Õiguse alused - mõisted (0)

Sotsiaalne reguleerimine- inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamine.
sotsiaalne norm- üldise iseloomuga käitumisreegel , mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuuste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga)
õigusnorm- üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga.
õigusnormi loogiline struktuur- näitab, millistest spetsiifilistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. Selle elemendid: hüpotees , dispositsioon ja sanktsioon .
hüpotees- näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse.
dispositsioon- näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õiguseid ja kohustusi.
sanktsioon - näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida rii rakendab dispositsiooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes.
tava- harjumusel põhinev käitumisreegel. Kirjutamata seadused ja kombed.
õigus- riigi kehtestatud või sanktsioneeritud üldkohustuslike käitumisreeglite kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega. See on sotsiaalne kord, mis reguleerib nimeste omavahelisi suhteid.
tavaõigus - ehk kombeõigus on kirjutamata õigus, õigusnormide kogum, mis pole kehtima pandud organiseeritud seadusandliku võimu poolt, vaid on tekkinud rahva enese õigustundest. Tava kehtimiseks on vaja, et teda korduvalt rakendataks teatavad
seadus- õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt .
kohus- riigi loodud organ, mis vaatab läbi ning lahendab vaidlusi. Teostab kohtuvõimu.
õigussüsteem - õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Sealjuures on eriti olulised arusaamad õigusnormist, õiguse allikatest, õiguse loomisest ja kohaldamisest.
inimõigused - iga inimese põhiõigused . Need indiviidi sünnipärased õigused ei sõltu ta rassist, soost ega usutunnistusest. Inimõigused leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mille ÜRO kuulutas üldkehtivaks aastal 1948.
kodanikuõigused- Määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused.
Mandri-Euroopa õigussüsteem-
Anglo-Ameerika õigussüsteem-
Eraõigus - õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel.Kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit.
avalik õigus- hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon . Reguleerimismeetodiks autoritaarne meetod.
õiguse allikas- allikad, kust võib leida õigusnorme.
rahvaste enesemääramisõigus- rahvuslikku teadvust omava grupi õigus rajada riik ja vabalt valida selle valitsemisvorm .
õigusliku järjepidevuse printsiip- ajalooteaduses kasutatav mõiste, mis selgitab aegruumis toimunud järjepidevust kultuurilistes, keelelistes või etnilistes tunnustes. Põhimõte siduda erinevatel aegadel toimunud sündmused ja tegevused ühte põhilisse konteksti. VÕimalik kasutada erineva seadusandluse loomisel, võttes uute seaduste aluseks varem loodud seadused.
Õigusharu- õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisis ühiskondlikke suhteid (nt tööõigus, perekonnaõigus , finantsõigus jne)
õigusriik - riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused.
õigussuhe - õigusnormide alusel tekkiv tahteline seos, kus õigussuhte pooled esinevad subjektiivsete õiguste ja õiguslike kohustuste kandjatena.
subjektiivne õigus-isikule õigusaktiga tagatud õigustus teostada sätestatud käitumiseeskirja. Kandjaks õigussubjektide isik.
juriidiline kohustus- käitumine, mida tuleb teostada õigustatud isiku huvides.
juriidiline fakt- ehk õigusfakt on õiguslikku tähendust omav asjaolu. Juriidiliste faktide esinemine tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid.
tegu- inimese tahtest kantud käitumine, mis avaldub välismaailmas.
sündmus- piiritletud tervikuna võetav protsess.
õigussuhte subject - need kes võivad olla õigussuhte pooleks.
õigussuhte object-materiaalsed ja mittemateriaalsed nähtused, mis õigussuhte subjektide jaoks esinevad hüvedena. Kõik need seemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldse tekib.
õiguse rakendamine- selline õiguse realiseerimine , mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne.)
õigusotsustus- ehk adjudikatsioon on ala loovutamine /omandamine rahvusvahelise kohtu, vahekohtu vm ühenduse otsuse alusel.
kaalutlusõigus - ehk diskretsioon on see, kui seadusandja on haldusorganile tema tegevuseks jätnuv teatava mänguruumi, mille raames saab haldusorgan ise seaduse eesmärgist lähtudes teha otsuse.
subsumeerimine- õiguse rakendamine kui tegevus (kui protsess). Olemus seisneb selles, et tuleb võrrelda konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas.
tõlgendamine- tegevus, millega selgitatakse välja õigusakti, lepingu või muu õigusallika tegelik sisus ehk mõte.
lünk-
lünkade ületamine-
juriidiline isik- seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. See tähendab, et erinevates seadustes võib olla antud võimalus sellise üksuse loomiseks/asutamiseks, mis teatud kriteeriumide täitmisel omandab õigusvõime ja sellest tulenevalt iseseisva õigussubjekti tähenduse. Erinevus füüsilisest isikust (inimesest) ongi selles, et inimene on õigussubjektiks/õigusvõime kandjaks lihtsalt oma olemasolust tulenevalt, juriidiliseks isikuks saamiseks on aga vaja sooritada seaduses ettenähtud toimingud .
juriidilise isiku organ- üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
õigusvõime- õigussubjekti võime olla õiguste ja kohustuste kandjaks. Algab sünniga ja lopeb surmaga.
teovõime - füüsilise isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid . Euroopa õigussüsteemis tehakse vahet täielikul ja piiratud teovõimel. Eesti seadusandluse kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud (täisealisel) isikul.
inimõigused- iga inimese põhiõigused.
põhiõigused- on põhiseaduslikud inimõigused, mis on kaitstud Eesti Vabariigi põhiseadusega.
autoriõigused - autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum.
inimõiguste subject- võib olla ka rahvas või kogu inimkond .
Pärimine- isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule.
Pärand- pärandaja vara.
Pärimisvõime- selleks, et pärida, peab see isikul olemas olema. Pärimisvõimeline on iga õigusvõimeline isik. Pärimisvõimeline on aga ainult see füüsiline isik, kes pärandaja surma ajal on elus või see juriidiline isik, kes sel ajal oli olemas.
perekond- Euroopa kultuurides traditsiooniliselt mõistetud või isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu või põlvnemine. Perekonna liikmed jagavad kodu, ühiseid väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust üksteise suhtes.
perekonnaseisuasutus- registreerid sünde ja surmi, kinnitab abieluse sõlmimist ja lahutamist ning teeb rahvastikuregistrisse sellest tulenevaid perekonna- ja nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid, muudab ja parandab rahvastikuregistrisse kantud andmeid ning väljastab perekonnaseisuandmetest rahvastikuregistri väljavõtteid.
Perekonnaseisuasutused on: Valla-ja linnavalitsus ; maavalitsus ; Eesti välisesindus; Siseministeerium.
perekonnaseisuakt- perekonnaseisusasutuses koostatud document, mis kajastab inimese sündi, surma, abielu sõlmimist ja lahutamist ning muutmist . Perekonnaseisuaktidesse tehtud kannete alusel väljastatakse isikutele sünni-, surma-, abielu- ja muu tunnistusi.
perekonnaseisutunnistus-dokument, mis sisaldab perekonnaseisuakti andmeid ja tõendab perekonnaseisuakti olemasolu. (sünnitunnistus, surmatunnistus, abielutunnistus, abielulautuse tunnistus , nimemuutmistunnistus). Perekonnaseisutunnistus antakse perekonnaseisuasutuse poolt perekonnaseisuakti alusel. Tunnistus antakse isikule, kelle kohta see on koostatud, samuti tema esindajale.
abieluvaraleping - leping, millega abikaasad lepivad kokku omandisuhetes erinevalt seaduses sätestatud.
ühisvara - üheaegselt kahele või enamale isikule kuuluv vara. Juriidilises kontekstis tähistab mõiste ühisvara sagely abikaasadele ühiselt kuuluvat abielu kestel soetatud vara (kinnisasjad, autod, vallasvara, laenud, liisingud, dividendid , pangakontod, väärtpaberid jne)
lahusvara - Ühisvara hulka ei kuulu kummai abikaasa lahusvara.
ülalpidamiskohustus-
elatis - ehk alimendid .
elatisraha-
vanemlikud õigused-
annak - pärandaja testamendis või pärimislepingus tehtud korraldus, millega ta jätab kellelegi mingi asja ( kinnisasja ,auto jms), õiguse (nt korteris seeselamise õiguse või õiguse saada elitist), rahasumma või vabastab kellegi kohustusest (laenu tagasi maksmisest pärijatele). Isikut, kelle kasuks selline korraldus tehakse, nim annakusaajaks.
pärandi avanemine - pärand avaneb isiku surma korral. Pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. Pärandi avanemise koht on pärandaja viimane elukoht.
pärimisleping - pärandaja ja teise isiku kokkulepe, millega pärandaja nimetab teise lepingupoole või muu isiku sihtkäsundi või sihtmäärangu, samuti kokkulepe pärandaja ja tema seadusjärgse pärija vahel, millega viimane loobub pärimisest.
testament- viimse tahte avaldus, millega inimene teeb oma surma puhuks korraldusi. Testamenti on motet koostada juhul, kui soovitakse muuta seadusega ettenähtud pärijate ringi, teha korraldusi pärandiosade suuruse muutmiseks või teha pärandvara kohta muid korraldusi.
seaduse järgi pärimine- esimeses järjekorras päriksid pärandaja lapsed või lapselapsed , teises järjekorras pärandaja vanemad või nende lapsed või lapselapsed ning kolmandas järjekorras pärandaja vanavanemad.
omand-isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.
valdus - tegelik võim asja üle.
asi- kehaline ese.
kinnisasi - maatükk ehk maapinna piiritletud osa.
vallasasi -asi, mis ei ole kinnisasi.
omaabi-
kinnistu - iseseisva üksusena kinnisturaamatusse kantud kinnisasi (maatükk), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus, ehk kinnisturegistrisse kantud maatükk.
piiratud asjaõigused- annavad teatud õigused asjale, aga ei ulatu kunagi täieligu võimuni asja üle.
leping- tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
lepingu tingimused-
suuline leping- kui suuline kokkulepe saavutati vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel ning poolte soov oli kokkulepe õiguslikult siduda.
kirjalik leping- Lepingupooled peavad lepingule omakäeliselt alla kirjutama, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (nt võib seadus ette näha, et ainult kohustatud pool peab alla kirjutama).
notariaalne leping- Lepingu vormistamine kirjalikult ning lepingupoolte allkirjad tõendab notae.
notar -avalik-õigusliku ameti kandja, kellele riik on andnud õiguse tõestada isikute taotlusel õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid
lepinguline kahju-
lepinguväline kahju- õigusvastane kahju tekitamine.
mittevaraline kahju- Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
viivis - rahasumma, mille tasumist võlausaldaja saab võlgniku käest nõuda, juhul kui viimane viivitab rahalise kohustuse täitmisega. Viivis on üks õiguskaitsevahenditest.
leppetrahv - lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
käendus- käendaja poolt antud tagatis, et laenuvõtja võlgujäämise korral tasub võla käendaja. Käendaja võtab endale kohustuse vastutada käendatava isiku poolt vastu võetud laenu eest.
tööleping - töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile , tööandja kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.
katseaeg - mõlemale osapoolele- nii tööandjale kui ka töötajale- selleks, et sobivuses selgusele jõuda. Katseajal hindab tööandja, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Töötaja hindab, kas see on temale ikka õige töökoht. Töötajal on katseajal õigus saada kõikvõimalikku infot ja õpetust, mida ta oma tööks vajab.
töövaidluskomisjon- töövaidluskomisjonid lahendavad töötaja ja tööandja vahelisi töölepingu ettevalmistamist või töölepingu alusel tekkinud eraõiguslikke vaidlusi.
töövõtuleping - kohustub töövõtja tegema kokkulepitud töö, tellija aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingus kirjeldatakse tehtav töö, määratakse tasu ja töö tähtaeg. Töövõtja saab tööd teha vabalt valitud ajal, kuid tähtajaks.
Töövõtulepinguga töötaval inimesel ei ole õigust töölepinguseaduses sätestatud puhkustele (nt põhipuhkus , õppepuhkus).
avalik teenistus - töötamine riigi ametiasutuses, kohalikus omavalitsuses või rahvusvahelises organisatsioonis.
tarbija- füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega.
kaup- kaupleja pakutav, müüdav, või muul viisil turustatas asi või õigus.
teenus- kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav hüve, mis ei ole kaup.
kvaliteet- omadus; laad; headus . Kvaliteet on asja, toote, teenuse, info omadus(ed) ja täpne vastavus otstarbele, vajadustele ja nõudmistele, tarbimisomaduste kogum.
hind- mingi kauba või teenuse väärtuse väljendus rahas.
pretension-nõudlus; taotlus .
süütegu -süüliselt toime pandud õigusvastane tegu, mis vastab süüteokoosseisule.
süüteo koosseis- seaduses sätestatud keelatud teo ( süüteo ) kirjeldus..
tahtlus - tahtlus on kavatsetus , otsene ja tahtlus. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.
kavatsetud tegu- Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks või kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. ( KarS § 16 lg 2)
kaudne tahtlus- Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.
ettevaatamatus - Kriminaalõiguses on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus .
kergemeelsus- Isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. (KarS § 18 lg 2)
hooletus- Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. (KarS § 18 lg 3)
süü- tähendab isiku võimet aru saada oma tegevuse tähendusest ja võimalikest tagajärgedest ning võimet oma tegevust juhtida. Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi
õigusvastane tegu- tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.
süüvõimelisus- Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.
karistus - süüteo toimepanemisele vältimatult järgnev tagajärg, mis aitab tekitatud ebaõiglust heastada ja samaaegselt toimib preventiivse (tõkestav, ärahoidev, vältiv) vahendina, mis peab ära hoidma süüteo toimepanemist tulevikus või vähemalt selle toimepanemist piirama.
aegumine-
kohtumenetlus - Kohtumenetlus on riiklik menetlus, mis peab toimuma ettenähtud korras ning selleks ettenähtud instantsis. Seetõttu tuleb ka riigivastutuse nõuete lahendamise korrakohasuse puhul esmalt pöörata tähelepanu sellele, missugune asutus on pädev vaidlust lahendama.
tsiviilasi - kohtule lahendada antud eraõiguslik asi (eraaõigus on õigus, mis reguleerib iskute varalisi, lepingulisi, perekondlikke jm taolisi suhteid). Tsiviil- ja töösuhetest tekkinud kohtuvaidlused.
haldusasi- halduskohtus lahendatav kohtuasi .
kriminaalasi-
maakohus - esimese astme kohus Eestis, kus arutatakse kõiki tsiviil-, kriminaal - ja väärteosasju. (Harju Maakohus; Pärnu Maakohus; Tartu Maakohus; Viru Maakohus).
halduskohus-kohus, mis lahendab avalik-õiguslikke vaidlusi. Lisaks annab kohus mõningatel juhtudel loa haldustoiminguks.
ringkonnakohus -teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimene astme kohtu lahendeid. Ringkonnakohtutes ametis kokku 43 kohtunikku.
Eestis 2 ringkonnakohut: Tallinna Ringkonnakohus (28kohtunikku), Tartu Ringkonnakohus (15 kohtunikku)
riigikohus -Eesti Vabariigi kohtusüsteemi kolmanda astme ja kolmanda lülina kõrgeim kohus. Riigikohus täidab kassatsioonikohtu üledandeid, millele lisanduvad põhiseaduslikkuse järelvalve kohtu funktsioonid. Samuti on Riigikohtul kaasotsustusõigus kohtunime ametissenimetamisel ning ametist tagandamist.
hagiavaldus - isiku pöördumine tsiviilkohtu poole kohtumenetluse alustamiseks.
võistlevuse printsiip- erinevatel isikutel on kohtumenetluses erinevad rollid ning seda ka tõendite esitamise ning hindamise raames. Kohtul, võistlevuse printsiibi kohaselt ei ole kohustust ega õigustki ise tõendeid koguda. Antud printsiip on kantud ideest, et ainult selliselt on võimalik tagada kohtute sõltumatus. Võistlevuse printsiip on Eestis leidnud laialdaselt rakendamist ka kriminaalmenetluses.
uurimisprintsiip- menetleja uurib ise tehiolusid ning menetlusosalise taotlused ja selgitused ei ole talle siduvad . Menetleja peab ka ilma menetlusosalise taotluseta ja isegi tema tahte vastaselt ammendama kõik menetlusosalist õigustavad ja süüstavad tõendamismaterjalid.
inkvisitsiooniline menetlus- õiguskaitseorganid (politsei, prokuratuur ) üritavad selgitada välja objektiivse tõe: kas kuritegu leidis aset ja kui, siis millised on vastutust mõjutavad (sh süüdlast toetavad ) asjaolud .
süütuse presumptsioon - kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
esindaja- esindussuhtes olev isik, kes esindab isikut või isikute rühma esindusõigust tõendava dokumendi, kas seaduse, volituse või akti alusel, tehingute tegemisel, huvide kaitsmisel, kohtus esindamisel jpm.
kaitsja-advokaat või menetleja loal muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni.
võimude lahusus-seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte.
avalik haldus- riik oma igapäeva toimingutes.
riik- ühiskondlike gruppide (indiviidide) kogum, mis eksisteerib lähtuvalt teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure (sotsioloogiline lähenemine )
kohalik omavalitsus -kohaliku omavalitsuse üksuse (Eestis valla või linna) demokraatlikult moodustatud kohalike võimuorganite õigus ja võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust.