11. klassi bioloogia (10)

Diploidne kromosoomistik -enamikule liikidele isel.kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks sugukromosoomid XjaY, mis ei ole homoloogilised
Eoseline paljunemine-mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste( spooride )abil (seened, protistid, osad taimed)
Vegetatiivne paljunemine-mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus org pärineb ühe vanema mingist kehaosast.( bakterid , protistid, seened, osa selgrootuid , paljud taimed)
Gameet-organismi sugurakk. 2 tüüpi: munarakud , seemnerakud( spermid )
Generatiivne paljunemine-suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt(iseviljastumine)või kahelt vanemalt(ristviljastumine)
Haploidne kromosoomistik-meioosi tulemusena 2x vähenenud kromosoomistik. (sugurakkudes, eostes )
Interfaas-päristuumse raku kahe jagunemise(mitoosi/meiroosi) vahele jääv eluperiood
Kahekromatiidiline kromosoom - interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistummise tagajärjel on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised.
Ühekromatiidiline kromosoom- rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide kromatiidid ja moodustunud tütarrakusedde jäävad ühekromatiidilised kromosoomid.
Karüokinees-rakutuuma jagunemine:kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel.
Tsütokinees-tsütoplasma jagunemine rakujagunemise(mitoosi või meiroosi) telofaasis
Kromosoomide ristsiire -meioosi 1.jagunemise profaasis esinev homoloogoliste kromosoomide paardumine , mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Tulemuseks on geenivahetus.
Meioos-päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2x.homoloogilised kromosoomid lahknevad. (Sugurakkude ja eoste moodustumisel)
Mitoos - päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes
Ovogenees-munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni
Ovogoon-emasorganismis esinev munaraku eellane
Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse
Rakutsükkel-päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni
Somaatiline rakk -organismi ehitusse kuuluv keharakk
Sperm (spermatosoid)- seemnerakk , mis mood.üldjuhul isasorganismis
Smermatogenees-seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini
Smermatogoon-isasorg esinev seemnerau eellane
Sügoot-viljastunud munarakk
Tsentromeer -päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid
Organismide paljunemisviisid: suguliselt:sugurakud pärinevad valdavalt 2 vanemorganismilt. ja mittesuguliselt:eoseline-haploidse kromosoomistikuga, geneetiliselt emastaimest erinevad(prostid, seened, vetikad , sammal-ja sõnajalgtaimed), vegetatiivne-lühikese ajaga suht palju järglasi, mis on geneetilise info poolest sarnased vanemorganismiga(bakterid, prostid, seened, osad selgrootud , paljud taimed)
Suguline paljunemine on looduses valdav, et suurendada muutlikkust, võimaldab uute geenikombinatsioonide teket kromosoomides.
Mitoos on päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes
mitoosi etapid:
Profaas - kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks. Tuumakesed kaovad, tuum suureneb, membraan lahustub, tsentrioolid liiguvad poolustele . Algab kääviniitide mood.
metafaas - kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasapinnale. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeride külge
anafaas - kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad rakupoolustele
telofaas - kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid . Tekivad tuumakesed. Tsütoplasma jagunemisel tekib 2tütarrakku.
Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Koosneb interfaasist ja mitoosist.
Kromosoomi ehitus:ühe kromosoomi kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Tsentromeer jagab iga kromatiidi 2:kromosoomi õlad.
Meioosi käik- I jagunemine - Profaas – tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomis keerduvad kokku, tsentrioolide paarid eralduvad ja liiguvad vastassuunas ning nende vahele moodustuvad kääviniidid. Homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Metafaas – homoloogilised kromosoomid pole täielikult teineteisest eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Anafaas – kääviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Telofaas – rakumembraan nöördub sisse, kahestub tsütoplasma, tsütokineesi tulemusena moodustub kaks tütarrakku, tsentrioolid kahestuvad, kaks paari tsentsioole.
II jagunemine – profaas – paarid liiguvad raku poolustele, lähtuvad kääviniidid. Metafaas – kromosoomid paiknevad ekvatoriaaltasandile, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Anafaas – kromosoomide tsentromeerid kahestuvad, teineteisest lahknead kromariidid ja liiguvad koos kääviniitide lühenemisega raku poolustele. Telofaas – kromatiidid keerduvad lahti, moodustavad tuumamembraanid ja tuumakesed. Toimub tsütokinee ja kokku tekib neli tütarrakku, kääviniidid lagundatakse, taastub rakule omane tsütoskelett.
Kromosoomide ristsiire on meioosi 1.jagunemise profaasis esinev homoloogoliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. (Toimub meiroosi 1.jagunemise profaasis. Tähtsus:tulemuseks on geenivahetus)
spermatogeneesi ja ovogeneesi:spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes, naisel lõpeb ovogoonide paljunemine juba looteeas.
Tütarlaste ebaterveid eluviise taunitakse, kuna mistahes kahjulikud mõjurid võivad kahjustada kõiki munarakke, mis enam ei asendu ega uuene. Sellest tulenevalt sageneb naise hilisemas eas ka puuetega laste sünnitamine.
Ontogenees-isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest surmani, mittesugulisel-vanemorg eraldumisest surmani.
Partenogenees - uue org areng viljastumata munarakust. Esineb alamatel loomadel( mesilane , vesikirp, lehetäi) ja osadel taimedel(võilill, kortsleht )
Kehasisene viljastumine - enamik lülijalgseid, kõik roomajad, imetajad , linnud . Sugurakud väliskk eest paremini kaitstud-munarakkude arv vb tunduvalt väiksem. Kehaväline-enamik selgrootuid, osad selgroogsed. Suurem osa kaladest, kahepaiksetest. Munarakud viljastuvad vees-sugurakkude kohtumine juhuslik, hävivad suht kiiresti, võivad sattuda toiduks. Väga palju munarakke.
Menstruaaltsükkel- ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise. Naissuguhormoonide taseme muutused veres, emakaseina paksenemine, emakasisese t0 kõikumine.
Munarakk on viljastumisvõimeline 2ööpäeva vältel, 12-16 päeva enne oodatava menstruatsiooni algust.
Embrüogenees-org looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga(elussünnitajatel), koorumisega(lindudel) või idu mood. seemnes (taimedel) Taimedel:kujun taime vegetatiivsete organite algmed:idupung, - juur , - vars , -leht. Seemne idanemisega algab taime lootejärgne areng.
Erinevatel loomorg embrüogenees lõpeb – embrüo kinnitumisega emakaseinale ning kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ning moodustuvad platsenta .
Kobarloode ehk moorula tekib sügoodi lõigustumisel munarakus tsütoplasmast saadud toitainete abil.
Karikloote mood in embrüogeneesis – algselt koosneb karikloode kahest rakukihist, neid nim lootelehtedeks. Varases staadiumis on eristatavad väline ja sisemine looteleht . Peagi mood. välimise lootelehe rakkudest embrüo pinnale vagu (ürgjutt),mis muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju . Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub välimise ja sisemise lootelehe vahele ning mood. keskmise lootelehe.
Lootelehed : Välimine-paneb aluse närvisüs, meeleelunditele, naha ja suu epiteelkoele, kujunevad küüned, karvad , hammaste vaap . Keskmine-mood tugi-ja liikumiselundkonna (luud, lihased), vereringeelundid, eritus -ja sigimiselundkonna. Sisemine-rakkudest kujun seede-ja hingamiselundkond . Kõigil loomaliikidel mood samadest lootelehtedest samad elundid ja elundkonnad .
Biogeneetiline reegel-lootearengu etapid meenutavad kunagi toimunud evolutsiooni. Loomarühmad sarnanevad loote arengu algetapis.
In loote arengu hilisemad etapid: 24nädal- lootel kasvavad juuksed kulmud küüned. Jätkub kõigi elundkondade kiire areng. Loode reageerib välisärritustele. 32nädal- kõik elundkonnad on välja kujunenud. Tohutult suurenenud, ei saa vabalt liikuda enam. 40-nädal on normaalen sünntiusaeg.
Moondeline areng erineb otsesest:moondeline-vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud org, muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite(selgrootutel ja mõnel selgroogsel) otsene-vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega(roomajatel, lindudel, imetajatel)

Imetajate lootejärgse arengu peamised etapid-noorjärk e.juveniilne staadium; sigimisvõimeline e.generatiivne staadium.

Juveniilses staadiumis toimuvad loomorg järgmised muutused-(org sünd kuni sigimisvõime saabumine).Tugevneb tugi-ja liikumiselundkond, areneb edasi närvisüs, muutub sisesekretsiooninäärmete töö- suguelundkonna väljaarenemine. Kujunevad välja sekundaarsed sugutunnused, algab ovogenees/ spermatogenees .
Enamiku loomade ontogenees lõpeb sigimisvõimelises elujärgus, sest nad hukkuvad enne vananemisperioodi saabumist.
Vananemisega kaasnevad muutused in.org- vigade teke DNA-s, jääkainete ladestumine org, kaitsesüs nõrgenemine, elutähtsate rakkude hukkumine, väheneb veehulk.
Katteseemnetaimede lootejärgse arengu etapid-algab seemne idanemisega, jaguneb vegetatiivseks/generatiivseks arenguks.vegetatiivne:1)idand-kujun.taime veget. organid (juur, vars, lehed)2)juveniilne-taime juurestiku arenemine, varre pikkus-jämeduskasv, mood. lehed. 3) kasvuperiood (õisi veel ei mood). Generatiivne-tolmukapeas tekivad tolmuterad, emaka sigimikus areneb munarakk. Vananemisperiood-rakkude ja kogu taime ainevahetuse aeglust, järk-järguline hävimine.
Org surma tingivad – mürgid, toitainete puudus, vigade teke DNA-s, haigused, parasiidid, rakkude hävimine.
Kliinilise ja biol surma erinevus:kliiniline-südame-ja hingamistegevus ning kesknärvisüs talitus lakkavad- elustamine on võimalik(võib kesta ~5min enne biol surma saabumist) bioloogiline-org elustamine mistahes võtetega pole enam võimalik
Pärilikkus-organismide võime taas toota endasarnaseid järglasi
Geneetika -uurib org pärilikkust ja muutlikkust
Pärandamine-gen info säilitamine ja edastamine mitoosil v meiroosil
Geen-pärilikkuse elementaarüksus. Dna lõik, määrab dna molekuli sünteesi
Kromosoom-pärilikkuse salvestaja, geenide materiaalne kandja. Geenid kromosoomides, kromosoomid raku tuumas ja koosnevad dna-st, mis n seotud valkudega.
Lookus -kromosoomi pk,kus asetseb vaadeldav geen
Alleel-geeni teatud vorm(eri alleelidel eri nukleotiidne koostis) Dominantne-al, mille poolt määratud tunnus organismil alati eraldub Retressiivne -al,mille poolt määratud tunnus avaldub vastava dominantse alleeli puudumisel
Monogeenne tunnus-määrab ära 1 geen Polügeenne-ühe tunnuse määrab palju geene( alkoholism )
Genotüüp-org kromosoomides olev kõigi geenide kogum(10000)
Fenotüüp-org.kõigi avaldunud tunnuste kogum
Genofond-liigi/populatsiooni kõigi geenide ja nende alleelide e eriviormide kogum
Homo/heterosügootsus-homoloogiliste kromosoomie samades lookustes on üge geeni samad/erinevad alleelid
Terminaator -koht DNA-l, kus lõpeb transkripts ja DNA omandab endise biheeliksi kuju.(transkripts toimub raku tuumas)
Matriitssünteesid- nukleiinhapped DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide(dna,rna) ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse.
Koodon-ühele aminohappele vastav mRNA molekuli triplett(nukleotiidikolmik)
initsiaaton e alguskoodoniks AUG-määrab valgusünt alguse,mRNA molekuli nukleotiidide jaotuvuse järgnevatesse koodonitesse
Stoppkoodon -UGA, UAA, UAG-neile ei vasta ükski aminohape . Kui translatsioon jõuab ühe nim koodonini, siis valgusüntees lõpeb
(mRNA molekulis määrab initsiaatorkoodon geneetilise info lugemise alguse,stoppkoodon selle lõpu)
Mol.gen põhipr:1) Replikatsioon -(kõigis org toimuv universaalne molgen pr,tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse) DNA 2x raku jagunemise teel. Pr teostab ensüüm:dna polümeraas. Replikatsiooni tulemusena tekib ühest dna molekulist 2identset dna molekuli 2)Transkriptsioon-(matriitssünt, mille käigus saadakse dna ühe ahelaga komplementaarne rna molekul )geenistr-s sisalduva info ümberkirjutamine mRNA rakutuumas interfaasi ajal RNA polümeraasi toimel. RNA polümeraas seostub promootoriga, keerab j-jlt lahti biheeliksi. RNA polümeraas sünteesib DNA ahelaga komplementaarse mRNA molekuli 3)Translatsioon- universaalne pr, nii eel- kui päristuumsetes rakkudes.algab mRNA ühinemisest ribosoomiga.
Geneetiline kood-mRNA nukleotiidide triplettide vastavus aminohapete valgu molekulis. Om:universaalne, sünonüümne-ühele aminohappele vastab mitu koodonit ), ühetähenduslik-ühele koodonile ei vasta kunagi mitu aminohapet, mittekattuv-ükski nukleotiid ei kuulu samal ajal 2kõrvuti olevasse koodonisse
Geen avaldub kui mingilt geenilt toimub rna süntees.
Erinevused rakkude ehituses ja talituses tulenevad geenidest ,mis neis ühel v teisel ajahetkel avalduvad.
4gruppi geene vastavalt avaldumisele: 1)avalduvad üheaegselt org kõigis rakkudes(rRNA, tRNA ning mitmete ensüümide geenid) 2)avalduvad ainult ühe kindla koe rakkuds(nt kõhunäärmerakkudes-insuliini geenilt mRNA molekulide transkriptsioon) 3)avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil(loode) 4)ei avaldu mitte kunagi
Valgusüntees-raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Lisaks mRNA mol vaja erinevaid tRNA mol, aminohappeid , ensüüme, energiaallikana ATP-d ja GTP-d.
Valgusünteesi kulgemine – translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. mRNA initsiaatorkoodoniga seostub esimene tRNA molukul millega on ühendatud aminohape metioniin (Met) Iga tRNA molekul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega. See toimub vastava ensüümi kaasabil ATP energia arvel. Initsiaatorkoodoniga AUG paardub initsiaator-tRNA antikoodon UAC, seejärel siseneb ribosoomi teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmisele koodonile vastava aminohappe. Selle tRNA antikoodon peab komplementaarselt paarduma initsiaatorkoodonile järgneva koodoniga. Edasi sünteesitakse tRNA molekulide otste küljes olevate aminohapete vahele peptiidside. See toimub ribosoomis olevate ensüümide kaasabil. Moodustunud kahest aminohappest koosnev ühend vabaneb initsaator-tRNA-st ja jääb viimasena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. Aminohappeta initsiaator-tRNA väljub ribosoomist. Siis liigub tRNA koos temaga seostunud mRNA molekuliga ribosoomi suhtes edasi. Kui järgmine tRNA on mRNA koodoniga komplemetaarselt paardunud siis sünteesitakse tRNA molekulide otste küljes olevate aminohapete vahele jällegi peptiidside. Moodustnunud kolmest aminohappejäägist koosneb ühend (tripeptiid) jääb ribosoomi viimasena sisenenud tRNA molekuli külge ja aminohappeta tRNA väljub ribosoomist. Protsess kestab kuni järg jõuab stoppkoodonini.
Initsiaator tRNA-tRNA mol, mis ühineb initsiaatorkoodoniga.
Antikoodon-tRNA mol pealingu kolm nukleotiidi mis on komplementaarsed mRNA koodoniga
Plüsoom-mRNAga seotud ribosoomide kogum koos nendes talitlevate tRNA molekulide ja ensüümidega