Pakkimise ja pakendiga seotud probleemid logistikas (0)

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
Ärikoolituse õppetool
Maarja Pikk
ÄJ11
Pakkimise ja pakendiga seotud probleemid logistikas
Referaat õppeaines „ Logistika alused“
Juhendaja õpetaja Tiina-Mai Hirmo
Väimela 2012
SISUKORD
SISSEJUHATUS
Logistika õppeaine raames tuleb koostada ärijuhtidel kui ka ärikorraldajatel referaat. Töö autor on valinud referaadi teemaks Pakkimise ja pakendiga seotud probleemid logistikas. Selle teema raames uurin, kuidas on korraldatud kauba vedu ja kauba pakkimine Eestis. Millised on erinevad pakkematerjalid ja pakkeviisid ning millised probleemid seoses nendega esinevad.
Ainetöö annab lühiülevaate pakendamise valdkonnas. Autor loodab, et antud referaat on hariv ja aktuaalne . Autor ise sai seda tööd koostades teada palju uusi teadmisi selles valdkonnas.

LOGISTIKA
Logistika on osa tarneahelast, mis tegeleb kaupade, teenuste ja informatsiooni liikumise korraldamisega sihtpunktist lähtepunkti ja tagasi. Logistika on arenev interdistsiplinaarne valdkond . Logistika huviorbiiti kuuluvad varustamine, laondus, veondus , infojuhtimine, pakkimine, klienditeenindus, turundamine ja tagastus. Logistika tänase mõiste määratlemine on tihedalt seotud tarneahela käsitlusega.
Terminit logistika on äritegevuses traditsiooniliselt kasutatud materjalivoogude juhtimise kohta ( Dawis & Manrodt 1994) ning see tegeleb kaupade, teenuste ja informatsiooni liikumise korraldamisega sihtpunktist lähtepunkti ja tagasi [1].
Tüüpilised probleemid, mille lahendamisega logistika tegeleb, on (Van Rensberg 2004):
• varud, varude hinnad ja mahakandmine;
• klientide poolt tellitud kauba olemasolu laos ja tellimuste täitmise kiirus;
• õigeaegne kohaletoimetamine;
• varade kasutamise efektiivsus – varude ringlemissagedus, laoruumi kasutamine, lähetatud kaupade väärtus töötaja kohta;
• klienditeenindus;
• suhted tarnijatega [1].

PAKKIMINE LOGISTIKAS
Pakkimise all mõeldakse kauba seadmist niisugusse seisukorda, et selle edasisel transportimisel oleks viidud minimaalseks kauba vigastamise võimalus. Pakkimise peamine eesmärk on kaitsta kaupa, et kliendile üle andes oleks see terve ja kasutamiseks valmis ning midagi ei oleks pakist kaduma läinud.
Pakkimise kavandamisel tuleks arvestada, kuhu loovutatud kaubad saabuvad, kuidas ja kus toimub saadetiste komplekteerimine ja kuidas viiakse kaubad edasi peale seda.
Pakendid jaotatakse üldjuhul kahte põhitüüpi: tarbijapakendid ja logistilised pakendid. Tarbijapakend on enamasti jaemüügipakend, mida kasutatakse jaekaubanduses. Logistilised pakendid aitavad vahendada materjalivoogusid tootmises, transpordis , käsitsemisel ja ladustamisel[3].
Pakendi roll tänapäeval:

Tootja seisukohalt mõjutab pakend töö tõhusust tootele osutatava kaitse ja pakendi suuruse ning kuju kaudu.

Turunduse seisukohalt on pakend üks reklaamivahend.

Logistikas on pakkimine tähtis, kuna see sisaldub nii tarnimises, tootmises, jaotuses, laonduses kui ka veonduses ning on seotud korjega, see tähendab ta kaasab kõiki keti osalised.
2.1 Nõuded pakkimisele
Pakenditel on kolm põhilist funktsiooni:

• kaitsta kaupu
  
• muuta kaupade käsitsemine mugavaks ja efektiivseks
  
• edastada informatsiooni kaupade kohta
  
• osaleda turunduses , reklaamides toodet, soosides ning tõhustades toote müüki
  
• kindlustada keskkonna säästlikkus[4].
  

2.2 Toote kaitstus
Pakend peab kaitsma toodet transpordil, ladustamisel ja müügil ning tarbimise ajal kuni toote lõpliku ära kasutamiseni. See peab kaitsma kaupu käsitsevaid inimesi vigastuste, kahjustuste ja õnnetuste eest. Toodet tuleb ka kaitsta varaste eest.
Toodet võivad rikkuda ka erinevad ilmastikust tingitud tegurid nagu näiteks valgus, niiskus, temperatuuri kõikumised, tolm, gaasid ja aroomid. Paljudel juhtudel on võimalik parandada toote kaitstust ja samal ajal vähendada pakkimise kulu sobiva pakkematerjali, pakendi konstruktsiooni ja pakkimismooduse kasutamisega. Kaitstuse määr, mida pakendamine annab, mõjutab tootmis-, laomajandus- ja transpordikulusid [4].
Pakkimisele kehtib reegel: mida vastuvõtlikum on toode vigastustele ja suuremad on ohud logistiliste operatsioonide teostamisel, seda paremat pakendit vajatakse. Mida suurem on kaitstus, seda madalam on riknemine, transpordi- ja laomajanduse kulud, suuremad aga pakendamiskulud [4].
Kauba ebapiisava kaitse korral on tagajärjeks kauba kahjustumine , sellel võivad olla aga järgmised majanduslikud tagajärjed:

• Toote kaotus, millest uue valmistamisega seotud kulud
  
• Kahjustatud toote asendamisega seotud logistilised kulud
  
• Reklamatsioonidega kaasnevad kulud
  
• Turunduskulud müügilt puuduva toote tõttu
  
• Keskkonnakulud
  

Tüüpilised pakkimise ja pakenditega seotud probleemid
Eksisteerib kolme eri liiki probleeme: tehnilised probleemid, pakkimise kuludega
seotud probleemid ja pakkimislahendustega seotud probleemid. Tehnilised probleemid on
enamasti seotud pakendite kavandamisega uute toodete jaoks.
Pakendite ja pakkimisega seotud kulusid võib vähendada järgnevaid meetmeid kasutades:

• odavamate pakkematerjalide kasutamine
  
• pakkimiskulude vähendamine
  
• pakendite kaalu vähendamine
  
• pakendite mõõtmete vähendamine
  
• pakkematerjalide asendamine
  
• manuaalsete operatsioonide automatiseerimine
  
• standardiseerimine
  

Pakendid ja pakkimine
Kaubaaluste käsitsemise efektiivsus sõltub alljärgnevatest teguritest:
1. Aluste mõõtmed
Kaubaaluse mõõtmed peavad olema sellised, et tõstukijuhil oleks võimalik teostada
peale- või mahalaadimine võimalikult kiiresti.
Kui alused on liiga suured, siis veoühiku ruumala kasutamine on ebaefektiivne. Raisatakse liiga palju vajalikku ruumi. Käsitsemise efektiivsus väheneb, kuna manööverdamisvõime väheneb ja sellest tingituna on suurem kauba vigastamise oht.
Teisest vaatenurgast vaadates et, kui alused on liiga väikesed, siis on jällegi veoühiku ruumala kasutamine ebaefektiivne. Käsitsemise efektiivsus on väike, kuna üha teisaldamisega viiakse ühest kohast teise liiga väike kaubakogus , samuti kauba vigastamise oht veoprotsessi käigus suureneb. Võivad suureneda laadimise kulud, kuna aluste liikumahakkamise vältimiseks veo ajal on vaja neid täiendavalt rihmadega kinnitada.
2. Laadimise unifitseerimine
Väga tähtis on unifitseerimine selleks, et kasutada ühesuguste mõõtmetega aluseid, siis on lihtsam koormaid komplekteerida ja kaupa sinna mahutada.
3. Pakendite paigutus kaubaalusel
Kui kaup on paigutatud nii, et see ulatub üle aluste servade , eksisteerib suur oht, et
seda veo- või käsitsemisprotsessi käigus vigastatakse. Kaup tuleb pakkida nii, et see ei saaks alusel liikuda , selleks kasutatakse erinevaid pakkevahendeid.
4. Kauba kõrgus alusel
Kauba kõrgus alusel sõltub konkreetsest kaubast ja peab olema optimaalne. Liiga
väikese kõrguse korral jääb osa koormaruumist kasutamata ja veokulu kaubaühiku kohta on
liiga suur. Liiga kõrgete aluste puhul võib tekkida oht, et ülemiste kihtide raskuse all
deformeeritakse alumisi pakendeid.
5. Aluse kaal
Aluse kaal on seotud erinevate valdkondadega milleks võib olla tõstuki tõstejõud, riiuli kandevõime, veoviis ja aluse tüüp ning kvaliteet.
6. Kauba stabiliseerimine alusel
Kauba stabiliseerimiseks alusel ja kinnitamiseks alusele kasutatakse alljärgnevaid
viise:

• kinnitamine pakkekilega
  
• kinnitamine termokahaneva kilega
  
• kinnitamine polüpropüleen- või teraslindiga.
  

Kaubapakendite korraliku kinnitamisega alusele saadakse alljärgnevad eelised:

• laadimine on hõlbustatud, kuna alused on kompaktsed
  
• käsitsemine on efektiivsem, kuna töötada saab kiiresti ja paindlikult
  
• esineb vähem pakendite ja kaupade vigastusi
  
• pakendite eluiga on pikem ja kaubanduslik välimus parem
  
• kaup toimetatakse lõpptarbijale vigastamatult
  
• ruumala kasutamine on parem veoühiku koormaruumis ja laos
  
• esineb vähem vargusi
  
• kaubad ei hakka veoprotsessi käigus alusel liikuma.
  

Kaubapakendite kasutamisest põhjustatud puudused:

• igasugune alusele kinnitamiseks kasutatav materjal tekitab täiendava kulu
  
• kinnitamiseks tehtav töö on arvestatav täiendava kulu allikas
  
• kui aluselt võetakse laos ära osa kaupa, jääb pakkematerjal (kile) tihti inetult kauba
  
• peale või kõrvale vedelema
  
• seadmed , mida kasutatakse pakkimiseks , on tihti kallid ja vajavad hooldust
  
• laos vajatakse täiendavaid riiulikohti, kuhu paigutada pakkematerjal
  
• pakendite nurkade muljumine on põhjustatud sageli kile liigsest pingutamisest [2].
  

Pakkematerjalid
5.1. Pingutav kile
Pakendite kinnitamine alustele tavalise pakkekilega on üks tavalisemaid viise transpordi teostamiseks. Ladudes on kõige rohkem kasutusel poolautomaatsed seadmed, kuna need suudavad suurendada tööviljakust võrreldes käsitsi mähkimisega mitmeid kordi, samas on aga
suhteliselt odavad.
Pingutava kile kasutamisega kaitstakse tooteid niiskuse, mustuse, tolmu ja vigastuste eest.
Pingutava kile kasutamisel on aga ka puuduseid milleks on tekkinud kilejäätmed, mida tuleb koguda ja hävitada.
5.2. Termokahanev kile
Termokahaneva kile abil pakkimine on väga hea moodus kauba fikseerimiseks alusel
ja selle kaitsmiseks edasiste logistiliste toimingute käigus. Alusele paigutatud kaup kaetakse
termokahaneva kilega, mida seejärel kuumutatakse. Kuumutamine võib toimuda spetsiaalses
kambris või kuumaõhupuhurit kasutades[2].
5.3. Pakkelint
Pakkelint asetatakse tavaliselt vähemalt kahest kohast üle alusele paigutatud kauba ja
viiakse aluse põhja alt läbi. Seejärel lint pingutatakse spetsiaalse käsiseadme abil ja
fikseeritakse klambriga. Sageli on vaja kasutada koos pakkelindiga ka kartongist kaitsenurkasid. Ilma kaitsenurki kasutamata võib pingutatud lint muljuda pakendeid.
Enamasti kasutatakse polüpropüleenist kaitselinti, harvemini ka teraslinti. Kauba kinnitamine pakkelindiga aitab kinnitada kaupa tugevasti, see on üks odavamaid viise, kaubale ei kulu palju pakkematerjale ja vajalikud markeeringud on hästi nähtavad.
Ka sellel pakkimise viisil esineb puudusi, milleks on vähene kaitse ja suur ajakulu .
5.4. Teip
Teipimine on kõige odavam ja käepärasem viis kauba stabiliseerimiseks alusel.
Teipimist on sobiv kasutada juhul, kui töömaht ei ole suur. Teipimise üheks suuremaks
puuduseks on asjaolu, et kaupa pole võimalik aluse põhja külge kinnitada.
5.5. Turvateibi kasutamine saadetise säilivuse tagamiseks
Kui on tegemist hinnaliste kaupadega , millel on edasise veo- ja käsitsemisprotsessi
käigus suur varguseoht, aitab üldjuhul järgmiste meetmete kasutamine:

• kaubad pakitakse alusele kompaktselt ja kiletatakse korralikult läbipaistmatu (musta) pakkekilega
  
• kile teibitakse mitmekordselt eri suundades nn turvateibiga
  

Turvateip kujutab endast firma logoga tavalisest tugevama liimikihiga teipi, mis
kleepub pakkekilele nii tugevalt, et selle eemaldamine ilma pakkekilet lõhkumata pole
võimalik. Liim peab olema sedavõrd nakkuv, et püüdes teipi eemaldada, puruneb pakkekile. Läbipaistmatu pakkekile aitab ära hoida liigse huvi saadetise sisu vastu isikutel, kellel pole võimalik näha kauba saatedokumente. Siinjuures tuleb aga hoida turvateibi kasutamine range kontrolli all, et see ei oleks kättesaadav teistele isikutele peale kauba pakkija. Samuti on väga tähtis, et veokiri sisaldaks vastavat lisamärget, mis teeb igal osapoolel kohustuslikuks kontrollida kauba vastuvõtmisel turvateibi olemasolu [2].
5.6. Konteinerid
Konteinerid on universaalsed veoühikud, mida on võimalik kasutada erinevate veoviiside – mereveo , raudteeveo ja maanteeveo puhul. Konteiner on kõikideks vedudeks kohaldatav kindlakujuline suletav rauast suur kast, mida saab tervikuna , ilma kauba vahepealse käsitsemiseta toimetada saatjalt vastuvõtjale. Veoprotsessi käigus tõstetakse konteiner vahelaadimise terminalis ühelt veovahendilt teisele ilma kaupa ümberlaadimata. Konteinerid on kavandatud korduvvedudeks ja need on mehhanismide abil hõlpsasti tõstetavad. Konteinerites veetakse mahu- ja kaalukaupu, aluse- ja tükikaupu. Konteinerite ümberlaadimine sadamates ja raudteejaamades toimub kiiresti, mistõttu on nende käsitsemiskulud suhteliselt väikesed. Seoses kallihinnalise tehnika kasutuselevõtmisega konteinerite laadimiseks sadamates on konteinerite käsitsemiskulud viimastel aastatel suurenenud. Kui konteinerite põhiveod sadamate vahel on suhteliselt odavad, siis oluliselt suurendavad koguveohinda maanteetranspordi jätkuveod. Konteinereid valmistatakse üldjuhul standardmõõtmetega. Erinevatel partiidel võib esineda siiski üksikuid väikesi kõikumisi mõõtmetes. Üldjuhul antakse konteinerite mõõtmed jalgades, sageli lisatakse need ka meetermõõdustikus [2].

Pakendi disain
Tuleb arvestada, et marketingi- ja logistikatöötajatel on tootjaettevõttes pakendite suhtes osaliselt erinevad huvid. Marketingitöötajad soovivad, et jaepakend oleks pilkuhaarav ja atraktiivne ning avaldaks tarbijale mõju. Logistikud seevastu on huvitatud, et jaepakend oleks niisuguse kuju ja suurusega, mis sobiks hulgipakendi kuju ja võimalike moodulmõõtudega.
Pakendi kujul ja teostusel võib olla ettevõtte kasumlikkusele arvestatav mõju.
Pakendi maksumus moodustab enamasti 1–10% toote hinnast. Konkreetsel juhtumil
võib pakendi maksumus moodustada toote maksumusest küll tühise osa, kuid arvestades kasutatavaid koguseid, võib ka ühesendiline sääst pakendi hinnas väljenduda aasta jooksul mitmesaja tuhande krooni võrra suuremas kasumis. Kartongpakendi maksumus peaks olema
nii madal kui võimalik, põhjustamata seejuures edaspidi lisakulusid veol ja ladustamisel[2].

Pakenditega seotud küsimused tegutsemisel globaalses ulatuses
Tegutsemine globaalsetel turgudel esitab ettevõtetele rangemaid pakkimisnõudeid
kui müük koduturul. Kaupade lähetamisel rahvusvahelises ulatuses peavad tooted olema
pakitud viisil, et need jõuaksid tervena kohale ka kõige halvemate võimalike mõjude ja
tingimuste esinemisel pikas tarneahelas.
Tuleb arvestada, et toote müümisel eri riikides on tihti vaja kasutada erinevaid
pakendeid ja pakkematerjale. Pakend, mis müüb hästi ühes riigis, vajab täielikku
ümberdisainimist, et muuta toode müüdavaks teise riigi tarbijatele.
Pikas tarneahelas on väga raske selgitada, millises ahela lõigus ja kelle/mille poolt on
kaupu vigastatud. Viimasel ajal on võetud kasutusele lihtsad ja odavad mehhaanilised
andurid, mis pakitakse tootja poolt kaupade juurde või hulgipakendite sisse. Juhul, kui
toodetel või pakenditel avastatakse vigastused, kontrollitakse, kas andur pole registreerinud
näiteks kukkumist. Nii on võimalik süüdlane välja selgitada ja põhjused likvideerida [2].
KOKKUVÕTE
Antud referaadis oli juttu toodete pakkimisest ja nende transpordist erinevate tarbijate juurde. Olid välja toodud erinevad pakendamise viisid ja sellega seotud probleemid, mis võivad kaasneda selle tegevusega. Referaati koostades sai autor teada kui tähtis on pakendi disain ja millised on üldse Eesti riigis võimalused kaupa transportida.
Ainetöö koostaja sai selles valdkonnas palju huvitavaid ja vajalikke teadmisi.
KASUTATUD KIRJANDUS

Logistika täislahendus [www.tvc.ee ] (01.12.2012)

Estonian Warehouse [ http://www.estonianwarehouse.com/eraamat/Laotoo_toimingud_ja_operatsioonid/Pakkimine ] (01.12.2012)

Logiproff konspekt [ http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=2&ved=0CEcQFjAB&url=http%3A%2F%2Fwww.logiproff.com%2FpopFile.php%3Fid%3D77&ei=uyi2UO7iLqWP0AXvw4CYCg&usg=AFQjCNGkBgg6k7uixQD7GFeyDWX5YVBNNA ] (02.12.2012)

Villemi M. 2008. Logistika alused, LK 117-154, Tallinna Tehnikaülikooli Teedeinstituut (03.12.2012)