eksami Konspekt (0)

1.  Immateriaalne põhivara (vt RTJ 5)   
Immateriaalse põhivara näideteks on arvuti tarkvara, kaubamärgid, patendid, litsentsid, 
kasutusõigused, kliendinimekirjad, kvoodid ja muud sarnased varad. Teatud juhtudel võib vara omada 
nii materiaalse põhivara kui immateriaalse põhivara tunnuseid. Sellisel juhul klassifitseeritakse vara 
vastavalt sellele, kumma tunnustele vastab ta rohkem. Näiteks arvutitarkvara klassifitseeritakse 
materiaalseks põhivaraks juhul, kui see on lahutamatult seotud teatud riistvaraga. Juhul kui 
arvutitarkvara kasutamine on sõltumatu riistvarast, klassifitseeritakse see immateriaalseks 
põhivaraks. 
 
Immateriaalset varaobjekti kajastatakse bilansis ainult juhul, kui:  
• objekt on ettevõtte poolt kontrollitav; 
 • on tõenäoline, et ettevõte saab objekti kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu;  
• objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav.  •  P.S ka arenguväljaminekud, millel eraldi reeglid   
 Arvelevõtmine: 
 Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses. (analoogia mat.pv) 
Arendustegevusega seotud väljaminekud Kajastatakse kas  
• Kuluna või 
 • Kapitaliseeritakse immat. põhivarana (kui ettevõte suudab kasutada või müüa loodavat vara, tulevikus 
tekkivat majanduslikku kasu on võimalik hinnata, väljaminekute suurust võimalik hinnata, vt RTJ 5)  
 
Mittekapitaliseeritavad väljaminekud: 
 Immateriaalse põhivarana ei võeta arvele (kulu) 
 • asutamisväljaminekud uurimistegevusega seotud väljaminekud;  
• koolitusega seotud kulutused; 
 • reklaamile tehtud kulutused; 
 • üldised halduskulutused;  
• kulutused seoses ettevõtte siseselt loodud brändidega, kliendinimekirjadega jm 
 
 Edasine kajastamine   •  Kõikidel immateriaalsetel varadel eeldatakse olevat piiratud kasulik eluiga, näit. lepinguiga. 
•  Kui seda ei ole võimalik määreata - 10 aastat. 
•  Amortiseerimisel tuleb kasutada lineaarset meetodit.  
•  lõppväärtuseks loetakse null (v.a erandid). 
•  Vajadusel alla hinnata, võib allahindlust tühistada v.a firmaväärtus.    2.  Kinnistavarainvesteeringud (vt RTJ 6)     •  Kinnisvarainvesteering on kinnisvaraobjekt (maa või hoone (või osa hoonest) või  mõlemad), mida ettevõte hoiab eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või 
mõlemal eesmärgil.  •  Kui ettevõte kasutab mingit osa kinnisvaraobj. äritegevuses ning mingit osa rendituluks,  tuleb nende osade üle pidada eraldi arvestust.  •     Esmane arvele võtmine  


•  Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis  sisaldab ka soetamisega otseselt seotud kulutusi.   •  Soetamisega otseselt seotud kulutused on näit. notaritasud, riigilõivud, nõustajatele  makstud tasud jm.   •  Kui kinnisvaraobjekti eest tasutakse pikemaajalise järelmaksuga, loetakse objekti  soetusmaksumuseks makstava tasu nüüdisväärtust 
   
 Edasine kajastamine  
1. Õiglase väärtuse meetodil Väärtuse muutusest tulenevad kasumid/ kahj. kajastatakse 
aruandeperioodi kasumiaruandes. Amortisatsiooni ei arvestata. 
 2. Või soetusmaksumuse meetodil (vt RTJ 6). Kajastat. analoogiliselt materiaalse põhivaraga. Kui 
toimub muutus tema kasutamise eesmärgis, klassifitseeritakse bilansis ümber vastavalt…    3.  Koduse ülesande põhjal D/K  kanded majandustehingute kohta     


  4.  Kasumiaruande skeem 1, lõpetamata ja valmistoodangu jääkide mõju kuludele, kasumile.   
Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus, kusjuures jääkide vähenemist näidatakse 
kuluna ning jääkide suurenemist kulude vähendusena (“negatiivse kuluna”) 
 
Kasutatud toore ja pooltooted, tööliste palk, tootmisvahendite kulum ja muud otseselt tootmisega 
seotud kulutused pole raamatupidamise jaoks kulud - nad suurendavad lõpetamata toodangu 
maksumust. 
Kuludesse kantakse nad alles siis kui vastav toode on müüdud. 
 
Praktikas kasutatakse toodangu arvestamisel lihtsuse huvides tihti siiski mitte otsearvestust, vaid varude 
muutuste kaudu tagasiarvestust. 
Kasumi väljatoomiseks on ükskõik, kas varude muutus arvestatakse maha kuludest või liidetakse 
tuludele otsa.  
Kasumiaruande 1. skeem eeldabki lõpetamata ja valmistoodangu varude kaudset arvestust, kusjuures 
varude suurenemine liidetakse tulemusele (tulu) ja vähenemine lahutakse (kulu). 
     
Kaudset arvestust saab kasutada ka 2. skeemi puhul – siis lahutatakse varude muutus müüdud kaupade 
kuludest maha.müüdud kaupade kuludest maha. 
  5.  Kasumiaruande skeem 2, (s.h tootmiskulude jagamine, lõpetamata ja valmistoodangu jääkide  reguleerimine, müüdud toodete kulud).   
Kasumiaruande skeemis 2 kajastatakse müügitulu genereerimise eesmärgil müüdud või kasutatud 
varude kulu kirjel «Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu». Turustus- ja üldhalduseesmärkidel 
kasutatud varudega seotud kulu kajastatakse selleks ette nähtud kirjetel 
 
  6.  Kulude-tulude saldeerimine 


 
Vandeaudiitori nõuanne: Millal tohib finantsnäitajaid põhiaruannetes saldeerida?  
  •  Finantsnäitajate saldeerimine on lubatud põhiaruannetes erandjuhtudel. 
•  Bilansis tohib varasid ja kohustusi omavahel saldeerida üksnes siis, kui ettevõttel on  tasaarveldamiseks juriidiline õigus ning on tõenäoline, et ta seda õigust kasutab (vt RTJ 2 p 
20).  •  Kasumiaruandes tohib saldeerida põhitegevusega mitteseotud tulusid ja kulusid, mis on  tekkinud ühest ja samast või mitmest sarnasest tehingust ja mis ei ole eraldivõetuna olulised 
(vt RTJ 2 p 28).  •  Rahavoogude aruandes esitatakse rahavood äri-, investeerimis- ja finantseerimistegevusest  brutosummadena (vt RTJ 2 p 38, 40, 41). 
Seejuures ka juhul, kui sihtfinantseerimise abil soetatud vara kajastatakse 
netosoetusmaksumuses, esitatakse rahavoogude aruandes eraldi põhivara soetamisega 
seotud väljamaksed ja sihtfinantseerimisega seotud laekumised (vt RTJ 12 p 14).   
 
 
Varasid ja kohustusi ei saldeerita omavahel bilansis, välja arvatud juhul, kui ettevõttel on juriidiline õigus 
vara ja kohustuse tasaarveldamiseks ning on tõenäoline, et ta seda õigust kasutab. (SME IFRS 2.52) 
 
Näide 1. 
Ettevõte on sõlminud teise osapoolega lepingu, mille alusel omavahelisi nõudeid ja kohustusi jooksvalt 
ei tasuta, vaid need tasaarveldatakse üks kord aastas. Lähtudes ülalnimetatud lepingust, kajastab 
ettevõte teise osapoolega tekkinud nõudeid ja kohustusi bilansis netosummana. 
 
Näide 2. 
Ettevõte kavatseb teise osapoolega eksisteerivad nõuded ja kohustused tasaarveldada ning on 
tõenäoline, et teine osapool sellega ka nõustub. Bilansipäevaks ei olnud vastavat tasaarvelduslepingut 
siiski veel sõlmitud.Kuna ettevõttel puudus bilansipäeval juriidiline alus nõuete ja kohustuste 
tasaarveldamiseks, ei tohi neid bilansis kajastada netosummas. 
 
 
Tulusid ja kulusid ei saldeerita omavahel kasumiaruandes, välja arvatud mitte-põhitegevusest tulenevad 
tulud ja kulud, mis on tekkinud ühest ja samast või mitmest sarnasest tehingust ja mis ei ole 
eraldivõetuna olulised. (SME IFRS 2.52).  
 Üldjuhul kajastatakse tulud ja kulud kasumiaruandes eraldi, neid omavahel saldeerimata. 
Kasumiaruandes tohib saldeerida põhitegevusega mitteseotud tulusid ja  
kulusid, kui see annab tõepärasemalt edasi tehingute sisu. Alljärgnevalt on toodud näiteid olukordadest, 
mil tehingust tekkinud tulu saldeeritakse vastava kuluga ning kajastatakse kasumiaruandes 
netosummana:  
(a) kasumeid (kahjumeid) põhivara müügist kajastatakse netosummana (põhivara müügist saadud tulu 
miinus müüdud vara bilansiline maksumus) (SME IFRS 2.52 (b));  
(b) rentniku rendikulu saldeeritakse kasumiaruandes sama pinna allrendist saadud rendituluga (eeldusel, 
et rentimine ei ole ettevõtte põhitegevus); 
 (c) kasumeid (kahjumeid) valuutakursimuutustest kajastatakse kasumiaruandes netosummana; 
 (d) kohtuprotsessi tagajärjel tekkinud kulud saldeeritakse kasumiaruandes sama protsessi tulemusel 
tekkinud tuludega (näiteks kompensatsioon kolmandalt osapoolelt); 


 (e) kasumeid (kahjumeid) kapitaliosaluse meetodi rakendamisest kajastatakse kasumiaruandes 
netosummana; 
 (f) kasumeid (kahjumeid) finantsinvesteeringute müügist ja ümberhindlusest kajastatakse 
kasumiaruandes netosummana. 
  7.  Rahavoogude aruanne kaudsel meetodil (otsesel meetodil teeme auditoorselt kodutöö põhjal)   
Kaudse meetodi kasutamisel esitatakse äritegevuse rahavood netona, tuletades äritegevuse 
netorahavood tekkepõhisest tulemusest (näiteks ärikasumist või puhaskasumist). 
     
Äritegevuste (neto)rahavoo tuletamine tekkepõhisest tulemusest kaudsel meetodil lähtub järgnevast 
sammude ahelast:  •  kasumiaruandest leitakse perioodi EBIT – kasum enne intresse ja makse ehk ärikasum; 


•  EBITst tuletatakse perioodi EBITDA – kasum enne intresse, makse ning põhivaradega seotud  kulusid – ehk täiendavalt välistatakse põhivarade kulum ja allahindlused (ning muud 
investeerimis- ja finantseerimistegevuste mõjud);  •  EBITDAt korrigeeritakse bilanssidest leitud perioodi (äritegevuse) käibekapitali (välja arvatud  raha) muutusega.       
Saadavaks tulemuseks on majandusüksuse aruandeperioodi äritegevuse netorahavoog. Kaudse meetodi 
puhul ei ole äritegevuste raha laekumised ning väljamaksed eraldiseisvalt vaadeldavad ning rahavoo 
tuletamiseks tehtavad korrigeeringud ei oma rahavoo esitamisel eraldiseisvat mõtet. Bilansis ja 
kasumiaruandes ning aruannete lisades esitatud summad võimaldavad asjatundlikul lugejal hinnata 
rahavoogude aruandes tehtud korrigeeringute asjakohasust ning sedakaudu kujundada arvamus 
rahavoogude aruande koostamise kvaliteedist. 
 
Kaudsel meetodil rahavoogude aruannet koostades on ärikasumi korrigeerimine vajalik juhtudel, kus 
investeerimistegevuse või finantseerimistegevuse kursikasumid või -kahjumid on mõjutanud ärikasumit 
(st kajastatud ärituludena või -kuludena, mitte finantstuludena või -kuludena). Sellistel juhtudel tuleb 
nende mõju ärikasumile elimineerida. 
 
Kaudsel meetodil rahavoogude aruannet koostades on käibekapitali (va raha) korrigeerimine vajalik 
juhtudel, kus investeerimis- või finantseerimistegevuste tulemid sisalduvad käibevarades ja/või 
lühiajalistes kohustistes. Sellistel juhtudel tuleb nende mõju käibekapitali muutumisele elimineerida. 
 
Äritegevuse netorahavoo tuletamine tekkepõhiselt koostatud finantsaruannetest on võimalik kuna: 
  •  (kõik) aruandeperioodi äritulud on kajastatud kasumiaruandes, sealhulgas ka müügitulud.  Bilansis kajastuvad nõuded peegeldavad (veel) laekumata summasid. 
  Näiteks 
D Nõuded ostjate vastu 
K Müügitulud 
 


Tekkepõhiseid äritulusid nõudesummade muutusega (perioodi lõpul võrrelduna perioodi algusega) 
korrigeerides saadakse tulude laekumised aruandeperioodil. Seejuures nõudesummade kasv tähendab 
väiksemaid laekumisi kui kasumiaruandes kajastatud tekkepõhised tulud (ostjad on jäänud võrreldes 
perioodi algusega lisaks võlgu) ning nõudesummade vähenemine suuremaid laekumisi kui 
kasumiaruandes kajastatud tekkepõhised tulud (ostjatelt laekus lisaks ka varasemate perioodide 
tulusid). 
  •  (Kõik) aruandeperioodi ärikulud on kajastatud kasumiaruandes, sealhulgas ka kauba- ja  tootmisvarude kasutamine. Kaubavarud bilansis peegeldavad soetatud, kuid veel kasutamata 
kauba- ja tootmisvarusid (laojääke). 
  Näiteks 
D Kaubakulud 
K Kaubavarud 
 
Tekkepõhiste ärikulude korrigeerimine aruandeperioodil aset leidnud kauba- ja tootmisvarude 
muutusega (perioodi lõpul võrrelduna perioodi algusega) on vajalik, kuna varude kasv bilansis näitab, et 
lisaks kasumiaruandes ärikulude hulgas kajastatud kauba- ja tootmisvarude kasutamisele on tehtud 
lisaks kulutusi varude soetamiseks ning varude kahanemine bilansis näitab, et kasumiaruandes ärikulude 
hulgas kajastatud kauba- ja tootmisvarud on osaliselt soetatud varasema(te)l aruandeperioodi(de)l. 
  •  (Kõik) aruandeperioodi ärikulud on kajastatud kasumiaruandes, sealhulgas ka ostetud kaubad,  teenused, kulutused tööjõule jt. Hankijatele, tarnijatele, töövõtjatele jt. tasumata võlad 
peegeldavad (veel) tasumata summasid. 
  Näiteks 
D Palgakulud 
K Võlad töötajatele 
 
Tekkepõhiste ärikulude korrigeerimine aruandeperioodil aset leidnud kohustiste muutusega (perioodi 
lõpul võrrelduna perioodi algusega) on vajalik, kuna võlgade kasv bilansis näitab, et kasumiaruandes 
ärikulude hulgas tekkepõhiselt kajastatud kuludega võrreldes on makseid hankijatele ja tarnijatele 
tehtud vähem ning kohustiste kahanemine bilansis näitab, et kasumiaruandes ärikulude hulgas 
kajastatud kuludega võrreldes on makseid tehtud rohkem (tasutud ka varasemate perioodi(de) võlgu). 
   


 
Kokkuvõte: 
 
Sedakaudu kui: 
  •  nõudesummad äritegevusest on bilansis perioodi jooksul kasvanud, siis tuleb ärikasumit nõuete  kasvu võrra vähendada; kui nõudesummad on kahanenud, siis tuleb ärikasumit rahavoo 
leidmiseks kasvatada nõudesummade vähenemise võrra;  •  kauba- ja tootmisvarud on bilansis perioodi jooksul kasvanud, siis tuleb ärikasumit varude kasvu  võrra vähendada; kui varud on kahanenud, siis tuleb ärikasumit rahavoo leidmiseks kasvatada 
varude vähenemise võrra;  •  kohustiste summad äritegevusest on bilansis perioodi jooksul kasvanud, siis tuleb ärikasumit  võlgade kasvu võrra suurendada; kui kohustiste summad on kahanenud, siis tuleb ärikasumit 
rahavoo leidmiseks vähendada kohustiste summa kahanemise võrra    8.  Omakapital, majandustehigud (D/K), omakapitaliga seotud tehingute mõju omakapitalile.  (kordame veel loengutes).   
Käesolevas artiklis kirjeldakse tüüpilisi tehinguid või sündmusi, mis põhjustavad muutusi aktsiaseltsi 
omakapitalis. Antakse ka näpunäiteid selliste tehingute kajastamiseks omakapitali muutuste 
aruandes. Artiklis ei käsitleta konsolideerimisgrupi omakapitali muutuste aruande koostamist. 
 
Omakapitalidefineeritakse kui jääkosalust majandusüksuse varadespärast kõigi kohustuste 
mahaarvamist. Omakapitalliigitatakse seotud ja vabaks omakapitaliks. Seotud omakapitalikuuluvad 
nimiväärtuses väljendatud aktsiakapital,ülekurss ja reservid. Seotud omakapitalist ei tohi 
tehaomanikele väljamakseid. Ülekurssi võib kasutadaaktsiaseltsi kahjumi katmiseks ja 
aktsiadividendi baasina.Kohustusliku reservi arvelt, kui see on varem moodustatud, võibvajaduse 
korral katta majandustegevuse arvestusperioodi kahjumit. 
 
Vabaomakapitali, mis moodustub perioodi kasumist ja eelmiste perioodidejaotamata kasumist, 
arvelt saab teha omanikele väljamakseid,moodustada reserve ja suurendada aktsiakapitali (näiteks 
jaotadaaktsiadividend). 
 
Omakapitalimuutuste aruandes kajastatakse kõik vaadeldavalaruandeperioodil toimunud omanike 
sissemaksed omakapitali, kõikväljamaksed omanikele, tehingud omaaktsiatega, 
aktsiatetühistamised, muutused reservides. Omakapital esitataksekomponentide lõikes vaadeldava 
aruandeperioodi alguses,perioodi jooksul toimunud omakapitali 
komponentidesuurenemised/vähenemised ja omakapitali komponentide saldodperioodi lõpul. Kahe 
bilansipäeva vahelised muutusedettevõtte omakapitalis näitavad aruandeperioodil 
toimunudpuhasvara suurenemisi või vähenemisi, kaasaarvatudomanikele tehtud väljamaksed. 
Toimunud muutuste põhjuseidselgitatakse aastaaruande lisades. 
 
Aktsiakapitalnimiväärtuses ja ülekurss 
 
Aktsiaseltsvõib emiteerida piiramatul arvul aktsiaid. Lubatud aktsiatearv on aktsiaseltsis 
maksimaalselt emiteeritav aktsiate arv, misfikseeritakse põhikirjas. Tegelikult emiteeritav aktsiate 
arvvõib olla lubatuga võrdne või väiksem. 
 


Aktsiakapitalimoodustamiseks/suurendamiseks on kaks põhimõttelistvõimalust: 
 
omanike investeeringud kui sissemakstud kapital; 
 
kasumlikust majandustegevusest tulenev jaotamata kasum. 
 
Aktsiakapitalisuurendamine toimub aktsiate emiteerimisega. Aktsiateemissioonihind võib olla 
nimiväärtusest suurem, kuidei tohi olla nimiväärtusest väiksem. Aktsiakapitalloetakse suurendatuks 
siis, kui aktsionärid on aktsiate eesttäielikult tasunud. Aktsiate eest on võimalik tasuda kasrahas või 
teha mitterahalisi sissemakseid. 
 
Aktsianimiväärtus on aktsiale omistatud kokkuleppeline väärtus.Emiteeritud aktsiate nimiväärtuste 
summa moodustab bilansiskajastatava nimiväärtuses arvestatud aktsiakapitali. 
 
Kuiaktsiate emiteerimishind on nende nimiväärtusest kõrgem,moodustub emiteerimishinna ja 
nimiväärtuse vahena ülekurss.Ülekurss jaguneb liht- ja eelisaktsiate ülekursiks,vastavalt sellele, 
milliste aktsiate emiteerimisel ta tekkinud on.Bilansis esitatakse esmalt eelisaktsiakapital 
nimiväärtuses,seejärel lihtaktsiakapital nimiväärtuses.Eelisaktsiate ülekurss esitatakse bilansis enne 
lihtaktsiateülekurssi. 
 
Aktsiateemiteerimisega seonduvad kulud kajastatakse jooksva perioodikasumiaruandes. 
 
Aktsiaidvõib emiteerida ka aktsiate märkimisega. Märgitudaktsiakapitali tuleb arvestada 
nimiväärtuses arvestatudaktsiakapitalist eraldi seni, kuni märkijad on nende eesttäielikult tasunud. 
Kui märgitud aktsiate eest ontäielikult tasutud, loetakse aktsiakapital suurendatuks. 
 
Omaaktsiad 
 
Omaaktsiadtekivad siis, kui aktsiaselts ostab aktsiad tagasi või saabneed tagasi annetusena. 
 
Omaaktsiad kajastataksebilansilise omakapitali vähendina ja neid ei tohi üldreeglinatagasi osta 
rohkem kui 10 % aktsiakapitalist. Omaaktsiaidarvestatakse kas soetusmaksumuse meetodil või 
nimiväärtusemeetodil. Kui aktsiaselts rakendab soetusmaksumuse meetodit ja ostabaktsiaid tagasi 
erinevatel aegadel erineva soetusmaksumusega ningseejärel hakkab neid müüma, rakendatakse kas 
kaalutudkeskmise või FIFO meetodit. 
 
Omaaktsiatesoetustehingu kirjendamisel debiteeritakse kontot Omaaktsiadaktsiate 
soetusmaksumuses. 
 
Omaaktsiatemüügil krediteeritakse kontot Omaaktsiad aktsiatesoetushinnas. Kui omaaktsiate 
müügihind on soetushinnastkõrgem, krediteeritakse tasakaalustamiseks kontot 
Omaaktsiateülekurss. Kui omaaktsiate müügihind onsoetushinnast madalam, debiteeritakse kontot 
Omaaktsiateülekurss maksimaalselt selle kreeditsaldo ulatuses. Vajadusekorral debiteeritakse lisaks 
kontot Jaotamata kasum. 
 
Sõltumatasellest, kas omaaktsiate arvestuses kasutatakse soetushinna meetoditvõi nimiväärtuse 
meetodit, jääbomaaktsiatega tehtavate tehingute tulemusena omakapitali suurus ühesuguseks. 


Omakapitali struktuur on erinev. Pärast kõigiomaaktsiate müüki või tühistamist ühtlustubka 
omakapitali struktuur. 
 
Soetusmaksumusemeetod on oma olemuselt lihtsam kui nimiväärtuse meetod,mistõttu teda 
kasutatakse sagedamini