100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pilvark
Õppematerjali autor
tea. Hetkeks tasub peatuda ka sellel, kuidas laps sellest ilmast teateid saab ehk kuidas kujuneb tema teadvus. Laps on avatud meel, kirglik kogemuste otsija, kelle teadvuses pole veel kinnistõdesid, eelarvamusi ega uskumusi. Ta võtab kõike vastu ehedalt. Tänaseks lapsepõlvemaastikuks on peamiselt inimese loodud kunstlik ja kiiresti muutuv keskkond, täis rohkeid kujundeid, hajuvaid tõdesid, lühikesi vahemaid pealetükkiv, kõikelubav, lärmakas... Lapse avatud meel ei võta vastu vaid seda, mida näha ja katsuda saab, vaid ka nähtamatut, s.o kultuuri tähendusi, tõekspidamisi ja müüte. Meie postmodernistlik tegelikkus räägib autoriteetide langemisest, hõimu- ja rahvustunde poolt pakutava turvatunde kadumisest, täiskasvanute ekslikkusest ja ebakindlusest. See on indiviidide ja üksilduse kultuur, kus oma eksistentsile aluse panemine on igaühe eraasi
..............................................................5 1.1 Vanemaks olemine.................................................................................................................6 1.2 Vanematevaheline suhe......................................................................................................... 8 1.3 Vanemate ja laste vaheline armastus..................................................................................... 9 1.4 Vanemate tähtsus lapse kujunemisel .................................................................................. 13 1.5 Lapsevanemate panusest lapse enesehinnangu kujunemises...............................................14 1.6 Vanemlikud lõksud.............................................................................................................. 16 1.6.1 Keskendumine lapse probleemsele käitumisele............................................................16 1.6
...................................................................................................7 Kasutatud kirjandus........................................................................................................8 2 Sissejuhatus Laste kasvatamiseks ei ole olemas reeglite kogumit ja kuidas saakski olla, kui nad on kõik omaette isiksused? Järeltulijate kasvatamine peaks olema rõõm ja ma loodan, et minu nõuanded aitavad teil seda täiel määral nautida. Raske on oma lastest rõõmu tunda, kui te nendega kogu aeg sõnelete ja vaidlete, aga see ei pea nii olema. Laste kasvatamine tähendab 90 protsenti tervet mõistust ja 10 protsenti võitlust, ehkki tuleb ette hulgaliselt olukordi, mil näib, et need arvud vahetavad kohad! Ma loodan, et see referaat aitab teil algust teha või tagasi õigele rajale pöörduda. See ei anna
kombinatsioonile. Küsimus: Millist sõnumit minu süsteemid ja struktuurid kannavad? Juhtimislahendus: Süsteemid ja struktuurid peavad andma helistiku, milles kogu orkester mängib. Tulemuste mõõtmine lõbu ja kasu pärast Inimesed vajavad mõõtmist, et head tulemust saada. Liidri töö on aidata oma inimestel ise endale paika panna mõõdikud, ja seda koos klientidega. Et ka juhtpiison muutuks metshaneparve juhiks, peab ta muutma seda, mida ta oma töös mõõdab. Suurepärased tulemused juhatuse esimehe töös: 1. Arendada strateegilist mõtlemist. 2. Õppimine ja kasv. 3. 100% inimestest usub , et neile on antud lahendamiseks õige probleem ja et nad suudavad selle lahendada. 4. Isikliku arengu juhendaja. Hõlbustab kõigi organisatsiooni liikmete õppimisprotsessi. 5. Tagada, et kõik kontaktid oleksid hooliva ja ausa iseloomuga.
Kuressaare 2009 Sissejuhatus Enesehinnang on ettekujutus iseendast, mina-pilt, enesekindlus, endaga toimetulek, enese aktsepteerimine, sotsiaalsetes suhetes toimetulek, eneseväärikus, endast lugupidamine-need on vaid mõned enesehinnangut peegeldavad omadused. Enesehinnang tekkib ja muutub läbi elu, kuid selle põhiväärtused pannakse paika lapseeas. Kuigi erinevad elusündmused ja kogemused võivad seda muuta ja kohandada, on esimesed hinnangud enesele äärmiselt tugevad. Lapse enese identiteet areneb läbi kuuluvuse tunde, võimu-ja kontrollitaju, oskuste ja moraalsete arusaamade. Seda kujundab ka tagasiside tema jaoks olulistelt inimestelt- perelt, sõpradelt, õpetajatelt, rühma- ja klassikaaslastelt. Sotsiaalses suhtes tekib tema arusaam endast läbi armastuse, usalduse, autonoomsuse, initsiatiivi ja enesekontrolli kogemuse. See kõik arendab lapse enesetaju ning arusaama iseendast suhetes teistega.
laste käekäik korda läheb. velt. Ehk julgustab see raamat teidki midagi ette võtma, et ära hoida ühe agressiivse või vägivaldse lapse väljakujunemist. Rasked ja ohtlikud kehavigastused Vigu teeme lastega suheldes me kõik. Ent sellest ei teki prob- Võrreldes 1996. aastaga tõusis alla 21-aastaste kuritegevus leemi niikaua, kui laps tunneb, et teda pannakse tähele, teda 1997. aastaks 20,8%
Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja Külli Kelder ÕPIMAPP Tallinn 2011 J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft ,,Millal saab küllalt?" On olemas kolme liiki järelandlikkust: · Mõistest liiga palju ja küllalt mittearusaamine · Ülehoolitsemine oVanemad hoolitsevad üle tehes liiga palju, hellitades ning pöörates neile üleliia tähelepanu. Sellega panevad vanemad lapse mõtlema ainult iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus oVanematel puuduvad reeglid või nad ei nõua olemasolevate reeglite täitmist. Liigne järelandlikkus on üheks lapse hooletussejätmise vormiks. See ei lase lapsel täita oma arenguülesandeid ega õppida elus toimetulekuks vajalikke oskusi. See võib
Sõnatute suhtlemisvahendite hulka kuuluvad zestid ja miimika, intonatsioon, pausid, poos, naer, nutt jms. (1996) Oluline roll on eneseteadlikkusel kuna õpetajad peavad olema võimelised analüüsima oma emotsioone, väärtusi, motiive, mõttemudeleid jne. (Simanson, 2009) Keele õpetamisel ja töötades kakskeelses keskkonnas lasub õpetajal suur kohustus end pidevalt analüüsida ja kontrollida, kuna vastutab ta ju lapse soovi või tahte ees võõrkeelt omandada. Mitte kontrollides enda intonatsiooni, zeste või miimikat võime väga lihtsalt lämmatada lapses huvi õppida. Aju blokeeriv hoiak on kiire tulema, kui ei tunta end õpetaja väärilisena. Oma emotsionaalsete reageeringute tundmaõppimine aitab tuua emotsioonid teadvuse kontrolli alla. Sedalaadi kontroll annab meile suurema vabaduse ja senisest tunduvalt rohkeim valikuid. (Simanson, 2009)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid