Eesti loodusgeograafia. KORDAMISLEHT! (0)

Eesti loodusgeograafia. KORDAMIS LEHT!
1.Eesti asub Euraasia mandril , Euroopa maailmajaos, Ida-Euroopa platvormil ja lauskmaal.
2.Eesti naaberriigid on: Põhjas Soomes, Lõunas Läti, Idas Venemaa
3.Eesti piiriveekogud: Narva, koiva , peetri, pedetsi ja must jõgi ning pihkva ja peipsi järved
5.Eesti geoloogiline ehitus; platvormi ehitus Pinnakate
Pealiskord settekivimid
5.1. Aluskorra kivimid Eestis ei avane, paiknevad Põhja-Eestis 100-300m sügavusel ja Lõuna-Eestis 500-600m sügvusel.
5.2.Aluspõhi-pealiskorra settekivimitest ja aluskorra kristalseist kivimitest koosnev kiht, millel asub pinnakate
5.3.Pealiskorra kivimid pärinevad kambriumi, ordoviitsuimi, siluri ja devoni ajastust- savid liivakivid ja lubjakivid
5.5.Vanimad avalduvad kivimid Eestis- Kambriumi savi & liivakivid,Kopli savikarjäär,Kolgaküla, Pirita jõe org
5.6.Ordoviitsiumi kivimid ja kasutus- fosforiidi varud-keemiatööstuse tooraine , põlevkivi e. kukersiidi varud-toodetakse energiat, vasalemma marmor- paberitööstus
5.7.Siluri kivimid- lubjakivi , dolomiit -ehitamiseks
5.8.Devoni kivimid ja kasutus- liivakivi,dolomiit,lubjakivi,savi-ehitamiseks
5.9.Pinnakate Eestis- hakkas kujunema uusaegkonna ajal,kvarternaadiajastu kivimid, paksus Põhja-Eestis 2-3m, Lõuna-Eestis 10-15m
6.Eesti maavarad .
6.1. Kütused -põlevkivi(kirde eesti) ja turvas (lääne eesti)
Ehitusmaterjalid- lubjakivi, savi, liiv, kruus, dolomiit
Tööstuse toorained -Tooraine on töötlemata või osaliselt töödeldud materjal, mida kasutatakse valmistoodete tootmisel.
Mineraalvesi- Värska ,Kärdla,Kuressaare,Võru,Häädemeeste,Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal-või teisi lahustunud aineid.
Järve- ja meremuda - Värskas, Käinas, Haapsalus ,mageveejärvede muda ehk sapropeel ja soolaste veekogude muda ehk meremuda.
7.Eesti madalikud -46%:Põhja-Eesti madalik , Lääne-Eesti madalik, Läänesaarte madalik, Peipsi rannikumadalik, Võrtsjärve madalik
8.Eesti kõrgustikud - Haanja -Suur Munamägi, Otepää -Kuutsemägu, Karula -Torni mägi,Sakala-Rutumägi, Pandivere -Emumägi
9.Eesti lavamaad 37%: Harju, Viru, Ugandi, Palumaa , Irboska, Kesk-Eesti lavatasandik
10.Eesti pinnamoodi kujundavad tegurid:
11. Mandrijää tekkelised pinnavormid : voored , oosid, otsamoreen , moreentasandik, mõhnad , sandurid, moreenikünkad
12.Meretekkelised pinnavormid: tasandikud, pangad , masääred, rannaastangud, vallid, rannabarrid
13.Vooluveetekkelised pinnavormid:lammord, kanjonorg , sälkorg, moldorg
14.Tuuletekkelised pinnavormid: luited
15.Põjavee tekkelised pinnavormid:salajõed, kurisoo , karstiväljad
16.Raskusjõu tekkelised pinnavormid: rusukuhik
17. Inimtekkelised pinnavormid:terrikoonid ehk ahelrainemäed, tuhamäed, prügimäed , suusamäed
18.Eesti kliimat mõjutavad tegurid:
1)geograafiline laius-päikesekiirguse kalde nurk-temperatuur
2) pinnamood -tasandikuline ala-soodustab õhumasside liikumist
3)Edela-Lääne tuuled-toovad Atlandi ookeanilt niiskust
4)Ookeani ja mere mõju Läänemerele
5) hoovus -voolab lähedalt-Põhja-Atlandi soe-aurab palju,sajab palju
19.Suvel on rannikul külmem kui sisemaal , sest meri soojendab ja jahtab aeglasemalt kui maa.
20.Kevadel on kõige soojem Kagu-Eestis ja Lõuna-Eestis, sest vesi soojeneb aeglasemalt kui maapind ,seepärast on õhk mere kohal jahedam kui maismaa kohal.
21. Sügisel on soojem Lääne-Eesti saartel, sest
22.Talvel on sisemaal külmem, sest
23.Eesti sademeterohmeim piirkond:
24. Võru ja Vilsandi kliima erinevus tekib sellest, et ühel on mereline kliima, teisel mandriline .
27.Läänemere soolsus on madal, sest:
1) aurumine väike 3) halb ühendus põhjamerega
2)noor meri 4)mageda jõevee suur sissevool
28. Eutrofeerumine - toitainetega rikastumine ; veekogude eutrofeerumine soodustab nende kinnikasvamist
30. Järvede tekkeviisid:
1)Mandrijäätekkelised- Pühajärv , Aegviidu, Neeruti , Kurtna
2) Rannajärved ehk jäänudjärved-Mullutu suurlaht , Karjatse meri, Sutlepa meri
3)Rabajärved-Loosalu järv, Meelva järv
4)Lammijärved-Suure-Emajõe ülemjooksul
5)Karstijärved-Võhmetu-Lemiküla järved
6)Meteoriiditekkelised-Kaali järv
33. Pandivrekõrgustikul on vähe järvi sest, lauged nõlvad ja vettkandvad kihid uhuvad vee minema
34. Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhendades olev vaba vesi.
35. Enamik Eesti soid on tekkinud järvede kinnikasvamisel
36. Soode tähtsus: ühtlustavad jõgede äravoolu, saadakse turvast .
37. Muldade kujunemist mõjutavad tegurid: reljeef, kliima, lähtekivim, organismid, inimtegevus, aeg(vanus)
38. Lõuna-Eestile on iseloomulikud liivimullad,saviliivmullad, leetmullad , gneimullad
40. Palumetsad 23%, soometsad 23%, soovikumetsad 20%, laanemetsad 16%, salumetsad 9%, loometsad 4%, nõmmemetsad 3%, sürjametsad 2%

• Niitude liigitus, pärandkooslus
  

Primaarsed ehk esmased niidud- lammi -ranna- ja looniidud
Sekundaarsed ehk teisesed niidud- puisniidud -liigirikkaim kooslus Eestis
Loopealsed ehk alvarid ehk looniidud- õhukesel lubjarikkal pinnasel

• Madal- ja Kõrg- Eesti võrdlus! NB! Maastikurajoonid
  

Madal Eesti Kõrg-Eesti
Vabanemine mere alt hiljem varem
Kõrgused merepinnast madalam kõrgem
Pinnavormid madalikud kõrgustikud,lavamaad
Muldade viljakus vähem viljakamad
Pinnamood tasane künklikum

• Kaitsealade tüübid ja näited Eestist
  

Rahvuspargid: Karula,Lahemaa, Soomaa ,Vilsandi, Matsalu
Looduskaitsealad- Alam-Pedja,Marimetsa,Muraka, Viidumäe ,Nigula,Endla,Tahkuna
Looduspargid e. maastikukaitsealad- Haanja LP,Otepää LP, Navesti MK,Naissaare LP,Loodi LP
Programmialad- Lääne-Eesti saarestiku biosfäär ,Pandivere veekaitseala

• Natura 2000- ühendab üle euroopalise kaitse- ja hoiualade võrgustiku
  
• Rahvusvahelised kokkulepped:
  HELCOM - Läänemere kaitseks
  CITES- kaitseb kaubitsemise eest ohustunud taime ja Loomariike
  Rido de Janeiro 1992 biodiversiteet- Mida rohkem liike, seda tugevam ökosüsteem
  

MÕISTED!
1.aluspõhi- pinnakatte alla mattunud kivimid; aluspõhi moodustub aluskorrast ja pealiskorrast.
2. erosioon - uuristus, väliste loodusjõudude poolt pinnamoodi purustav tegevus.
3.eutrofeerumine- toitainetega rikastumine; veekogude eutrofeerumine soodustab nende kinnikasvu
4. fosforiit - suure fosforisisaldusega settekivim, mis on tekkinud meres ladestunud käsijalgsete kodadest .
5.klint-ehk pankrannik ehk järsakrannik , mis asub põhja- ja loode Eestis.
6. lamminiit - jõe tasasel, üleujutaval kaldaalal kujunenud niidukooslus
7.leetumine- mulla mineraalosa lagundamine lahustuvaks ühendeiks happeliste huumusainete poolt.
8. leostumine - mineralainete väljauhtumine mullast liikuva pinnavee toimel
9.maasäär- mere ja jää tugevuse tagajärjel kujunenud pikk, madal seljak (kuhjeline)
10.moreeniküngas- moreense koostisega küngas , mis on tekkinud mandrijää tegevuse tagajärjel
11. karst - kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite lagundamine loodusliku vee keemilisel ja mehaanilisel toimel.
12.moreen- mandrijää sulamise tagajärjel tekkinud pinnavorm
13.mandrijäätumine- protsess kus mandrijää katab Eestit
14.pealiskord- aluskorral lasuv settekivimite kiht. Eestis moodustavad pealiskorra Vendi, Kambriumi, Ordoviitsuimi, Siluri ja Devoni settekivimid.
15.pinnakate- Pinnakatte moodustavad mandrijäätumiste käigus ja hiljem kujunenud setted (moreen, liiv, kruus, turvas jne.).
16. pinnavesi - maapinna nõgudes ja lohkudes olev vesi
17. rannavall - rannale lainetega kuhjatud liivast ja kruusast kujunenud piklik rannajoonega paralleelne pinnavorm
18.reservaat-eriliselt kaitsetav ala- keelatud rohkem, kui lubatud.
19.riimvesi- looduslike veekogudega vesi, mille soolsus on 0,5-18‰. Tekib jõe ja merevee segunemisel, kõrbealadel ja ärvooluta järvedes
20. rusukalle - järsu nõlva või astangu jalamile varisenäud rusu (mitmel pool Põhja-Eestis)
21. sandur - pealt lauge liiva- ja kruusakuhjatis, kuulub servamoodustiste hulka.
22. söll - lohk , mis on tekkinud jää või külmunud pinnase hilisemal ülessulamisel
23.voor- ovaalse põhjaplaaniga pinnavorm, mis on kujunenud pealetungiva jää kuhjuva ja kulutava tegevuse tagajärjel
24.oos- ehk vallseljak on pikk, kitsas ja järsunõlvaline pinnavorm
25.Valgala-maa-ala, kust vesi sellesse veekogusse voolab.
26.pärandkooslus- biotsönoos , mis on looduslikust kooslusest kujunenud mõõduka inimmõju tulemusel.
27.rähkne muld- koreserikas on tugevalt rähkne kerge liivsavi
28.Raba ehk kõrgsoo - üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.
29. fossiil ehk kivistis - mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend .
30.kilp- ulatuslik osa kraatonist, kus avanevad kristalse aluskorra kivimid.
31.jõe langus on jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites
32. kasvuhooneefekt -nähtus, kus atmosfääri sattunud kasvuhoonegasid lasevad küll päikesekiirgust Maale, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tagajärjeks on kliima soojenemine.
Kasvuhoone gaasideks on süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 , veeaur(H2O), metaan (CH4), dilämmastikoksiid(N2O), osoon (O2).
33.Tsüklon- madalrõhkkond , Antitsüklon- kõrgrõhkkond