Erinevatest taimeliikidest (1)

Biolooogia
Sammaltaimed:
Brüloogia- samblaid uuriv teadusharu
Tallus -taimkeha, mis ei ole eristunud lehtedeks ja varteks.Täidab nii lehtede kui varte funktsiooni.
Risoidid -kinnitusfunktsiooni täitvad niitjad „juured“.
Miks samblad ei saa kasvada suureks?
V: Vesi liigub koos selles lahustunud ainetega sammaldes aeglaselt, neil pole juhtkimpe. Vähe võimalusi reguleerida vee aurumist. Pole puitunud rakukestaga tugikudesid, mis võimaldaksid varsi püsti hoida.
Kuidas liigub sammaldes vesi?
V: Imavad kogu keha pinnaga, kapillaarselt. Vee liikumine toimub pindmiselt.
Kuidas samblad levivad?
V: Vegetatiivselt, talluse või varre harunemise teel, äramurduvate lehetippudega. Suguliseks paljunemiseks vajavad samblad vett, sest viburitega isassugurakud saavad emassugurakkudeni jõuda vaid veekeskkonnas.
Tunnused:
*puuduvad õied
*puuduvad juured
*puuduvad juhtsooned
*puuduvad tugikoed
*tundlikud saastasuse suhtes.
Jaotuvad kolme hõimkonda: kõdersamblad ja helviksamblad, millel ei ole eristunud lehti, tallustaimed. Ja lehtsamblad, millel on nii lehed kui varred.
Helviksammal( maksasammal )- Eestis helvik. Kasvab niisketes kohtades.
Lehtsammal - metsakäharik, palusammal, laanik ja harilik karusammal .
Sammalde levikut piirab: valgus, vajavad seda ja niiskus.
Turbasammal - rabades ja rabastuvates metsades
Kuidas moodustub turvas ?
V: Kui pinnas on püsivalt liigniiske ning vesi selles seisev ja liialt aeglase hapniku juurdepääsuga, siis ei saa lagutoidulised organismid seal elada ning orgaanilised ained jäävad lõpuni lagundamata ja ladestuvad. Orgaanilise aine lagundamine toimub seepärast vaid pindmises õhukeses kihis, kuhu õhk juurde pääseb. Kui orgaaniline aine pealekasvava taimestiku tõttu sügavamale jääb, siis selle lagunemine peatub ja rabapind kerkib . Kõdunenud taimejäänustest moodustub turvas. ( rabad )
Rabad- suured puhta vee reservuaadid. Turavs on hea kütteaine, koduloomadele lauta allapanekuks, taimedele kasvuvubstraadiks.
Sõnajalgtaimed
Soontaim- omab juhtkimpe vee ja toitainete trantspordiks. ( paljasseemnetaimed , katteseemnetaimed )
Tunnused:
*arenenud tugikude
*juhtkimbud
* kambiumi ja teiskasvu esinemiene
Neil on sporofüüdina kolm võsutüüpi: kolla tüüp, osja tüüp ja sõnajala tüüp. (Need on ka ühtlasi 3 peamist sõnajala klassi)
Kollad :
*pisikesed, peenikesed lehed
* eospead varre tipus , eoslad ka
* vars
*on kaitse all (ühest eosest uue kolla kasvamiseks kulub 10-neid aastaid)
Kasutamine: dekoratiivsuse tõttu pärgade ja kimpude valmistamiseks.
Osjad:
*Eoslad on eospeades, varre tipus
* Lülilised varred
*Umbrohuks (põldosi)
Sõnajalad:
*ei õitse kunagi
*varsi pole
*juured
*suured lehed, lehe alaküljel eoslad
*eostega paljunemine
* risoom
*juured
Näiteks: Maarjasõnajalg, laanesõnajalg
Kasutamine: dekoratiivne eesmärk, haljastus aedades/ pargis , evolutsiooni uurimine
Miks vajavad sõnajalgatiamed viljastumiseks vett?
V: Et isasssugurakud saaksid kanduda emassugurakkudeni. On valdalvalt niisketes kasvukohtades .
Paljasseemnetaimed
*Nimetus: Kui sigimikku ei moodusta, siis on seemnealgmed viljalehtdedega kaetud-nad on katteta ehk PALJAD .
*Puud ja põõsad
*Eristab teistest taimedest : seemnealgme ja sellest areneva seemne olemasolu.
Kui seemnelage asub sigimikus - õistaim
Kui sigimik puudub- paljasseemnetaim
Paljasseemnetaimede hõimkond jaotatakse 5 klassi: palmlehikud (rahupalmlehik), hõlmikpuud (kultuuris ja taasmetsistunult Hiinas ja Jaapanis) , vastaslehikud (efedra) , jugapuud ( jugapuu ) ja okaspuud (mänd, kuusk, harilik kadakas)
Puidu kasutamine: ehituspuiduna (eriti okaspuude oma), vaiku ja eeterlike õlisid.
Õistaimed e. Katteseemnetaimed
*kõige liigi-ja vormirikkam hõimkond.
*Kasvavad hästi suhteliselt kuiv kliima ja intensiivse päikesekiirguse käes
Mis eristab õistaimi teistest taimedest?
V: Neil on palju täiuslikum foto-ja termoperidism, intensiivsem ainevahetus ja lühike arenemistsükkel. Täiuslikumad juhtsooned, ÕIE esinemine, VILI
Õis
Õis areneb õiepungas, õie osad on homoloogsed lehtedega . Pärast seemnealgmete viljastumist areneb õie sigimikuotsast vili.
Õistamiede hõimkond jaotatakse kahte klassi: ühe-ja kaheidulehelised.
*kaheidulehelised
- Idus kaks idulehte
- idujuur areneb peajuureks, kujuneb sammasjuurestik
- lehed sulg või sõrmroodsed
- õied neljatised või viietised
- korvõielised, roosõielised, liblikõielised, tulikalised
Näited:Angervaks, kanarbik, kassiristik, kassitapp, kollane mesikas, kollane ülane, naat , kortsleht, palderjan, pääsusilm
*Üheidulised
- Idus üks iduleht
- idujuur taandareneb
- lehed rööp- või kaarroodsed
- õied kolmetised
- kõrrelised, lülialised, käpalised
- Maisi lehed, rööp või kaarroodsed
Näiteks; Orashein ,
Inimene ja taimed- floora ja kultuur
Pärandkooslus- kooslus , mis on kujunenud pikaajalise mõõduka inim’tegevuse tulemusena.
- Inimese keha on ehitatud peamiselt taimsetest orgaanilistest ainetest taimse energia jõul.
- Majandus tugineb taimedele: põllumajandus, karja-ja heinamaad. Fossiilsed kütused, puit ja kütteõli, mida saadakse praegu kasvavtest taimedest. Taimne tooraine on aluseks materjalitööstuses: paberitööstuses-puit, twekstiilitööstuses-puuvill, mööblitööstus, ravimid .
Mürktaimed
Mürkained- ained, mille kahjustustoime on tugev ja ilmneb juba aine väikeste koguste kasutamise korral.

• alkaloidid , glükosiidid ja eeterliud õlid.
  

Alkaloidid: kõige ohtlikumad taimemürgid, mis kahjustavad närvisüsteemi. N: harilik maavits , sinine käoking, harilik jugapuu, täpiline surmaputk.
Glükosiidid: kahjustavad südant. N: näsiniin, maikelluke, leseleht , ussilakk, võsaülane.
Eeterlikud õlid: ärritavad nahka, tekitavad põletikku või ville . N: harilik jugapuu, koirohi, sookail .
Bioinvasioon
Bioinvasioon- võõrliikide laialdane sissetung mingile alale. See on seotud piiride tähtsuse vähenemise ja suurenenud liiklemisega.
Pärismaisteks-ehk looduslikeks liikideks nimetatakse liike, mis on antud alale asunud inimese otsese kaasabita ja kasvavad ses paigas juba ammu . Näiteks: Sambalaliigid.
Sissetoodud liigid- kultuurtaimed , tulnukad , metsistunud ja naturaliseerunud liigid.

• Kultuurtaimed- kasvatamise eesmärgil tahtlikult sisse toodud liigid ja sordid . Näiteks hobusekastan ja mägimänd.
  
• Tulnukad- tahtmatult võõrsilt sissetoodd liigid. Umbrohtude hulgas. Näiteks: tuulekaer, tõlkjas, lõhnav kummel, vesikatk .
  
• Metsistunud taksonid - kultuurtaimed, mis võivad vahel kasvada ka väljaspool ala, kuhu nad on istutatud või külvatud, kuid iseseisvalt looduslikus koosluses ei paljune. Näiteks: lehis, sirel
  
• Naturaliseerinud liigid- tulnukad või kultuuraimed, mis on levinud ka looduslikesse või poolloodduslikesse kooslustesse ja suudavad seal iseseisvalt paljuneda.
  

Angervaks
Ravimtaim
Kõhulahtisus, nahahaiguste, reuma ja närvivalude, nohu
Hanijalg
Ravimtaim
Kopsu- ja sooleverejooksude peatamiseks, valuvaigistav
Härjasilm
Ravimtaim
Solkmete väljutamiseks
Orashein
Ravimtaim
Verepuhastina, maksa-, kopsu- ka neeruhaiguste raviks
Kollane mesikas
Ravim
Paisete ja mädanevate haavade raviks, plaastrite valmis.
Külmamailane
Ravimtaim
Kanarbik
Ravimtaim
Sapi ja neerukividest vabanemiseks, närvide rahustamine
Kassiristik
Ravimtaim
Kassitapp
Ravimtaim
Haavade raviks, lahtistina
Kortsleht
Ravimtaim
Punane leeder
Ravimtaim
Näsiniin
M/R
Kollane ülane
R/M
Reuma ja peavalu, kollatõve vastu
Kibe tulikas
R/M
Reuma ja sügeliste raviks
Lepiklill
R/M
Köha, palavik
Lõhnav maarjahein
R/M
aitab venituse ja ülepingutuse korral, tarvitatakse teena .
Palderjan
R/M
Sookail
R/M
Kalmus
R/M
Kollane vesikupp
M/R
Sinilill
M/R
Kollane kuldtäht
Suureõieline kellukas
Tõrvalill
Ujuv penikeel
Pääsusilm
Naat
Pilliroog
Malts
Jänesekapsas
Suurelhulgal kahjustav
Halvatab neerude tegevust
Põdrakanep
V/R
Kullerkupp
Mürgine
Maikelluke
Mürgine
Rukkilill
Ravimtaim
Pohl
Ravimtaim
Kollane karikar
ravim
Paiseleht
ravim
Metsmaasikas
Ravim
Nurmenukk
Ravim
Jõhvikas
Ravim
Aitab alandada palavikku
Äiatar
Ravimtaim
Krampide, kõha ja kopsuhaiguste vastu, langetõbi
Võilill
Ravim
Ravimtööstuses ravimbillide valmistamiseks.
Raudrohi
Ravimtaim
vähendab valusid pea-, kukla - ja seljapiirkonnas, korrastab seedetegevust, neerude tööd, vereringet
Mustikas
Ravim
Aitab parandada silmanägemist
Suur teeleht
Ravimtaim
Haavade ravimiseks, hambavalu.verd puhastav