Mehaanika (3)

5 VÄGA HEA

Mehaanika
Mehaanika – on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel.
Mehaanika jaotatakse 3 haruks:

Kinemaatika - uurib kehade liikumist ruumis

Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi

Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad
Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud.
Kinemaatika- on mehaanika osa, milles kirjeldatakse kehade liikumist. Liikumise kirjeldamiseks:
1) kasutatakse oskuskeelt
2) koostatakse liikumisvõrrand x= x0+vt
3) koostatakse liikumisgraafik
Füüsikalised suurused-
Nihe - (s) on vektoriaalne suurus, mis ühendab keha algasukoha asukohaga antud hetkel. Nihkevektor on võrdne kohavektorite vahega s= ∆r=r-r0. Nihke mõõtühik 1 meeter (1m) on SI põhiühik. Nihet väljendatakse noolega, mille suund on algasukohast asukohta antud hetkel.
Kiirus- on füüsikaline suurus. Kiirus on mehaanilist liikumist isel. vektoriaalne suurus, mida mõõdetakse nihke ja selle sooritamsiseks kulunud ajavahemiku suhtega.
Definitsioon valem on v=s/t. Kiiruse ühik on 1 m/s; 1 km/h. v= kiirus (1m/s), t= kulunud aeg (1s), s= teepikkus (1m).
Kiirendus- on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Kiirendus on vektoriaalne suurus. Definitsioonvalem on a= v- vo/ t.
a – kiirendus (1 m/s2)
v – kiirus mingil ajahetkel (1 m/s)
vo – algkiirus (1 m/s)
Mehaaniline liikumine on ajas toimuv keha asukoha muutumine. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks on vaja:
1)valida keha, mille suhtes me liikumist jälgime, seda nim. taustkehaks.
2)siduda taustkehaga koordinaadistik.
3)siduda taustkehaga ajamõõtmisviis ehk kell.
Seda kolmest komponendist koosnevat süsteemi nim. taustsüsteemiks.
Mehaanilist liikumist liigitatakse erinevatel alustel:

Trajaketoori kuju alusel liigitatakse mehaaniline liikumine sirgjooneliskes ja kõverjooneliseks liikumiseks.

Võrdsetes ajavahemikes sooritatud nihete alusel liigitatakse mehaaniline liikumine ühtlaseks ja mitteühtlaseks liikumiseks.
1) Mehaanika põhiülesanne- on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud.
2) Mehaaniline liikumine- on ajas toimuv keha asukoha muutumine. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks on vaja:
1)valida keha, mille suhtes me liikumist jälgime, seda nim. taustkehaks.
2)siduda taustkehaga koordinaadistik.
3)siduda taustkehaga ajamõõtmisviis ehk kell.
Seda kolmest komponendist koosnevat süsteemi nim. taustsüsteemiks.
Mehaanilist liikumist liigitatakse erinevatel alustel:

Trajaketoori kuju alusel liigitatakse mehaaniline liikumine sirgjooneliskes ja kõverjooneliseks liikumiseks.

Võrdsetes ajavahemikes sooritatud nihete alusel liigitatakse mehaaniline liikumine ühtlaseks ja mitteühtlaseks liikumiseks.
3) Kinemaatika- on mehaanika osa, milles kirjeldatakse kehade liikumist. Liikumise kirjeldamiseks:
1) Kasutatakse oskuskeelt
2) Koostatakse liikumisvõrrand
3) Koostatakse liikumisgraafik
4) Taustkeha - keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse. Taustkeha on näiteks majanurk.
5) Taustsüsteem- on vajalik keha mehaanilise liikumise kirjeldamiseks. Taustsüsteemi moodustavad taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja mõõtmisviis. Taustsüsteemid liigitatakse inertsiaalsüsteemideks ja mitteinertsiaalsüsteemideks.
6) Trajektoor - Liikumisteed kirjeldab trajaktoor. See on joon, mida mööda keha liigub. Trajektoorist saab rääkida täpselt ainult punktmassi korral.
Teepikkus- on trajektoori lõik, mis läbitakse kindla ajavahemiku jooksul. Teepikkuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Teepikkust tähistatakse tähega s, ühik 1 m. Ühtlasel liikumisel on teepikkus võrdeline ajaga s=vt
Nihe- (s) on vektoriaalne suurus, mis ühendab keha algasukoha asukohaga antud hetkel. Nihkevektor on võrdne kohavektorite vahega s= ∆r=r-r0. Nihke mõõtühik 1 meeter (1m) on SI põhiühik. Nihet väljendatakse noolega, mille suund on algasukohast asukohta antud hetkel.
7) Kiirus- on füüsikaline suurus. Kiirus on mehaanilist liikumist isel. vektoriaalne suurus, mida mõõdetakse nihke ja selle sooritamsiseks kulunud ajavahemiku suhtega.
Definitsioon valem on v=s/t. Kiiruse ühik on 1 m/s; 1 km/h. v= kiirus (1m/s), t= kulunud aeg (1s), s= teepikkus (1m).
8) Kiirendus- on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Kiirendus on vektoriaalne suurus. Definitsioonvalem on a= v- vo/ t.
a – kiirendus (1 m/s2)
v – kiirus mingil ajahetkel (1 m/s)
vo – algkiirus (1 m/s)
t – aeg (1s)
9) Liikumist, kus keha kiirus ei muutu, nimetatakse ühtlaseks liikumiseks . Liikumist, kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks . Mitteühtlase liikumise iseloomustamiseks kasutatakse keskmise kiiruse mõistet.
10) Liikumist, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nim. ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. Kiirendus on muutumatu. Läbitud teepikkus on võrdne nihke arvväärtusega.
11) Ringliikumine - punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused, nim. ühtlaseks ringliikumiseks ehk ühtlaseks tiirlemiseks.
Pöördliikumine on põhimõtteliselt sama, mis ringliikumine. Ringliikumine ja pöördliikumine erinevad ainult pöörlemiskeskpunkti või pöörlemistelje asukoha poolest. Ringliikumisel asub telg kehast väljas, pöörlemisel aga kehas sees. Põhiline erinevus nende kahe liikumise vahel seisneb selles, et pöörlemisel ei saa keha vaadata kui punktmassi (punktil pole mõõtmeid ja pole mõtet rääkida pöörlemisteljest).
Võnkliikumine- võnkumine on liikumine, mis kordub kindlate ajavahemike järel, kusjuures keha läbib sama tee edasi- tagasi. Võnkumised liigitatakse vabavõnkumisteks (omavõnkumisteks) ja sundvõnkumisteks. Vabavõnkumised toimuvad süsteemisiseste jõudude toimel. Sundvõnkumised toimuvad välise perioodilise jõu toimel.
12) Periood- on ajavahemik , mille jooksul ringjoonel liikuv keha teeb ühe täisringi.
Võnkliikumise korral on periood ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. Perioodi tähis on T, ühik 1s. T = t/n T – periood (1s), t – aeg (1s), n – ringjoonel liikuva keha poolt läbitud täisringide arv; võngete arv
Sagedus- näitab ringliikumise korral ajaühikus sooritatavate võngete arvu. Võnkliikumise korral on sagedus täisvõngete arv, mida keha sooritab ajaühikus. Sageduse tähis on f, ühik on 1 Hz. Kasutatakse ka kordseid ühikuid, näiteks 1kHz, 1MHz. f = n/t f – sagedus (1 Hz), n – võngete arv, t – aeg (1s)
1 Hz = 1/1s 1 herts on selline sagedus, kui keha teeb ühe võnke sekundis.
Joonkiirus - ringjoonel liikumise kiirust v nim. joonkiiruseks. Selle arvväärtus näitab, kui pika tee läbib keha mööda ringjoont ajaühikus. Joonkiiruse suund on alati puutuja sihiline. Joonkiirus v=l/t, kus l (1m) on aja t (1s) jooksul läbitud kaare pikkus.
Nurkkiirus - suurust φ/t nim. nurkkiiruseks ώ. See näitab, kui suure pöördenurga läbib raadius ajaühikus: ώ = φ/t. Nurkkiiruse ühikuks on 1 rad/s, ώ- nurkkiirus (1rad/s), φ – nurga suurus( 1 rad), t- aeg(1s)
Kesktõmbekiirendus- ühtlasel ringliikumisel joonkiiruse arvväärtus ei muutu, küll aga muutub pidevalt kiirusvektori suund. Kui aga kiirusvektor muutub, siis keha liigub kiirendusega . See kiirendus on suunatud pöörlemiskeskpunkti poole ja sellepärast nim. seda kesktõmbekiirenduseks. Tähis ak, ühik 1m/s2. Saab näidata ak=v2/r, kus v on joonkiirus ja r ringi raadius.
Mehaanika – on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel.
Mehaanika jaotatakse 3 haruks:

Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis

Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi

Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad
Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud.
Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi ja seda, kuidas liikumine mingite jõudude toimel muutub.
Füüsikaline suurus on jõud. Jõud on vastastikmõju mõõduks ja tema arvväärtus isel. vastastikmõju tugevust. Võib öelda, et keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga. Jõud on vektoriaalne suurus, st. tal on nii suurus kui ka suund. Tähis F. Ühik 1N. 1N=1kg*1m/s2 ja see on võrdne jõuga, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1m/s2.
Füüsikaline suurus on mass. Mass on inertsimõõt. Mõõdetakse kaaludes või kehale antud kiirenduse kaudu. Massi tähiseks valemites on võetud SI- s 1 kilogramm (kg). Üks kilogramm on praktiliselt võrdne 1 liitri +4 ºC temperatuuriga puhta vee massiga .
F=ma--- m=F/a F=kehale mõjuv jõud(1N), a=kiirendus(1m²/s), m=keha mass(1kg).
Newtoni 1. seadus- Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni 1. seadus määrab inertsiaalsed taustsüsteemi- keha kiirus ilma teise keha mõjuta ei muutu. Inerts - nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada.
Newtoni 2. seadus- Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Newtoni 2. seadus määrab millest ja kuidas sõltub kiirendus.
A=F/m a-kiirendus(1m/s²), F-jõud(1N), m-mass(1kg) Jõud 1N annab 1kg massiga kehale kiirenduse 1m/s².
Newtoni 3. seadus- Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. F1=-F2 Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad eri kehadele . Newtoni 3. seadus määrab, et kui esimene keha mõjutab teist keha, siis teine keha mõjutab ilmtingimata esimest keha vastu.
Raskusjõud- Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. F=mg Raskusjõu arvutamiseks kasutatakse gravitatsiooniseadust:
Fr = GMm/ R2 Fr – raskusjõud – 1N
G – gravitatsioonikonstant
M – maa mass – 6*1024 kg
Fr = GMm/(R+h)2 m – keha mass – 1kg
R – Maa raadius – 6400km
h – keha kaugus Maa pinnast (raskusjõu arvutamiseks arvestataval kõrgusel – 1m
Raskusjõu arvutamiseks kasutatakse raskuskiirendust. Raskusjõud sõltub keha massist ja teguri g suurusest . F = mg F – jõud (1 N) , m – mass (1 kg), g – raskuskiirendus (9,8 m/s2) g=GM/R²
Hõõrdejõud- kui keha liigub mööda pinda, siis mõjub kehale hõõrdejõud, mis on suunalt vastupidine keha liigutava jõuga. Aluspinnale mõjub sama suur, kuid keha hõõrdejõule vastupidine hõõrdejõud. Hõõrdejõu suurus arvutatakse valemist Fh=μN, kus μ on hõõrdetegur ja N rõhumisjõud, mis on alati suunatud risti pinnaga.
Elastsusjõud- keha kuju või mõõtmete muutumisel (deformatsioonil) kehas tekkivat jõudu nim. elastusjõuks. Elastsusjõud püüab taastada deformeerunud keha kuju. On alati deformeeriva jõuga vastassuunaline. Deformatsioon on keha kuju muutumine. Keha deformeerub , kuna tema erinevad osad liiguvad erineva kiirusega. F=k∆l F-elastsusjõud(1N), sõltub materjalist, keha kujust (1N/m), ∆l- keha pikkuse muut, kas venitamisel või kokku surumisel(1m)
Deformatsioon jaguneb: plastiline- keha ei taasta esialgset kuju, elastne- keha taastab esialgse kuju.
Gravitatsioonijõud- mõjuvad mistahes kahe keha vahel. Jõu suurus on määratud gravitatsiooniseadusega: kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga :
F=G*m1*m2/r², kus m1 ja m2 on kehade massid ( 1kg), r nendevaheline kaugus (1m) ja G – gravitatsioonikonstant ( G=6,67 N *m²/kg²)
1) Jõud on vastastikmõju mõõduks ja tema arvväärtus isel. vastastikmõju tugevust. Võib öelda, et keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga. Jõud on vektoriaalne suurus, st. tal on nii suurus kui ka suund. Tähis F. Ühik 1N. 1N=1kg*1m/s2 ja see on võrdne jõuga, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1m/s2.
2) Inertsus - Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nim. inertsiks ja keha vastavat omadust inertsuseks. Inertsuse mõõduks on keha mass. Tähis m, ühik 1 kg.
3)Mass- on inertsimõõt. Mõõdetakse kaaludes või kehale antud kiirenduse kaudu. Massi tähiseks valemites on võetud SI- s 1 kilogramm (kg). Üks kilogramm on praktiliselt võrdne 1 liitri +4 ºC temperatuuriga puhta vee massiga .
F=ma--- m=F/a F=kehale mõjuv jõud(1N), a=kiirendus(1m²/s), m=keha mass(1kg).
4) Newtoni 1. seadus- Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni 1. seadus määrab inertsiaalsed taustsüsteemi- keha kiirus ilma teise keha mõjuta ei muutu. Inerts- nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada.
Newtoni 2. seadus- Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Newtoni 2. seadus määrab millest ja kuidas sõltub kiirendus.
A=F/m a-kiirendus(1m/s²), F-jõud(1N), m-mass(1kg) Jõud 1N annab 1kg massiga kehale kiirenduse 1m/s².
Newtoni 3. seadus- Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. F1=-F2 Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad eri kehadele. Newtoni 3. seadus määrab, et kui esimene keha mõjutab teist keha, siis teine keha mõjutab ilmtingimata esimest keha vastu.
5) Gravitatsioon- nähtus, maailmaruumi kõikide kehade tõmbumine. Gravitatsiooniseaduse: kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=G*m1*m2/r², kus m1 ja m2 on kehade massid( 1kg), r nendevaheline kaugus (1m) ja G – gravitatsioonikonstant ( G=6,67 N *m²/kg²)
6) Gravitatsiooniseadus : kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=G*m1*m2/r², kus m1 ja m2 on kehade massid( 1kg), r nendevaheline kaugus (1m) ja G – gravitatsioonikonstant ( G=6,67 N *m²/kg²)
7) Raskusjõud- Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. F=mg Raskusjõu arvutamiseks kasutatakse gravitatsiooniseadust:
Fr = GMm/ R2 Fr – raskusjõud – 1N
G – gravitatsioonikonstant
M – maa mass – 6*1024 kg
Fr = GMm/(R+h)2 m – keha mass – 1kg
R – Maa raadius – 6400km
h – keha kaugus Maa pinnast (raskusjõu arvutamiseks arvestataval kõrgusel – 1m
Raskusjõu arvutamiseks kasutatakse raskuskiirendust. Raskusjõud sõltub keha massist ja teguri g suurusest. F = mg F – jõud (1 N) , m – mass (1 kg), g – raskuskiirendus (9,8 m/s2) g=GM/R²
Hõõrdejõud- kui keha liigub mööda pinda, siis mõjub kehale hõõrdejõud, mis on suunalt vastupidine keha liigutava jõuga. Aluspinnale mõjub sama suur, kuid keha hõõrdejõule vastupidine hõõrdejõud. Hõõrdejõu suurus arvutatakse valemist Fh=μN, kus μ on hõõrdetegur ja N rõhumisjõud, mis on alati suunatud risti pinnaga.
Elastsusjõud- keha kuju või mõõtmete muutumisel (deformatsioonil) kehas tekkivat jõudu nim. elastusjõuks. Elastsusjõud püüab taastada deformeerunud keha kuju. On alati deformeeriva jõuga vastassuunaline. Deformatsioon on keha kuju muutumine. Keha deformeerub, kuna tema erinevad osad liiguvad erineva kiirusega. F=k∆l F-elastsusjõud(1N), sõltub materjalist, keha kujust (1N/m), ∆l- keha pikkuse muut, kas venitamisel või kokku surumisel(1m)
Deformatsioon jaguneb: plastiline- keha ei taasta esialgset kuju, elastne- keha taastab esialgse kuju.
Keha kaal- on jõud, millega keha rõhub toele või pingutab riputusvahendit. Olemuselt on keha kaal elastsusjõud. Kaalu ei tohi samastada raskusjõuga, sest:
1)Kaal on rakendatud toele või riputusvahendile (raskusjõud kehale)
2)Kaal on elastsusjõud (raskusjõud aga gravitatsioonijõud)
3) Horisontaalsel alusel, mis on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt, on keha kaal võrdne raskusjõuga
P = F P = mg P – keha kaal – 1N
m – mass (1 kg)
g – raskuskiirendus (9,8 m/s2)
Kiirendusega liikuva keha kaal ei ole raskusjõuga võrdne ka arvuliselt.
Kui keha liigub kiirendusega üles, on tema kaal
P = m(g+a) – ülekoormus
Kui keha liigub kiirendusega alla, on tema kaal
P = m(g – a) – alakoormus
Kui keha langeb vabalt, siis a = g ja keha on kaaluta olekus
P = 0 – kaaluta olek
8)Jõumoment- pöörd või ringliikumisel kirjeldab kehale mõjuva jõu toimet jõumoment M, milleks nim. jõu F (1N) ja jõu õla l (1m) korrutist M=F*l. Jõumomendi ühikuks on 1N*m.
Jõu õlaks- nim. jõu mõjusirge kaugust pöörlemisteljest. Jõu õlg on alati jõu mõjusirgega risti. Kui jõud ei mõju puutujua sihis, siis avaldub jõu õlg kujul l=rsina, kus r on pöörlemistelje O kaugus jõu rakenduspunktist ja a on nurk jõu mõjusirge ja lõigu r vahel.
Staatika
2) Rõhk- näitab, kui suur jõud F mõjub pinnaga risti ühele pinnaühikule. Rõhku p arvutatakse valemiga p=F/S, kus S on pindala, millele jõud on rakendatud, F-jõud (1N), p- rõhk( 1 Pa). Rõhk on skalaar. Rõhu ühikuks on 1N/m²= 1Pa.
3) Pascali seadus: kinnises anumas olevale vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse edasi igas suunas ühteviisi.
4)Rõhk vedelikus sõltub raskusjõust. Raskusjõust põhjustatud vedeliku rõhk avaldub järgmiselt: p=ρgh, kus ρ on vedeliku tihedus (1g/cm3), g- raskuskiirendus (10m/s²9 ja h vedlikusamba kõrgus (1m).
5)Vedelikku sukeldatud kehale mõjub üleslükkejõud Fü, mis on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Fü= ρgVa, kus ρon vedeliku tihedus (1g/cm3), g- raskuskiirendus( 10m/s²) ja Va allpool vedeliku pinda paikneva kehaosa ruumala. Seda seost nim. Archimedese seaduseks.
6) Kui üleslükkejõud on suurem kehale mõjuvast raskusjõust, siis keha ujub (Va≤V, kus V on keha ruumala). Kui need jõud on võrdsed, siis keha heljub (Va=V), kui raskusjõud on suurem üleslükkejõust, siis keha upub .
Energia. Töö. Võimsus. Jäävusseadus.
Mehaanika – on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel.
Mehaanika jaotatakse 3 haruks:

Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis

Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi

Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad
Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud.
Energia isel. Keha võimet teha tööd. Selleks, et muuta keha energiat, tuleb teha tööd. Energiat mõõdetakse nagu töödki džaulides. Mehaanikas eristatakse kahte liiki energiat: kineetilist ja potentsiaalset. Liikuva keha energiat nim. kineetiliseks energiaks Ek. See võrdub tööga, mida tuleb teha, et panna keha massiga m liikuma kiirusega v: Ek= mv²/2
Kehade vastastikmõjust tingitud energiat nim. potentsiaalseks energiaks Ep. See on võrdne tööga, mida tuleb teha keha asendi muutmiseks. Potentsiaalne energia on kehade vastastikmõju energia, mis oleneb keha algasendist mingi taustkeha suhtes. Algasendi valik on vaba ja sellele vastavat energiat nim. potentsiaalse energia nullnivooks. Raskusjõu korral Ep= mgh, kusjuures tavaliselt loetakse energia nullnivooks keha potentsiaalset energiat maapinnal.
Energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt teisele.
Impulss - on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusevektori suunaga. Impulss ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis: p=mv, kus p on impulss(1kg*m/s), m- mass(1kg), v-kiirus(1m/s). Tähis p, ühik 1kg*m/s. Impulss on jääv suletud süsteemides, kus kehad on vastastikmõjus ainult omavahel. Impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv.
p + p + ... + p = const
m1v1 + m2v2 + ... + mnvn = m1v1 + m2v2 + ... + mnvn
Töö- tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub. Sirgliikumisel on töö võrdne kehale mõjuva liikumisesuunalise jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse või nihke korrutisega: A=F*s. Töö on skalaarne suurus. Töö ühikuks on 1 džaul(1J): 1N*1m=1kg*m²/s².
Võimsus- on füüsikaline suurus, mis iseloomustab töö tegemise kiirust. Võimsus on määratud tehtud töö hulga ja selle töö tegemiseks kulunud ajavahemiku t suhtega.
Võimsuse tähis on N. Võimsuse ühik on 1W ( vatt ). Võimsus on üks vatt, kui keha teeb ühe sekundi jooksul tööd ühe džauli. N=A/t, N – võimsus (1W), A – tehtud töö (1J)
t – aeg (1s)
1)Impulss- on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusevektori suunaga. Impulss ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis: p=mv, kus p on impulss(1kg*m/s), m- mass(1kg), v-kiirus(1m/s). Tähis p, ühik 1kg*m/s.
2)Jõuimpulss- on võrdne keha impulsi muuduga. Ft = mv
3) Impulss on jääv suletud süsteemides, kus kehad on vastastikmõjus ainult omavahel. Impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv.
p + p + ... + p = const
m1v1 + m2v2 + ... + mnvn = m1v1 + m2v2 + ... + mnvn
4)Reaktiivliikumiseks nim liikumist, mille põhjustab kehast eemale paiskuv keha osa.Reaktiivliikumise kiirust vk saab hinnata, kui on teada keha mass mk, keha osa mass mko ja keha osa kiirus vko: vk=-mko/mk*vko. Miinusmärk valemis näitab, et keha osa ja keha kiiruse suunad on vastupidised.
5)Tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub. Sirgliikumisel on töö võrdne kehale mõjuva liikumisesuunalise jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse või nihke korrutisega: A=F*s. Töö on skalaarne suurus. Töö ühikuks on 1 džaul(1J): 1N*1m=1kg*m²/s².
6) Mehaanikas eristatakse kahte liiki energiat: kineetilist ja potentsiaalset. Liikuva keha energiat nim. kineetiliseks energiaks Ek. See võrdub tööga, mida tuleb teha, et panna keha massiga m liikuma kiirusega v: Ek= mv²/2
Kehade vastastikmõjust tingitud energiat nim. potentsiaalseks energiaks Ep. See on võrdne tööga, mida tuleb teha keha asendi muutmiseks. Potentsiaalne energia on kehade vastastikmõju energia, mis oleneb keha algasendist mingi taustkeha suhtes. Algasendi valik on vaba ja sellele vastavat energiat nim. potentsiaalse energia nullnivooks. Raskusjõu korral Ep= mgh, kusjuures tavaliselt loetakse energia nullnivooks keha potentsiaalset energiat maapinnal.
7) Keha võimet teha tööd nimetatakse energiaks. Tööd tehakse energia arvel. Energiat omavad kõik kehad mis on võimelised tegema tööd. Energia näitab, kui suurt tööd keha või vastastikmõjus olevad kehad võivad sooritada .
8) Energia ei teki ega kao, ta võib muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. Suletud süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv, kui ei tule arvestada hõõrdejõudude tööd. E = Ekin + Epot
9) Võimsus- on füüsikaline suurus, mis iseloomustab töö tegemise kiirust. Võimsus on määratud tehtud töö hulga ja selle töö tegemiseks kulunud ajavahemiku t suhtega.
Võimsuse tähis on N. Võimsuse ühik on 1W (vatt). Võimsus on üks vatt, kui keha teeb ühe sekundi jooksul tööd ühe džauli. N=A/t, N – võimsus (1W), A – tehtud töö (1J)
t – aeg (1s)
10)Kasutegur- Koormuse nihutamiseks tehtud töö (jõud * vahemaa ), jagatud rakendatud jõu poolt tehtud tööga (vastavalt kasulik ja kulutatud töö), väljendatakse protsentides. Kasutegur=kasulik töö/kulutatud töö*100%.

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 51 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-03-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

51 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

krisco Õppematerjali autor

Palju mõisteid ja seletusi

mehaanika mõisted põhjalik üldistused kinemaatika kiirus kiirendus trajektoor inertsus

Sarnased õppematerjalid

doc

Füüsika kordamine 10.klass

FÜÜSIKA KOKKUVÕTTEV KONTROLLTÖÖ 10. klass 2007/2008 TRAJEKTOORIKS Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju saab liikumise järgi liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. SIRGJOONELISELT LIIGUVAD: kukkuv kivi, pliiatsi tervalik sirgjoont tõmmates, auto või rong sirgel teeosal jne. Sirgjoonelist liikumist kohtab looduses harva. Tavaliselt on sirgjooneline vaid mõni osa trajektoorist. KÕVERJOONELISELT LIIGUVAD: lendav lind, kaaslasele visatud pall, kurvis sõitev auto, liuglev paberileht jne. Trajektoori suhtelisus tähendab, et erinevate kehade suhtes võib liikuva keha trajektoor olla erinev. NIHE Nihe on füüsikaline suurus, vektor (suunatud sirglõik), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Tähis s Ühik 1 m Nihe on suhteline suurus, st selle väärtus oleneb taustsüsteemi valikust. TEEPIKKUS Teepik

Füüsika

doc

Mehaanika 1. osa - Mehaanika põhivalemid

Mehaanika F10EKKÜ.T I osa 1. Mida nimetatakse mehaanikaks? Mehaanikaks nimetatakse füüsika osa, mis uurib kehade liikumisega seotud probleeme. 2. Mida nimetatakse kinemaatikaks? Kinemaatikaks nimetatakse mehaanika osa, mis uurib kehade mehaanilist käitumist, arvestamata teiste kehade mõju temale. 3. Milline liikumine on mehaaniline liikumine? Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes teatud aja jooksul. 4. Milles seisneb mehaanika põhiülesanne? Mehaanika põhiülesandeks on määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel mistahes trajektoori punktis. 5. Mida nimetatakse kulgliikumiseks?

Füüsika

odt

Füüsika 10. klass

1. Mida nimetatakse mehaanikaks? - Mehaanikaks nimetatakse füüsika osa, mis uurib kehade liikumisega seotud probleeme. 2. Mida nimetatakse kinemaatikaks? -Kinemaatikaks nimetatakse mehaanika osa, mis uurib kehade mehaanilist liikumist arvestamata teiste kehade mõju temale. 3. Milline liikumine on mehhaaniline liikumine? - Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes teatud aja jooksul. 4. Milles seisneb mehaanika põhiülesanne? - Mehaanika põhiülesanne on määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel mistahes trajektoori punktis. 5. Mida nimetatakse kulgliikumiseks? - Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt. NT lifti liikumine. 6. Mida nimetatakse punktmassiks? - Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestamata jätta. Vaadeldakse keha kui ainsat punkti. NT ketta

Mehaanika

docx

Konspekt füüsika eksamiks!

Senti 10-2 C Milli 10-3 M Mikro 10-6 µ Nano 10-9 N Piko 10-12 P 1 min = 60 s 1 h = 60 min = 3600 s 1 = rad (2 = 360 1 rad = ) 1kWh = 1000W * 3600 s = 3,6 * 106 J 760 mmHg = 1atm = 101k Pa 2. Mehaanika 2.1. Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine liikumine, mille trajektoor on sirge ning kus keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Läbitud teepikkus = nihkega Keskmine kiirus = hetkkiirusega Teepikkuse ja kiiruse graafikud: Ühtlaselt muutuv sirgliikumine liikumine, mille trajektoor on sirge ning kus kiiruse muutus mistahes võrdsetes ajavahemikes on ühesugune. (Kiirendus on muutumatu.

Füüsika

doc

Füüsika

....................................................................................... 15 2.1.5. Valge ja must pind.......................................................................................................16 2.1.6. Valguse sirgjooneline levimine...................................................................................16 2.1.7. Valguse peegeldamine................................................................................................. 17 4.1. Mehaanika......................................................................................................................19 4.1.1. Kinemaatika.................................................................................................................19 4.1.2. Kiirendus......................................................................................................................19 4.1.2.1. Kiirenduse tabel:................................................................................

Füüsika

docx

Mehaanika ja soojusõpetus

Ühtlane sirgjooneline liikumine: trajektoor on sirge ja keha liigub nii, et kiiruse muutus mistahes võrdsetes ajavahemikes on ühesugune. Läbitud teepikkus on võrdne nihke arvväärtusega. Liikumisvõrrand: x=x0+vt, milles nihe s=vt Ühtlaselt muutuv liikumine: keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. Liikumisvõrrand: x=x0+v0t+(at2)/2, milles nihe s=v0t+(at2)/2. Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v2-v02)/2a. Taustsüsteem: kella ja koordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus: läbitud tee pikkus, mõõdetuna piki trajektoori. Tähis l, ühik 1m. Nihe: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg-ja lõppasukohta. Tähis , ühik 1m. Hetkkiirus: näitab kiirust antud ajahetkel. Tähis . Ühik 1 m/s. . Kiirendus: näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Tähis a, ühik 1m/s2. . Liikumise suhtelisus: Iga liikumine on suhteline, s.t. toimub mingi teise keha suhtes. Seda keha nimetatakse taustkehaks. Kui täi

Füüsika

doc

10klassi füüsika

1. · Kinemaatika on mehaanika osa, mis uurib kehade liikumist ruumis, kusjuures ei ole oluline, mis seda liikumist esile kutsub. · Seda joont, mida mööda keha liigub, nimetatakse trajektooriks. · Kulgeval liikumisel on kõikide kehade punktide trajektoorid ühesuguse kujuga. · Pöörleva liikumise korral on keha punktide trajektoorid erinevad. · Ühtlane sirgjooneline liikumine ehk ühtlane liikumine on keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. · Ühtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse jäävat vektorsuurust, mis võrdub suvalises ajavahemikus sooritatud nihke ja selle ajavahemiku suhtega. · nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. Tähis . · Teepikkuseks nimetatakse füüsi

Füüsika

doc

Füüsika eksami piletid.

Pilet 1.1 Liikumise liigid. Teepikkus, nihe, ühtlane liikumine, kiirus. Liikumist liigitatakse trajektoori kuju järgi sirgjoonelisteks ja kõverjoonelisteks. Kiiruse järgi liigitatakse ühtlaseks ja mitte ühtlaseks liikumiseks. Ühtlane liikumine on liikumine kus mistahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. V=s/t (m/s) Pilet 1.2 Ideaalne Gaas. Gaasi oleku üldvõrrand. Ideaalse gaasi all mõistetakse sellist gaasi kus molekulide vaheline mõju on niivõrd väike et seda võib mitte arvestada. Looduses olevad reaalsed gaasid on ideaalse gaasi mudelile lähedal siis kui gaas on hõrendatud. Gaasi iseloomustavad suurused on 1. rõhk 2. ruumala 3. temp. pV/T Pilet 1.3 Ül: läätse valemi rakendamine. 1/a+1/a=1/f S=k/a Pilet 2.1 Ühtlaselt muutuv liikumine, kiirendus. Ühtlaselt muutuv liikumine on selline liikumine kus kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes kindlate suuruste võrra, kui kahaneb siis aeglustuv liikumine.Ühtlaselt muutuvat liikumist iseloomustab ki

Füüsika

Rohkem sarnaseid