Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muutused talupoegade olukorras orduaja algusest kuni 19.sajandi alguseni (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Muutused talupoegade
olukorras orduaja algusest kuni 19.sajandi alguseni

1227. aastal muistse
vabadusvõitluse kaotamise tulemusel jäid eestlased ilma oma
vabadusest ja olid sunnitud leppima võõraste võimu jäämisega
põlistele aladele . Sajandite jooksul oli siin pinnal nii orduaeg ,
rootsi aeg kui ka vene aeg. Läbi nende aegade toimus ka talupoegade
olukorras suuri muutusi.
Ordu ajal tekkis Eesti alal
mitu feodaalriigikest. Põhja-Eesti kuulus Eestimaa hertsogkonnana
Taani kroonile. Suurem osa oli jagatud Liivi ordu ning Tartu ja
Saare-Lääne piiskopkondade vahel. Suurim võim oli Liivi ordul, kes
tahtis kontrollida ning juhtida kogu ala. Eestimaal algas feodaalse killustatuse aeg, mille all kannatas enim kohalik rahvas. Eestlastel
oligi peale lüüa saamist vaid kolm võimalust: kas hukkuda,

Muutused talupoegade olukorras orduaja algusest kuni 19 sajandi alguseni #1 Muutused talupoegade olukorras orduaja algusest kuni 19 sajandi alguseni #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 72 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor m2rly Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
docx

TALUPOEGADE OLUKORD EESTIS 13.-19.SAJANDIL - REFERAAT

TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Maarja Põllu TALUPOEGADE OLUKORD EESTIS 13.- 19.SAJANDIL Referaat Juhendaja: Küllike Kaplinski Tallinn 2012 13. sajand 13. sajandil, peale vabadussõda, mille Eesti oli kaotanud, sõlmisid vallutajad eestlastega maakonniti lepinguid, mis panid eelkõige paika kaotajate ehk eestlaste kohustused, kuid ka mõningad õigused. Maahärrad andsid oma vasallidele kodukariõiguse ning 1315

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Eesti talupoegade olukord 13-19 saj.

ei tulnud. - Usuga kaasnesid "ristiusuliste kohustused": 1) kümnis - e kümnes osa talu saagist. Algul tasuti põhiliselt viljas, hiljem nõuti ka karjakümnist ja muidu makse n metsasaaduste ja heina näol. 2) hinnus - kindlaksmääratud naturaalmaks - Lisaks pidid talupojad: 1)pidama üleval kohalikku preestrit ja maksma erilisist kirikumaksu e 1/10 kümnisest. 2)Maksma erinevaid trahve ning tegema aadlikele kingitusi(mida aadlikud võisid kohtu kaudu välja mõista) - Kui mõnel aastal jäi talupoeg võlgu, siis see andis aadlikule õiguse tema vabadust piirata ja talle lisakohustusi esitada. - Rahvas pidi ehitama linnuseid, kirikuid, teid. - Kui tekkisid mõisad tekkis ka teotöö kohustus - algul mõned päevad aastas aga siis muudkui rohkem - TALUPOEG: isiklikult vaba, oma maa ja kasutamiseks ka osa küla ühisvaldusest, võis kaubitseda 14.saj - 16.saj - Peale Jüriöö ülestõusu karistati talurahvast laialdaselt. Feodaalid hakkasid vähem arvestama talupoegade õigustega. - 14

Ajalugu
thumbnail
24
docx

Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

karjakasvatajad; inimesed tulid lõuna poolt→ nendelt europiidne välimus! Eestlased muinasaja lõpul. Kogu Eesti oli asustatud, rahvaarv ca 150 000. Eestlased tegelesid karjakasvatuse, põllumajanduse ja veidi ka kaubandusega. Elati rehielamutes. Talumaade suurust arvestati adramaades. Toitu valmistati: nisust, odrast, rukkist, kaerast, hernest, oast ja naerist (kartul alles 18. saj). Kuna ühiskonna kihistumine algas rauaajal, siis polnud enam võrdsust talupoegade seas. Suuremaid rehielamuid nimetati mõisateks. Eesti oli jagunenud 8 muinasmaakonnaks (Läänemaa, Revala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala); tehti omavahel koostööd; muinasaja lõpul oli Eestis kokku ca 45 kihelkonda. 2. Eesti allutamine võõrvõimule: vabadusvõitlus ja Jüriöö ülestöus Liivimaa ristisõda e. MVV e. Baltimaade ristisõda e. Kirde-Euroopa ristisõda (1208-1227)

Ajalugu
thumbnail
36
docx

AJALOO SUULINE ARVESTUS

5. Kandsid hoolt avaliku korra eest 4) Rüütelkonnad Rüütelkonnad: koondasid aadlike, kaitsesid neid Rootsi võimude eest ja lahendasid erinevaid kohalike küsimusi. Rüütelkonnad käisid koos Maapäevadel (iga 3a tagant). Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamine oli rüütelkonna pealiku ül. 5) Kohtukorraldus Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike seast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nende ül oli: uurida/analüüsida talupoegade poolt toime pandud kuritegusid (neid karistada) a) Eestima Ülemkohu Tallinnas b) Liivimaa Õuekohus Tartus Need kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks. 2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord 1) Olukord enne reduktsiooni Oli pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku alluvuses. 2) Reduktsioon Reduktsioon algas 1681, sai alguse kuningas Karl XI troonile tulekuga.

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Vana hea Rootsi aeg - kas müüt või tegelikkus?

Eesti ajaloos. 1709­1710 vallutasid Vene väed Eestimaa ja Liivimaa kubermangu, kõige viimasena alistus venelastele Tallinn. Venelased andsid alistumislepingutes baltisakslastele väga laiad privileegid (Balti erikord), et neid enda poole meelitada. 1721. aastal, Uusikaupunki rahuga, kinnitati Baltikumi Venemaa koosseisu kuulumist ja baltisakslaste suuri privileege. Alates 1710. aastast oli kogu Eesti ala ühendatud Venemaa keisririigiga. Eesti ala oli Vene võimu all alates 18. sajand kuni 1918. aastani. Pärast Liivi sõja lõppu taastus Eesti rahvaarv kiiresti, jõudes 1695. aastaks 350 000 ­ 400 000 inimeseni. Vaenutegevuse lõppedes hakkas talurahva arv kasvama, sest oli pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust. Eesti mehi ei võetud ka sundkorras Rootsi väkke. 17. sajandi teisel poolel hakkasid Eesti aladel sisse rändama inimesed naaberaladelt, enamasti vene talupojad. Võõrad asusid elama eestlaste hulka, võttes peagi omaks kohaliku keele ja kombed

Ajalugu
thumbnail
38
docx

Ajaloo arvestuse 1.teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal

kohalike küsimusi. Rüütelkonnad käisid koos Maapäevadel, mis toimusid iga 3.a tagant. Maapäevade vahepeal ajasid asju 12 maanõuniku. Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamine oli rüütelkonna pealiku ülesanne. 5) Kohtukorraldus Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike seast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nende ül. oli: hoolitseda pagenenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest ning uurida talupoegade poolt toime pandud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi. Maakonna tasandil tegutsesid Eestimaal ja Saaremaal meeskohtud ning Liivimaal maakohtud, arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kubermangutasandil lahendati raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad. 1. Eestimaa Ülemkohu Tallinnas 2. Liivimaa Õuekohus Tartus

Ajalugu
thumbnail
6
docx

Eesti ajalugu: pärisorjuse kaotamine ning taulrahvaseadused

AJALUGU MÕISTED: Reduktsioon-Rootsi aja mõisade riigistamine, 1680 Rootsil vaja raha ning mõisnik muutus rentnikuks ja pidi riigile maksma. Seati sisse vakuraamatud, kuhu olid üles märgitud talpoja kohustused mõisa ees. Riigiststud müisades kaotati pärisorjus. Resitutsioon-Mõisade tagasi andmine aadlikele Vene ajal, kaasnes talupoegade uus pärisorjastamine Asehalduskord- Katariina II kord ple Venemaa ja Liivi-ning Eestimaal (1783) Balti valitsuskord läheb ple Venemaale, linnadesse tulid vene seadused, kohtusüsteem jne. Aadlimatriklid kaotasid kehtivuse (pearahamaks) Pearahamaks- Katariina II poolt kehtestatud maks, mida pidid maksma vaid täisealised mehed. Aitas määratleda rahvaarvu. Talupoegade eest pidi maksma mõisnikud. Katariina II- Vene keisrinna, püüdis käituda valgustatud monarhina, proovis viia

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Liivi sõda

*1572 piirati Tallinnat. *1577 peaaegu kogu mandri eesti vene võimu all. Tln'a piiramine aga ebaõnnestus, sest: 1.rootsi oli abiks 2.linnaelanikel motivatsioon 3.venelaste laagris epideemiad, haigused, 4.Venelastel puudus tugev laevastik, ei suudetud merelt rünnata ning seega sai Rootsi vabalt mööda merd eestlastele süüa jms abiväge tuua, seetõttu ei tekkinud ka linlastel nälga ja ei antud alla. Talupojad Liivi sõja ajal: Rüüstati, põletati, varastati(vähendati talupoegade "raha", et nad ei saaks maksta makes ja et tekiks nälg) Ordu ajal maksud ordule, vene alla asudes maksud palju kõrgemad. Kohustused- kõige vihatum oli küüdi kohustus(oma hobustega pidid vedama võõrväe toidumoona ja sõjamehi) Ivo Schenkenberg ­ Sissi salk (talupoegadest) -algselt talupoegade abistamiseks, ei teinud nendega koostööd. Rootsi võimu suurenedes koostöö rootslastega, et olla venelaste vastu. "liivimaa Hannibal" venelaste seas

Ajalugu




Kommentaarid (1)

Maku5 profiilipilt
Maku5: Väga põhjalik!
15:44 24-02-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun