Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vene sõjaväe poolt saastatud piirkonnad (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Sissejuhatus


Endise Nõukogude Liidu(NL) sõjaväe käsutuses oli Eestis ligi 800 paigas 1565 objekti kogupindalaga 87 147 ha ehk 1,9 % kogu Eesti territooriumist. Sõjaväe käsutuses olnud objektid olid erineva suuruse, otstarbe ja keskkonnaohtlikkusega. Suurimad sõjaväe kasutuses olnud alad olid Aegviidu (33 100 ha), Laeva(13 411 ha), Nursi(3703 ha) ja Värska(1962 ha) polügoon, Paldiski linn koos Pakri poolsaarega(3703 ha), Pakri saared(2447 ha) ja Naissaar(1867 ha). Enim sõjaväe objektidest asus Harjumaal (hõlmates ligikaudu 50 000 ha).
1992. aastal alanud endise NL sõjaväe poolt tekitatud keskkonnakahjude hindamise tulemused näitasid, et enim oli objektidel pinnas saastunud naftaproduktidega, järgnesid metalljäätmed, ehitusmaterjalide jäätmed, plast- ja kummijäätmed ja kemikaalid . Looduskeskkonnale tekitatud kahju ulatus 56 miljardi kroonini. (Konts P., Lepik I., Moora H., Pallo T., Peterson K., Rekker A., Tõnisson K., Viss V., „Keskkonnakaitse kaitsejõududes“ , 2002, lk. 25.)


Vasakule Paremale
Vene sõjaväe poolt saastatud piirkonnad #1 Vene sõjaväe poolt saastatud piirkonnad #2 Vene sõjaväe poolt saastatud piirkonnad #3 Vene sõjaväe poolt saastatud piirkonnad #4 Vene sõjaväe poolt saastatud piirkonnad #5 Vene sõjaväe poolt saastatud piirkonnad #6 Vene sõjaväe poolt saastatud piirkonnad #7 Vene sõjaväe poolt saastatud piirkonnad #8 Vene sõjaväe poolt saastatud piirkonnad #9 Vene sõjaväe poolt saastatud piirkonnad #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Birgit Nurmela Õppematerjali autor
Sügav ülevaade jääkreostuse tekkimisest NSVL sõjaväe tegevuse tagajärjle. selle reostuse likvideerimistööd ja sellega kaasnevad probleemid Eestis.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
doc

Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20. sajandil

Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20 sajandil NSV Liidu poolt tekitatud kahjude hindamine algas peatselt pärast iseseisvumist ning lõppes suuremas osas 1997. aastal. http://elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=947&keel=eesti http://www.gi.ee/teaching/XML/militaarne.xml http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/polevkivi/kaevandamine.html http://vana.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=948&keel=eesti Üldiselt kaevandamisest:Tänu põlevkivile on Virumaa olulisimaks tööstuspiirkonnaks Eestimaal. Esimene kaevandus avati 1916

Bioloogia
thumbnail
25
pdf

Referaat - Eesti põhjavesi, selle reostus ja kaitse

arenenud piirkond, kus hästi majandatud viljakad põllu- ja rohumaad vahelduvad looduslike aladega. Põllumajanduses on rakendatud parim võimalik tehnika ja suurtootjad lähtuvad oma majanduse korraldamisel keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamise põhimõtetest. Intensiivse tootmise mõju veekeskkonnale leevendaksid karsti­ ja allikapiirkondade veesäilitusalad, kaitsemetsad ja väiksema tootmisintensiivsusega piirkonnad karstialadel ja paepealsetel maadel (püsirohumaad, mahepõllunduse alad). Piirkonnas oleks kasutada joogivee tootmiseks sobiv reostamata maapinnalähedane põhjavesi, kaitstud on väärtusliku veeelustiku elupaigad ja väärtuslikud maastikud ning on olemas sportliku kalapüügi võimalused. Pandivere kõrgustiku säästva majandamise kogemusi saab rakendada ka teistel veelahkmealadel kogu Eestis.

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
thumbnail
64
pdf

Jäätmemajanduse loengumaterjalid

11) Q11 ­ toorme kaevandamise ja töötlemise jäägid, nagu kaevandamisjäägid, naftatootmisel tekkinud muda; 12) Q12 ­ rikutud materjalid, nagu PCB-ga saastatud õli; 13) Q13 ­ kõik materjalid, ained või tooted, mille kasutamine on keelatud; 14) Q14 ­ tooted, millele valdaja ei leia edasist kasutamist, nagu põllumajanduses, olmes, kontorites, kauplustes või töökodades ära visatud vallasasjad;

Jäätmekäitlus
thumbnail
46
docx

Keskkonnakorraldus vastatud

4. Õhukvaliteedi parandamine - vahendada saasteainete emissiooni õhku, pöörates peatähelepanu kliimamuutust põhjustavatele ning osoonikihti kahandavatele ainetele ja transpordisaastele. 5. Jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse korrastamine - toetada toorme ja materjalide säästlikku käsutamist, piirata jäätmete tekkimist ja soodustada nende taaskasutamist, vähendada jäätmetest põhjustatud keskkonna saastamist ja jäätmetega saastatud alasid, arendada jäätmekäitlust, eriti ohtlike jäätmete käitlust. 6. Jääkreostuse likvideerimine - likvideerida tegevuse lõpetanud objektidest põhjustatud jääkreostus ja taastada maastikud 7. Põhjaveevarude kasutamine ja kaitse - kindlustada põhjaveevarude kvaliteet ning tagada nende säästlik kasutamine ja kaitse. 8. Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse - tagada ratsionaalse käsutamisega siseveekogude ja

Keskkonnakorraldus
thumbnail
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks kasutamiseks nende esialgsel või mõnel muul eesmärgil. See hõlmab orgaaniliste ainete töötlemist, kuid ei hõlma energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütustena või kaeveõõnete täitmiseks PILET nr. 2 1. NOOSFÄÄRI MÕISTE Noosfääri mõiste (kr. noos ­ mõistus + sphaira ­ kera) võeti 1920. aastatel kasutusele mitme autori poolt. Prantsuse filosoofi E. Le Roy (1870 ­ 1954) määrangu järgi on noosfäär süsteem, millesse kuuluvad tehnika ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane aineline tegevus. Autori arvates sobib noosfääri vasteks eesti keeles mõistuskeskkond, aga ka mõistusmaailm. 2. MEREKESKKONNA SEIRE KORRALDUS EESTIS Viimaste aastate olulisemad keskkonnamõjutused on seotud ehitustegevusega Muuga sadamas, Saaremaa sadamas ning Paldiski lõunasadamas

Tehnoökoloogia
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Kohtla-Järve), vajaka jääb linnaümbruse haljasvööndeist.  Tootmistegevuse tagajärjel on välja kujunenud ulatuslikud tehisalad. Neist olulisemad on põlevkivi kaevandamisega looduslikust seisundist väljaviidud territooriumid, turbaväljad ning suurte jäätmehoidlate alune ja nende mõjupiirkonda jääv maa. Nendel aladel on veerežiim halvasti reguleeritud ja muld degradeerunud või kahjulike ainetega saastatud.  Nõukogude aegsel perioodil ehitatud majade ehituskvaliteet ei vasta tänapäeva nõuetele, eriti mürakaitse ja energiasäästlikkuse seisukohast. Ei ole piisavalt kontrollitud ehitus- ja viimistlusmaterjalide mõju tervisele. Linnades ja majandikeskustes rajati ebaratsionaalselt pikki välisvõrke, mida omavalitsused ei suuda töökorras hoida.  Müra asulates, elamutes ja töökohtades. Ehitusmaterjalid ja nende kasutamine ei

Keskkonnakaitse ja säästev areng
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

R. Jakobsonil. 1853 ­ Asutati Eesti Loodusuurijate Selts, looduse uurimist ja kaitset edendav organisatsioon. 1910 ­ Asutati Vaika Linnukaitseala ­ esimene looduskaitseala Eestis. See sündis Vilsandi saare majakavahi A. Toomi initsiatiivil ja Riia Loodusuurijate Seltsi toetusel. 1913 ­ Asutati Saaremaa Loodussõprade Selts, esimene omataoliste hulgas. Seltsi asutaja A. A. Hrebtov koostas ja saatis laiali üksikasjaliku looduskaitselise ringkirja ­ esmase omataolise dokumendi Vene impeeriumis. 1920 ­ Asutati Loodusuurijate Seltsi juurde eraldi looduskaitsekomisjon, mille esimene esimees oli prof F. Bucholtz. See oli esimene ühendus, mis seadis endale eesmärgiks loodusmälestusmärkide arvelevõtmise, uurimise ja hoidmise üle kogu Eesti. Alates 1924 ­ asutati uusi looduskaitsealasid (Kastre-Peravalla, Harilaid, Abruka jt.). Iseseisvunud Eesti riigi jõukuse suurenedes sai looduskaitse valitsemis- ja haldussüsteemi osaks;

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
thumbnail
192
pdf

Riigikaitse õpik

esimene ametliku heakskiidu saanud õppeaastal Tallinna Pedagoogikaüli- aineprogramm kinnitati 1998. aastal. kooli üliõpilastel võimalus õppida rii- Riigikaitseõpetus ei kuulu üldharidus- gikaitseõpetuse õpetaja lisaeriala. kooli kohustuslike õppeainete hulka Riigikaitseõpetus on multidistsip- ja seetõttu peab Kaitseministeerium linaarne õppeaine. Ühelt poolt on oma kohuseks koostada koolidele õp- tegemist teoreetiliste käsitlustega pematerjali ning õppeainet muudel tänapäevasest julgeoleku- ja kaitse- viisidel toetada ja populariseerida. poliitikast ning kaitsejõudude üles- 2003. aastal jõudis Kaitseministeeriu- ehitusest, teiselt poolt antakse väga

Riigiõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun