laastavat mõju tarnija ja kliendi suhetele. 1.1Ettevõtte tarneahel Ettevõtte tarneahel oleneb kõik ka sellest, mis ettevõttega on tegemist. .Selle all pean silmas kas ettevõtte tegutseb tootmisega või müümisega. Tootmisettevõtte tarneaehlad on tavaliselt pikemad ja on rohkem lülisid, kui näiteks kaupluse ketil. Tänapäevased tarneahelad koosnevad keskmiselt neljast jadamisi ühendatud osast: tootja, jaotaja, hulgi- ja jaemüüja. Sealt edasi algab korjevoog. (Joonis ) (Joonis ) Infovoog Kaubavoog Rahavoog Joonis . Toidupoe näide X ettevõtte tarneahelast. Joonis . Näide ettevõtte Y tarneahelast, kus on tooraine tarnijatest lõppkliendini ja turustus vahendajad. KOKKUVÕTE Ettevõtte tarneahel puudutab kokkuvõttes tegevusalasid, mille keskmes on materiaalsete väärtuste ja info liikumine ning selle ettevalmistamine, alates toorainest ja lõppetades lõppkliendiga ja hõlmates ka ühe suuremat tähtsust omandava tarvitud
pakendi, valmistoote voog tootmisest, jaotusest või kasutuskohast taastamis- või annavad teatud kasutatud uue vastu kõrvaldamispunktini. konkurentsieelise vahetamine Korjevoog on osa vastassuunalisest voost, sisaldades nii jäätmekäitluse kui ka taaskasutatava materjali voo. Potentsiaalne toode Kõik, mis Turundusjuhi Muusika Kauba efektiivne kohaletoimetamine tarbijale. Arenenud turumajandusmaade tüüpilises potentsiaalselt saab tegevused, mis on salvestamine, Filmide
haldamisel ning juhtimisel. 3. Kapitalivoog ühenduses logistilise keti kõikide sõlmpunktidega. Ta ei ole ainult põhi-ja käibevahendid ladudes, vaid on logistika jaoks eelkõige rahavoog. 4. Tagasisuunaline voog on logistilises ketis vastupidises suunas liikuv toormaterjali, pooltoote, pakendi ja valmistoote voog tootmisest, jaotusest või kasutuskohast taastamis- või kõrvaldamispunktini. 5. Korjevoog osa tagasisuunalisest voost, sisaldades nii jäätmekäitluse kui ka taastuvkasutatava materjali voo. 6.Defineerida logistikat lühidalt. Logistika tegutsemine, mis vastutab materjalide ja info liikumise eest tarnijatelt organisatsiooni, läbi tegevuste organisatsioonis ja sealt kliendile. Logistika vastutab materjalide liikumise ja ladustamise eest tarneketis. (2003, Donald Waters ,,Logistics. An introduction to Supply Chain Management")) 8
LOGISTIKA JUHTIMISE INFOSÜSTEEMID JAGATAKSE NELJAKS: 1) Toimingutoetuse süsteem- tõhusa abivahendina teatud logistikafunktsiooni täitmise hõlbustamiseks. 2) Integreeritud organisatsioonisüsteemid- hõlbustavad andme- ja infokasutamist ning suhtlemist organisatsioonis. 3) Infovahetuse -ja jagamise süsteemid 4) Organisatsioonide vahelised infosüsteemid KAPITALIVOOG- ühenduses logistilise keti kõikide sõlmpunktidega. Liigub materjalivoole vastupidises suunas. KORJEVOOG (NN ROHELINE LOGISTIKA)- osa tagasisuunalisest veost, sisaldades nii jäätmekäitluse kui ka taaskasutatava materjalivoo. MAANTEETRANSPORT JA KAUBAVEOD KOGUKULUDE KONTSEPTSIOON- hinnata tegevuse ja protsesside poolt tekitatud kulu kogukulude seisukohalt. Võimaldab välja selgitada kliendiga seotud kulud ja võrrelda kulusid teenitud tuludega. IGA TOOTE JUURES TULEB KASUTADA ETTEVÕTTES TRADITSIOONILISTE 7 'ÕIGE' PRINTSIIPI: õige toode, õiges koguses, õige hinnaga, õigesse kohta,
Vastavaid näitajaid tuleb mõõta ja analüüsida nende mõju logistilistele kuludele. Lihtne on mõõta ühte näitajat. Pakendisüsteemiga on tarneahelas seotud palju osalisi, alates toormaterjali tootjast kuni lõpptarbijani. Kõigil osalistel on omad nõuded pakendisüsteemile. Sellest lähtuvalt on pakendisüsteemil palju kliente, võrreldes tootega, millel on ainult üks klient. Keerukust lisab see, et pakendisüsteemi kuuluvad ka pakendijäätmed ehk nn korjevoog. Lisaks sellele, et süsteemis on palju osalisi, on pakendisüsteem ka dünaamiline. See tähendab, et arvestada tuleb kõikide pakendiliikidega. Samas võib pakendisüsteemis koostis tarneahela ulatuses muutuda, sest pakendisüsteem on erinev eri kaupade ja kettide puhul. On kaupu, mis ei vaja pakendamisel kõiki pakendiliike. Sel juhul võib osa ahelast käsitleda ainult primaarset või ainult sekundaarset pakkimist jne. Pakendamislogistika näitajate mõõtmise teeb raskeks see, et :
tus ühiskonna ees. Aegamööda on need põhimõtted jõudnud ka seadustesse juhtimaks tarbijaid ja ettevõtteid säästliku majandamise suunas. Tagastuslogistika kui kontseptsioon tekkis 1970-ndatel aastatel USA-s, kus võeti kasutusele mõisted – vastassuunaline materjalivoog ja korjevoog. Selle all mõeldi kaupade ja pakendite liikumist tarneahelas kliendilt tagasi tarnijale. Tagastuslogistika ehk reversiivne logistika on materjali, pooltoodete ja valmistoodangu ning nendega seotud informatsiooni tõhusa ning kulusäästiku liikumise planeerimine, realisee-
annaabi.ee 
