Arvo Ratassepp Arvo Ratassepp (17. märts
1926 – 22. detsember 1986) oli eesti koorijuht,
helilooja , pedagoog
ja tihti ka uute traditsioonide
algataja . Ta on Tallinna Reaalkooli
vilistlane.
Ratassepp oli oma ajas
visionäär ja uue mõtle,mise tooja, kes hakkas esimesena oma
kooridega laulma vanamuusikat ning kaasaegsete heliloojate loomingut.
Polnud selles osas tollal eeskujusid ega kogemusi kuskilt võtta,
alata tuli tühjalt kohalt. Arvo
silmaring , sisemus ja kogemus olid
väga avarad. Ta oli mitmekülgselt andekas – joonistas väga
hästi, luuletas (
ehkki need luuletused jäid lauasahtlisse) ning oli
ka hea
sulega . Tema publikatsioonid vääriksid mõne tudengi
lõputöö teemaks võtmist. Kõik valdkonnad, mida ta puudutas, olid
puudutatud põhjalikult.
Arvo
kandis põhjalikku hoolt
ka oma tervise ja välimuse eest. Igal suvel, kui
Pärnus toimusid
dirigentide kursused, algasid Ratassepal näljakuurid.
Dirigeerimistundidele saabus Ratasseppvärske ja reipana, olles
tingimata käinud jooksmas ja pärast seda duši all.
Arvo Ratassepp õppis Tallinna
Polütehnilises Instituudis arhitektuuri erialal. Arvo lõpetas
Tallinna Riikliku Konservatooriumi (TRK) koorijuhina aastal (Jüri
Variste klass). Alates 1958. aastast töötas Arvo TRK-s
koorijuhtimise õppejõuna ja alates 1972. aastast professorina. Ka
õpetajana, õppeprotsessi suunajana oli Arvo Ratassepp teerajaja. Ta
kehtestas ennast õppejõuna väga kiiresti. Läks vaid kakskolm
aastat, kui Ratassepast kujunes autoriteet, kelle juurde taheti
õppima tulla. Kavad olid huvitavad, töö klassis väga süsteemne
ning see andis ka tulemuse.
Arvo Ratassepp oli ka edukas
koorijuht. Ratassepp juhatas aastate jooksul meeskoori Runo ja
Tallinna Kammerkkoori. Osales ka Vabariikliku Koorijuhtide Segakoori
asutamises ja oli üks selle dirigente. Repertuaari valis ta kahes
äärmuslikus suunas: vana ja modernne
muusika . Keskmine, romantiline
periood, millega ta oli üles kasvanud, ei pakkunud talle nii suurt
huvi. Eksperimenteerimistahe oli Arvos väga suur ja see sobis tema
loojanatuuriga. Ta ei olnud intuitiivne, spontaanne ja emotsionaalne
dirigent nagu näiteks
Kuno Areng, Ants Üleoja või Gustav
Ernesaks .
Arvo oli ratsionaalsem ning talle istus
muusika , mida sai
mõistuslikult, analüütiliselt paika panna.
Ratassepp tegi oma kooridega
tihedat koostööd
Veljo Tormisega. Tormise muusika avastamine
tähistas Ratassepa ja tema kooride jaoks pika ja viljaka koostöö
algust. Laulude ettevalmistus käis loomulikult koos heliloojaga, aga
mitte niivõrd proovis kui Veljo juures kodus. Vaieldi ja arutati
vahel poole ööni, teksti pärast
mindi lausa
raksu .
Ta on olnud ka mitmete
koolinoorte laulupidude ja üliõpilaslaulupidude üldjuht. Alates
1962. aastast oli ta ka üldlaulupidude üks üldjuhte,
kusjuures on
laulupidudel kõlanud paljud tema loodud koorilaulud - näiteks
„Lõpulugu“, „
Ajaraamat “, „
Ussisõnad “ ja „Eesti
mullad“.
Arvo Ratassepa
tehtu on eesti
koorimuusikas olemas, tema poolt algatatut jätkavad uued tegijad.
Ratassepata oleksid teist nägu ka meie
laulupeod , Eesti Muusika- ja
Teatriakadeemia, Kooriühing (kas seda üldse oleks?) ja kogu
koorivaldkond, mille tarvis tema koolitas 47 noort koorijuhti. Arvo
Ratassepa pärandil on kindel koht Eesti muusikakultuuris ja
laulupidude traditsioonis.
Kasutatud allikad: Kaie Tanner. Mitme näoga mees. Arvo Ratassepp 80 - Muusika
(
http://muusika.kul.ee ),
Wikipedia - Arvo Ratassepp
(et.wikipedia.org),
ARVO
RATASSEPP - Tartu laulupidu (
http://laulupidu.tartu.ee )
Kõik kommentaarid