Vene sõjaväe poolt saastatud piirkonnad (0)

Sissejuhatus

Endise Nõukogude Liidu(NL) sõjaväe käsutuses oli Eestis ligi 800 paigas 1565 objekti kogupindalaga 87 147 ha ehk 1,9 % kogu Eesti territooriumist. Sõjaväe käsutuses olnud objektid olid erineva suuruse, otstarbe ja keskkonnaohtlikkusega. Suurimad sõjaväe kasutuses olnud alad olid Aegviidu (33 100 ha), Laeva(13 411 ha), Nursi(3703 ha) ja Värska(1962 ha) polügoon, Paldiski linn koos Pakri poolsaarega(3703 ha), Pakri saared(2447 ha) ja Naissaar(1867 ha). Enim sõjaväe objektidest asus Harjumaal (hõlmates ligikaudu 50 000 ha).
1992. aastal alanud endise NL sõjaväe poolt tekitatud keskkonnakahjude hindamise tulemused näitasid, et enim oli objektidel pinnas saastunud naftaproduktidega, järgnesid metalljäätmed, ehitusmaterjalide jäätmed, plast- ja kummijäätmed ja kemikaalid . Looduskeskkonnale tekitatud kahju ulatus 56 miljardi kroonini. (Konts P., Lepik I., Moora H., Pallo T., Peterson K., Rekker A., Tõnisson K., Viss V., „Keskkonnakaitse kaitsejõududes“ , 2002, lk. 25.)

Pinnas ja jääkreostus

Saastatud pinnas muutus eriti akuutseks seoses Vene sõjaväe lahkumisega.
Pinnase saastumist põhjustavad:

• põlevkivi aherainemägedest leostuvad saasteained ;
  
• soojuselektrijaamade tuhabasseinidest ja põlevkivikeemia ettevõtete jäätmehoidlatest väljauhutud saasteained;
  
• naftasaadused ja raketikütuse jäägid endistes Nõukogude Liidu sõjaväebaasides;
  
• endistel militaaraladel paiknenud ja paiknevad kemikaalid ja muud ohtlikud jäätmed;
  
• keskkonnanõudeid eirates rajatud kütusehoidlad (naftasaadused, põlevkiviõlid) ja prügilad (ohtlikud jäätmed), endisaegsed primitiivsed asfaltbetoonitehased;
  
• ettevõtete jäätmete ladustuspaigad;
  
• endiste taimekaitsevahendi- ja mürgiladude peremeheta jäämisel ja lagunemisel mahajäänud mürkkemikaalid;
  
• jäätmete, sh. ka olme- ja ohtlike jäätmete paigutamine selleks mittemääratud kohtadesse;
  
• raudteesõlmjaamade õlireostused. ( Timo Uustal , 2002-2003)
  

Pärast Vene sõjaväe lahkumist sai Eesti tagasi ligi 90 000 ha maad (ligemale 2% territooriumist) 1565 sõjaväebaasi ja -objektiga. Nendest 550-s täheldati märkimisväärset keskkonnareostust.
Kõige suurem on sõjaväelennuväljade ja raketibaaside reostus . (Timo Uustal, 2002-2003)
Neist kõige ulatuslikumad reostuskolded:

• Tapa lennuväljal on 16 km2 suurune reostatud põhjaveega ala, kus kuni 8 m sügavustes kaevudes on õlikihi paksus kohati kuni 1 m;
  
• Keila-Joa raketibaasis ohustab pinnasesse lastud raketikütus (samiin), mis sisaldab ohtlikke kantserogeene, tihedasti asustatud puhkepiirkonna joogivett;
  
• Tartu lennuväljal ohustab õli ja mürgiste kütteainetega tekitatud reostus enam kui 100000 elanikuga ülikoolilinna joogiveehaaret;
  
• Pakri poolsaarel on pinnas kohati tugevasti saastatud naftasaaduste ja pliijäätmetega; jälgimist vajab demonteeritud tuumareaktoritest pärinev radioaktiivne saaste.
  

Kõige enam saastatud pinnasega alad on Ida-Viru ja Harju maakond, Tallinna, Tapa, Rakvere ja Tartu linn ning selle lähiümbrus.
(Timo Uustal, 2002-2003)

Probleemid

• Saastatud pinnas kujutab endast otsest ohtu põhja- ja pinnaveele ja sedakaudu inimese tervisele. (Timo Uustal , 2002-2003)
  
• Kui tulevikus kasutatakse saastatud pinnasega alasid põllumajanduses või aianduses, võivad kahjulikud ained sattuda inimese toidulauale. (Timo Uustal , 2002-2003)
  
• Enamus jääkreostusest on tekkinud endise NL sõjaväe või tööstusettevõtete tegevuse tagajärjel ning keskkonnaprobleemide lahendamise eest vastutab Eesti riik. Põhjaveekihi jääkreostusest johtuv veevarustuse kallinemise kompensatsioon peab olema riigieelarves. Praktikas on linnades reostatud piirkondade veevarustus suures osas tagatud riiklike vahenditega, kuid töö pole lõpuni viidud . Täna peaks eravalduses oleva maa jäätmeseaduse alusel korrastama maavaldaja, kui lepingutega pole vastutus määratud teisiti. (Mati Salu ; Madis Metsur )
  
• Jääkreostusega tegelemine projektipõhiselt on viinud olukorrani, kus osa isegi eriti ohtlikke objekte jäetakse unustusse, kuna keegi ei esita nende kohta projektiettepanekut. Senini pole tegeletud kõigi vanade asfaltbetoonitehastega. Lahendamata on osade tööstusterritooriumide ja kaevanduste ning karjääride alade korrastamine. (Mati Salu; Madis Metsur)
  
• Mõned omavalitsused tegelevad aktiivselt jääkreostuse kontrolli ja likvideerimisega (näiteks Tallinn, Paide), mõned ei tegele üldse. Mitmetel ettevõtetel on tehtud keskkonnauditid ja inventariseeritud jääkreostuskolded ning neist tulenevad riskid (AS Narva Elektrijaamad , Eesti Raudtee , Edelaraudtee, Tallinna Soojus), osadel aga on see töö veel tegemata. (Mati Salu; Madis Metsur)
  
• Pole välistatud uute põhjavee ja pinnase jääkreostuskollete teke. Ohtlikud on kesk­konna­nõuetele mittevastavad vedelkütuse hoidlad . Kohalikud omavalitsused pole suutnud uuendada katlamajade mahutiparke. Viimased suuremad jääkreostuskolded kujunesidki Kärdla (1992) ja Aruküla (1994) katlamajades aset leidnud avariide tagajärjel. Reaalset ohtu kujutavad hüljatud kütusehoidlad ja vanades ladudes vedelevad peremeheta kemikaalid. Kõik sellised objektid ei ole arvele võetud ega järelevalve all. (Mati Salu; Madis Metsur)
  

Riikliku tähtsusega, I ja II kategooria JRK hulka kuuluvatest reostatud põhjaveega aladest , annab ülevaate tabel.
Reostunud põhjaveega jääkreostuskolded:
JRK 
nr
NIMETUS
VALD/LINN
REOSTUNUD  PÕHJA- VEEGA ALA ha
1
Keila-Joa raketibaas
Harku vald
10
3
Paldiski keskkatlamaja
Keila vald Paldiski linn
6
6
Aruküla põhjaveereostus
Raasiku vald
90
7
Ääsmäe põhjaveereostus
Saue vald
30
16
Ämari lennuväli
Vasalemma vald
240
17
Ümarmäe katlamaja
Kärdla linn
30
23
Kiviõli poolkoksi ladestus
Kiviõli linn, Sonda vald
50
28
Kohtla-Järve poolkoksi ladestus
Kohtla-Järve linn, Lüganuse vald
200
30
Balti EJ tuhaväljak 1 ja 2
Narva linn
400
31
Sillamäe setteväljak
Sillamäe linn
40
32
Eesti SEJ tuhaväljak
Vaivara vald
500
35
Sillaotsa ABT
Paide vald
20
38
Moonaküla põhjaveereostus
Rakvere linn
30
39
Rakvere helikopterite lennuväli
Sõmeru vald
50
41
Tamsalu liipriimmutustehas
Tamsalu linn
40
42
Tapa lennuväli
Tapa linn
1 600
55
Tiitsu ABT
Rapla vald
Uurimata (>10?)
59
Raadi lennuväli ja raketibaas
Tartu linn
60
Tabelis 1 paksus kirjas toodud JRK on põhjaveele eriti ohtlikud, Sillamäe setteväljak reostab merd. Toodud pindalad on orienteeruvad. Raadi lennuvälja JRK ohustab Tartu Meltsiveski veehaaret.
(Mati Salu; Madis Metsur)

Jääkreostuse likvideerimistööd

Senised tööd on olnud sihipärased, ette võib heita tööde killustatust ja katkemist mõnel objektil. Kõige otstarbekam on hüljatud ohtlike jäätmete ja vedelkütuse jääkide koristamine. Väga oluline on avariide kiire likvideerimine ja operatiivsed puhastustööd Päästeteenistuse poolt. Pinnase- ja põhjaveereostuse avariijärgsete operatiivsete puhastustööde tegemiseks süsteem puudub.
Reeglina püütakse reostunud alade kasutuselevõttu elutsoonina vältida. Pinnase puhastamise lihtsaim meetod on reostunud pinnase äravedu ja käitlemine selleks spetsialiseerunud ettevõttes. Sageli levinud meetodiks on ka reostunud ala lokaliseerimine - veekindel katmine või piiramine dreenidega.
Reostunud põhjavee puhastamine joogivee nõuetele vastavaks pole võimalik. Puhastustööd on piirdunud vaba õlifaasi eraldamisega põhjavee pinnalt. Kui põhjavesi on maapinna lähedal saab reostunud vee koguda dreenide või kraavidega õlipüüdjasse. Reostuse puhastustööd puuraukudest pumpamise kasutamisel on suurusjärgu võrra kallimad.
(Mati Salu; Madis Metsur)
Jääkreostuse likvideerimise põhimõtted
Jääkreostusobjekti likvideerimisel on esimeseks nõudeks hüljatud ohtlike jäätmete kiire koristamine. Seejärel tuleb likvideerida või viia keskkonnanõuetega vastavusse rajatised (mahutipargid, torustikud , kemikaalide laod ). Eelisjärjekorras tuleb rakendada meetmed, mis tagavad puhta joogivee kättesaadavuse piirkonnas elavatele inimestele. Eel­nimetatud tööde lõpuleviimise järel võib kaaluda pinnase- ja põhjavee puhastustööde tegemist.
Uute jääkreostusobjektide teke tuleb välistada ohtlike ainete kasutamisel keskkonnanõuetest kinnipidamisega ja keskkonnaohtlike ettevõtete Keskkonnainspektsioonipoolse järelvalve ning kontrolliga .
(Mati Salu; Madis Metsur)

Jääkreostuskollete likvideerimine nõuab rohkem riigi tähelepanu

Kõik uuritud ja uurimata JRK–d moodustavad ligi 2% Eesti pindalast. AS Ragn –Sells ohtlike jäätmete tootejuhi Jüri Hioni meelest on number piisavalt suur, et riik peaks sellele probleemile praegusest enam tähelepanu ja raha suunama.
„Tundub, et praegu jääb palju raha ja tahtmise taha,” sõnas Hion , kelle andmeil on reaalselt likvideeritud vaid mõned üksikud JRK–d. „Ohtlikud objektid jäetakse unustusse, sest keegi ei tee nende puhastamiseks projekte või on korralik puhastamine nii kulukas , et selleks ei leita raha,” ütles ta.
Sakkool nõustus, et suuremate JRK–de likvideerimine seisab raha taga. 2001. aastast, kui JRK–sid likvideerima hakati, jagab keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) projektitaotluste alusel selleks 10 miljonit krooni aastas. Ainuüksi ühe suurema objekti puhastamine nõuab aga ligi 18 miljonit krooni.

Poolik likvideerimine

Suurem osa jääkreostusega militaarobjekte kuuluvad kaitseministeeriumile, ülejäänud JRK–d aga kohalike omavalitsuste haldusalasse.
Reostust püütakse enamasti likvideerida nii, et valitakse välja odavaim pakkuja, kes aga sageli ei tee oma tööd korralikult. Kui tööde maksumus jääb alla 100 000 krooni, ei pea korraldama riigihanget.
See tähendab aga, et reostuse likvideerimine jääb poolikuks. Kui piirkond on osaliselt puhastatud , pole sellest kasu, sest reostunud alalt liiguvad saasteained puhastatud alale .
Sakkooli sõnul on paljud kaitseministeeriumi halduses olevad JRK–d hooletusse jäetud põhjusel, et tööde rahastaja osas pole ministeeriumid leidnud üksmeelt.
Kavas on kokku kutsuda majandus–ja kommunikatsiooniministeeriumi ning kaitseministeeriumi spetsialistid , et algatada Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekt, mille kaasrahastajad need ministeeriumid oleks.
Sakkooli sõnul pole Euroopa Liidus (EL) selliseid probleeme, kui meil Nõukogude Liidu pärandina on tekkinud. Lätis ja Leedus on tema sõnul olukord veelgi hullem.
ELis toimub jääkreostuse likvideerimine peamiselt maa müügi ja uute ehitiste rajamise käigus. Saastunud maad ei osta keegi, korrastatud maa hind on aga tunduvalt kõrgem. Saastunud pinnasele ei tohi rajada uusi ehitisi, mis tähendab, et enne ehitustööde alustamist tuleb pinnas puhastada .
Hioni meelest on Eesti keskkonnapoliitika orienteeritud olemasoleva reostusega toimetulekule. Seda, kuidas tekkivat reostust ja selle ohtlikkust vähendada, pole aga seadustes sätestatud.
(Kaire Korpe, 2003)

Kokkuvõtteks

Majanduse arendamisel tuleb jääkreostusega seotud riskidega paratamatult arvestada. Rikutud maastike ja reostunud põhjavee ning pinnasega alade pindala tuleb lugeda oluliseks keskkonnaindikaatoriks. Iga ametkond peab ohjeldama jääkreostusest tulenevaid ohte oma haldusalal.
Riik peab tagama maastike ohutuse inimestele ja soodustama rikutud alade kasutuselevõttu. Reostunud alade taaskasutamist tuleb toetada puhastustööde kaasrahastamisega riigi ja EL fondide arvel.
Vajalik on info säilimine jääkreostuskollete kohta ja nende mõjutsoonis elavate inimeste tervise kaitse ohtlike ainete mõju eest. Lahendada tuleb ka üksiktarbijate varustamine tervisele ohutu joogiveega.
(Mati Salu; Madis Metsur)

Kasutatud kirjandus

„Keskkonnakaitse kaitsejõududes“ , 2002 , Konts P., Lepik I., Moora H., Pallo T., Peterson K., Rekker A., Tõnisson K., Viss V
http://eu-youth.net/projects/ee/ecology/artiklid/pinnas1.ht m Timo Uustal, 2002-2003 „Pinnas ja jääkreostus“
http://www.maves.ee/Tasub_teada/jaakreostus.ht m Mati Salu; Madis Metsur „Jääkreostus“
http://www.ragnsells.ee/index.php?article_id=85&page=30&action=article & Kaire Korpe, 2003 „Jääkreostuskollete likvideerimine nõuab rohkem riigi tähelepanu“
9