Närvisüsteemi üldine jaotus (0)

Närvisüsteemi üldine jaotus
Somaatiline ns innerveeib skeletilihasid, nahka ja kõiki meeleelundeid. Autonoomne ns siseelundeid ja veresooni. Naha tundlikkust juhitakse vastavates seljaaju segmentides. Selle järgi saab kindlaks teha kahjustatud piirkonna (tundlikkuse kontrollimise kaudu)
Peaaju – seljaajuga vahetus kontaktis , osad – piklikaju ( medulla oblongata), sild ( pons ), mis koos väikeajuga (cerebellum) moodustab tagaaju . Järgmine on keskaju , mis koos piklikaju ja sillaga moodustab ajutüve, milles on mitmeid elutähtsaid keskusi.
Vaheaju – hüpotalamus ja taalamus ( e nägemiskühm)
Ostaju – suurem osa peaaju kor (kortex), mille alla jäävad aju põhimiku tuumad e basaalganglionid – närvirakukogumikud, igal tuumal iseloomulik funktsioon; otsajus on ajuvatsakesed – tühimikud ajus, kus paikneb ajuvedelik – liikvor . Ajuvatsakesi on 4 (ajutüves, vaheajus ja külgmised e lateraalsed vatsakesed) 4. vatsake on ühenduses seljaajukanaliga.
Vegetatiivse ns keskused on ka kns-is, aga sealt väljuvad närvid ei lähevad teistmoodi – innerveeritakse siseelundeid ja veresooni, tahtele ei allu
Peaajunärvidega siseneb peaajju kuulmine , nägemine, histmine, seljaaju kaudu ka tundlikkus. Kehalihastele läheb seljaaj närvide kaudu, pealihastele peaajunärvide kaudu.
Erutuse ülekanne ns-is, sünaps, mediaatorid
Erutuse ülekanne ühelt närvilt teisele või närvilt innerveeritavale lihasele toimub sünapsi abil. Närvi, mida mööda erutus levib, lõpposa on sünapsi presünaptiline osa. Teis enärvi algosa on postsünaptiline osa. Presün osa sünapsipilu poolset membraani nim presün membraan, postsün vastupidi. Kahe membraani vahele jääb sünapsipilu. Presün osas paiknevad raku organellid , kus toimubülekandeaine e mediaatori süntees ja need, kus toodetakse selleks energiat. Mediaator võib pärast teket vabaneda sün pilusse, kuid osa hoiustatakse e deponeeritakse sünapsipõiekestesse e vesiiklitesse. Postsün membraanil on mediaatorite suhtes tundlikud moodustised – retseptorid , võib olla erinevaid ( tundlikud erinevate ainete suhtes, sest vabaneds võib mitu erinevat mediaatorit)
Erutuse ülekanne toimub järgmiselt:
Kui erutus jõuab piki närvi selle presün ossa , vabaneb seal paikevatest põiekestest sünpillu mediaator , mis puutub kokku postsün membraanil paiknevate retseptoritega ja tekitab oma retseptoris erutuse, mis levib edasi teise närvi jätket mööda. Juhul kui postsün membraan asub koos retseptoritega innerveeritaval elundil (lihasel/näärmerakul), levib erutus sellele elundile ja järgneb elundipoolne reaktsion sõltualt selle olemusest ( lihas kontsentreerub/lõõgastub, näärme nõreeritus suureneb/väheneb).
Mediaator ei jää sünapsipilusse kauaks. Mediaator likvideeritakse sünapsipilus ja erutuse ülekanne katkeb. Mediaatori likvideerimise võimalusi on mitmeid:

Mediaator lammutatakse sünpilus – see toimub vastavate ensüümide poolt, lammutamisele kuuluv mediaator on nt atsetüülkoliin (Ach) ja seda lammutav ensüüm on atsetüülkoliinesteraas e koliinesteraas (AchE). Selle ensüümi süntees toimub postsünaptilisel membraanil. See lammutab Ach koliiniks ja atsetaadiks. Koliin haaratakse presünaptilisse ossa tagasi ja kasutatakse uuesti ära Ach sünteesiks. Ach on üks enimlevinud mediaatoreid, see vabaneb nt veget ns-is nii sümp kui parasümp osa preganglionaarsete närvide lõpmetel ja parasümp ns-is ka postganglionaarse neuroni lõpmetel. Ach on mediaator ka erutuse ülekandel skeletilihastele

Mediaator likvideeritakse sele tagasihaarde või üleskorjamise (uptake) teel sünapsipilust presünapsisesse. T agasi haaratakse ntnoradrenaliin (NA) ja zerotoniin.

Osa mediaatoritest läheb verre