Küsitlus

Mehaanika (3)

Keskkool - Füüsika - Füüsika

5 VÄGA HEA

Mehaanika
Mehaanika – on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel.
Mehaanika jaotatakse 3 haruks:

Kinemaatika - uurib kehade liikumist ruumis

Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi

Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad
Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud.
Kinemaatika- on mehaanika osa, milles kirjeldatakse kehade liikumist. Liikumise kirjeldamiseks:
1) kasutatakse oskuskeelt
2) koostatakse liikumisvõrrand x= x0+vt
3) koostatakse liikumisgraafik
Füüsikalised suurused-
Nihe - (s) on vektoriaalne suurus, mis ühendab keha algasukoha asukohaga antud hetkel. Nihkevektor on võrdne kohavektorite vahega s= ∆r=r-r0. Nihke mõõtühik 1 meeter (1m) on SI põhiühik. Nihet väljendatakse noolega, mille suund on algasukohast asukohta antud hetkel.
Kiirus- on füüsikaline suurus. Kiirus on mehaanilist liikumist isel. vektoriaalne suurus, mida mõõdetakse nihke ja selle sooritamsiseks kulunud ajavahemiku suhtega.
Definitsioon valem on v=s/t. Kiiruse ühik on 1 m/s; 1 km/h. v= kiirus (1m/s), t= kulunud aeg (1s), s= teepikkus (1m).
Kiirendus- on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Kiirendus on vektoriaalne suurus. Definitsioonvalem on a= v- vo/ t.
a – kiirendus (1 m/s2)
v – kiirus mingil ajahetkel (1 m/s)
vo – algkiirus (1 m/s)
Mehaaniline liikumine on ajas toimuv keha asukoha muutumine. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks on vaja:
1)valida keha, mille suhtes me liikumist jälgime, seda nim. taustkehaks.
2)siduda taustkehaga koordinaadistik.
3)siduda taustkehaga ajamõõtmisviis ehk kell.
Seda kolmest komponendist koosnevat süsteemi nim. taustsüsteemiks.
Mehaanilist liikumist liigitatakse erinevatel alustel:

Trajaketoori kuju alusel liigitatakse mehaaniline liikumine sirgjooneliskes ja kõverjooneliseks liikumiseks.

Võrdsetes ajavahemikes sooritatud nihete alusel liigitatakse mehaaniline liikumine ühtlaseks ja mitteühtlaseks liikumiseks.

1) Mehaanika põhiülesanne- on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud.
2) Mehaaniline liikumine- on ajas toimuv keha asukoha muutumine. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks on vaja:
1)valida keha, mille suhtes me liikumist jälgime, seda nim. taustkehaks.
2)siduda taustkehaga koordinaadistik.
3)siduda taustkehaga ajamõõtmisviis ehk kell.
Seda kolmest komponendist koosnevat süsteemi nim. taustsüsteemiks.
Mehaanilist liikumist liigitatakse erinevatel alustel:

Trajaketoori kuju alusel liigitatakse mehaaniline liikumine sirgjooneliskes ja kõverjooneliseks liikumiseks.

Võrdsetes ajavahemikes sooritatud nihete alusel liigitatakse mehaaniline liikumine ühtlaseks ja mitteühtlaseks liikumiseks.
3) Kinemaatika- on mehaanika osa, milles kirjeldatakse kehade liikumist. Liikumise kirjeldamiseks:
1) Kasutatakse oskuskeelt
2) Koostatakse liikumisvõrrand
3) Koostatakse liikumisgraafik
4) Taustkeha - keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse. Taustkeha on näiteks majanurk.
5) Taustsüsteem- on vajalik keha mehaanilise liikumise kirjeldamiseks. Taustsüsteemi moodustavad taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja mõõtmisviis. Taustsüsteemid liigitatakse inertsiaalsüsteemideks ja mitteinertsiaalsüsteemideks.
6) Trajektoor - Liikumisteed kirjeldab trajaktoor. See on joon, mida mööda keha liigub. Trajektoorist saab rääkida täpselt ainult punktmassi korral.
Teepikkus- on trajektoori lõik, mis läbitakse kindla ajavahemiku jooksul. Teepikkuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Teepikkust tähistatakse tähega s, ühik 1 m. Ühtlasel liikumisel on teepikkus võrdeline ajaga s=vt
Nihe- (s) on vektoriaalne suurus, mis ühendab keha algasukoha asukohaga antud hetkel. Nihkevektor on võrdne kohavektorite vahega s= ∆r=r-r0. Nihke mõõtühik 1 meeter (1m) on SI põhiühik. Nihet väljendatakse noolega, mille suund on algasukohast asukohta antud hetkel.
7) Kiirus- on füüsikaline suurus. Kiirus on mehaanilist liikumist isel. vektoriaalne suurus, mida mõõdetakse nihke ja selle sooritamsiseks kulunud ajavahemiku suhtega.
Definitsioon valem on v=s/t. Kiiruse ühik on 1 m/s; 1 km/h. v= kiirus (1m/s), t= kulunud aeg (1s), s= teepikkus (1m).
8) Kiirendus- on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Kiirendus on vektoriaalne suurus. Definitsioonvalem on a= v- vo/ t.
a – kiirendus (1 m/s2)
v – kiirus mingil ajahetkel (1 m/s)
vo – algkiirus (1 m/s)
t – aeg (1s)
9) Liikumist, kus keha kiirus ei muutu, nimetatakse ühtlaseks liikumiseks . Liikumist, kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks . Mitteühtlase liikumise iseloomustamiseks kasutatakse keskmise kiiruse mõistet.
10) Liikumist, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nim. ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. Kiirendus on muutumatu. Läbitud

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla