PAKENDITE KAVANDAMISE LOGISTILSED PÕHIMÕTTED (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
ÄXKÕ
XXXX
PAKENDITE KAVANDAMISE LOGISTILSED PÕHIMÕTTED
Referatiivne analüüs
Õppejõud: XXXX,
Mõdriku
XXX
Sissejuhatus
Pakend on ümbris kaupade mahutamiseks, kaitsmiseks, säilitamiseks, esitlemiseks, veoks või turustamiseks. Kaupade ümbrise käsitlemine pakendina ei sõltu ümbrise kujust , valmistusviisist, materjalist ja kasutuskordsusest. Lisaks loetakse pakendiks ka täitematerjale, mida kasutatakse koos pakendiga veoohutuse tagamiseks ning kahju kaitsmiseks kahjustuste eest.
Inimkond on pakendeid kasutanud väga kaugetest aegadest alates. Klaaspudelid on kasutusel juba 3500 aastat tagasi. Enne seda on kasutatud juba säilitusnõusid ja nahklähkreid. Algul oli pakend kui toode ja hiljem pikkamööda muutus pakendi ülesanne toote kaitsjaks ning säilitajaks. 1950 aastani kui kaupmees müüs kauba isiklikult tarbijale, oli pakend passiivseks kaubamärgi kandjaks ning tagas kvaliteedi tootele. Kui hakkasid tekkima iseteenindus kauplused, siis hakkas pakendil aktiivne roll. 1970 aastast muutus pakend päris suureks müügiedu võtmeks eriti temas sisalduva info ja reklaami tõttu. Loomulikult pakendi esialgne ülesanne olla kauba kaitsmine säilis ikkagi.
Tänapäeval on pakendi roll tunduvalt suurem.

Tootja seisukohalt annab pakend tootele tõhusust kaitse ning pakendi suuruse ja kuju kaudu. Kui kaup on halvasti pakendatud, siis toode võib saada kahjustada ja see tähendab tihti uue toote tootmist. Suur pakend on tootmise vaatenurgast kasulik, samas ladustamise ja transportimise seisukohalt mitte alati kasulik.

Turunduse vaatenurgast on pakkimine väga tähtsal kohal. Pakend tihti loob ettevõttest ja tootest oma kuvandi . Hea pakend aitab tihti toodet müüa ning lisaks annab päris palju infot tarbijale. Muidugi pakend ei anna tootele lisandväärtust, samas mõjutab oluliselt jaotuskulusid.

Logistika seisukohalt on pakendil väga suur ja tähtis ülesanne. Hetkel pakend sisaldab tarnimise, hankimise , tootmise, turustuse, laonduse ja veondusega seotud korjet, mis kaasab kõiki osalisi. Kui ei ole pakendis kasutatud ning lähtutud vastavaid logistilisi vajadusi, siis kannatab kogu süsteem.
Pakendi suurus, kaal, kuju ning tüüp mõjutavad väga palju materjalide käsitlemist transpordil ja laos. Sellest olenevalt tuleb kõik pakendi näitajad kooskõlastada laomajanduse ja transpordiga. Kahjuks tänapäeval paljud ettevõtted pakendavad oma kaupa nii, et teda on väga ebamugav laos ja transpordil käsitleda. Pakendi suurus mõjutab päris tihti tõstealuste, kaldteede või muude materjalide kasutamist tehases, laos ning ka transpordil. Vähene pakkimine, ehk säästes pakendi kulult kokku võib hiljem nõuda hoopis palju suuremaid käsitlemiskulusid laos ning transpordil. Liigne pakkimine samuti tõstab kulusid .
Logistika ülesanne ongi omas tegevustes ja valdkonnas koordineerida pakkimiseks optimaalse vahekorra pakendamise ja käsitlemiskulude vahel.

Nõuded pakkimisele ja pakendile

Nõuded kauba pakendamisele tulenevad järgmistest eesmärkidest:

kaitsta toodet;

kindlustada toote ja anda tema kohta infot;

identifitseerida toode ning anda toote kohta infot;

osaleda turunduses, toodet reklaamides, soosides ning tõhustades toote müüki;

kindlustada keskkonna säästlikkus.
Esitatavate nõuete vahel tasakaalu säilitamine sõltub tootest. Tihti kõiki neid eesmärke ei saa logistika abil rahuldada.
Tänapäeval peab pakend olema valmistatud nii, et ta kaitseks toodet transpordil, ladustamisel ja müügil kuni toote lõpliku tarbimiseni. Pakend peab kaitsma kaupu käsitsevaid inimesi vigastuste, kahjustuste ja õnnetuste eest. Toodet ise tuleb kaitsta varaste eest. Paljusid tooteid lisaks vigastustele võib rikkuda ka valgus transpordi ning ladustamise ajal. Lisaks kõigele on ka kahjustajateks niiskus, temperatuuri kõikumised, tolm, gaasid ja aroomid . Paljudel juhtudel on võimalik toote kaitstust parandada ning vähendada pakkimise kulu leides sobiv pakkematerjal, pakendi konstruktsioon ja pakkimise moodus . Kaitstuse määr, mida pakendamine annab, mõjutab tootmis-, laomajandus - ja transpordikulusid. Siin kehtib enamasti reegel, et mida vastuvõtlikum on toode vigastustele ja mida suuremad on ohud logistiliste operatsioonide teostamisel, seda paremat pakendit vajatakse. Mida suurem on kaitstus, seda madalam on riknemine , transpordi- ja laomajanduse kulud, suuremad aga pakendamiskulud.
Vigastusi on võimalik vähendada kaupade hoolika käsitsemisega. Samas selle efekti saavutamiseks on vaja pakendi täiustamisega mitu korda suuremaid kulutusi teha.
Kauba ja töötajate kaitse näitajaid arvestatakse pakendi füüsiliste mõõtmete kavandamisel. Pakendi valmistamisel kasutatakse teadmisi mehaanika , füüsika, meteoroloogia ja keemia vallast . Üldiselt ei mõõdeta korralikust pakendist saadavat kasu, vaid praakpakendist tekkivat kahju. Kauba ebapiisava kaitse korral on tihti tagajärjeks kauba kahjustumine. Sellel võivad olla järgmised majanduslikud tagajärjed:

• toote kaotus, millest uue valmistamisega seotud kulud;
  
• kahjustatud toote asendamisega seotud logistilised kulud;
  
• reklamatsioonidega kaasnevad kulud;
  
• turunduskulud müügilt puuduva toote tõttu;
  
• keskkonnakulud .
  

Kahjustatud toote kulud on alati suuremad, mida hiljem logistilises ketis see leiab.
Peamine mure logistilistel operatsioonidel on tööstusliku pakendi disain. Paljudel põhjustel peab just pakendamine olema tähelepanu keskmes, toode ise teisejärguline. Muidugi toote kuvand on ka tähtis. Siit tulenevalt tuleb, et toote kuvand tuleks kavandada koos tootega . Siit võib välja lugeda, et toode ja pakend omavad kuju, mahtu ja kaalu, kuid need omadused võivad tootel ja pakendil olla erinevad.
Pakendi ja toote kavandamisel on kaks lähenemist:

• Vana. Oodata toote kavandamist ja siis kavandada pakend.
  
• Uus. Toote ja pakendi arendus koostöös, kaasates saadetise käsitsemise ja liikumise.
  

Keskkonnast lähtuvate nõuete käsitlemistel tuleks jälgida järgmisi tegevusi:

• ressursside parem kasutus;
  
• ohtlike ainete minimaalne kasutamine pakendimaterjalis ja tootmisel;
  
• pakkejäätmete minimaalne kogus.
  

Pakkimislogistika on keerukas valdkond , sest pakendisüsteemis tuleb arvestada kõiki pakendamisele esitatavaid nõudeid tootest, turust ja keskkonnast lähtuvaid. Pakendisüsteemiga on tarneahelas seotud palju osalisi, alates toormaterjali tootjast kuni lõpptarbijani. Lisaks sellele, et süsteemis on palju osalisi, on pakendisüsteem ka dünaamiline. See tähendab, et arvestada tuleb kõikide pakendiliikidega.
Pakendimaterjali valik on oluline. Valik sõltub suuresti transpordiliigist ja jaotusahela pikkusest ning laos oleku ajast. Varem kasutati metall ja puitpakendeid. Tänapäeval on pakend läinud järjest kergemaks, selle tagajärjel on lisandunud ning kasutusele võetud plast - ja papp - pakendid . Kindlasti peaks pakendimaterjal sobima tootega. See küsimus muidugi kerkib üles toiduainete pakendamisel. Pakendimaterjalide formaalne sertifitseerimine annab ainult põhimõttelise loa materjale kasutada, kuid ei taga üldjuhul konkreetse materjali sobivust konkreetse tootega. Muidugi pakendi minimaalsus on samuti tähtis. Minimaalsuse all mõistetakse vähimat vajalikku pakendi hulka tooteühiku kohta, mis tagab toote säilimise ladustamise, transpordi ja müügiaja jooksul.
Markeeringud pakkeüksustel on väga olulised ja nende kasutamine möödapääsmatu, sest tarneahelas on vaja tuvastada ja jälgida saadetisi eraldi. Pakenditele trükitud markeeringud ja kleebitud etiketid annavad teada, kuidas tuleb pakendeid käsitseda. Pakenditele lisatud tooteartiklid hõlbustavad kaupade tellimist, käsitsemist ja ladustamist. Markeeringute ülesanne on hõlbustada kauba tuvastamist, selle käsitsemist ning jälgimist vedamise ja ladustamise ajal. Osa markeeringuid sisaldavad vajalikku veoprotsessi infot, osa tooteinfot.
Sõltuvalt rakendatavatest majandusmeetmetest ja kogutavatest pakendiliikidest võib eristada kaht tüüpi pakendi kogumissüsteeme – konteiner kogumissüsteem ja tagatisrahasüsteem joogipakendi kogumiseks.
Tagatisraha on ühe müügiühiku hinnale lisatud pakendit väärtustav tasu pakendi eest, mis tagastatakse ostjale tühja pakendi tagastamisel müügikohta. Tagatisrahasüsteemi peamiseks eeliseks loetakse pakendite ja pakendijäätmete väga kõrget tagastusprotsenti (kuni 90%). Elanikud koguvad suure hulga pakendeid ja toimetavad need kogumispunktidesse. Pakendatud kauba müüjal on tagatisrahasüsteemis oluline osa. Vastavalt pakendiseadusele peab kaubandusettevõte tarbijalt tagasi võtma tagatisraha pakendi kauba müügikohas või selle teenindusmaal kaupluse lahtioleku ajal. Kaubandus peab tagasi võtma kõik tagatisraha alla kuuluvad joogipakendid, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile. Pakendite tagasivõtu ja hoidmise ning kulude kompenseerimise ja pandi tasaarveldamise konkreetsed tingimused lepitakse kokku taaskasutusorganisatsiooniga.
Kasutatud kirjandus
Pakendiseadus . (01.06.2004). Viimati muudetud 17.04. 2017 . Kasutamise kuupäev: 12.04. 2018 , allikas Riigi Teataja : https://www.riigiteataja.ee/akt/107042017003?leiaKehtiv
Villemi, M. (2008). Logistika alused. Tallinn: TTÜ Kirjastus, Infotrükk OÜ
Мишина, Л. Тара в логистике складирования. Kasutamise kuupäev 14.04.2018, allikas Логистика: конспект лекций.: https://marketing.wikireading.ru/10953
Tulvi, A. (2013). Logistika õpik kutsekoolidele. Tallinn. Kasutamise kuupäev: 29.03.2018, allikas http://haridusinfo.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/12_Pakendid%20ja%20pakkimine.pdf
6