseid müüakse alusekeskustele ja ostetakse nendelt. Arvati, et Soome tuleks rajada 15-35 jaotuskeskust.
Tegelikkus aastal 2007 selline ongi. Soomes on 36 alusekeskusest koosnev ülesoomeline kaubaaluste ringlussüsteem, mida haldab Soome Logistikaühing. Neis ostetakse, korrastatakse, ladustatakse ja müüakse aluseid ning lähetatakse kõlbmatud alused põletamisele. Alusekeskuste kaudu liigub 35 % Soome kaubaaluste käibest. Ülejäänu liigub suletud ringlussüsteemis omavaheliste lepingute alusel. Suletud süsteemis jälgitakse aluste liikumist kliendi ja kauba saatja vahel ning sobival hetkel tasandatakse aluste võlad.
Avatud süsteemis võivad firmad aluseid kas kasutada omas tegevuses või müüa need teisele ettevõttele või alusekeskusele.
Eesmärk nii suletud kui ka avatud süsteemis on üks: ringlus peab olema võimalikult kiire, nii et alused ja kapital ei oleks kasutamatuna ladudes . Standarditud alus ringleb 11 korda aastas.
Standarditud aluste kasutusaeg on 6-8 aastat, ka ühekordseks kasutuseks ettenähtud aluseid kasutatakse mitmeid kordi . Üle 90 % kõigist puidust pakenditest kasutatakse Soomes energia tootmises.
Mujal Euroopas vastutab kauba saatja aluse korduskasutuse eest karmide pakendiseaduste alusel.
Eestis puudub praegu ühtne kaubaluste ringlussüsteem. Aluste ost- müük toimub kokkulepete põhjal eri tingimustel ja eri hindadega. Aluste haldamine on kasutajatele tülikas ja kulukas . Peale sell võib suurel hulgimüügiettevõttel või kaubanduskeskusel aluste all kinni arvestataval määral käibevahendeid. Kui tarnija toimetab kauba jaekaubandusettevõttele oma transpordiga, siis veab ta üldjuhul tagasiostetud alused tasuta tagasi. Kui aga veoteenust ostetakse, toimub vedu klientidele üldjuhul eri ringmarsruutidel ja veoettevõtted ei ole huvitatud aluste tasuta vedamisest. Hulgifirmad ja maaletoojad aga ei soovi tühjade aluste vedamise eest veofirmadele maksta.
Kaubaaluste turul opereerivad lisaks aluse tootjatele ja kasutajatele vahendusfirmad, kes ostavad, müüvad, remondivad ja transpordivad kaubaaluseid. Iseenesest on hea, et leidub ettevõtteid, kes seda nišši täidavad, kuid mitmekordne erinevus ostu- ja müügihinnas võimaldab kaubaaluste vahendajatel saada 100 %-list müügimarginaali. Kulukas ja ebaefektiivne on see aga firmadele, kes kasutavad aluseid suurtes kogustes ja peavad neid pidevalt juurde ostma.
Nagu öeldud, puudub Eestis ühtne kaubaaluste ringlussüsteem. On küll üksikuid firmasid, kes ka toodavad, ostavad tagasi ja müüvad aluseid, kuid vähesed neist on litsenseeritud. Heaks näiteks on firma Risenwood, mis alustas tööd 2000.aastal. ( kaubaaluste tootmisega). Nüüd on firma üks ülesanne ka kaubaaluste ringlus: nad võtavad vastu kõik kaubaalused, ka need, mis on katkised või ebastandartsetes mõõtudes, andes sellega võimaluse vabastada kliendi laopind mittevajalikest alustest ühekorraga ja ilma liigsete kulutusteta (nt prügimäele vedu ja prügimäe maks). Ühtegi alust prügimäele ei viida, säästes sellega keskkonda. Kasutamiskõlbmatud alused, mida pole võimalik remontida, tehakse küttematerjaliks. Ringlusseminevad kaubaalused kontrollitakse ja remonditakse vastavalt spetsifikatsioonile, mille tulemusena aluseid võib edaspidi kasutada laadimisel ja ladustamisel ilma probleemideta.
Eesti võiks katsetada aluste ostu- müügisüsteemi:

mille puhul alus jõuaks läbi nn taarapunkti uuesti ringlusse. Nii nagu õllepudeli eest saab raha , kui see taarapunkti viia, nii saaks raha ka aluse eest. See süsteem eeldaks nn taarapunkti vormis ettevõtlust. Kulud kaetakse ostu- ja müügihinna vahest, taarapunkt hoiaks ka alused korras. Nii saaks üle minna sertifitseeritud alustele. See süsteem eeldab kaubaringluses osalejate poolt (kauba saatja, vedaja ja saaja)ühtset lähenemist. Ka sellel süsteemil on negatiivseid külgi: kasutavate aluste hulk võib kasvada, millest kuude kasv ettevõtetele, aluste kaod, kui nad seisavad õues jne

mida hoiab üleval vedaja (Soome eelmine süsteem).
Vedajate poolt hallatava süsteemi positiivsed küljed:

Vaja läheb minimaalne arv kaubaaluseid, sest aluste kasutamise tulemuslikkus on suur ( alused on ringluses)
Ostjatel ja müüjatel on aluste haldamise kulud minimaalsed
Ostjad ja müüjad pole sunnitud kulutama aluste soetamiseks suures koguses raha
Ostjad ja müüjad pole sunnitud tegema täiendavaid kulutusi aluste müümisel vahendajatele ja nendelt aluste ostmisel

Negatiivsed küljed:

Ringlussüsteemis olevate aluste arvestust peavad pidama ( halduskulud ) nii aluste vedajad kui ka osalised, kes on jäänud võlgu või kellele on jäädud võlgu
Vedajad on sunnitud hüvitama aluste arveid seetõttu, et autojuhid ja/või kontoritöötajad pole pidanud korrektset aluste saldode arvestust
Jaotusauto furgoonis või treileris peab olema nn aluste nurk, mille tõttu langeb treileri täiteaste 3-7 % ja jaotusauto täiteaste 7-10 %.

Kauba lähetajale ja saajale oleks ilmselt soodsam vedaja vastutada olev ringlussüsteem. Hoolitseda tuleks vedaja huvitatuse eest.

1.3.2. Konteiner

1.3.2. 1. Konteiner kui korduskasutusega pakend
Konteiner on vedudeks kohaldatav kindlakujuline suletav veoühik, mida on võimalik toimetada ilma kauba vahepealse käsitsemiseta saatjalt vastuvõtjale. Mõõtmete, ehituse ja kasutatud materjalide järgi on kasutusel palju eri konteinereid. ISO standardi soovituste järgi on konteinerid standardiseeritud mõõtudelt ja kujult, kaaluliselt, tugevusnäitajatelt, ehituslikult ja otstarbe järgi.
Konteinerit on võimalik kasutada kõikide veoliikide- mere-, raudtee-, lennu- ja maanteeveo puhul. Vedamisel tõstetakse konteiner vahelaadimise terminalis ühelt veovahendilt teisele ilma kaupa ümber laadimata. Konteinerid on kavandatud kordusvedudeks ja nad on tõstukitega hõlpsasti teisaldatavad.
Konteinerid võeti rahvusvahelistel kaubavedudel kasutusele 1950. aastatel. Konteinerite kasutamiselevõtmise eesmärk oli vähendada kaupade veo- ja käsitsemiskulusid. Konteinerveo eelise tõttu on see viimastel aastatel muutunud üha populaarsemaks eriti integreeritud vedude puhul. Hinnanguliselt suureneb konteinervedude maht aasta jooksul 10 %.
Konteinereid valmistatakse üldjuhul standardmõõtmetega. Erinevatel partiidel võib esineda siiski üksikuid mõõtmete kõikumisi. Üldjuhul antakse konteinerite mõõtmed jalgades, sageli lisatakse need ka meetermõõdustikus. Euroopasiseses liikluses kasutatakse ka nn eurokonteinereid ( 2,43 m siselaius).
Kasutusel on peamiselt kolm eri mõõtmetega merekonteineri tüüpi: 20', 40' ja 45'. 20' konteinerisse on võimalik paigutada ühes kihis 10 FIN või 11 EUR- kaubaalust, 40- jalasesse aga 22 FIN või 25 EUR- kaubaalust. 40' PW ( aluse laius) tüüp mahutab 30 EUR- alust,. 45'. PW HC mahutab 33 EUR- alust,. Mis on täpselt sama palju kui Euroopa vedudel kasutatav poolhaagis.
Kauba õige pakkimine konteinerisse algab konteineri valimisest, mis eeldab konteineri tüüpide tundmist.
Järgnevalt konteineri tüüpe:

kinnine konteiner (box) kasutatakse segakauba/ väikesaadetiste veol

avatud ülaosaga ( open top) konteiner on pealt lahtine pehmest materjalist kattega

avatud küljega konteiner (openside), uks või külgsein avaneb täielikult, sobib küljelt laadimiseks nt raudteeveol)

kahe seinaga kaubaplatvorm ( flatrack container) ehk suur kaubaalus, millel puuduvad seinad ja lagi ; kasutatakse kinnist ruumi mittevajava kauba puhul

poolkõrge konteiner- sobib raskele kaubale, tagastamisel võib asetada ühe konteineri teise peale

jalgadele toetuv konteiner ( swap body ) kergesti peale- ja mahalaaditav

eriotstarbelised konteinerid vedelike ja masskaupade veoks:

termoisoleeritud konteiner- sooja või külmutatud kauba vedamiseks, temperatuuri säilitamiseks kasutatakse elektri- või sisepõlemismootorit
punkerkonteiner- puistekaupade veoks
tankkonteiner- tule- ja muude ohtlike ainete ning vedeliku ja gaasi jaoks. Puhastatakse surve all pärast iga tühjendamist, enne laadimist võetakse seinast proov
gaasikonteiner- kasutatakse rõhu all vedelgaasi jaoks
spetsiaalsed tsisternkonteinerid- radioaktiivsete ainete veoks.

1.3.2.2. Konteinerite kasutamine, eelised ja puudused
Konteinereid kasutatakse peamiselt meretranspordis ja kombineeritud vedude puhul, mil üks vedaja on laevakompanii.
Vähe kasutatakse konteinereid rahvusvahelistel autovedudel, kuna

Konteineri üür on kõrgem haagise üürist;
Raske on leida koormat mõlemas suunas.

Autodega veetakse konteinereid peamiselt kliendilt sadamasse ja sadamast kliendile.
Lennukitel on kasutusel selleks kohandatud konteinerid.
Raudteel kasutatakse standardiseeritud ja ka eri mõõtmetega konteinereid.
Konteinerites veetakse nii mass-, aluse- kui ka tükikaupa. Konteinerite teisaldamine sadamates ja raudteejaamades toimub kiiresti, mistõttu nende käsitsemiskulud on suhteliselt väikesed. Nt. võtab 100 konteineri mahalaadimine konteineriveolaevalt sadamas aega 3 tundi.
Kalli laadimistehnika kasutuselevõtt sadamates on konteinerite teisaldamiskulusid viimastel aastate suurendanud. Kui konteinerite põhiveod sadamate vahel on suhteliselt odavad, siis veo koguhind suureneb oluliselt maanteetranspordi jätkuvedude tõttu.
Konteineri võib osta, liisida, üürida ühekordseks või pikaajaliseks kasutamiseks. Konteinereid üürivad laevakompaniid, raudtee ja teised veo- ning ekspedeerimisfirmad.
Laevakompaniid annavad kliendile tavaliselt teatud ajaks, näiteks 4 päevaks, tasuta konteineri kauba pealelaadimiseks ( samuti 4 päevaks), kui vedu toimub selle laevakompanii liinil.
Raudteel sõltub täiskonteineriveohind teekonna pikkusest. Tühjade konteinerite eest tuleb tasuda veoraha, mis on keskmiselt pool täistariifist.
Maanteeliikluses tuleb kliendil maksta nii täis- kui ka tühja konteineri veo eest.
Konteineri üürimisel arvestavad ekspedeerimis - ja veofirmad konteineri hinna veohinna sisse. Lisaks üürirahale võetakse tasu konteinerite teisaldamise ja käsitsemise eest.
Konteinervedude eeliseid:

konteinerisse pakitud kaupa saab kiiresti ja suhteliselt kergelt käsitseda, mis võimaldab vähendada kauba peale- ja mahalaadimiskulusid;
kauba pakendamisnõuded pole nii ranged kui kaubaveol ilma kaitsvate seinteta;
kauba riknemisoht väheneb, kaup on kaitstud päikesekiirguse, osaliselt ka niiskuse jms. eest;
kauba vargusoht väheneb, lukustatud ja plommitud konteinerist on varastada raske;
kindlustuskulud on väiksemad võrreldes konteinerita veoga;
multimodaalsel veol kasutatakse veoahelas ühte saatedokumenti, mistõttu dokumentide käsitlemine on suhteliselt lihtne;
saatja võib kauba konteinerisse laadida oma soovi kohaselt;
standardiseerimine teeb võimalikuks konteinerite paindliku laadimise ühelt veovahendilt teisele. See on loonud ühendatud veona marsruudi valikuks uusi võimalusi;
konteinereid valmistatakse paljudes modifikatsioonides, mistõttu saab neid kasutada paljude erinevate toodete veol;
konteinerit on võimalik kasutada ajutise laona.

Konteinerite kasutamise puudused:

konteinerit on suhteliselt kallis kasutada odavate kaupade transportimiseks;
saatjal ja vastuvõtjal peab olema konteineri tõstmiseks vajalik tehnika ( siirdetõstukid jms. seadmed);
konteineris ei tasu transportida väikesi kaubakoguseid, kui puudub võimalus nende koondamiseks suuremateks ühikuteks;
tühjade konteinerite tagastamine üürileandjale suurendab kulusid;
kui võrrelda konteinerite kasutamisaega, siis on konteinerite all kinni suhteliselt palju kapitali

1.3.3. Korduskasutusega pakendi kasulikkuse hindamine

Kaalutledes investeeringuid tagastatava pakendi süsteemi, teevad firmad tavaliselt otsuseid finantshinnangute alusel. Võrreldakse tagastatavate pakenditega seotud kulusid olemasolevate ühekordsete pakendite kuludega . Seda tehakse kas partiimeetodil või kogu tarneketi ulatuses. Hinnates igat üksikut osa või tarnijat, saab rohkem tähelepanu pöörata detailidele. Puuduseks on see, et suuremaid investeeringuid ei käsitleta tervikuna või puudub kulude süsteemne arvestus. Nii mõnedki firmad on teatanud, et kulude säästuks on sageli vahetatud tarnijaid, kuid lisaks on tehtud märkamatult suuri investeeringuid varadesse. Nende investeeringute tasuvust ei teata.
Kasutatakse ka tasuvusaja hindamise meetodit. See meetod on populaarne, kuna on intuitiivselt loogiline ja mugav otsuste tegemiseks kulude alusel. Kui ühekordse kasutusega pakendi igapäevaseid kulusid võrrelda tagastatava pakendi kogusega ja tegevuskuludega, võib mõne aja möödudes leida, et investeeringud on end ära tasunud. Puuduseks on, et tasuvusaja meetod hindab alla tagastava pakendisüsteemi kasud ( mõnikord ka kulud) ega hinda rentaablust.
Investeeringute hindamiseks sobib hästi nüüdispuhasväärtuse meetod ( net present value NPV), kuna see sisaldab raha ajaväärtuse hindamist ja kõiki kuluvoogusid.
Nüüdispuhasväärtuse meetod (NPV) hindab rentaablust, võtab arvesse esialgsed investeeringud, järgmiste aastata rahavood, raha ajalise väärtuse nendeks aastateks ja konteineri eluea .
Rentaabluse hindamise NPV- meetodi eeliseid:

on otsustajale sobiv, kuna rentaablus on äritegevuse eesmärk, ja on hea näidata, kuidas logistiline pakend võib teenida seda eesmärki;

rentaabluse hindamine annab firmale aluse alternatiivsete investeeringute võrdlemiseks;

võimaldab hinnata eri elueaga pakendeid. Nt kallist, kauem vastupidavat saab võrrelda sagedamini asendamist nõudva odava pakendiga. Odavamal pakendil on lühem tasuvusaeg , aga pikema elueaga pakend annab tasuvama tulemuse.
Investeeringud ja projekti säästud
Eelkõige tuleb kaaluda mitmest tegurist olenevaid investeeringuid konteinerparki. Investeering sõltub eelkõige veotsükli pikkusest, mis sisaldab aega veose lähetaja rajatistes, veol, kauba saaja rajatistes ja tagasiveol. Seetõttu on ka siin tähtis, et logistilise keti läbimisaeg oleks minimaalne.
Tähtis element on juhtimise kvaliteet, kuna aktiivne korraldamine ja juhtimine võivad vähendada ringlusaega. . Mida lühem on ringlusaeg, seda vähem on vaja investeerida. On leitud, et mingi projekti NPV võib kahekordistuda, kui 28- päevast ringlusaega vähendada poole võrra.
Tähtis element on ringlusaja kõikumise ulatus. Väikese varieerumisega ringlusaeg on parim, kuna siis puudub vajadus varukonteinerite järele tippaegade katmiseks. Ringlusaja suur varieerumine võib näidata, et tagastatavad konteinerid ei õigusta end kulude seisukohalt.
Investeeringud sõltuvad ka sellest, kas tegemist on standartsete või erikonteineritega. Vastastikku vahetatavad konteinerid , mida kasutavad mitu veose saatjat, minimeerivad konteinerite arvu, kui kasutatakse ühist reservvaru nõudluse varieerumise kaitseks. Konteinerite standardimine võib tõsta efektiivsust , kui nad on kasutuses kogu tegevusalas. Näiteks Autotööstuse Mõjugrupp ja Suurbritannia Toidukaupade Jaotuse Instituut standardivad tagastatavaid konteinereid oma valdkondades põhjusel, et kauba tarnijad , kes lähetavad kaupa mitmele firmale, saavad kavandada pakendile ühesuguse suuruse ja kuju.
Tegevuskulud
Rahavoogusid, mis käsitlevad tegevuskulusid, on raske hinnata, eriti puudutab see tagastatava pakendi veokulusid . Siin tuleb vaadelda kõiki kulusid, mis muutuvad, kui ühekordse kasutusega pakendilt minnakse mitmekordse kasutamisele. Kasutada tuleks tegevusel põhinevat kulude hindamist. Ka kasud tuleb arvesse võtta.
Sotsiaalsed kulud
Keskkonnahoiu seisukohalt on korduskasutusega pakend kasulik, kuna tekitab vähem jäätmeid. Ka seda tuleb tasuvusanalüüsil arvestada, et süsteemi kõik kulud ja kasud oleks käsitletud.

32

.DOC Laadi alla originaalfail 28 lk · .doc · 132 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

132 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lunagirl Õppematerjali autor

Referaat

referrat mis annab ülevaate pakkimisest sellele esitatavatest nõuetest jms

Sarnased õppematerjalid

rtf

PAKENDID JA PAKENDIRINGLUSE KORRALDAMINE TOITLUSTUSETTEVÕTTES

 pakendite kaalu vähendamine  pakkematerjalide asendamine  manuaalsete operatsioonide automatiseerimine  standardiseerimine Laole esitavad pakendite alal väljakutseid järgmised teemad:  transpordi, ladustamise ja käsitsemise efektiivsus  informatsiooni haldamine ja juhtimine  töö ergonoomia ja tööliste ohutus  klienditeenindus  kauba vigastused  jäätmete vähendamine  ohtlike ainete pakkimine  pakkimine rahvusvaheliste ja globaalsete vedude tarvis Kaubaaluste käsitsemise efektiivsus sõltub alljärgnevatest teguritest: 1. Aluste mõõtmed Kaubaaluse mõõtmed peavad olema sellised, et tõstukijuhil oleks võimalik teostada peale või mahalaadimine võimalikult kiiresti. Kui aga alused on liiga suured, siis: 1. veoühiku ruumala kasutamine on ebaefektiivne 2. käsitsemise efektiivsus väheneb, kuna manööverdamisvõime väheneb 3. kauba vigastamise oht suureneb

Toit ja toitumine

docx

Transport ja ekspedeerimise eksami/arvetuse kordamisküsimuste vastused

Kullerpostisaadetiseks loetakse kirisaadetis ja postipakk: 1. mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldava tunnuse alusel; 2. mis edastatakse kulleriga kiirel ja usaldusväärsel viisil; 3. mille saatjal on võimalus igal hetkel saada informatsiooni saadetise asukoha kohta selle teekonnal, sekkuda saadetise kättetoimetamisse ja vajaduse korral korraldada ümber selle edastamist. 16. (17). (18). Pakkimine, Pakendamise eesmärgid (Toote kaitsus, Toote käsitsetavus, Materljalivoo info, Turunduses osalemine, Keskkonnast hoolimine), Pakendi rollid  On logistika haru, mis tegeleb pakendi arendamisega ja logistilise protsesse toetavate pakendisüsteemide loomisega.  Pakkima – pakendiga varustama (kokku, lahku, sisse välja pakkima)  Pakend – see, millesse miski on pakitud  Pakendama – kaupa kindlas koguses kaaluma ja valmis pakkima

Transport ja ekspedeerimine

docx

Pakkimise ja pakendiga seotud probleemid logistikas

Pakkimise ja pakendiga seotud probleemid logistikas Referaat õppeaines ,,Logistika alused" Juhendaja õpetaja Tiina-Mai Hirmo Väimela 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Logistika õppeaine raames tuleb koostada ärijuhtidel kui ka ärikorraldajatel referaat. Töö autor on valinud referaadi teemaks Pakkimise ja pakendiga seotud probleemid logistikas. Selle teema raames uurin, kuidas on korraldatud kauba vedu ja kauba pakkimine Eestis. Millised on erinevad pakkematerjalid ja pakkeviisid ning millised probleemid seoses nendega esinevad. Ainetöö annab lühiülevaate pakendamise valdkonnas. Autor loodab, et antud referaat on hariv ja aktuaalne. Autor ise sai seda tööd koostades teada palju uusi teadmisi selles valdkonnas. 1. LOGISTIKA Logistika on osa tarneahelast, mis tegeleb kaupade, teenuste ja informatsiooni liikumise korraldamisega sihtpunktist lähtepunkti ja tagasi. Logistika on arenev interdistsiplinaarne

Logistika alused

docx

Pakendite ringlus logistilises ahelas

· pakendite mõõtmete vähendamine · pakkematerjalide asendamine · manuaalsete operatsioonide automatiseerimine · standardiseerimine Logistikutele esitavad pakendite alal väljakutseid järgmised teemad: · transpordi, ladustamise ja käsitsemise efektiivsus · informatsiooni haldamine ja juhtimine · töö ergonoomia ja tööliste ohutus · klienditeenindus · kauba vigastused · jäätmete vähendamine · ohtlike ainete pakkimine · pakkimine rahvusvaheliste ja globaalsete vedude tarvis Aluste ringlemine ettevõtete vahel Kaubaalused satuvad ringlusesse peamiselt läbi alljärgnevate skeemide: · ühekordse kasutusega alused saabuvad välismaalt importkaubaga, peale kauba realiseerimist jäävad enamasti ringlusesse ja sooritavad enne hävitamist mitu ringlemistsüklit koos kaubaga · tootjad ostavad aluste tootjatelt perioodiliselt juurde EUR aluseid ja nn.

Transport ja kaubakäsitlemine

doc

Kaupade ringlus logistilises protsessis

TALLINNA TRANSPORDIKOOL V2E Raido Must KAUPADE RINGLUS LOGISTILISES PROTSESSIS Essee Õpetaja: Helen Bork Tallinn 2013 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 1.Kaupade vastuvõtmise ja hoiustamise nõuded.............................................................................. 3 kontrollida kaupade kvaliteeti ja realiseerimisaegu ning allesjäänud kehtivusaja vastavust lepingutingimustele;.......................................................................................................................... 3 kontrollida kaupade nõuetekohast märgistust;.................................................................................. 3 kontrollida, et kaubad ja pakendid on terved ning riknemistunnusteta;.................................

Laonduse alused

docx

LASTINDUS JA LAONDUS

12. Millised on kolm peamist ladustamisalternatiivi (kommenteeritult)? 13. Mis on ristlaadimine (cross-docking)? 14. Mis vahe on läbivoolaol ja U-voo laol? 15. Nimeta vähemalt 5 laos teostatavat tegevust? Vastuvõtt (mahalaadimine, hoiuühikute koostamine, kauba vastuvõtukontroll) Hoiukohtadele paigutamine Hoiundamine Aktiivkohtade täiendamine Komplekteerimine Sortimine, ühitamine, pakkimine Lähetamine `+ Inventeerimine Töö infosüsteemis Lao korrashoid 16. Miks tehakse laos inventuure? Eesmärgiks on kindlaks määrata varaobjektide kogused, kvaliteet, müügikõlblikkus jne. Komisjon koostab selle kohta inventeerimisloendi (akti), milles tuuakse välja vastava varaliigi üle-või puudujääk, võrreldes raamatupidamisandmetega. Kõik puudu-ja ülejääkide põhjused peavad olema

Lastindus ja laondus

doc

PAKENDITE KAVANDAMISE LOGISTILSED PÕHIMÕTTED

kaitsmine säilis ikkagi. Tänapäeval on pakendi roll tunduvalt suurem. 1. Tootja seisukohalt annab pakend tootele tõhusust kaitse ning pakendi suuruse ja kuju kaudu. Kui kaup on halvasti pakendatud, siis toode võib saada kahjustada ja see tähendab tihti uue toote tootmist. Suur pakend on tootmise vaatenurgast kasulik, samas ladustamise ja transportimise seisukohalt mitte alati kasulik. 2. Turunduse vaatenurgast on pakkimine väga tähtsal kohal. Pakend tihti loob ettevõttest ja tootest oma kuvandi. Hea pakend aitab tihti toodet müüa ning lisaks annab päris palju infot tarbijale. Muidugi pakend ei anna tootele lisandväärtust, samas mõjutab oluliselt jaotuskulusid. 3. Logistika seisukohalt on pakendil väga suur ja tähtis ülesanne. Hetkel pakend sisaldab tarnimise, hankimise, tootmise, turustuse, laonduse ja veondusega seotud korjet, mis kaasab kõiki osalisi

Ärilogistika

doc

Laomajanduse komplekseksami küsimused koos vastustega

Privaatlaod on enamasti hulgimüügi- ja tootmisettevõttete laod. Avalik ladu- laopidaja on sõltumatu partner, kes pakub teenuseid rohkem kui ühele kliendile. Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeerijad, vedajad ja sadamaoperaatorid) Lepinguline ladu- on kombinisatsioon avalikust ja privaatlao teenindamisest. Lepingulise laopidaja ja kliendi vahel on pikaajaline kokkulepe, mis nõuab sageli laopidajalt täiendavate laoteenuste osutamist( pakkimine, sildistamine, varustamine kasutusjuhenditega ja toodete lõplik koostamine.) 4. Laonduse komponendid. Täiendavad kulud, mida ladustamine tekitab. Ruum, seadmed ja personal. Mida pikem on tarneaeg seda suuremad on kulud.(Tarneahel) Tooraine tarnija-pooltoote valmistaja- toote valmistaja- hulgikaubandus- jaekaubandus ja lõpp tarbija. 5. Ladude planeerimine. Kaasaegsele laopinnale kehtivad nõuded. Uusi,suuremaid ja kaasaegsemaid ladusi vahavad nii tööstus kui kaubandus

Laomajandus

Rohkem sarnaseid