(seadusjärgne pärimine) või pärandaja enda tahte alusel, mis on avaldatud testamendis poolt oma eluajal tehtud ühepoolse tahteavalduses e. testamendis nimetatud õigusjärglas(t)ele ja (testamendijärgne pärimine) või pärimislepingus (pärimislepingujärgne pärimine) (PärS § 9 lg 1). testamendis määratud tingimustel. Eesti pärimisõigus tunnistab seega kolme pärimise alust ehk pärimise liiki: Testament on pärandaja ühepoolne, seadusega ettenähtud korras ning vormis tehtud tahteavaldus e. tehing, milles pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. · seadust e. pärimist seaduse järgi (ex lege e. ab intestato) e. pärimise liigina - seadusjärgset
Pärimismenetlus on sarnane nii testamendi-, pärimislepingu kui seadusjärgse pärimise puhul. Pärimise vormistamiseks pöörduda notari poole, kes pärimismenetluse algatamise avalduse alusel algatab menetluse. Avalduse, mis koostatakse notaribüroos ja mille notar tõestab võib esitada pärija, pärandaja võlausaldaja või muu pärandvara suhtes õigusi omav isik. 6 1 Pärimisseadus. 17.01.2008 - RT I 2008, 7, 52; RT I, 29.06.2014, 10. 2 Mikk, T. Pärimisõigus. Lk 10 3 Pärimisseadus. 17.01.2008 - RT I 2008, 7, 52; RT I, 29.06.2014, 10. 4 Mikk, T. Pärimisõigus. Lk 13 5 Pärimisseadus. 17.01.2008 - RT I 2008, 7, 52; RT I, 29.06.2014, 10. 6 Notarite Koja koduleht. https://www.notar.ee/553. (19.01.2015) 4 Pärimismenetluse algatamiseks tuleb notarile üldjuhul esitada pärandaja surmatunnistus;
seaduse järgi: 1) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist; 2) teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist; 3) vanavanemate kõrval poole pärandist, kui aga mõni vanavanem on surnud, siis ka tema osa. (2) Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast ega vanavanemaid, pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi. Kohaliku omavalitsusüksuse ja riigi seadusjärgne pärimisõigus. Kui ei ole teisi pärijaid, on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. Kui pärand on avanenud välismaal, on seadusjärgne pärija riik. 17.Testament ja selle liigid, nende sisu ja erisused: Testamendi mõiste(1) Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Liigid : Notariaalselt tõestatud testament: (1) Notar tõestab testamendi, mille ta on koostanud
nõudeõigused ja kohustused, mis tulenevad lepingutest või lepinguvälistest kohustustest. Pärida ei saa selliseid pärandajale kuulunud õigusi ja kohustusi, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Näiteks õigus saada alimente, perekonnasuhetest tulenevad õigused ja kohustused, poliitilised õigused jne. Pärija - isik, kes on nimetatud pärijana seaduses või pärandaja viimse tahte avalduses (testamendis või pärimislepingus) on potentsiaalne pärija. Tema pärimisõigus selgub alles pärast pärandi avanemist. Alles siis selgub, kellel on õigus pärida, s.o õigus pärand vastu võtta, see vast võtmata jätta või pärandist loobuda. Alles pärandi vastuvõtmisega tekib pärija, kellele on pärandaja õigused ja kohustused üle läinud. Pärandvara jääb pärandi vastuvõtnud pärijate kaasomandiks ning kaaspärijad valdavad, kasutavad ja käsutavad seda asjaõiguse normide kohaselt. Pärimise aluseks võib olla: * seadus; * testament;
pärandaja abikaasa kogu pärandi. Abikaasa õigus eelosale Kui pärandaja üleelanud abikaasa pärib koos teise järjekorra pärijatega või pärandaja vanavanematega, saab ta peale pärandiosa eelosana abikaasade ühise kodu tavalise sisustuse esemed, kui need ei ole kinnisasja päraldised. Eelosa ei kuulu pärandi hulka ja selle suhtes kohaldatakse annaku kohta käivaid sätteid. Kohaliku omavalitsusüksuse ja riigi seadusjärgne pärimisõigus. Kui ei ole teisi pärijaid, on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. Kui pärand on avanenud välismaal, on seadusjärgne pärija riik.Testament ühepoolne tehing, milles pärandaja fikseerib oma viimse tahte.Tuleb teha isiklikult, eeldab, et testaator on 18.a. täielikult teovõimeline.Seadusliku lapse vanema eestkostel:1)notariaalsed *tõestatud testament, *notari hoiule antud testament see on kõige kindlam testamentdi liik
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Veemajanduse osakond Testament ja selle liigid Tartu 2009 Testament ja selle liigid 1 jaanuaril 1997 jõustunud pärimisseadus (avaldatud RT I 1996, 38, 752) sätestab pärimise korra, st kuidas isiku (pärandaja) surma korral läheb tema vara (pärand) üle teisele isikule (pärijale). Pärimise aluseks on seadus (seadusjärgne pärimine) või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pärimine testamendi järgi) või pärimis-lepingus (pärimine pärimislepingu järgi). Alljärgnevalt on käsitletud pärimist testamendi järgi, eriti testamendi liike. Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi teeb testaator isiklikult. Kuni 31. detsembrini 1996 kehtinud tsiviilkoodeksi pärimisõiguse sätete kohaselt pidi testament olema notariaalselt tõestatud. Pärimisseadus laiendas tunduvalt tes
Äriõigussuhteid reguleeritakse äriõiguse normidega, mis tekivad ettevõtluses, aga ka turul osalejate üle riikliku kontrolli teostamisel. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on äriseadustik (eesmärgiks vastutuse tagamine majandustegevuses ja soodsa õiguskeskkonna loomine ettevõtluse arendamiseks Eestis). Viis liiki äriühinguid: täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühing. 14. Pärimisõigus (Õigusõpetus, ptk. 12) Tsiviilõiguse haru. Toetub Rooma õiguse ja Kontinentaal-Euroopa õigusperekonna aluspõhimõtetele. Normide kogum, mis reguleerib surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele. Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. Objektiivse õiguse tähenduses: Pärimisõigus on normide kogum, mis reguleerib surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele. Subjektiivse õiguse tähenduses:
PÄRIMISÕIGUS 9 PEATÜKK Pärimise mõiste ja liigid Pärimisõigus- tegeleb isikust järelejäänud varanduse staatuse määramisega. Surma puhul puhtisiklikud õigused kaovad, aga isiku varandusliku õigused kanduvad üle teistele isikutele. Õigusjärglus-successio-õiguste üleminek Üksikjärgulisus-successio singula-kui läheb üle osa õigusi Üldjärglus-successio universalis-lähevad üle kõik õigused ja kohustused Roomas isiku surma puhul on tähtsus perekonna võimu üleandmisel.Pärija pidi tasuma surnud isiku võlad-kohustused.Kodukultuse hoidmine, suhete säilimine klientidega. Pärimine-ühe isiku-päriija-teise isiku-pärandaja-õigustesse ja kohustustesse astumist viimase surma puhul. Selleks et isik võiks olla pärijaks: peavad olema aset leidnud pärandaja isiku surm ja pärandamine; surnud isik peab olema võimeline pärandama; pärijal peab olema pärimisõigus; vajalik on pärandaja järglaste
Kõik kommentaarid