RENESSANSS Rinascita (itaalia keeles "taassünd", prantsuse keeles renaissance). Renessanss sai alguse Itaaliast ja seepärast tähistatakse ka selle erinevaid perioode itaaliakeelsete tähistustega: 14. sajand - eelrenessanss e trecento 15. sajand - vararenessanss e quattrocento (u 1400-1500) 16. sajand - kõrgrenessanss e cinquecento (u 1500-1520/30) Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. MIS TOIMUS? Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes kogu elutempo, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika (1492), tekkisid uued majandusvormid linnades. Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid: Veneetsia, Genova, Milano ja Firenze (pangandus, kaubandus ja tööstus). Linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult majanduslik võim vaid ka poliitiline võim. Kujunesid linnriigid, mis meenuta
Liis Kingisepp Renessanssi tunnused Renessanss (Prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17.sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansikultuuril on üks kindel tunnus - eneseteadvus. Renessansiajal levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erineväsjamöödunust. Kiriklik õpetus taevase elu õndsusest kaotab oma aktuaalsuse ja inimene õpib ise oma elu kindlustama. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Samas aga ei tahetud antiikaega korrata, vaid luua midagi veelgi paremat. Vararenessanssi maalikunst 15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio (1410-1428) püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde. Maalikunstis õpiti kõigepealt
Referaat Renessanss madalmaades Sisukord Madalmaade renessanss .......................................................................................................................3 Jan van Eyck ja Hubert van Eyck...................................................................................................4 Rogier van der Weyden,Hans Memling,Michel Sittow jaHugo van der Goes................................5 Hieronymus Bosch ja Pieter Brueghel vanem.................................................................................6 2 Madalmaade renessanss Madalmaadeks nimetatakse laias laastus praegust Belgiat ja Hollandit. Siiski oli see piirkond omal ajal laiem hõlmates lisaks alasid Põhja-Prantsusmaalt ja -Saksamaalt. Sellel maa on olnud mitmete eri valitsejate võimu all, selle pärast on pidevalt sõdu peetud. K?
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast rinascita ja prantsusekeelsest sõnast renaissance, mis tähendaavad taassündi. Kolm kuulsat kunstnikku Itaalias: Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael. Leonardo di ser Piero da Vinci (1452-1519) - huvideringi kuulusid peaaegu kõik tolleaegsed teadused, samuti muusika ja kirjandus. Ta oli oma ajast väga palju ees, näiteks püüdis ta konstrueerida isegi lennuaparaati, temalt pärinevad ka esimesed jalgratta joonised samuti oli ta üks esimesi, kes söandas inimese keha tundmaõppimiseks ette võtta lahkamise. Töid: Leonardo da Vinci "Püha Leonardo da Vinci - Leonardo da Vinci - Anna ja Madonna lapsega" "Madonna kaljukoopas" "Mona Lisa" (Louvre, Pariis) (Louvre, Pariis) (Louvre, Pariis) Leonardo da Vinci - "Püha õhtusöömaaeg" (Santa Maria delle Grazie kiriku söögis
RENESSANSS Agnes Ott 11e klass TVTG Sisukord Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 Vararenessansi maalikunst . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 - 7 Vararenessansi skulptuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 - 9 Vararenessansi arhitektuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 Itaalia kõrgrenessansi arhitektuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 Itaalia kõrgrenessansi suurmeistrid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 16 Renessanss Madalmaades . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 18 Renessanss Prantsusmaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 Renessanss Saksamaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 Renessanss Eestis .
India kunst Taust: suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, alates 4500 aastat tagasi. Induse kultuur – Induse jõe orus 3. a. tuh. E.m.a. Tähtsamad linnad Harappa, Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapite
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam
Kõik kommentaarid