Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Pärandum - generatiivsed, somaatilised Efekti järgi- surmavad, kahjulikud, kasulikud, neutraalsed Ulatuse järgi Geenmutat. Nt. suhkrutõbi Ei avaldu fenotüübis: kui aminohape ei muutu, sarnase funktsiooniga aminohape, mutante alleel retsessiivne Kromosoommutat. Nt. Kassikisa sündroom Genoommutat. Nt. Downi sündroom 47 kromosoomi (21. Kromosoomi 3kordsus)- väikest kasvu, mongoliidse silmalõikega, vaimse alaarenguga, enamasti suguvõimetu, „ahvivagu“
Pärand - pärandaja vara, mis tema surma korral läheb üle pärija(te)le s.o kõik õigused ja kohustused, v.a need, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga ja seepärast lõpevad viimase surma korral.
Pärandkooslus - pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused on loomapidamise tagajärjel pika aja jooksul ümber kujunenud looduslikud kooslused, mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat. Nende püsimiseks on tarvilik mõõdukas inimmõju (iga-aastane niitmine, karjatamine ja puude-põõsaste valikraie). Nimetatakse ka looduslikeks rohumaadeks.
Pärand on suurem kui ühegi teise eesti kirjaniku oma. Ent Vilde loomingu väärtus ei seisne suures lehekülgede arvus, vaid selles, mis tal neil lehekülgedel on öelda.
Pärandimaksu puhul on maksuobjektiks maksustatav pärand ehk surnud isiku vara turuhind, millest on tehtud seadusega sätestatud mahaarvamised (nt surma hetkeks tasumata võlakohustused, matusekulud, vara haldamise kulud, maksuvabad pärandist tehtavad annetused, üleelanud abikaasale määratud annakud jms.). Pärandimaksu korral on tegemist samuti kumuleeruva arvutusega.
Pärandaja on määranud küll järelpärija, kuid jätnud eelpärija nimetamata; testamendijärgne pärija ja/või lepingujärgne pärija suri enne pärandajat või ei võtnud pärandit vastu ja asepärijat ei olnud määratud; testament/PL on tervikuna või teatud osas kehtetu; pärandaja ei pidanud kinni testamendis/PL-s seadusjärgse pärija sundosaõigusest.
Pärandaja - isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb Tahteavalduse(pärimisleping) või seaduse alusel(Pseadus määrab ära kes on pärija) Esimese(lapsed,lapselapsed) teise(isa, ema, nende sugulased) kolmanda(vanavanemad, ema-poolsed vanaemaisa ja nende alanejad sugulased ehk tädid, onud) järjekorra pärijad.
Pärand on pärandaja vara koos kõigi õiguste ja kohustustega, mis avaneb pärandaja surma või surnuks tunnistamise korral.
Pärandis on vallasasi, mis olemata peaasja osa teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu (vt TSÜS §57, lõige 1). (nt lukk ja luku võti, tsello ja tsello poogen). Pärandise olemise üheks oluliseks tingimuseks on ühise majandusliku eesmärgi olemasolu.
Pärand on pärandajale kuulunud varalised õigused ja kohustused, mis lähevad pärimise teel pärijale
Pärandaja – isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb Surnud isiku õigsusjärgsed määratakse kindlaks: 1) Pärimisseaduse alusel 2) Pärandaja enda tahte järgi, mis on avaldatud testamendis Pärand avaneb isiku surma korral ja selle avanemise aeg on pärandaja surmapäev
Pärand - ehk poollooduslike kooslustena mõistetakse eelkõige puudeta lagedaid, Too näiteid.
Pärandumine - geneetilise info säilitamine ja edastamine mitoosi ja meioosi teel • Geen- pärilikkuse elementaarüksus, üks DNA lõik, mis annab edasi ühe või mitu tunnust • Genoom- geenide kogum • Genotüüp- geenide kogu organismide sees • Fenotüüp- tunnuste kogu(väliste)
Pärandaja on isik, kelle vara läheb tema surma korral teisele isikule üle (PärS § 1 lg 2). Pärand avaneb isiku surma korral ja selle avanemise aeg on pärandaja surmapäev (PärS § 3). Sellest ajast algab pärimismenetlus ehk pärimise käik.
Pärandkoosluste ehk poollooduslike rohumaade all mõistetakse eelkõige puudeta lagedaid niite, mis on tekkinud ja püsivad mõõduka inimtegevuse tulemusena nagu näiteks niitmine ja karjatamine. Nad on loodusressursside säästliku arengu tulemus.
Pärandaja on piiratud oma tahte kindlaksmääramisel ainult nn sundosaga: pärandaja ei saa pärandist ilma jätta seaduse järgi pärima õigustatud töövõimetut ülenejat või alanejat sugulast ega töövõimetut abikaasat.
Pärand - on pärijale kuulunud varalised õigused ja kohustused, mis lähevad pärimise teel pärijatele üle. Pärandvara hulka kuuluvad pärandaja omandiks olnud asjad ning nendega seotud õigused ja kohustused, nagu
Pärandaja vara on nii Viljandi, Tartu kui Tallinna kohtu piirkonnas. Kostja K elab Tallinnas ja pärandaja viimane elukoht oli ilmselt Tallinnas, kuid ta elas põhiliselt Venemaal ja sisse on ta registreeritud Viljandisse.
Pärandajal on õigus testament igal ajal tühistada kas uue testamendi või pärimislepinguga. Kuni pärandaja on elus, ei anna testament pärandvara osas pärijale õigusi ega too pärandajale kaasa kohustusi.
Pärandkooslused - puisniidud, loopealsed, rannaniidud, lammi-, aru- ja soostunud niidud ning puiskarjamaad. Pool-looduslikud kooslused on loodusliku elustikuga kooslused, mida on kestvalt niidetud või karjatatud.
Pärandiks on küll vastastikune pimedus ja kurtus, kuid sellest hoolimata tunnustame me sisemist tähendust, mis ei paista välja ja mis võib esineda teiste eludes seal, kus me seda kõige vähem märkame.
Pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused, mis püsivad sellisena püsiva inimmõju, eeskätt niitmise ja karjatamise, harvem kulupõletamsie abil.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Pärandaja võlad on kõik pärandaja Praegu kehtiva PärS § 166 lg 1 kohaselt on muuks pärimismenetlust algatama õigustatud isikuks ka pärandatavad kohustused, mis tekkisid kas enne pärandi avanemist või siis pärast seda, kuid mille kohalik omavalitsus, näiteks juhul, kui pärandisse kuuluva kinnistuga piirnevalt kõnniteelt on lumi tekkepõhjus oli enne pärandi avanemist olemas.
Pärandikaitse kontekstis on taolisel mudelil väga oluline roll – kas minevikust rääkides kõneldakse individuaalsest või ühiskondlikust ajast – kuna enamasti need omavahel ei sünkroniseeru.
Pärandaja on siin sõltuvuses teise poole nõusolekust (vrd testament). Seda ka juhul, kui teine pool ei 48. Pärimislepingu vorm ja liigid võta endale mingit omapoolset kohustust.
Pärandaja õdede - vendade lastel seevastu aga puudus õde Milvi saab sellest poole ehk 1/8 pärandist ja varemsurnud venna Ülo lapsed jagavad oma tädi pärimisõigus täielikult.
Pärandus on midagi, mille sa jätad oma laste jaoks, ning pärand on see mille sa jätad nende sisse. Me õpetame, mida me teame, aga taastodame seda, mis me ise oleme.
Pärandi avanemine – pärandaja surma aeg. Teadmata kadunud – isiku surnuks tunnistamine kohtu kaudu, pole endast märku andnud 5 aastat, kirjutatakse eeldatav surmaaeg.
Pärandkoosluste säilitamine on oluline, kuna need on elupaigaks paljudele liikidele, kes on võimelised elama vaid teatud elupaikades, vajades sellele omaseid tingimusi.
Pärandas sainte - Genevieve’i nunnadele oma majad Clopini tänavas, et Hugues Aubriot elas Okassea võõrastemajas, veel teisi selletaolisi koduseid asju.
Pärandiks keskajast on sümbolite kasutamine: Koerake noorpaari jalgade ees sümboliseerib truudust, süüdatud küünlad aga valvelolekut koduõnne pärast.
Pärandihagi on pärandi väljaandmise nõue isiku vastu, kes küll valdab pärandvara, kuid kes ei ole suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid.
Pärandaja on määranud küll järelpärija, kuid jätnud eelpärija nimetamata – kui testaator on ettevalmistamisel pärimislepingu vastu.
Pärandkooslused on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes.
Pärandumine - on kineetilise info säilitamine ja edastamine mitoosil (täistuumsed rakud- keharakud või meioosil (sugurakkude paljunemine)
Pärandist ilmajätmine on testamendis antud tunnistus, et see keda seaduse poolest pärijaks on nimetatud, peab olema testamendis välja öeldud.
Pärandaja õed - vennad olid seevastu teise mis oleks kuulunud pärandaja isale Kristjanile, läheb võrdsetes osades tema alanejatele.
Pärandkooslused on inimest poolt kujundatud kooslused (puisniidud ja luhaniidud). Lammikooslusi püütakse tänapäeval säilitada.
Pärandaja on oma elu ajal kinkinud oma alanejale tingimusel, et kingitud ese on mõeldud kingisaajale • testamenditäitja
Pärandkultuur – võeti kasutusele 1990. aastatel, hakati huvi tundma inimtegevuse vastu aladel, mis praegu on metsastunud.
Pärandamine on kohustus, mille oleme saanud oma visadelt esivanematelt, kes säilitasid emakeele kõigi raskuste kiuste.
Pärandamisvõime ehk võime pärandada oli persona sui iuris'el ja puudus orjadel, peregriinidel ja persona alieni iuris'tel.
Pärandaja õed - vennad ja nende alanejad ning neljandas järjekorras ülejäänud külgsugulased kuni neljanda astmeni.
Pärandi üleminek - Pärandi avanemisel läheb pärand üle pärijale Pärija võib seaduses sätestatud korras loobuda
Pärandumine on üheks evolutsiooni tõukejõuks: geneetilistest pärandumistest ei teatud tol ajal veel midagi.
Pärandamisõigus - talude kasutamisõigust võib pärandada, see aga eeldas, et talupojal oli tasutud kõik maksud.
Pärandajal endal on õigus määrata, kellele, mis tingimustel ja ulatuses läheb tema vara pärast tema surma.
Pärandkultuurmaastikud - puisniidud, rannaniidud ja ka teised niidetavad või vähekarjatatavad niidud, loopealsed.
Pärandmaastikud - mis omakorda annab parema võimaluse mujal Euroopas üliharuldaste liikide säilimiseks.
Pärandkoosluste säilitamine on seetõttu oluline, et enamikus Euroopa riikidest on need hääbunud või hävitatud.
Pärandajaks on ainult füüsilised isikud. Pärija on see isik, kellele läheb üle päritav vara.
Pärandi avanemine - alates pärandi avanemisest algab pärimismenetlus ja pärijal tekib õigus pärida.
Pärandkooslus - biotsönoos, mis on looduslikust kooslusest kujunenud mõõduka inimmõju tulemusel.
Pärandaja on surnud, siis määrab selle notar, testamenditäitjaks võib nt olla kohtutäitur.
Pärandaja on isik, kelle vara tema surma korral ühtse tervikuna teisele isikule üle läheb.
Pärandaja - isik, kelle vara läheb tema surma korral üle ühele või mitmele isikule.
Pärandaja õed - vennad kuulusid koos pärandaja vanavanematega teise ringi pärijate hulka.
Pärandkooslus - kooslus, mis on kujunenud pikaajalise mõõduka inim’tegevuse tulemusena.
Pärandkooslustele — näiteks puisniitudele ja lookadastikele — on kuldkinga kasvuks soodne.
Pärandumine geneetikas on gen. info säilitamine ja edasikanne, näiteks põlvkonnast põlvkonda.
Pärand ehk pärandvara: pärandajale kuulunud varalised õigused ja kohustused.
Pärandkooslused on väga olulised lindude rändel, linnud saavad seal puhata ja kosuda.
Pärandkultuur on väga lai mõiste ning neid asju, mis selle alla kuulub on üksjagu.
Pärandumine - geneetilise info säilitamine ja edastamine mitoosil või meioosil.
Pärandi avanemisega on seotud nii pärandi avanemise aeg kui ka pärandi avanemise koht.
Pärandil on kindel koht Eesti muusikakultuuris ja laulupidude traditsioonis.
Pärandina on tekkinud. Lätis ja Leedus on tema sõnul olukord veelgi hullem.
Pärandaja on isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb.
Pärandi saamine on vist kõikide unistus, kui selle peale ei tohiks keegi loota.
Pärandkoosluste kaitse on tänapäeval võimalik üksnes nende majandamist doteerides.
Pärandaja on isik, kes sureb ehk kelle vara läheb üle teisele isikule.
Pärandaja – isik, kelle surma korral pärimismenetlus käima pannakse.
Pärandkooslused õpik - käsiraamat. Pärandkoosluste kaitse ühing, Tartu, 255 lk.
Pärandamise kord - juuridiliselt alus tulevikus aset leidnud killustatusele.
Pärandamine - gen info säilitamine ja edastamine mitoosil v meiroosil
Pärandkoosluste säilimiseks on oluline jätkata nende niitmist ja karjatamist nendel.
Pärandaja on välja valinud inimese, kellega lepingu sõlmida.
Pärandi avanemine – pärandaja surm või tema surnuks tunnistamine.
Pärandi vastuvõtmine on pärija tahteavaldus asuda pärija õigustesse.
Pärand vara – ei mõtle ühte eset, vaid kõiki, kogu vara.
Pärandumistüübi - autosoomne retsessiivne/X-liiteline dominantne.
Pärandkoosluste pindala on viimase 70 aasta jooksul tohutult vähenenud.
Pärandist loobumine on võimalik ainult pärast pärandi avanemist.
Pärandaja – surnud isik, füüsiline isik peab olema.
Pärandaja – surnud isik, ainult füüsilised isikud.
Pärandiosa on võrreldes poegade omaga poole väiksem.
Pärandi inventuur on nimekirja koostamine pärandvara kohta.
Pärandkoosluste majandamiseks on saadud toetust Euroopa Liidu fondidest.
Pärandivaraks on tema lahusvara ja pool ühisvarast.
Pärand on grammatika kirjeldamise süsteem.
Pärandi avanemine - pärand avaneb isiku surma korral.
Pärandi hooldaja – testamendi täitjaga analoogne.
Pärandatakse x - liitelisel retsessiivsel teel.
Pärandajaks on ainult füüsilised isikud.
Pärandkooslused on kultuuristamata rohumaad.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Päranditomp - pärand aktiva-passiva
Vote UP
-2
Vote DOWN
Päranditomp - isiku surmaga ei lähe pärand kohe pärijale üle, vaid pärand kui niisugune loetakse päranditombuks, mille nimel võib mitte ainult omandada õigusi vaid astuda ka juriidilistesse suhetesse.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun