Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Pärimisseadus (3)

1 HALB
Punktid
Pärimisseadus #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2007-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 171 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rain Ungert Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Pärimisseadus

Alles pärandi vastuvõtmisega tekib pärija, kellele on pärandaja õigused ja kohustused üle läinud. Pärandvara jääb pärandi vastuvõtnud pärijate kaasomandiks ning kaaspärijad valdavad, kasutavad ja käsutavad seda asjaõiguse normide kohaselt. Pärimise aluseks võib olla: * seadus; * testament; * pärimisleping. Need pärimise alused on oma jõult erinevad. Eelkõige lähtutakse pärimislepingust, kui lepingut ei ole või see ei hõlma kogu pärandit või jääb pärimine pärimislepingu järgi ära muul põhjusel, on pärimise aluseks testamendis väljendatud pärandaja viimne tahe. Juhul kui ka testamenti ei ole või ei saa seda kohaldada, toimub pärimine seaduse järgi. Testament - ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi teeb testaator isiklikult. Testament võib olla notariaalne või kodune.

Õigusteadus
thumbnail
20
docx

Pärimisõigus

 pärimisvõime (olemas pärandaja surma momendil, pärast pärandi avanemist elusalt sündinud laps, kui ta oli eostatud enne pärandi avanemist, KOV-üksus, kelle territooriumil oli pärandaja viimane elukoht);  pärimisele kutsutavate seadusjärgsete pärijate hulka kuulumine;  sundosa saamise eelduste olemasolu, kui temast on pärandaja oma;  puuduvad pärimiskõlbmatuse alused;  pärandvara vastuvõtt. Seadusjärgne pärimine leiab aset, kui pärandaja ei teinud kehtivat testamenti või sõlminud pärimislepingut; pärandaja on määranud küll järelpärija, kuid jätnud eelpärija nimetamata; testamendijärgne pärija ja/või lepingujärgne pärija suri enne pärandajat või ei võtnud pärandit vastu ja asepärijat ei olnud määratud; testament/PL on tervikuna või teatud osas kehtetu; pärandaja ei pidanud kinni testamendis/PL-s seadusjärgse pärija sundosaõigusest.

Õigus
thumbnail
3
doc

Pärimisõigus

2. Pärimisõigus 1. Pärimisseadus · Uus pärimisseadus alates 1.1. 2009 · Pärimise mõiste ja liigid: Pärimine on seaduse alusel tekkiv õigusjärglus (2002. a. TsÜS 6 lg 2), mil vara üleminek ühelt subjektilt (füüsiliselt isikult e. pärandajalt) teisele või teistele pärijatyele on seotud esimese subjekti lõppemise e. surmaga (pärandi vananemisega). · Srnud isiku õigusjärglased (pärijad annakasusaajad) määratakse kindlaks kas pärismiseaduse alusel (seadusejärne pärimine) või pärandaja enda tahte alusel, mis on

õigus
thumbnail
16
docx

PÄRIMISÕIGUS

nad on lapsendaja võimu alt vabad.Pärivad agnaatide kõrval kognaadid. 2. Unde legitimi- kui puuduvad 1klassis märgitud isikud, siis preetor annab bonitaarse valduse isikutele, keda oleks pärimisele kutsutud tsiviilõiguse järgi:sui,agnati 3. Unde cognati-3klassi kutsutakse pärimisele surnud isiku veresugulased kuni kuuenda astmeni 4. Unde vir aut uxor-kui ei ole pärijaid eelmisest 3klassist, siis pärib surnud isiku üleelanud abikaasa. Hiljem pärimine ainuüksi kognaatilisele sugulusele. Justinianuse pärimisõiguse klassid: 1. Klassi moodustavad descendentes-surnud isiku alanejad sugulased:pojad, tütred,varem surnud poegade ja tütarde lapsed. 2. Klassis pärivad lähima astme ascendentes-surnud isiku ülenejad sugulased:isa,ema,vanaisa,vanaema,täisvennad-õed,varemsurnud täisvendade-õdede lapsed. 3. Klassis kutsutakse pärimisele poolvennad,poolõed-consaguinei- kellel on ühine isa,

Õigus
thumbnail
43
doc

Õigusteadus

1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm ­ käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm ­ eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis ­ inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu ­ tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime

Õiguse alused
thumbnail
27
doc

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus, perekonnaseadus

Õigusõpetus EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Antud lepingu järgi on töötaja kohustatud tööd tegema ja peab alluma tööandjale. · Selles lepingus on töötaja nõrgem pool. Töö eest peab töötaja saama tasu. Lepingu sõlmimine · Tööleping sõlmitakse kirjalikult · Suuliselt võib lepingu sõlmida, siis kui tegemist on lühinädalase tööga (max 2 nädalat) · Töölepingu võib sõlmida esindaja kaudu. Esindajal peab olema volitus. · Alaealiste eest annab allkirja tema seaduslik esindaja ehk lapsevanem. Kohustuslikud tingimused: 1) Tööandja ja töötaja andmed (nimed, koodid, elu-, asukoht) 2) Lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) Tööülesannete kirjeldus 4) Ametinimetus 5) Töötasu, töötasu maksmise kord. Maksmise kord ja aeg -> Töötaja pangakontole, kui ei ole teisiti kokkulepitud. Nüüd peab ki

Õigusõpetus
thumbnail
26
docx

NOTARI TEGEVUS PÄRIMISMENETLUSES

..................................................................................4 1.1Pärimismenetluse olemus...................................................................................................4 1.2Avaldus pärimismenetluse algatamiseks............................................................................4 1.3Pärimise alused..................................................................................................................5 1.3.1Seadusjärgne pärimine................................................................................................5 1.3.2Pärimine testamendi järgi............................................................................................5 2.TOIMINGUD PÄRIMISMENETLUSES...............................................................................7 2.1Pärijate ring........................................................................................................................7 2

Õigus
thumbnail
214
docx

Õiguse alused kordamisküsimused vastustega

Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused?  avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on:  monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi:  unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee

Õiguse alused



Lisainfo


Autori kodulehekülgkool.spikriladu.net:


Kommentaarid (3)

postituvi1 profiilipilt
postituvi1: muidu huvitav jutt, kuid natuke liiga.. kuidas öeldagi... jutt kuskilt seadusest maha kopitud e. mitte omasõnadega seletatud...

kas pärimisseaduses ei peaks olema ka osa mis räägib pärandusest loobumisest ehk mittevastuvõtmisestja veel hulganist muud juttu...? tundub liiga poolik-kui juba seadusest on maha kopitud siis paluks ikka korrektselt "terve tõde"- sest poolt tõde on siiski pidem vale.... panen lingi kus on olemas terve seadus :) kui kellelgi peaks tõesti seda vaja minema(antud jupike seadusest ei ole rahuldav...)

http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=178 683

nõus "astakuus"-iga
00:29 07-03-2009
astakuus profiilipilt
astakuus: Teksti esituslaad raskestiloetav, võiks olla tekstiruumi jaotamiseks oleks võinud kasutada eraldi lõike, taandridasid, punkthaaval eristusi jm
12:27 11-12-2008
GLKevin profiilipilt
GLKevin: Suhteliselt normaalne jutt.
17:46 20-11-2008



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun