Arvo Ratassepp (0)

Arvo Ratassepp
Arvo Ratassepp (17. märts 1926 – 22. detsember 1986) oli eesti koorijuht, helilooja , pedagoog ja tihti ka uute traditsioonide algataja . Ta on Tallinna Reaalkooli vilistlane.
Ratassepp oli oma ajas visionäär ja uue mõtle,mise tooja, kes hakkas esimesena oma kooridega laulma vanamuusikat ning kaasaegsete heliloojate loomingut. Polnud selles osas tollal eeskujusid ega kogemusi kuskilt võtta, alata tuli tühjalt kohalt. Arvo silmaring , sisemus ja kogemus olid väga avarad. Ta oli mitmekülgselt andekas – joonistas väga hästi, luuletas ( ehkki need luuletused jäid lauasahtlisse) ning oli ka hea sulega . Tema publikatsioonid vääriksid mõne tudengi lõputöö teemaks võtmist. Kõik valdkonnad, mida ta puudutas, olid
puudutatud põhjalikult.
Arvo kandis põhjalikku hoolt ka oma tervise ja välimuse eest. Igal suvel, kui Pärnus toimusid dirigentide kursused, algasid Ratassepal näljakuurid. Dirigeerimistundidele saabus Ratasseppvärske ja reipana, olles tingimata käinud jooksmas ja pärast seda duši all.
Arvo Ratassepp õppis Tallinna Polütehnilises Instituudis arhitektuuri erialal. Arvo lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi (TRK) koorijuhina aastal (Jüri Variste klass). Alates 1958. aastast töötas Arvo TRK-s koorijuhtimise õppejõuna ja alates 1972. aastast professorina. Ka õpetajana, õppeprotsessi suunajana oli Arvo Ratassepp teerajaja. Ta kehtestas ennast õppejõuna väga kiiresti. Läks vaid kakskolm aastat, kui Ratassepast kujunes autoriteet, kelle juurde taheti õppima tulla. Kavad olid huvitavad, töö klassis väga süsteemne ning see andis ka tulemuse.
Arvo Ratassepp oli ka edukas koorijuht. Ratassepp juhatas aastate jooksul meeskoori Runo ja Tallinna Kammerkkoori. Osales ka Vabariikliku Koorijuhtide Segakoori asutamises ja oli üks selle dirigente. Repertuaari valis ta kahes äärmuslikus suunas: vana ja modernne muusika . Keskmine, romantiline periood, millega ta oli üles kasvanud, ei pakkunud talle nii suurt huvi. Eksperimenteerimistahe oli Arvos väga suur ja see sobis tema loojanatuuriga. Ta ei olnud intuitiivne, spontaanne ja emotsionaalne dirigent nagu näiteks Kuno Areng, Ants Üleoja või Gustav Ernesaks . Arvo oli ratsionaalsem ning talle istus muusika , mida sai mõistuslikult, analüütiliselt paika panna.
Ratassepp tegi oma kooridega tihedat koostööd Veljo Tormisega. Tormise muusika avastamine tähistas Ratassepa ja tema kooride jaoks pika ja viljaka koostöö algust. Laulude ettevalmistus käis loomulikult koos heliloojaga, aga mitte niivõrd proovis kui Veljo juures kodus. Vaieldi ja arutati vahel poole ööni, teksti pärast mindi lausa raksu .
Ta on olnud ka mitmete koolinoorte laulupidude ja üliõpilaslaulupidude üldjuht. Alates 1962. aastast oli ta ka üldlaulupidude üks üldjuhte, kusjuures on laulupidudel kõlanud paljud tema loodud koorilaulud - näiteks „Lõpulugu“, „ Ajaraamat “, „ Ussisõnad “ ja „Eesti mullad“.
Arvo Ratassepa tehtu on eesti koorimuusikas olemas, tema poolt algatatut jätkavad uued tegijad. Ratassepata oleksid teist nägu ka meie laulupeod , Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Kooriühing (kas seda üldse oleks?) ja kogu koorivaldkond, mille tarvis tema koolitas 47 noort koorijuhti. Arvo Ratassepa pärandil on kindel koht Eesti muusikakultuuris ja laulupidude traditsioonis.
Kasutatud allikad: Kaie Tanner. Mitme näoga mees. Arvo Ratassepp 80 - Muusika ( http://muusika.kul.ee ),
Wikipedia - Arvo Ratassepp (et.wikipedia.org),
ARVO RATASSEPP - Tartu laulupidu ( http://laulupidu.tartu.ee )