Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majandusteooria kordamisküsimused KT 15.11.2012 (1)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida väidab nõudlusseadus?
  • Mida väidab pakkumisseadus?
  • Millisest hetkest algab pikk periood?
Majandusteooria kordamisküsimused KT 15.11.2012
  • Nõudlus ja pakkumine
  • Tootmisvõimaluste kõver (PPF) ja alternatiivkulu .
    Tootmisvõimaluste kõver- näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral.
    (on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks , ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks. Efektiivsus tähendab maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega)
    Alternatiivkulu- teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). 
  • Mida väidab nõudlusseadus? Nõudluskõvera graafiline esitus.
    Hüvise hinna tõustes selle nõutav kogus väheneb ning hüvise hinna langedes selle nõutav kogus suureneb.
    (Nõudluskõver-tähistus D) x telg – hüvise kogused y telg – hüvise hinnad
    ( Pikki nõudluskõverat üles alla liikudes ei muutu mitte nõudlus vaid nõutav kogus!)
  • Mida väidab pakkumisseadus ? Pakkumiskõvera graafiline esitus.
    Hüvise hinna tõustes selle pakutav kogus suureneb ning hüvise hinna langedes, selle pakutav kogus väheneb.
    (Pakkumiskõver- tähistus S) x telg- hüvise kogused y telg- hüvise hinnad
  • Muutus nõutavas/pakutavas koguses & muutus nõudluses/pakkumises.
    Muutus nõutavas/pakutavas koguses: Muutus,mis tuleneb hinnast.(muutus hinnas ei too kaasa muutust nõudluses)
    Muutus nõudluses/pakkumises: Tekitavad kõik tegurid PEALE HINNA. (tarbija ootused,sissetulek jne)
  • Nõudlust mõjutavad tegurid:
    • sissetulek (suurem sissetulek võimaldab teha suuremaid kulutusi)
    • teiste seotud hüviste hinnad (valitakse kõige odavam)
    • maitse eelistus
    • ootused (kui on oodata suuremat sissetulekut,või hinnatõusu,muutub nõudlus)
    • tarbijate arv turul (mida rohkem tarbijaid seda suuremaks kujunevad nõutavad kogused igal hinnatasemel)

  • Pakkumist mõjutavad tegurid
    • Hüvise valmistamiseks kuluvate ressursside hinnad (kui tooraine hind tõuseb,võib ettevõte tootmist vähendada ehk pakkuda)
    • Hüvise tootmistehnoloogia (parem tehnoloogia [vähem kulusid ] võimaldab toota rohkem)
    • ootused (ennustades tootele lähitulevikus hinnatõusu,võib pakkuda praegu vähem ja suurendada tootmist hiljem)

  • Hüviste tüübid ( normaal -,inferioorne,asendus- ja täiendhüvis)
    • normaalhüvis- hüvis,mille nõudlus kasvab sissetuleku kasvades
    • inferioornehüvis- hüvis,mille nõudlus väheneb sissetuleku kasvades
    • asendushüvis-ühe hüvise hinnatõus toob kaasa teise hüvise nõudluse suurenemise (õunad pirnid ,kohv tee)
    • täiendhüvis- ühe hüvise hinnatõus toob kaasa teise hüvise nõudluse vähenemise (autod ja kütus)

  • Turunõudluse ja turupakkumise leidmine, graafiline esitus.
    Turunõudlus saadakse, kui kõigi tarbijate nõutavad kogused samadel hinnatasemetel kokku liita.
    (Kui eelnevalt soovis üks tarbija 1eurose hinna puhul 3 topsi (D1) ning teine tarbija 2 topsi (D2) siis järelikult turg tervikuna soovib sel hinnatasemel topsi kohvi)
    Turupakkumise leidmine:
    Turupakkumine saadakse kui kõigi tootjate pakutavad kogused samadel hinnatasemetel kokku liita.
    (Kui eelnevalt soovis üks tootja 3eurose hinna korral pakkuda 150 topsi (S1) ning teine tootja 180 topsi (S2) , siis järelikult turg tervikuna soovib sel hinnatasemel pakkuda 330 topsi kohvi)
  • Turutasakaalu mõiste (sh. puudujääk ja ülejääk)
    Turu tasakaal (E) on seisund mille korral turujõud on tasakaalus.See tähendab et tarbijad ega pakkujad pole sunnitud oma käitumist muutma.
    ( tasakaaluhind -on olemas üks hind mille korral pakutav kogus ja nõutav kogus on võrdsed
    tasakaalukogus -sellise hinna puhul pakutav ja nõutav kogus)

    puudujääk: tootjad leiavad, et nad võiksid tootmismahtu suurendada, et kõrgema hinna korral hüvist müües rahuldada nende tarbijate vajadusi,kes hüvist siiani kätte ei ole saanud.
    ülejääk: tootjad müüvad hüvist madalama hinnaga,et varudest lahti saada (samal ajal tootmist vähendades)
    (selleks,et toimuks muutus turutasakaalus peab muutuma kas nõudluskõver või pakkumiskõver)
    + ÜLESANDED
  • Majapidamisteooria
  • Majapidamisteooria uurimisobjekt ja eesmärk.
    objekt: majapidamine
    eesmärk: kujundada välja optimaalne tarbimisplaan
  • Majapidamise mõiste
    Majandusüksus, millel on ühine eelarve ning ühine sissetulek ja ühine otsus hüviste tarbimiseks
  • Majapidamisteooria eeldused
    • Majapidamised tunnetavad oma vajadusi ning soovivad neid võimalikult hästi rahuldada.
    • Majapidamised oskavad valida võimalike vajadusi rahuldavate alternatiivide seast parima.
    • Majapidamse sissetulekud moodustavad ühtlasi tarbimiseelarve
    • Tarbitakse ära kogu sissetulek (pole säästmist ega laenu võtmist)
    • Majapidamine üksi ei suuda hindu mõjutada,ehk võtab hindu fikseerituna
    • Majapidamine käitub ühtse tarbijana,see tähendab puuduvad konfliktid tarbimisotsuste kujundamisel pereliikmete vahel

  • Tarbimiskomplekt ja tarbimisruum (graafikul)
    Tarbimiskomplektiks nimetatakse mingit konkreetset kombinatsiooni saada olevatest hüvitistest.
    Tarbimisruum : kui teljestiku positiivne osa hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone
    GRAAFIK
  • Hüvise kasulikkus
    Majapidamise hinnang hüvise tarbimisväärtusele, see on alati suhteline(sõltub tarbijast) ning muutlik(sõltub sellest kui tungivat vajadust hüvis rahuldab )
  • Samakasulikkuskõver (graafikul) ja selle omadused
    Samakasulikkuskõver- kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte ühendav joon.
    • On negatiivse tõusuga ehk langevad
    • Täidavad kogu tarbimisruumi
    • Ei ristu kunagi omavahel
    • On kumerad

    GRAAFIK
  • Tarbimiseelarve ning selle graafiline esitus – eelarvejoon
    Sissetulekutega piiratud majapidamise tarbimisvõimalused.(selle ulatuses on maksimaalselt võimalik tarbida)
    Eelarvejoon-Kõik eelarvejoonel paiknevad komplektid on majapidamisele rahaliselt kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral.
    GRAAFIK
  • Optimaalse tarbimiskomplekti leidmine
    Samakasulikkuskõvera ning eelarvejoone puutepunkt(selle poolt kirjledatav tarbimiskomplekt- nullpunktist kaugeimal.
    + ÜLESANDED
  • Firmateooria
  • Firmateooria uurimisobjekt ja eesmärk
    objekt: Ettevõte ja selle käitumine turul
    eesmärk: välja selgitada kuidas kujuneb välja hüvise pakkumine ühe konkreetse ettevõtte poolt.
  • Firmateooria eeldused
    • toodetakse ühte hüvist
    • toodetav kogus=realiseeritav kogus (varusid ei ole)
    • ettevõte kui ühtne üksus ( lahkarvamused ja otsustusprotsess jäävad vaatlusest välja)
    • ei ole oluline ei ettevõtluse vorm ega omandivorm (ettevõtja=omanik=tegevjuht)
    • ettevõte käitub ratsionaalselt-lõppeesmärgiks on maksimaalne kasum (mitte heategevus vms)
    • turuvormiks täielik konkurents ehk toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud (üks ettevõte hindu muuta ei saa)

  • Tootmistegurid firmateoorias

  • Optimaalsusprintsiip tootmises (2x)
    • Maksimaalne toodang ette antud kuludega : Kulud on fikseeritud suurusega ning me peame sellega tootma võimalikult palju hüvist
    • Etteantud toodang minimaalsete kuludega: Hüvise suurus on fikseeritud ning me peame tootma seda võimalikult väikeste kuludega

  • Lühi- ja pika perioodi eristamise alus.
    Lühiperiood on vaatluse all olev periood ning pikk periood on tulevikule suunatud.
    Lühiperiood: ajavahemik mille jooksul on võimalik muuta kasutatava tööjõu (L) kogust,aga ei ole võimalik muuta kasutatava kapitali (K) kogust-eeldame,et uute seadmete püstipanek võtab aega.
    Pikk periood: võimalik on muuta mõlemat tegurit [ (L) ja (K) ]
  • Millisest hetkest algab pikk periood?
    Kui kõik kulud on muutuvkulud
  • Püsi- ja muutuvressursi mõiste
    Püsiressurss: osa ressurssidest mille kasutatavat kogust lühiperioodi jooksul muuta ei saa
    muutuvressurss:osa ressurssidest mille kasutatavat kogust lühiperioodi jooksul saab muuta.
  • Kogutoodang ,keskmine toodang, piirtoodang
    Kogutoodang (total product TP) –ettevõtte poolt toodetava hüvise kogus
    Keskmine toodang ( average product AP)- ettevõtte kogutoodang ühe kulutatud teguriühiku kohta APL
    Piirtoodang (marginal product MP)- toodangumahu muutus ühe tootmisteguri suurendamisel ühe ühiku võrra, teise teguri koguse samaks jäädes.
    MPL=
  • Kahaneva piirtootlikuse seadus
    Kui antud suurusega püsiressurssidele lisatakse ikka rohkem ja rohkem muutuvressursse,siis teatud punktist alates hakkab igast täiendavast muutuvsisengi ühikust saadav lisatoodang vähenema. (Lisades inimesi tööle, suureneb tootlikus ja mingil hetkel hakkab vähenema)
  • Lühiperioodi kogukulu jagunemine püsi- ja muutuvkuludeks
    TC= FC+VC
    Püsikulu (FC)- kulu, mille suurus ei muutu kui ettevõtte muudab lühiperioodi jooksul oma tootmismahtu. [tootmisruumide rent vms]
    Muutuvkulu (VC)- kulu mille suurus sõltub ettevõtte tootmismahust (tööjõukulu,tootematerjal)
  • Keskmine kogukulu, keskmine püsikulu, keskmine muutuvkulu, piirkulu .
    Keskmine kogukulu (ATC): Kogukulu ja kogutoodangu suhe. ATC=
    Keskmine püsikulu (AFC): Püsikulu ja kogutoodangu suhe: AFC=
    Keskmine muutuvkulu (AVC): muutuvkulu ja kogutoodangu suhe: AVC=
    Piirkulu: MC: Täiendava tooteühiku valmistamise kulu. Näitab kui palju suurenevad kogukulud , kui kogutoodangut suurendada ühe ühiku võrra.
    MC=
  • Ettevõtte tootmisvõimsuse mõiste:
    Tootmiskogus,mille juures ettevõtte kogukulu on minimaalne.
  • Tegurikomplekt ja tootmisruum (graafikul)
    tegurikomplekt: kombinatsioon tööjõust ja kapitalist
    GRAAFIK
  • Samatoodangukõver (graafikul) ja selle omadused
    Kõiki sellised tegurikomplekte ühendades,mis annavad tulemuseks sama toodangumahu,saadakse samatoodangukõver.
    omadused:
    • negatiivse tõusuga
    • täidavad tootmisruumi
    • ei lõiku omavahel
    • nõgusad

  • Tootmisvõimaluste hulk ja samakulujoon
    Samakulujoonel paiknevad kombinatsioonid kasutavad rahalise ressursi ära täielikult,allpool asuvas kolmnurgas jääb osa vahenditest kasutamata.
  • Tehnilise asendamise piirmäär
    Tegureid on võimalik omavahel asendada toodangumahtu muutmata. Milline peab selleks olema asendamise vahekord näitab Tehnilise asendamise piirmäär MRTS
    N: Vaadeldes tööjõudu ja kapitali tootmisteguritena, siis MRTS näitab, kui palju ja kuidas peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk väheneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht .
    MRTS=
  • Optimaalse tegurikomplekti leidmine
    Ratsionaalne ettevõte (1) soovib toota minimaalsete kuludega kindla toodangukoguse või (2) fikseeritud ressurssidega maksimaalse koguse toodangut.
    Esimesel juhul on optimaalseks kõige madalamal asuv samakulujoon, mis lõikub valitud samatoodangukõveraga.
    Teisel juhul on optimaalseks nullpunktist kõige kaugemal asuv samatoodangukõver,mis lõikub valitud samakulujoonega.
  • Positiivne ja negatiivne mastaabiefekt.
    Positiivne: ehk mastaabisääst- suuremalt toota on odavam ( positiivset mastaabiefekti võib põhjustada spetsialiseerumine ja tööjaotus,võimsamad masinad , väiksemad keskmised halduskulud,odavamad tootmistegurite hinnad suurematel kogustel, paremad laenuvõtmise võimalused)
    Negatiivne: ehk mastaabikulu- Kui teguripanuste suurendamisel toodangumaht suureneb teguripanustest vähem (negatiivset mastaabiefekti võib põhjustada suure organisatsiooni juhtimise keerukus [lisanduvad tööülesanded,üle jõu käiv koormus], sellest tulenevad kommunikatsiooniprobleemid või aeglasem protsess vigade paranduseks)
    +ÜLESANDED
  • Majandusteooria kordamisküsimused KT 15 11 2012 #1 Majandusteooria kordamisküsimused KT 15 11 2012 #2 Majandusteooria kordamisküsimused KT 15 11 2012 #3 Majandusteooria kordamisküsimused KT 15 11 2012 #4 Majandusteooria kordamisküsimused KT 15 11 2012 #5 Majandusteooria kordamisküsimused KT 15 11 2012 #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 92 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Sannus Õppematerjali autor
    Mikroökonoomika kordamisküsimuste vastused.lisaks mõned graafikud

    Sarnased õppematerjalid

    Majandusteooria alused kontrolltöö vastused
    64
    docx

    Majandusteooria alused kontrolltöö vastused

    ... kui teadus „kõverate nihutamisest“. Majandusteadusele omane 1) graafikud ja kõverad, mudelid (ehk tegelikkuse abstraktsioon) 2) eeldused (sh ceteris paribus printsiip) 3) teooria+matemaatika+statistika=ökonomeetria 4) eksperimentide ja inimkatsete tegemise võimalus puudub (makrotasandil tuleb õppida ajaloost) 6) põhjuslike seoste uurimine 7) lahkhelid mitmetes olulistes küsimustes (koolkondade vahel) 8) majandustegevuse prognoosimine 2) Majandusteooria jagunemine (mikro- ja makroökonoomikaks). Mikro- ja makroökonoomika uurivad majandusprotsesse erinevas mastaabis. Mikroökonoomikas vaadeldakse üksikut majandussubjekti (indiviidi, majapidamist, ettevõtet) ning nende otsustusprotsessi. Makroökonoomikas võetakse majandust agregeerituna (kui kokku liidetuna): kui palju toodetakse kokku, milline on üldine hinnatase, kui palju on majanduses töötuid, kui suur riigivõlg või riigieelarve

    Majandusteaduse alused
    Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused
    14
    doc

    Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused

    2. Majapidamisteooria Majapidamine – ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised – kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk – eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida majapidamine saab tarbida oma sissetulekute juures;

    Makroökonoomika
    Mikroökonoomika
    85
    docx

    Mikroökonoomika

    Mikroökonoomika Table of Contents LOENG 2 TURG. NÕUDLUS JA PAKKUMINE............................................. 1 LOENG 3: NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS..................................... 6 LOENG 4 TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS.................................................. 14 LOENG 5 ORDINAALSE KASULIKKUSE E ÜKSKÕIKSUSKÕVERATE TEOORIA ....................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPO

    Majandus (mikro ja makroökonoomika)
    MAJANDUSTEOORIA
    58
    docx

    MAJANDUSTEOORIA

    MAJANDUSTEOORIA Eksam enne jõule v jaanuari alguses (Liivi tn, u 1h arvutis). Economics (N. Greogory Mankw) Kes on pildil ? Adam Smith-Nähtamatu käsi, 18. saj lõpp, Rahvaste rikkuste põhjus, šoti, industaliseerimine Inglismaal. Maj ei pea juhtima, ettevõtete, inimeste ja riigi huvi paneb turumaj tööle. Karl Max-revolutsiooni organiseerija Alfred Marshall- 1 ökonoomia õpiku autor 1870. Sealt tuleb palju termineid, mida me praegu kasutamine. Elas Londoni suurema ajast. John Meynard Kaynes-Inglise majandusteadlane, A. Marshall vastand. Maj isendaga hakkama enam ei saanud (liiga keeruliseks muutus). Milline on riigi sekkumine ? 80ndad majanduse peenhäälestamine. Suur tööpuudus-mida riik peaks tegema ? Suure vabaturumajanduse väiksem regulatsioon. Tekkisid vastuolud. Võtke laenu, tehke investeeringuid, siis hakkab maj käima. Friedrich Hayek- riigi liigne sekkumine, Kaynes ja Hayek enamvähem samal ajal tegutsenud Inglismaal. Heade aegade

    Sissejuhatus majandusteooriasse
    Sissejuhatus majandusteooriasse
    15
    doc

    Sissejuhatus majandusteooriasse

    SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE PÕHIMÕISTED 1.LOENG 6.09.2010 Majandusteooriaks nimetatakse majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Teadus on inimetegevuse sptsiifiline valdkond, mille ülesanne ona anda tõeseid teadmisi, need ära süstematiseerida ja ära kasutada praktikas. Tõde on õige peegeldus inimteavuses, õige arusaam. See muutub pidevalt, on suhteline. Absoluutsed tõed on üldjuhul primitiivsed. Ühiskonnateaduste probleem ­ absoluutseid tõdesi on väga vähe. Et teada saada, kas asi on õige, tuleb selgeks teha, KUS see asjaolu võib õige olla. Ühiskonnateadused teevad lihtsustatud mudeli. Panna kõige olulisem mudelisse, mitteolulisest abstraheeruda (loobuda). Kas me teame mis on kõige olulisem? Kui midagi olulist jäi mudelist välja, tekib viga. Vea tekkimine on tõenäoline, aga tuleb teha nii, et vea suurus ei

    Majandus
    MIKROÖKONOOMIKA
    19
    docx

    MIKROÖKONOOMIKA

    MIKROÖKONOOMIKA konspekt TOOTMISVÕIMALUSTE PIIR  Tootmine on loodus-, inim- ja kapitaliressursside ehk maa, töö ja kapitali muutmine kaupadeks ja teenusteks. Tootmisvõimaluste piir märgib piiri saavutatava ja saavutamatu tootmistaseme vahel MAJAPIDAMISTEOORIA  Majapidamine – majandusüksus, kellel on ühine eelarve ja ühine otsus hüviste tarbimiseks  Majapidamisteooria – peaeesmärgiks on uurida majapidamiste käitumise seaduspärasusi: o Kuidas kujuneb majapidamiste poolt tarbitavate hüviste nõudlus? o Kuidas prognoosida majapidamise ehk tarbija käitumist turul?  Kogukasulikkus on kasu või rahulolu, mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest o Kogukasulikkus sõltub tarbimise tasemest o Suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust  Piirkasulikkus – lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides

    Majandus (mikro ja makroökonoomika)
    MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED
    12
    docx

    MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED

    MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED  Mikro ja makroökonoomika uurib kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. (vajadused piiramatud, ressursid piiratud)  Majandustegevus- kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks  Tootmine-hüviste valmistamine  Tarbimine- kaupade/teenuste kasutamine vajaduste rahuldamiseks  Ressursid ehk tootmistegurid on vahendid mida kasut hüviste valmistamiseks o Maa- haritav maa, mineraalid, veeressursid jne o kapital- kõik inimtööga valmistatud tootmisvahendid (ehitised, seadmed) o töö- inimese kehalised ja vaimsed võimed mida kasut tootmises  alternatiivkulu- parimast alternatiivist loobumise hind. Teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega.  Tootmisvõimaluste kõver (PPC) näitab kahe hüvise eri kombinatsioone

    Mikroökonoomika
    Sissejuhatus majandusteooriasse-mõisted
    4
    doc

    Sissejuhatus majandusteooriasse, mõisted

    Tervikuna vaadeldakse ka tööjõuturgu, eristamata lihttöölisi ja tipptöötajaid. Sama kehtib kapitalituru kohta ei tehta vahet aktsia ja võlakirjaturul. Mikro- ja makroökonoomika on kaks mudelit sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks. Need ei ole vastuolus, vaid täiendavad teineteist. Kõige lihtsam väljendusviis on verbaalne. N : mida kõrgemale tõuseb mingi kauba hind , seda vähem seda kaupa ostetakse ja seda väiksem on nõudlus. Verbaalne esitlusviis on majandusteooria loomise alus. Graafiline kirjeldusviis ­ kahemuutuja- hinna ja koguse- sesost kujutatakse kahemõõtmelises teljestikus. (29) kolmas võimalus matemaatiline väljendusviis kasut. Kui seaduspärasusi soovitakse statistiliste andmete abil kontrollida. (30) majandusmudel ettekujutus tegelikest majandusprotsessidest, mis on taandatud ühe konkreetse valdkonna tähtsamatele seostele nim. Majandusmudel. Majandusmudeleid võib jagada kaheks teoreetilised-

    Majandus




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    caramelll profiilipilt
    caramelll: jama, ei aidanud
    18:47 01-04-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun