Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20 sajandil NSV Liidu poolt tekitatud kahjude hindamine algas peatselt pärast iseseisvumist ning lõppes suuremas osas 1997. aastal. http://elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=947&keel=eesti http://www.gi.ee/teaching/XML/militaarne.xml http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/polevkivi/kaevandamine.html http://vana.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=948&keel=eesti Üldiselt kaevandamisest:Tänu põlevkivile on Virumaa olulisimaks tööstuspiirkonnaks Eestimaal. Esimene kaevandus avati 1916
arenenud piirkond, kus hästi majandatud viljakad põllu- ja rohumaad vahelduvad looduslike aladega. Põllumajanduses on rakendatud parim võimalik tehnika ja suurtootjad lähtuvad oma majanduse korraldamisel keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamise põhimõtetest. Intensiivse tootmise mõju veekeskkonnale leevendaksid karsti ja allikapiirkondade veesäilitusalad, kaitsemetsad ja väiksema tootmisintensiivsusega piirkonnad karstialadel ja paepealsetel maadel (püsirohumaad, mahepõllunduse alad). Piirkonnas oleks kasutada joogivee tootmiseks sobiv reostamata maapinnalähedane põhjavesi, kaitstud on väärtusliku veeelustiku elupaigad ja väärtuslikud maastikud ning on olemas sportliku kalapüügi võimalused. Pandivere kõrgustiku säästva majandamise kogemusi saab rakendada ka teistel veelahkmealadel kogu Eestis.
11) Q11 toorme kaevandamise ja töötlemise jäägid, nagu kaevandamisjäägid, naftatootmisel tekkinud muda; 12) Q12 rikutud materjalid, nagu PCB-ga saastatud õli; 13) Q13 kõik materjalid, ained või tooted, mille kasutamine on keelatud; 14) Q14 tooted, millele valdaja ei leia edasist kasutamist, nagu põllumajanduses, olmes, kontorites, kauplustes või töökodades ära visatud vallasasjad;
4. Õhukvaliteedi parandamine - vahendada saasteainete emissiooni õhku, pöörates peatähelepanu kliimamuutust põhjustavatele ning osoonikihti kahandavatele ainetele ja transpordisaastele. 5. Jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse korrastamine - toetada toorme ja materjalide säästlikku käsutamist, piirata jäätmete tekkimist ja soodustada nende taaskasutamist, vähendada jäätmetest põhjustatud keskkonna saastamist ja jäätmetega saastatud alasid, arendada jäätmekäitlust, eriti ohtlike jäätmete käitlust. 6. Jääkreostuse likvideerimine - likvideerida tegevuse lõpetanud objektidest põhjustatud jääkreostus ja taastada maastikud 7. Põhjaveevarude kasutamine ja kaitse - kindlustada põhjaveevarude kvaliteet ning tagada nende säästlik kasutamine ja kaitse. 8. Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse - tagada ratsionaalse käsutamisega siseveekogude ja
jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks kasutamiseks nende esialgsel või mõnel muul eesmärgil. See hõlmab orgaaniliste ainete töötlemist, kuid ei hõlma energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütustena või kaeveõõnete täitmiseks PILET nr. 2 1. NOOSFÄÄRI MÕISTE Noosfääri mõiste (kr. noos mõistus + sphaira kera) võeti 1920. aastatel kasutusele mitme autori poolt. Prantsuse filosoofi E. Le Roy (1870 1954) määrangu järgi on noosfäär süsteem, millesse kuuluvad tehnika ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane aineline tegevus. Autori arvates sobib noosfääri vasteks eesti keeles mõistuskeskkond, aga ka mõistusmaailm. 2. MEREKESKKONNA SEIRE KORRALDUS EESTIS Viimaste aastate olulisemad keskkonnamõjutused on seotud ehitustegevusega Muuga sadamas, Saaremaa sadamas ning Paldiski lõunasadamas
Kohtla-Järve), vajaka jääb linnaümbruse haljasvööndeist. Tootmistegevuse tagajärjel on välja kujunenud ulatuslikud tehisalad. Neist olulisemad on põlevkivi kaevandamisega looduslikust seisundist väljaviidud territooriumid, turbaväljad ning suurte jäätmehoidlate alune ja nende mõjupiirkonda jääv maa. Nendel aladel on veerežiim halvasti reguleeritud ja muld degradeerunud või kahjulike ainetega saastatud. Nõukogude aegsel perioodil ehitatud majade ehituskvaliteet ei vasta tänapäeva nõuetele, eriti mürakaitse ja energiasäästlikkuse seisukohast. Ei ole piisavalt kontrollitud ehitus- ja viimistlusmaterjalide mõju tervisele. Linnades ja majandikeskustes rajati ebaratsionaalselt pikki välisvõrke, mida omavalitsused ei suuda töökorras hoida. Müra asulates, elamutes ja töökohtades. Ehitusmaterjalid ja nende kasutamine ei
R. Jakobsonil. 1853 Asutati Eesti Loodusuurijate Selts, looduse uurimist ja kaitset edendav organisatsioon. 1910 Asutati Vaika Linnukaitseala esimene looduskaitseala Eestis. See sündis Vilsandi saare majakavahi A. Toomi initsiatiivil ja Riia Loodusuurijate Seltsi toetusel. 1913 Asutati Saaremaa Loodussõprade Selts, esimene omataoliste hulgas. Seltsi asutaja A. A. Hrebtov koostas ja saatis laiali üksikasjaliku looduskaitselise ringkirja esmase omataolise dokumendi Vene impeeriumis. 1920 Asutati Loodusuurijate Seltsi juurde eraldi looduskaitsekomisjon, mille esimene esimees oli prof F. Bucholtz. See oli esimene ühendus, mis seadis endale eesmärgiks loodusmälestusmärkide arvelevõtmise, uurimise ja hoidmise üle kogu Eesti. Alates 1924 asutati uusi looduskaitsealasid (Kastre-Peravalla, Harilaid, Abruka jt.). Iseseisvunud Eesti riigi jõukuse suurenedes sai looduskaitse valitsemis- ja haldussüsteemi osaks;
esimene ametliku heakskiidu saanud õppeaastal Tallinna Pedagoogikaüli- aineprogramm kinnitati 1998. aastal. kooli üliõpilastel võimalus õppida rii- Riigikaitseõpetus ei kuulu üldharidus- gikaitseõpetuse õpetaja lisaeriala. kooli kohustuslike õppeainete hulka Riigikaitseõpetus on multidistsip- ja seetõttu peab Kaitseministeerium linaarne õppeaine. Ühelt poolt on oma kohuseks koostada koolidele õp- tegemist teoreetiliste käsitlustega pematerjali ning õppeainet muudel tänapäevasest julgeoleku- ja kaitse- viisidel toetada ja populariseerida. poliitikast ning kaitsejõudude üles- 2003. aastal jõudis Kaitseministeeriu- ehitusest, teiselt poolt antakse väga
Kõik kommentaarid