Õigusõpetus VII - tööõigus (0)

Esimene teema peale kontrolltööd(7. konspekt)
Arvestustöö 2: tööõigus ja 1 või 2 küsimust on karistusõigusest.
tsiviilõiguse teostamise viisid:
Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimuda heasusu. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil ja samuti selliselt , et tekitame teisele isikule kahju. Oluline on heauske eeldus (§ kui seadus seob iguslikud tagajärjed heausklusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti) Hädakaitse ja hädaseisund on õigusvastasust välistavates asajoludes, ka tsiviilõiguslikes suhetes. Tsiviilõigusi kaitsatakse hagi esitamisega ehk hageja nõudega. See esitatakse teisele poolele ehk teisele tsiviilõigus subjektile ehk ostjale. Aegumistähtaega võub poolte kokkuleppel muuta, eelkõige kergendades nõude aegumise tingimusi.(§poolte kokkuleppel võib aegumistähtaega, mis on lühem kui 10 aastat, pikendada kuid mitte enam, kui 10 aastani). Kui kohustuslik isik rikkus oma kohustusi teadlikult, siis tähtaeg lüheneb ?
Asjaõigus
Asja mõsite ja liigid
Asjaõigusseadus ( AÕS )
Tsiviilüldosaseadus (TSÜS)
Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, seda nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiline õigusaktiks on asjaõigusseadus ja selle seaduse §5 järgi on asjaõigused omad ( omandiõigus ), piiratud asjaõigused(servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus , ostu eesõigus ja pandiõigus )
Asi on kehaline ese. Esemena on seadused defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks . Ese on kehaline siis, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav ja reaalselt valitsetav. Õiguslikus mõttes on asjadeks ka taimed, loomi ei loeta asjadeks, kuid nende suhtes kohandatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (vt TSÜS§49, lõige3). Teisiti on sätestatud looma omaniku õigused, st loomaomanik peab oma õiguste kasutamisel jälgima loomakaitse erisätteid. Inimekeha ega laipa ei loeta asjaks, sets tänapäeva õigusliku arusaamise kohaselt ei saa inimene olla õiguskäibe esemeks. Eraldatud kehaosad ( doonori veri , elundid ) on aga asjadeks. Kehalise eseme tunnuseks on selle kolmemõõtmelisus. Asja mõiste alal ei kuulu õigused, vaba energija , kuid seadus tunnistab õigused asajdega võrdväärseks. (nt kinnistusraamatusse ona võetud iseseisvad ja pikaajalised õigused).
Asja piiritletus tähendab seda, et asi peab olema selgelt eristatav. Nt maatükke eristatakse üksteisest piiride abil. Puisteaineid ei piiritleta esemetena, vaid kasutuses olevate mõõteühikutega(kg, t..)
Valitsetavus tähendab, et as peab olema valitsetav(omandatav, hõivatav, kasutatav). Valitsetavusest lähtudes on palju diskusioone põhjustanud kirjanduses voolava veel lugemine asjaks. Suur osa asjaõiguse sätetest on sõnastatud mitte asjast vaid kinnis ja vallasasjast lähtudes. Kinnisasjaks on maapinna piieitletud osa ehk maatükk , vallasasjadeks aga kõik asjad, mis ei ole kinnisasjad (vt TSÜS§50, lõiked1,2). Tuleb täpsustada seda et vallas asjad mis on muutunud kinnis asja oluliseks osaks ei ole enam vallas asjad. Vallas asjad on asendatavad või asendamatud. Asendatavad asju määratakse käibes arvu mõõdu või kaalu järgi ja neil puuduvad tunnused mis eristaklsid neid teistest sama liiki asjadest.(TSÜS§51,lõige1) asendatavad on nt rahaühikud, äriühingu väärtpaberid, seeria viisiliselt toodetavad asjad, teatud aasta käigu konjakid, veinid . Asendamatud asjad on tellia erisoovide kohaselt valmistatud asjad kasutatud autod erinevate pruulikodade õlled jms. Vallas asju jagatakse ka ära tarvitatavateks ja tarvitamamatuteks. Asi on ära tarvitav kui see otsaterbelisel kasutamisel lakkab olemast või võõrandaakse(TSÜS§52, lõige1). Äratarvitataveteks on asjadeks on toiduained küttematerialid, kütus jms. Äratarvitatamatuteks on asjad mis küll aja jooksul oma väärtust kaotavad kuid mille kasutamine ei seisa asja ära tarvitamises. Sellisteks asjadeks on mööbel masinad väärtpaberid jne. Jagatavuse alusel eristatakse jagatavaid ja jagamatuid asju. Asi on jagatav kui jagamine ei muuda asja olemust ja iga osa moodustab pärast jagamist terviku. Jagatavateks asjadeks on raha kullakang vaadis olev vein hoonestamata maatükk jne. Mitte jagatavad on aga sellised asjad mille väärtus jagamisel väheneb või hävineb. Asjade puhul tuleb rääkida ka asja olulisest ja mitte olulisest osast. Mis on mis??
Üksikasi mis kujtab endast kokkupandud asja koosneb erinevatest osadest mid a nim olulisteks ja mitte olulisteks osadek. Asja oluliseks osaks on osa mida ei saa asjast eraldada ilma seda hävitamata või olemuselt muutmata.( Vt TSÜS§53, lõig1) Mitte oluliseteks osadeks loetakse auto seeria tootmises olevat mootorit, puurmasina puuri jne. Kinnis asja olulised osad on sätetstatud maaga püsivalt ühendatud ehitised, kasvav mets, muud taimed, sealhulgas koristamata vili sammuti kinnisasjaga seaotud piiratud asjaõigused.(VT TSÜS §54 lõige1). Kinnisasja oluliseks osaks on sellega seotud piiratud asjaõigused. Kinnisasjaga on seotud hüpoteek ja hoonestusõigus, kuid neid ei saa lugedakinnisaja oluliste osadena.
Tsiviilseadustiku üldosa seadus, sätestab ehitise olulised osad. Ehitise olulisteks osadeks on asjad, millesse on ehitatud või mis on ehitisega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata(vt TSÜS §55, lõige1). Hoone olulised osad on nt: tellised , uksed, aknadjne, kusjuures oluliseks osaks muutuvad need alles pärats paigaldamist. Nt ei ole kinnisasja oluliseks osaks hoone, mis asub maatükil hoonestusõiguse alusel (sõltumata sellest, kas hoone oli olemas juba enne hoonetsusõiguse seadmist või püstitati hiljem). Selline hoone on küll oluline osa, aga mitte maatüki, vaid hoonestusõiguse oluline osa (vt AÕS §241, lõige5). Maatüki näilised osad on ka kõrgepinge liinide postid ja liine teenindavad alajaamad, mitmesugused torustikud koos pumbajaamadega jne, st mis ei kuulu maaomanikule ja mis on vajalikud reaalserlituudi laadsete isiklike kasutusõiguse teostamisel.
Mõõduv otstarbega on tegemist siis (üldjuhul), kui ehitise maaga ühendamisel või maatükile paigaldamisel on ettenähtud hilisem eraldamine (nt aiamajakese ja garazi püstitamine üürniku poolt). Maa oluliseks osaks ei ole samuti ehitis, mille alune maa ei ole kantud kinnistusraamatusse või registreeritud riigi või munitsipaal maana maa katastris.
Pärandis on vallasasi , mis olemata peaasja osa teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu (vt TSÜS §57, lõige 1). (nt lukk ja luku võti, tsello ja tsello poogen ). Pärandise olemise üheks oluliseks tingimuseks on ühise majandusliku eesmärgi olemasolu. Nt kui vabrikuhoone ehitamine on veel pooleli, siis ei ole kohaletoodud masinad selle pärandiks, sets hoonet ei saa veel ettenähtud eesmärgil kasutada. Ehitise pärandisena on käsitletud pilttapeeti. Asi ei ole pärandis, kui seda käibes pärandiseks ie loeta (vt TSÜA §57, lõige2). Sõnast käibe tuleneb, et selles tsätte son silmaspeetud valitsevat arvamust, mitte aga asjaosaliste kokkulepet.
Kasu mõiste sätestati eetsi õiguses uues TSÜS ja siin mõistetakse mitmesuguseid kasutus eeeliseid (vt TSÜS §62, lõige1).
Vili - TSÜS eristab asja ja õiguslikke
Asjavilja alla mõistetakse asjast loodusjõul või inimese kaasabil saadavaid saadusi, samuti õigussuhte tõttu asjast saadavat tulu(vt TSÜS §62, lõige2)
Õigusviljaks on aga tulu, mis õigustatud isik saab õigusest, vastavalt otstarbele, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu (vt TSÜS §62, lõige3).
Asjast vastavalt tema otstarbele saadavaid vilju )piim, kartulid , kruus, turvas jne) niemtatakse vahetuteks asjaviljadeks ning asjast õigussuhte alusel saadavaid vilju kaudseteks asjaviljadeks.
Õigusets saadavad viljad (nt rendisuhte alusel saadav kruus, jahiõiguse tõttu saadav jahisaak jms) on vahetusõigusviljad. Ja õigussuhte tõttu saadavad viljad (nt sissetulekud õiguse üleandmise eets) kaudeteks viljadeks .
Vara (TSÜS §66) – on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum.
Omand ja piiratud asjaõigused
Omand on täielik asjaõigus. Omanikule kuulub õigus asja kasutada ja võõrandamise teel realiseerida. Üks ja sama asi võib kuuluda mitte ainult ühele isikule (ainuomand) vaid ka mitmele isikule (ühine omand). Seadus tunneb mitmeid ühise omandi liike: kaasomand ja ühisomand (vt AÕS §70), samuti kaasomandi erivormiks olev korteriomand. Kaasomand on ühele või mitmeel isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaks määratavetes osadeks ühises asjas kuuluv omand (nt abielu jooksul abikaasdeoolt soetatud vara).
Omandi sarnane piiratud asjaõigus – hoonestusõigus, mis annab isikule, kelle kasuks see on seatud võõrandatava ja pärandatava tähiajalise õiguseomada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist (tähtajaline õigus, kuid mitte kauem, kui 99 aastat).
Kasutusvaldus – kõige ulatuslikumaks asjaõiguslikuks kasutusõiguseks, lisaks asja kasutamisele on kasutusvaldaja õigustatud omandama kasutatava asja vilju.