ettevõtete paigutus, sest transpordikulud on muutunud vähetähtsaks (näiteks õmblusettevõtted paiknevad odava töö maades, sest nii riide kui ka valmistoodangu transport on suhteliselt kiire ja odav). Veondusprotsessi etapid 1. Hankimine 2. Tootmine 3. Jaotamine FINANTSTEENUSED Finantsteenuste struktuur:Hoiustamine; Laenamine; Arveldamine kohalikud pangad, hoius- laenuühistud, liisingufirmad, kindlustusasutused(fondi);Investeerimine valdavalt rahvusvaheline (võlakirjad, aktsiad, fondiosakud börsidel ehk väärtpaberiturgudel);Tuntumad börsid New Yorkis, Londonis, Tokyos;Välisvõlg Finantsteenuste geograafia 1. On kohaga vähe seotud 2. Ülikõrge koondumine enim globaliseerunud teenusteliik 3. Maailma suurimad finantsressursse käsutavad keskused paiknevad New Yorkis, Londonis, Tokyos, aga ka Chicagos, Frankfurdis, Los Angeleses, Pariisis, Brüsselis 4. Pangateenuste liidrid on USA, suurbritannia, Sveits 5
Majanduse ,,vereringe" Finantsteenuste ja kogu majanduse arengutaseme vahel otsene seos. Agraarajastul kuld, hõbe Industriaalajastul riiklikud süsteemid, mida kontrollisid valitsus, keskpangad. Infoajastul finantsturg avatud välisinvesteeringutele, börsimängurid. Finantsteenuste struktuur Hoiustamine Laenamine Arveldamine kohalikud pangad, hoius-laenuühistud, liisingufirmad, kindlustusasutused(fondi) Investeerimine valdavalt rahvusvaheline (võlakirjad, aktsiad, fondiosakud börsidel ehk väärtpaberiturgudel) Tuntumad börsid New Yorkis, Londonis, Tokyos Välisvõlg Finantsteenuste kontroll ja reguleerimine Riiklik kontroll Riigi keskpangal on kontroll Finantsteenuste osutamine tugineb rahanduspoliitikale (riikide keskpangad) Keskpank laseb käibele sularaha (kontrollib otseselt/kaudselt finantsteenuste osutamist) Rahvusvahelised finantsorganisatsioonid (rahastavad suuri projekte, reguleerivad riikide koostööd) - Rahvusvaheline valuutafond IMF
3) Kogunemine suurlinnadesse suudavad kiireneva tehnoloogilise arenguga kaasa minna. 11. Nimeta teenuseid, mis kuuluvad finantsteenuste alla, millega tegelevad börsid, kus paiknevad maailma tähtsamad börsid? hoiustamine laenanamine arveldamine investeerimine börs: finantsturu ettevõte, kus läbi organiseeritud kauplemissüsteemi sõlmitakse kauba ja väärtpabertehinguid (aktsiad, fondiosakud, võlakirjad) New Yorgis, Londonis ja Tokyos 12. Millised tegurid on põhjustanud turismi kiiret arengut? 1) inimeste sissetulekud on kasvanud 2) rohkem vaba aega 3) transpordi areng (võimaldab kiirelt ja mugavalt reisida) 4) erinevate reisipakettide pakkumine 5) internet (reisi on kerge arvuti teel broneerida) 13. Millised on maailma kõige populaarsemad turismiregioonid, miks? Prantsusmaa, USA, Hiina, Hispaania, Itaalia, Inglismaa, Türgi
internet on ülemaailmne (üksiküritajal kergem turule tulla, ruumiline eraldatus on väheoluline. Kogunemine suurlinnadesse – suudavad kiireneva tehnoloogilise arenguga kaasa minna. 11.Nimeta teenuseid, mis kuuluvad finantsteenuste alla, millega tegelevad börsid, kus paiknevad maailma tähtsamad börsid? hoiustamine laenanamine arveldamine investeerimine börs: finantsturu ettevõte, kus läbi organiseeritud kauplemissüsteemi sõlmitakse kauba ja väärtpabertehinguid (aktsiad, fondiosakud, võlakirjad) New Yorgis, Londonis ja Tokyos 12.Millised tegurid on põhjustanud turismi kiiret arengut? inimeste sissetulekud on kasvanud rohkem vaba aega transpordi areng (võimaldab kiirelt ja mugavalt reisida) erinevate reisipakettide pakkumine internet (reisi on kerge arvuti teel broneerida) 13.Millised on maailma kõige populaarsemad turismiregioonid, miks? Prantsusmaa, USA, Hiina, Hispaania, Itaalia, Inglismaa, Türgi hea kliima, kultuur
Likviidne ettevõte ''Likviidsus'' on sõna, mida ettevõtete finantsjuhid sageli kasutavad. Kui öeldakse, et ettevõte on likviidne, mõeldakse seda, et ettevõte suudab oma maksukohustusi õigel ajal täita. Likviidne on ettevõte, millel on palju likviidset vara. Kõige likviidsem varon raha- see, mis seisab ettevõtte kassas või pangakontol. Likviidsuselt järgmised varad on väärtpaberid: võlakirjad, fondiosakud ja aksiad, mida üldjuhul on väimalik kiirest maha müüa. Aksia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku (aksionäri) õigsust osale ettevõtte varast ja kasumist. Kolmandal kohal on debitoorne võlgnevus. See väljend tähistab ostjate tasumata arveid. Likviidse vara hulka ei kuulu tootmisvarud, sest nende rahaks muutmine võib võtta aega mitu kuud. Seega ka ei peeta likviidseks varaks hooneid, masinaid ja seadmeid. Ettevõtte laiendamine Võimalused ettevõtte laiendamiseks:
Tulud: Maksud, materiaalse ja immateriaalse vara müük, tulud varadelt, toetused, sealhulgas välisabi, trahvid, tasandusfond- riigieelarvest eraldatud vahendid KOV- le Kulud:?? 34. Finantssüsteemi ülesehitus FINANTSINSITUTSIOONID *Finantsasutused pangad, kindlustusfirmad, väärtpaberivahendajad *Finantsturg turg, kus saavad kokku mõne finantsinstrumendi nõudlus ja pakkumine FINANTSTOOTED *Finantsinstrumendid aktsiad, võlakirjad, fondiosakud jms *Finantsteenused nõustamine (??) 35. Finanstasutuste liigitus ja selgitus Krediidiasutused Institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu. Ainult avalikkuselt hoiuste kaasamine annab äriühingule õiguse kasutada nime ,,pank". *Hoiustamisteenused *Krediiditeenused *Väärtpaberiteenused *Arveldusteenused Kindlustusseltsid Kindlustustegevus on kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtja või kindlustatu riskide ülevõtmine kindlustusandja poolt
KOKKUVÕTE Väärtpaber on dokument, mis demonstreerib omandiõigust või õigust omandada. Väärtpaberibörs on institutsioon, mis viib kokku kauplejate (väärtpaberituru osaliste) ostu ja müügisoovid. Tänapäevased väärtpaberiturud võimaldavad isikul, kes soovib paigutada oma raha väärtpaberitesse, ehk investoril, valida paljude investeerimisvõimaluste vahel. Tuntuimad väärtpaberite liigid on aktiad, võlakirjad, fondiosakud ja tuletisväärtpaberid. Aktsiad on riskantseimad, ent hea õnne korral ka suurimat tulu tagavad väärtpaberid. Võlakirju võib võrrelda ka laenuga ning neid nimetatakse ka fikseeritud tuluga väärtpaberiks, sest erinevalt näiteks aktsiatest pakuvad võlakirjad investoritele kokkulepitud tulumäära. Investeerimisfondi raha paigutamine on üldiselt veidi väiksema riskiga kui üksikuid aktsiaid ostes, sest ühes
võrreldes kasutushoiusega kõrgem Intress- Raha laenaja e. Võlgniku poolt võlausaldajale viimase raha kasutamise eest makstav tasu. Väljendatakse portsentides. Investeerimishoius- Tähtajaline hoius, mis sobib pikemaajaliseks hoiustamiseks, kõrgema tulu eesmärgil. Kasutushoius saab raha juurde panna ja vajadusel ka osaliselt või täielikult välja võtta, kaotamata seejuures teenitud intresse. Väärtpaberid Võimalik osta ja müüa(aktsiad, võlakirjad, fondiosakud) Vajalik värtpaberikonto Võlakirjad Väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaanda on võlakirja ostjalt laenu saanud. Võlakirja väljaanda ehk emitent peab võlakirja kustutus ehk lunastamistähtajal tagasi ostma. Võlakirja väljaandmine ja lunastamise vahelisel ajal maksab emitent võlakirja omanikule intressi. Aktsia väärtpaber, mis näitab selle omaniku(aktsionäri) õigust osale ettevõtte varast ja kasumist.
Eesti väärtpaberite keskregister koosneb kolmest olulisest osast:aktsiaraamatute registrist, kogumispensioni registrist ja väärtpaberite arveldussüsteemist. 2. Aktsairaamatute registrisse kohustuslik ja vabatahtlik kandmine KOHUSTUSLIK: kõik Eestis registreeritud aktsiaseltside aktsiad, kõik pensionifondide osakud ning kõik avalikult kaubeldavad võlakirjad ja investeerimisfondide osakud. VABATAHTLIK: osaühingute osad, mittekaubeldavad võlakirjad ja fondiosakud ning muud väärtpaberid. Investeeringute teejuht. http://www.nasdaqomxbaltic.com/files/tallinn/bors/koolitus/Investeerimise_teejuht.pdf lk.72-75 ja 142-149 3. Avaliku pakkumise protsessis osalejad Avalikus pakkumises osalevad emitendi juhtkond, peakorraldaja ning vajadusel teised sündikaadi liikmed, nii ettevõtte kui ka peakorraldaja ja sündikaadi juriidilised nõustajad, audiitorfirmad, avalike suhete nõustajad ja reklaamibürood. Avaliku pakkumise läbiviimiseks
Investeerimisfonde on kahte tüüpi: kinnised ja avatud. Kinnise investeerimisfondi ülesehitus ei erine tavalise aktsiaseltsi omast. Kinnise fondi osakute (nagu ka aktsiate) arv on lõplik. Loomulikult võib fond osakuid vahetevahel juurde emiteerida, kuid siis on emissioonimaht ja -aeg täpselt kindlaks määratud. Samuti ei pea kinnine fond osakuid investorilt tagasi ostma - investor saab oma raha kätte siis, kui tal õnnestub fondiosakud järelturul mõnele teisele investorile edasi müüa. Avatud investeerimisfondi osakute arv ei ole lõplik ning muutub sedamööda, kuidas investorid fondi raha juurde panevad või seda fondist välja võtavad. Järelikult - kui investor tahab fondi raha paigutada, siis emiteerib fond vajaliku hulga fondiosakuid juurde. Ühtlasi on avatud fond kohustatud investorilt osakud tagasi ostma, kui investor tahab fondist raha välja võtta. 21
realiseeritakse lähema 12 kuu soetusmaksumus või jooksul: kauplemiseesmärgil korrigeeritud hoitavad ja muud lühiajalised soetusmaksumus investeeringud väärtpaberitesse (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondiosakud jne) Nõuded ja ettemaksed Lühiajalised nõuded ja tehtud Korrigeeritud RTJ 3 ettemaksed. Põhilised grupid: soetusmaksumus (välja arvatud nõuded ostjate vastu, maksude (üldjuhul võrdne ettemakstud ettemaksed ja tagasinõuded, muud nominaalväärtusega kulud ja
Investeerimisfonde saab liigitada ka nende juriidilise staatuse järgi. Jagunemine on järgmine: 1. Suletud (closed-ended fund) ehk kinnised fondid. 2. Avatud (open.ended or mutual fund) fondid. Suletud fondid on aktsiaseltsina asutatud fondid. Aktsiate emissioon toimub kindlaks määratud ajal (st pidevalt ei emiteerita uusi osakuid/aktsiaid) ja fond ei ole kohustatud igal ajal aktsiaid tagasi ostma. Investor saab oma raha kätte siis, kui tal õnnestub fondiosakud järelturul (OTC) mõnele teisele investorile edasi müüa. Fondi aktsiatega kaubeldakse järelturul. Kinnise fondi puhul sõlmib fond haldamislepingu fonde haldava firmaga (management company) ja depoolepingu pangaga, kes hoiab fondi varasid ja teostab kontrolli investeerimispoliitikast kinnipidamise üle (poliitika peab olema fondi põhikirjas fikseeritud). Vahel on fondil ka põhiinvestor (core investor), kes tagab fondi kapitaliseerituse rasketel aegadel
annaabi.ee 
