LAPSE KASVATAMINE JUHIKS. (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Lapsehoidja õppekava
psühholoogia
Kadrin Pilvar
Referaat
Dr Tim Elmore
LAPSE KASVATAMINE JUHIKS.
Juhendaja :
Marju Koor
Tartu 2012
SISUKORD
SISSEJUHATUS............................................................................................2
TE TAHATE, ET TEIE LAPS OLEKS JUHT...............................................3
LAPSE ELUS OLULISEKS MUUTUMINE.................................................4
KUIDAS LEIDA VÕTIT NENDE SÜDAMESSE.........................................5
MIDA NAD PEAVAD TEADMA................................................................. 6
LOOMULIK VÕI ÕPPIND JUHT................................................................. 8
MIDA JUHID TEEVAD?................................................................................9
KUUS ASJA MIDA TEIE LAPSED PEAKS TEADMA............................. 9
MÕJUKAKS INIMESEKS SAAMINE.........................................................10
JUHIOSKUSTE KUJUNEMINE ..................................................................10
JUHTIMISVORM...........................................................................................11
SEITSE PEAMIST JUHIOMADUST ...................................................................12
UNISTSAGE SUURELT , UNISTAGE ÕIGESTI..........................................12
IGAPÄEVASED VÕIMLUSED LASTE JUHENDAMISEKS......................13
OMA MÕJU SUURENDAMINE LASTE ELUS ................................................13
MENTORI RÕIVAD........................................................................................13
KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................14
SISSEJUHATUS
Kirjutataud ameerika ühiskonna keskselt, aga siiski mitte häirivalt. Enamus printsiipe on eatud ja universaalsed . Raamatu kandvaks ideeks on see, et laps ei ole vaid teie geenide pärand vaid ka teie käitumise ja väärtushinnagnute koopia. Lapse kasvatamine algab enesekasvatusest, tahame seda või ei. Kirikuõpetaja ütlus, et tehke minu sõnade, mitte tegude järgi siin lihtsalt ei toimi.
Raamatu esimene osa keskendub sellele mida, te meie kultuuris peate teadma lastega ühise keele saavutamisest. Te peate mõistma nende maailma.Teine osa toob välja põhilisemad asjad, millest peate oma lastega kõnelema, et nad hakkaksid mõistma juhiomaduste olemust. Kolmas osa vaatleb, kuidas kasutada ära õpetlikke hetki ning millal ühe tüüpilise päevakulgedes rääkida juhtimisoskuste põhimõtetest.Viimane osa õpetab, kuidas teadlikult ja tõhusalt juhendada oma last juhtimisoskuste omandamisel. Kui te neid põhimõtteid rakendate, loote segadusse korra.
TE TAHATE, ET TEIE LAPS OLEKS JUHT
Kui lapsed kasvavad suuremaks , soovite, et nad midagi ära teeksid, et mitte ei teeniks üksnes elatist. Iga laps on potensiaalne juht.Tänapäeva sotsoloogid räägivad meile, et isegi kõige intovertsemad inimesed mõjutavad keskmise eluea jooksul kümmet thandet teist inimest. Pärandus on midagi, mille sa jätad oma laste jaoks, ning pärand on see mille sa jätad nende sisse. Me õpetame, mida me teame, aga taastodame seda, mis me ise oleme.Meie eesmärk ei ole kloonida iseend vaid tuua esile juhiandeid, mis meie lastes peidus on. Te mõjutate lapsi poitiivselt, kui aitate teha neil kuut asja:
End mõista
Arendada oma annet
Leida oma kirg
Väärtustada inimesi
Õppida sihikindlust
Püüelda täiuslikkuse poole.
Teie ülesaane ei ole last sundida rolli, milleks ta sobilik ei ole, vaid aidata tal maksimaalselt rakendada oma potensiaali.
Milleeniumi põlkon ja posmodernistlik maailm.
Milleeniumi lapsed kasvavad ülesse maailmas, mis on täiesti erinev sellest, mida meie tundsime. Aastaks 2025 on veerand maailmarahvastikust sündinud vahemikus1982-2002. Nad on alati elanud kiirete muutuste ajastul. Nad suudavad visuaalset infot töödelda oluliselt kiiremini kui nende vanemad. Nad on juba üleskasvades harjunud tegelema mitme asjaga korraga. Nad tahavad olla maailma parandada.
Viis viimast põlvkonda Ameeriklasi. Nad võivad valida kõike. Nad valivad ja kombineerivad oma ususüsteeme ning sageli kuuluvad nad enam kui ühte religioossesse gruppi.
Kasvamine postmodernlistlikus maailmas
Postmodernis on maailmavaade, mis on viimased nelikümmend aastat imbunud meie kultuuri ning kogunud populaarsust. Postmodernismi on keeruline kirjeldada, hõlpsam on selgitada, mida see ei ole. Postmodernism on reaktsioon modernismile.Võimu sai enda kätte suhtelisus , mitte terve mõistus. Friedrich Nietzsche ütles selle kohta: „Ei ole fakte on ainult tõlgendused“. Tolerantsust hinnatakse kõrgelt. Midagi ei teata kindlalt. Spirituaalne maailm on ülimalt reaalne ning jumal on see, kes sa tahad et ta oleks.
Meie väljakutse
Kui palju maksab lapse kasvatamine?Kesmiseks hinnaks 160000 dollartit. See teeb 24,44 päevas ehk veidi üle ühe dollari tunnis. Kui te tahate olla rikas, siis kõige parem finantsnõuanne on lapsi mitte saada. 160000 dollari eest on teil võimalik olla kangelane. Oma väikese lapse silmis on teil võimalus olla samal pulgal jumalaga .
LAPSE ELUS OLULISEKS MUUTUMINE
Lõhe põlvkondade vahel
Me mäletame mis tunne on olla laps ja klammerdume oma lapsepõlvekultuuri külge kinni. Kui seda ei ole enam olemas. Suur osa täiskasvanutest jääb oma aega kinni. Meie mälestused jäävad kinni teismeikka ja sellest saab mõõdupuu. Menstruatsiooni algus on 19 eluaastalt langenud 13 le. Laste kehad on seksiks valmis varem, kuid emotsionaalselt ei ole nad selleks ette valmistatud. Füüsiline küpsus ei käi käsikäes emotsionaalse küpsusega. Kui tänapäevased teismelised ei ole koos sõpradega, elab suur osa neist täiskasvanu vaba elu veebis ja videomängude maailmas. Keskmine teismeline veedab nädalas kolmkümmend kaheksa tundi televiisori või arvuti ees. Nad veedavad 30% ärvelolekuajast ilma vanemate kohalolekuta.Nad kasutavad oma üksiolemise aega maksimaalselt ära, kuid salamisi tunnevad nad vanematest puudust. Kui tahame kasvatada oma lastest juhti, peame astuma nende maailma. Laps ei ole iial olnud teie vanuses, kui teie olete olnud tema vanuses. Teie ise ning teie lapsed on kahest erinevast maailmast. See on kultuuridevaheline suhe ja nõuab rohkem tööd kui sõpradevaheline suhe. Kui olete üle kolmekümne kaheksa aastane, olete olete tänapäevases kultuuris immikrant.(Leonard Sweet ) KAS KA EESTIS? Lapsevanema jaoks, kes pole postmodernlistliku maailmaga harjunud võib see olla segadustekitav. Nad püüavad jääda oma uskumustele truuks, hoidudes peavooluühiskonnast nii kaugele kui võimalik, et nende lapsed ennast sellega ei rikuks. Lapsed muutuvad erakuteks. Kuidas saame siis parandada ühiskonda kui me sellest eemale hoiame.Vastandiks on lähenemine, et kultuur on kõik ja me peame sellesse segunema. See võib lapse muuta kameelioniks, kes igas uues olukorras muudab värvi. Kuidas saame siis parabndada, seda mis on valesti kui me lihtsalt kaasa triivime. Kolmas ja kõige tervem seisukoht on, et kultuur on kasulik ning seda tuleb rakendada väärtuste ja tõe edastamiseks. Me oleme võõras kultuuris, aga me oleme otsustanud õppida. Miks mitte tegutseda, selleasemel, et vihastada?
KUIDAS LEIDA VÕTIT NENDE SÜDAMESSE
Kui lapsevanematel palutakse kirjeldada tulevikku läbi oma lapse silmade, kajastub seal sageli hirm või mure. Suurem osa neist usub, et kõige parem oli olla laps ajavahemikul 1950-1990. Selgus on palju olulisem kui kindlus . Kui olen lastega rääkides ebaselge, ei ole ma nende jaoks juhtimisoskuse eeskuju. Lapsed pöörduvad selgemate häälte poole.Olge lihtne, rääkige lühidalt, väljenduge selgelt. Kontakti leidmiseks on vajalik ühine keel. Lastel on vaja,et täiskasvanu neid tunnustaksid. Lapsed tahaksid vanemaid kes:
Räägiksid neile oma huvidest
Näitaksid, et kõik pereliikmed on neile kallid
Organiseeriksid aega nii , et pere saaks koos aega veeta.
Lubaksid lastel sõpru külla kutsuda
Vastaksid laste küsimustele
Oleksid üksteisele pühendunud
Tegeleksid kriisidega positiivsel moel
Oleksid ausad
Parandaksid vajadusel lapsi, aga mitte sõprade ees
Ei vaidleks laste nähes
Keskenduksid tugevustele mitte nõrkustele
Oleksid järjepidevad
Neli rolli
Võõrustaja - ole endaga vähem hõivatud, tunne huvi.
Arst, kuula enne kui deagnoosi ja retsepti annad.
Nõustaja, lase lapsel väljendada oma tundeid sobival viisil. Olge valmis olema ebapopulaarne.
Giid . Reisikorraldaja ütleb, kuhu te minna võite, aga giid teeb teiega koos reisi läbi.
Suunake vestlust. Võõrustaja roll on haarata initsiatiiv. Olge uudishimulik .Arsti roll on uurida ja puurida. Ole hea kuulaja . See on nõustaja , kes haarab endasse kogu informatsiooni.
Liikumine tõe poole. See on giidi roll, kes annab edasi olulist tõde ning suunab inimesi sihtpunkti poole.
MIDA NAD PEAVAD TEADMA
Juhi neli põhivärvi
Iseloom+perspektiiv+ julgus +soosing=terve ja tõhus juhtimine
Iseloom.
Kas ilma selleta saab olla hea juht - jah, aga ainult lühikest aega. Inimese iseloom elab kauem kui inimene ise. Hea iseloom ei ole meile või meie lastele antud. Me peame ise seda tükk tükki järel ehitama, kasutades mõtlemist, valikuvõimalusi julgust ja otsusekindlust.
Töötage oma lapsega tema iseloomu kallal.
Isiklik distsipliin
Isiklik turvalisus ja idntiteet
Isiklikud veendumused, väärtused ja eetika
Sammud mida teie laps saab oma iseloomu arendamiseks astuda

Laske lapsel end distsiplineerida ning teha igal nädalal kaks asja, mida ta ei taha teha.

Aidake tal seada üks eesmärk ning keskenduge ühele kuni kolmele sammule, mida ta saab eesmärgi saavutamise suunas teha.

Selgitage lapsele lahti kõik miksid, mis teie reeglite ja juhiste taga peituvad .

Laske lapsel inervjueerida üht juhti, kuidas too oma iseloomu kujundas.

Arutlege lapsega tema motiivide üle. Miks ta teeb just seda, mida teeb.

Paluge tal lisada oma päevikusse kirjeldus sellisest inimesest, kelleks ta täiskasvanuna saada tahab.

Paluge tal paberile panna oma lubadused , mis ta on andnud. Laske lapsel vastutada kõikide oma tegevuste ja tunnete eest.
Perspektiiv
Visioon , kelleks nad elus saada tahavad
Nende plaanid, kuidas seda sada
Nende tegevus selle ellu viimiseks
Uuring:Harvardi lõpetanud. 80% ei onud kindlaid eesmärke, 15% olid eesmärgid, millele nad aeg-ajalt mõtlesid, 5% olid kindlad eesmärgid kirja panud koos tähtaegadega.
Perspektiivi arendamiseks paluge lapsel keskenduda järgmistele teemadele

Ümbritseva maailma vajadustele mõtlemine ning nende tõlgendamine.

Endale järgimiseks sobiva visiooni leidmine.

Strateegia planeerimine teiste inimeste probleemide lahendamiseks, vajaduste rahuldamiseks ja kaasamiseks.
Andke lapsele ümbrikus taskuraha. Paluge tal kirja panna millele raha kulub, arutlege koos lapsega
Julgus
Ainult siis, kui inimene on julge, suudab ta oma ideede alusel tegutseda. Kui tahate teada, mida inimesed usuvad, siis jälgige mida nad teevad.
Julgus on nakkav. Kui teie lapsel on see olemas, siis hakkab see külge ka teistele.
Julgus tähendab selliste asjade tegemist, mida laps kardab teha. Julgus ei tähenda hirmu puudumist. Julgus tähendab, et ta teeb seda ikkagi.
Julgus tähendab tuttavast lahti laskmist, see tähendab uute asjade proovimist.
Väga inimlik on valida riski asemel mugavustsoon.Lapsed peavad toime tulema läbikukkumisega.
Julguse arendamiseks:
1.Paluge iga nädal teha midagi sellist, mis nõuab julgust.
2.Laske intervjueerida julget inimest. Mis talle julgust annab.
3. Rääkige sellest, mida laps kõige rohkem kardab. Mis saaks siis, kui ta seda hirmu ründaks.
4. Vaadake filmi kus nõni tegelane julgelt käitus, arutlege, miks ta nii tegi.
Soosing
Enne kui meie lapsed õpivad teisi juhtima , peavad nad õppima inimesi armastama .
Suhtlemisoskused on olulised sellises järjekorras: algatusvõime,järelpärimine, huvi ja mõju. Suhtlemisoskus on juhi kõige olulisem vara.
Suhtlemisoskus edasijõudnutele
1. juhid peavad olema võimelised kuulama ning jagama mõtteid veenval moel.
2. juhid peavad mobiliseerima teisi inimesi tegutsema kasu tootmiseks endale ja organisatsioonle

Juhid peavad märkama teiste inimeste andeid ja jagama volitusi ja vastutust.
Juhil peab olema selgroogu erimeelsuste lahendamiseks.

Juhid peavad olema võimelised looma meeskonda ning varustama seda.
Õpetage lapsele nelja rolli
Võõrustaja, arst, nõustaja ja giid.
Arutlege lapsega, millised on tema tugevused ja nõrkused. Milline juht tahaks ta ise olla ja milliste omadustega.
LOOMULIK VÕI ÕPPIND JUHT
Kontroll. Lastest saavad vanemate plaanide ohvrid.Lapsed kas võitlevad sellele vastu ja põlgavad seda kohe või loksuvad ema ja isa rõõmuks kaasa ja põlgavad seda hiljem.
Järeleandmine. Kodu on koht, kus neid tunnustatakse, kuid nende võimed jäävad rakendamata. Nad jäävad ilma võimalusest arendada enda potensiaali ning põlgavad seda. Lapsevanemad ei tea, mis vahe on juhendamisel ja kontrollimisel.
Lapsevanemad peavad vastama kahele küsimusele: kas laps oskab ja tahab teisi juhtida. Kõik stereotüüpsed arvamused juhtide kohta ei oma tegelikult erilist kaalu.
Müüt 1. Juhiks sünnitakse mitte ei kujuneta.
Juhtimisoskust on võimalik õppida
Müüt 2. Minu laps ei ole juhiks loodud.
Juhtimisoskuste arendamine on kõikide jaoks elukestva hariduse ülesanne. Kõikidel inimestel on võime teisi mõjutada.
Müüt 3. Juhtimine tähendab valitsemist ja võimu.
Mida enam püüab juht rühma kontrollida, seda vähem võimu tal selle üle on. Efektiivsed juhid ei tee valitsemisest endale eesmärki. Nad ei soovi valitseda vaid aidata.
Müüt 4. Juhtidel on teatav temperament .
Ei pea olema jõuline, et olla tõhus. Täiesti normaalne on olla erinev, kogeda halbu päevi, teha vigu, see ei vähenda võimalust saada juhiks.
Spears ja Braund järgi on lapsi 3 tüüpi.
1.Kutsarid- tugevatahtejõuga.Neid tuleb kohelda kindlameelselt ning vahetult.Vanemad peaksid suhtlema nendega mustvalgelt.
2.Diplomaadid-järeleandlikud ja ettevaatlikud.Neid tuleb kohelda õrnalt ja soojalt.Nad tahavad vanematele meelejärele olla.Vanemad peaksid paluma neilt koostööd.
3. Unistajad on loomingulised ja tundelised.Neid tuleb kohelda peenetundeliselt ja intuitiivselt. Vanemad peaksi pakkuma neile loovaid valikuid . Paljud lapsed on nende kolme vahepeal . Neid võib nimetada ka seostajateks, tegijateks ja lootjateks.
Müüt nr5.Juhtimine tähendab vaid käitumist ja positsiooni.
Juht võimestab teisi, neile juhtimist edasi delegeerides.
Meie arusaamad juhtimisest
Sõjaväeline komandör50. Degevdirektor 70.Treener80. Meskond .Luuletaja ja aednik21s
Tõelised juhid võimestavad teisi ning jagavad võimu.
MIDA JUHID TEEVAD?
Nad märkavad vajadust.Neil on anne. Nad kuulutavad oma kirge.Kui kokku saavad väline vajadus ja seesmine anne, neelab kirg juhi endasse, juht jagab seda teistega ning ahvatleb teisi endaga ühinema. Nad on veenvad. Nad püüdlevad eesmärgi poole.
KUUS ASJA MIDA TEIE LAPSED PEAKS TEADMA.
1.Tundke iseennast. Arutlege lapsega, mis teeb teda eriliseks ? Millised on tema tugevad ja nõrgad küljed? Mis teistele tema juures meeldib?
2. Arendage oma annet. Mida kiiremini noor oma ande avastab ja seda arendab, seda kiiremini liigub ta edasi.
3. Leidke oma kirg. Mida nad kõige enam tahavad teha? Millised tegevused tõmbavad neid nagu magnetiga enda poole.
4. Väärtustage inimesi. Noored, kes teisi väärtustavad ning õpivad nendega suhtlema, arenevad oma kaaslastest kaugemale. Juhtimise algteadmised on lihtsad; tõmmake inimesi ligi, uskuge inimestesse, leidke inimestega kontakt, arendage inimesi ning võimestage neid. Arutlege lapsega, kui olulisd on inimesed.
5. Õppige sihikindlust. Õppige jätkamise jätkamist, kui kõik ei lähe vastavalt plaanile. Eriti selles vabas ühiskonnas, kus me elame on kergem lahkuda meeskonnast, jalutada minema suhtest , astuda tagasin oma ametipostilt või visata ära oma kasutamata kohustuste portsjon . Lapsed peavad õppima edasi rühkima. Ärge päästke neid, laske neid läbi kukkuda . Seejärel aidake neil tõusta ning julgustage jätkama.
6.Püüelge täiuse poole.Täiuslikkus on see kui anda endast natuke veel rohkem. Arutlege: Kuidas saaksid sa parandada oma tegemiste kvaliteeti. Mis paneks teisi märkama täiuslikkust sinu töös või mängudes.
MÕJUKAKS INIMESEKS SAAMINE
Vundament. Võimatu on üle hinnata emotsionaalset tasakaalu ja turvatunnet, mida lapsed esimestel eluaastatel saavad. Suurim kingitus lapsele on armastue ja järjepidevuse jagamine. Kui teie armastus ja piirid on vankumatud, saab laps hästi hakkama. Turvatunde aluseks on absoluutne piiride seadmine kodus.
JUHIOSKUSTE KUJUNEMINE.
Terve küpsemine toimub järjekorras: olemine, tegemine ja siis omamine . Lapsed tahavad teha seda vastupidises suunas, sest olemine on kõike muud kui glamuurne.

Enesedistsipliin. Lapsd õpivad tegema seda, mis on õige ka siis, kui nad ei taha seda teha.

Identiteet. Terve minapilt. Nad peavad leppima sellega, kes nad on ja kes nad ei ole.

Väärtused. Sellest saab moraalne kompass mille alusel langetatakse otsuseid.

Vastutus. Ka halbade otsuste tagajärgede eest tuleb vastutada.
Selles staadiumis on lapsele suurim kingitus hea iseloomu premeerimine.Tunnustage tema isiklikku distsipliini, tema vastutustunnet ja pühendumist. Kõigepealt tuleb ehitada maja, siis alles saab värvida ja sisustada.Sarnaselt värvile on nende anded nähtavad ja olulised, kui ilma iseloomuta langeb vaid värvist maja uppi.
JUHTIMISVORM
Et juhina edasi kasvada peavad nad harjutama seda, mida nad on õppinud.
Avastage anded, arendage suhtlemisoskust, püüelge visiooni poole. Ohverdus selle nimel, et saada grupis panustajaks mitte üksnes tarbijaks. Mida kõrgemale juhi rollis me kasvame, seda enam peame loobuma. Peame loobuma, et liikuda ülespoole.Teie ülesanne: õpetage, et läbikukkumine on normaalne. Lapsed peavad võtma vastutuse, riskeerima ja tegutsema.
SEITSE PEAMIST JUHIOMADUST
iseloom
Ma võtan ise enda ja oma meeskonna eest vastutuse.
Ma olen oma identiteedi ja eneseväärikuse osas kindel
Ma teen mida pean, ka siis, kui ma seda ei taha
Mul on veendumused, mille eest seisan ka avalikult.
osavõtlikus
Ma olen teiste vajaduste suhtes tundlik
Ma aitan ka siis kui pean selle eest ise maksma
Ma tunnen rahuldust kui saan teisi aidata.
julgus
Mulle meeldib alustada uusi projekte ka siis kui see on hirmutav.
Mul ei ole midagi selle vastu, et olen esimene, kes riskib.
Kui tekivad mõtted tahan tegutseda, mitte rääkida.
pädevus
Mu ideed saavad sageli teoks
Mul on mõned erilised ja kasulikud oskused
Ma oskan näha, kuidas lõpetada alustatud tööd
Ma oskan hästi probleeme lahendada.
veendumused
Ma tean täpselt millesse ma usun.
Ma toon oma uskumuste nimel ohvreid.
Teised näevad, et mul on mõnda asja tugev usk.
Kirg võimaldab mul tegutseda selle nimel, millesse usun.
pühendumine
Ma olen visa ega anna kergelt alla.
Ma viin alustatu lõpule.
Takistused pakuvad mulle väljakutset.
Ma olen tulemusele keskendunud.
karisma
Ma tõmban inimesi ligi, neile meeldib minuga koos olla.
Kui ma ruumi sisenen, mõtlen teistele, mitte endale.
Ma suurendan teiste enesekindlust ning julgustan neid.
Ma olen teistest siiralt huvitatud.
UNISTSAGE SUURELT, UNISTAGE ÕIGESTI
„Juhid peavad väljuma oma mugavustsoonis, kuid mitte oma ande tsoonist“ Dr.John C. Maxwell.
Keskmine laps.
Ma ei põhjusta õpetajale tüli, mu hinded on olnud head. Ma kuulan tunnis hoolsalt ja käin koolis iga päev. Mu õpetaja arvab, et olen keskmne ja sama arvavad ka vanemad. Ma sooviksin, et ei teaks seda, sest tahan palju teha. Ma tahaksin ehitada raketti, mul on raamat, mis seda õpetab. Või teeksin margikoguga algust. Kuid pole mõtet püüelda. Nüüd kus tean, et olen keskmine, olen piisavalt nutikas ja näen - mul miskit erilist ei ole oodata. Ma olen osa enamikust, see kellukese kõrem osa, kes elu märkamatult veedab, seal keskmist sorti põrgu sees.
Pole oluline, mida te teate, kui te ei tea, mis on oluline. Kui me unustame põhilise, muutume vahetu orjaks. Argipäev sööb meid lihtsalt ära.
Neli olulist valdkonda, et õpetada lapsi elus orjenteeruma.
1.Prioriteedid. Mis on oluline?
2.Probleemid. Kuidas te neile reageerite?
3. Inimesed. Kuidas te neid kohtlete?
4.Filosoofia. Kuidas te elu näete?
Ükskõik kui halvasti või hästi meie lapsed kodustest reeglitest kinni peavad, me peame alati seadma suhte nendega esikohale. Te võite lastele distantsilt muljet avaldada, aga mõju kasvab välja suhtest. Me õpetame, mida teame, kuid me taasloome seda, mis me oleme. See milliseks lapsed kujunevad, on alati nende ema peegeldus .Tähtis ei ole kvaliteet või kvantiteet aeg vaid kvaliteetaja kvantiteet.
Lapsevanemad kalduvad andma kõike, välja ravatud ühte asja mida lapsed kõige rohkem vajavad – aega. 100 a. Tagasi veetsid vanemad latega 54% ärkvelolekuajast. Tänapäeva vanemad on latega vaid 18% oma ajast. Iganädalane vaba aeg on langenud alates 1981 aastast 40% alla 25% le.
IGAPÄEVASED VÕIMLUSED LASTE JUHENDAMISEKS
Lastel on vaja täiskasvanuid, kes on nende juures ja ärkvel.
Söögiaeg, teel olles, magamamineku aeg, hommikune aeg.
investeerimine

Reeglite aeg 1-7a

Imiteerimise aeg 8-12

Inspiratsiooni aeg alates 13 a
Kuus omadust, mis kasvatavad tugevaid lapsi

Pühendumine. Tugevad pered on üksteisele pühendunud.

Väärtustamine ja tunnustamine, hindamine. Julgustus on hinge hapnik.

Koos veedetud aeg

Suhtlemine

Toimetulekuoskused

Spirituaalne tervis
OMA MÕJU SUURENDAMINE LASTE ELUS
Me võime teada mida öelda, kui ei tea kuidas seda teha. Ühise keele leidmine on keruline, sarnaselt ookianilainetega võib see tulla ja minna. Me peame hoidma nende armastuse karika täis. See on lapsevanema esimene prioriteet .Rakendage avatud ustepoliitikat.Distsiplineerime neid, kui ka vabandame kui ise midagi valesti teeme.Lapsevanema peamine väljakutse on olla järjepidev. Uskuge neisse, kuulake neid, mõistke neid, julgustage neid, juhatage neid, muretsege nende pärast, olge nende suhtes entusastlik.
MENTORI RÕIVAD

Suhtes peavad püksid olema minu jalas -võta vastutus

Ma pean andma neile oma seljast särgi-ole lahke

Ma pean viskama mütsi üle müüri-ole valmis riskima

Ma pean proovima nende prille- suhtle samal tasandil

Ma pean kandma kingi, milles neid näha tahan-ole eeskujuks
KASUTATUD KIRJANDUS
Dr. Tim Elmore, „Lapse kasvatamine juhiks.Mida kõik vanemad peavad teadma.“
ERSEN 2012
14