Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Mehaanika (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Mehaanika
Mehaanika – on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel.
Mehaanika jaotatakse 3 haruks:
  • Kinemaatika - uurib kehade liikumist ruumis
  • Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi
  • Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad
    Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud.
    Kinemaatika- on mehaanika osa, milles kirjeldatakse kehade liikumist. Liikumise kirjeldamiseks:
    1) kasutatakse oskuskeelt
    2) koostatakse liikumisvõrrand x= x0+vt
    3) koostatakse liikumisgraafik
    Füüsikalised suurused-
    Nihe - (s) on vektoriaalne suurus, mis ühendab keha algasukoha asukohaga antud hetkel. Nihkevektor on võrdne kohavektorite vahega s= ∆r=r-r0. Nihke mõõtühik 1 meeter (1m) on SI põhiühik. Nihet väljendatakse noolega, mille suund on algasukohast asukohta antud hetkel.
    Kiirus- on füüsikaline suurus. Kiirus on mehaanilist liikumist isel. vektoriaalne suurus, mida mõõdetakse nihke ja selle sooritamsiseks kulunud ajavahemiku suhtega.
    Definitsioon valem on v=s/t. Kiiruse ühik on 1 m/s; 1 km/h. v= kiirus (1m/s), t= kulunud aeg (1s), s= teepikkus (1m).
    Kiirendus- on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Kiirendus on vektoriaalne suurus. Definitsioonvalem on a= v- vo/ t.
    a – kiirendus (1 m/s2)
    v – kiirus mingil ajahetkel (1 m/s)
    vo – algkiirus (1 m/s)
    Mehaaniline liikumine on ajas toimuv keha asukoha muutumine. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks on vaja:
    1)valida keha, mille suhtes me liikumist jälgime, seda nim. taustkehaks.
    2)siduda taustkehaga koordinaadistik.
    3)siduda taustkehaga ajamõõtmisviis ehk kell.
    Seda kolmest komponendist koosnevat süsteemi nim. taustsüsteemiks.
    Mehaanilist liikumist liigitatakse erinevatel alustel:
  • Trajaketoori kuju alusel liigitatakse mehaaniline liikumine sirgjooneliskes ja kõverjooneliseks liikumiseks.
  • Võrdsetes ajavahemikes sooritatud nihete alusel liigitatakse mehaaniline liikumine ühtlaseks ja mitteühtlaseks liikumiseks.

    1) Mehaanika põhiülesanne- on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud.
    2) Mehaaniline liikumine- on ajas toimuv keha asukoha muutumine. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks on vaja:
    1)valida keha, mille suhtes me liikumist jälgime, seda nim. taustkehaks.
    2)siduda taustkehaga koordinaadistik.
    3)siduda taustkehaga ajamõõtmisviis ehk kell.
    Seda kolmest komponendist koosnevat süsteemi nim. taustsüsteemiks.
    Mehaanilist liikumist liigitatakse erinevatel alustel:
  • Trajaketoori kuju alusel liigitatakse mehaaniline liikumine sirgjooneliskes ja kõverjooneliseks liikumiseks.
  • Võrdsetes ajavahemikes sooritatud nihete alusel liigitatakse mehaaniline liikumine ühtlaseks ja mitteühtlaseks liikumiseks.
    3) Kinemaatika- on mehaanika osa, milles kirjeldatakse kehade liikumist. Liikumise kirjeldamiseks:
    1) Kasutatakse oskuskeelt
    2) Koostatakse liikumisvõrrand
    3) Koostatakse liikumisgraafik
    4) Taustkeha - keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse. Taustkeha on näiteks majanurk.
    5) Taustsüsteem- on vajalik keha mehaanilise liikumise kirjeldamiseks. Taustsüsteemi moodustavad taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja mõõtmisviis. Taustsüsteemid liigitatakse inertsiaalsüsteemideks ja mitteinertsiaalsüsteemideks.
    6) Trajektoor - Liikumisteed kirjeldab trajaktoor. See on joon, mida mööda keha liigub. Trajektoorist saab rääkida täpselt ainult punktmassi korral.
    Teepikkus- on trajektoori lõik, mis läbitakse kindla ajavahemiku jooksul. Teepikkuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Teepikkust tähistatakse tähega s, ühik 1 m. Ühtlasel liikumisel on teepikkus võrdeline ajaga s=vt
    Nihe- (s) on vektoriaalne suurus, mis ühendab keha algasukoha asukohaga antud hetkel. Nihkevektor on võrdne kohavektorite vahega s= ∆r=r-r0. Nihke mõõtühik 1 meeter (1m) on SI põhiühik. Nihet väljendatakse noolega, mille suund on algasukohast asukohta antud hetkel.
    7) Kiirus- on füüsikaline suurus. Kiirus on mehaanilist liikumist isel. vektoriaalne suurus, mida mõõdetakse nihke ja selle sooritamsiseks kulunud ajavahemiku suhtega.
    Definitsioon valem on v=s/t. Kiiruse ühik on 1 m/s; 1 km/h. v= kiirus (1m/s), t= kulunud aeg (1s), s= teepikkus (1m).
    8) Kiirendus- on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Kiirendus on vektoriaalne suurus. Definitsioonvalem on a= v- vo/ t.
    a – kiirendus (1 m/s2)
    v – kiirus mingil ajahetkel (1 m/s)
    vo – algkiirus (1 m/s)
    t – aeg (1s)
    9) Liikumist, kus keha kiirus ei muutu, nimetatakse ühtlaseks liikumiseks . Liikumist, kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks . Mitteühtlase liikumise iseloomustamiseks kasutatakse keskmise kiiruse mõistet.
    10) Liikumist, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nim. ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. Kiirendus on muutumatu. Läbitud
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Mehaanika #1 Mehaanika #2 Mehaanika #3 Mehaanika #4 Mehaanika #5 Mehaanika #6 Mehaanika #7 Mehaanika #8 Mehaanika #9 Mehaanika #10 Mehaanika #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor krisco Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Palju mõisteid ja seletusi

    Märksõnad

    Mõisted


    Kommentaarid (3)

    muhkel666 profiilipilt
    muhkel666: Väga korralik konspekt
    23:06 13-12-2011
    Veltsikas profiilipilt
    Veltsikas: Väga hea, põhjalik.
    11:34 17-10-2012
    YBD profiilipilt
    YBD: mega vinge ju
    19:55 23-05-2011


    Sarnased materjalid

    27
    doc
    Mehaanika
    1
    doc
    Mehaanika
    2
    doc
    Mehaanika
    4
    doc
    Mehaanika
    2
    docx
    MEHAANIKA
    4
    docx
    Mehaanika
    1
    doc
    Mehaanika
    38
    docx
    Mehaanika spikker





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun